uurimismeetodina kasutati kaardistamist. (esmalt idamaade tsivilisatsioonides, kreeklased töötasid välja. )arengu käigus toimus spetsialiseerumine. hüdroloogia, geoloogia jne muutusid eraldi loodusteadusteks. ühiskonnateadustes tekkis esimene fundamentaalteadus- majandusteadus, tekkisid ka demograafia, rahvastikugeograafia, etnograafia jne. toimus ka lõimumine, koostöö eri teaduste vahel, et luua seoseid. kujunes süsteemkäsitlus. üldmaateadus-uurib Maa kui terviku ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist * 3 maailma tasandit: 1. tasand teadmiste tasand (teadus) 2. tasand- uskumise tasand (kultuur, religioon) 3. tasand- tunnete tasand (armastus) * fundamentaalteadus- kindlad alustalad * rakendusteadus- saab reaalselt rakendada 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias kaugseire- andmete kogumine kaugelt (satelliit, lennukitelt, soojuskaamera) kartograafias,
indentifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess. Eesmärk on tagada erinevatele infotarbijatele neid huvitav info. • Finantsarvestus – vara muutmisele ja maksesündmustele orienteeritud ettevõtte kui terviku kogutegevust hõlmav arvestuse osa, kus arveldus korraldus, aruandluse koostis, struktuur ja sisu seadusandlikult reglementeeritud. Selgitatakse ettevõtte bilanss ja kasumiaruanne. Huvitab väliseid infotarbijaid. Süsteemkäsitlus • On iseloomulik: 1)teadus vaatleb igat objekti süsteemina, mis ühest küljest koosneb paljudest allsüsteemidest ja teisest küljest on ise ühe suurema süsteemi osa 2) uuritavat objekti vaadeltakse süsteemina, mis on kirjeldatav elementide kaudu Väärtusringe põllumajanduses tootmine realiseerimine Ressursid Toodang Raaline sissetulek kulutus kulutus majandisisene käive ost
lähenemise, seostades neid ettevõtluse ja ka projektipõhise juhtimise ETTEVÕTJA III põhikategooriatega. * See on vanas (Eesti) süsteemis, uues (EQF 8-tasemelise süsteemiga) ei ole Süsteemid, institutsioonid ja organisatsioonid ettevõtja kutset veel soetud. Käsitlusviis Süsteemkäsitlus Institutsiooni- Organisatsiooni- ETTEVÕLUS ja Kutsestandardi põhifunktsioon on abistada tööandjaid ametite Objekt, tase ökonoomika teooria projektijuhtimine kirjeldamisel-tutvustamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate Tipptase SÜSTEEM ÜHISKOND ORGANISATSIOON ETTEVÕTJA
Sellised kasutatavad uurimismeetodid pärinevad pigem kunstist. Kuid teaduse arengus on esinenud ka koopereerumine ja lõimumine, mis vastandavad spetsiali- seerumisele. Näiteks uurib loodusgeograafia üksikute looduses sisalduvate osade omavahelisi seoseid. Mõned teadlased peavad tegema koostööd, et leida mõnele probleemile lahendus. Näiteks okeanoloogid ja klimatoloogid peavad leidma vastuse koos küsimusele, et kas ja kuidas mõjutavad ookeanid tornaadode tekkimist. Süsteemkäsitlus oli teaduse arengus uus meetod, mis uurib väga keerulisi protsesse ja seoseid. Sellise meetodiga sai edukalt uurida keerulisi ja ajas muutuvaid seoseid. Varem pigem koguti üksikuid fakte ja süstematiseeriti neid. Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2.5 Teadusliku tunnetuse üldised meetodid Teaduses kasutatavate viiside, võtete ja operatsioonide all mõistetakse teadusliku tunnetuse
Sellised kasutatavad uurimismeetodid pärinevad pigem kunstist. Kuid teaduse arengus on esinenud ka koopereerumine ja lõimumine, mis vastandavad spetsiali- seerumisele. Näiteks uurib loodusgeograafia üksikute looduses sisalduvate osade omavahelisi seoseid. Mõned teadlased peavad tegema koostööd, et leida mõnele probleemile lahendus. Näiteks okeanoloogid ja klimatoloogid peavad leidma vastuse koos küsimusele, et kas ja kuidas mõjutavad ookeanid tornaadode tekkimist. Süsteemkäsitlus oli teaduse arengus uus meetod, mis uurib väga keerulisi protsesse ja seoseid. Sellise meetodiga sai edukalt uurida keerulisi ja ajas muutuvaid seoseid. Varem pigem koguti üksikuid fakte ja süstematiseeriti neid. Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2.5 Teadusliku tunnetuse üldised meetodid Teaduses kasutatavate viiside, võtete ja operatsioonide all mõistetakse teadusliku tunnetuse
taktikalised ja operatiivsed eesmärgid. Strateegiat vaadeldakse ideede kogumina, printsiipide hulgana, eesmärkide kompleksina, vahendite loendina, otsustuste hulgana, tegevuste ahelana jne. Strateegiat võib vaadelda kui protsessi ja seisundit. Strateegia koosneb eelpool loetletud erinevatest elementidest. Seejuures ei kujuta strateegia nende elementide lihtsat hulka, vaid vastastikku integreerunud spetsiifilise kvalitatiivse määratlusega tervikut, s.t süsteemi. Strateegia süsteemkäsitlus võimaldab teda määratleda erinevatelt üldistustasanditelt ja selgitada tema otstarvet. Keskkonna tasandilt kujutab strateegia endast organisatsiooni ja muutuva keskkonna vahelise tasakaalu saavutamise ja hoidmise vahendit. Strateegia määratleb eesmärkidest tulenevalt organisatsiooni adekvaatse reageerimise keskkonnas toimuvatele muudatustele. Strateegia kui süsteemi elemendid (ideed, printsiibid, otsustused, reeglid, ettekirjutused jne.) on
Sellised kasutatavad uurimismeetodid pärinevad pigem kunstist. Kuid teaduse arengus on esinenud ka koopereerumine ja lõimumine, mis vastandavad spetsiali- seerumisele. Näiteks uurib loodusgeograafia üksikute looduses sisalduvate osade omavahelisi seoseid. Mõned teadlased peavad tegema koostööd, et leida mõnele probleemile lahendus. Näiteks okeanoloogid ja klimatoloogid peavad leidma vastuse koos küsimusele, et kas ja kuidas mõjutavad ookeanid tornaadode tekkimist. Süsteemkäsitlus oli teaduse arengus uus meetod, mis uurib väga keerulisi protsesse ja seoseid. Sellise meetodiga sai edukalt uurida keerulisi ja ajas muutuvaid seoseid. Varem pigem koguti üksikuid fakte ja süstematiseeriti neid. Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2.5 Teadusliku tunnetuse üldised meetodid Teaduses kasutatavate viiside, võtete ja operatsioonide all mõistetakse teadusliku tunnetuse
annaabi.ee 
