Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Ettevõtluse olemus - sarnased materjalid

tluse, steem, kuura, ikeettev, organisatsioon, sektor, steemid, tete, koost, kutset, ksus, organisatsioonid, distsipliin, enso, hemalt, tugis, institutsioon, petus, ttemajandus, kutsetase, tjate, stevenson, planeerimine, kkel, ministeerium, tjana, konkurents, kesktase, valdkond, innovatsiooni, policy, uurimis, steemis, imaluse, tlusega, klid, alls, ride
thumbnail
9
pdf

Ettevõtlus mikrotasandil

paindlik, vältida ülemäärast seotust võimalus standardsete struktuuridega. Allikas: Per Davidsson & PEG Research Team 2000 (A Conceptual Framework for the Study of kindlate ressurssidega. Entrepreneurship and the Competence to Practice It) Allikas: Miettinen ja Teder 2006 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 1 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 2 Organisatsiooni tüüpilised arengufaasid (ja nende käsitlemine) Eelneva jätkuks ­ PROJEKT investeeringu elutsüklis ehk ettevõtja on ka investor ..

Ettevõtlus
66 allalaadimist
thumbnail
60
doc

Ettevõtluse alused

tegevuse ja tegevustetuse võimalikke tulusid ja kulusid, EL- I kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema kõikide regioonide tasakaalustatud arengut. Seega on võimalikud erinevused ja kõikide regioonide huvide arvestamine. Keskkonna mõiste määratlemine eeldab selget subjekti eristamist kelle või mille keskkonnast räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju).

Ettevõtluse alused
169 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ettevõtluse alused

· Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele või · sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises. Innovatsioonide vajadus: · Konkurentsijõud suruvad peale. · Innovatsioonideta jääb ettevõtte eluiga lühikeseks. · Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. · Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. · Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja ­ neid motiveerib idee. 22. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. · Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1

Ettevõtluse alused
37 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ettevõtluse alused kordamiseks

· avalik-õiguslikud suhted: sunniviisilise iseloomuga (nt maksud). ETTEVÕTTE FUNKTSIOONID (tegevused, toimingud) võib jaotada: · kaupade (teenuste) liikumisega seonduvateks ­ varustamine, tootmine, turustamine, logistika jm (ehk reaalprotsessid) ning · raha liikumisega seonduvateks ­ finantseerimine (rahastamine), arveldamine, majandusarvestus (ehk rahaprotsessid). NB! Kaubad ja raha liiguvad ettevõttes alati vastassuunaliselt! Lisaks on võimalik välja tuua: +) organisatsioon ja juhtimine (ettevõtte struktuuri ja protsesside kujundamine, kõigi tegevuste ja tegevusvaldkondade koordineerimine jm); +) personalifunktsioon (seotud inimeste ja nende tegevuse juhtimisega). VARUSTAMINE hõlmab kõik ettevalmistavad ning realiseerivad (täitvad) tegevused, mille eesmärk on tootmiseks vajalike asjade, õiguste või teenuste hankimine. See toimub eraõiguslikes suhetes hanke-, teenindus-, rendi-, laenu jm. lepingute alusel.

Ettevõtlus alused
16 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Ettevõtluse kordamisküsimused

Kordamisküsimused: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" ­ eri suurusega ettevõtete osakaal. 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs ­ Small and Medium Enterprises ­ 0-249 töötajat. 2. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), Palgatöötaja: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 24/40% Tööhõive stabiilsus 27/35% Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% Ettevõtja: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20% Ärivõimaluse realiseerimine 4/9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4% 3. ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kah

Ettevõtlus
52 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ettevõtlus

võimalikke tulusid ja kulusid, EL- I kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema kõikide regioonide tasakaalustatud arengut. Seega on võimalikud erinevused ja kõikide regioonide huvide arvestamine. Keskkonna mõiste määratlemine eeldab selget subjekti eristamist kelle või mille keskkonnast räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju).

Ettevõtlus
351 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ettevõtluse kordamisküsimused

Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Samal ajal hakkas kapitali andmise funktsioon eralduma ettevõtja funktsioonist. Oli esimene, kes tunnustas ettevõtja otsustavat rolli eraomandil baseeruva ühiskonna majanduslikus arengus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. · Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. · See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid · Schumpeteri 1906

Ettevõtluse alused
243 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ettevõtluse alused eksam

· 92% mikroettevõtted · 7% väikeettevõtted · < 1% keskettevõtted · 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid · uue või täiustatud toote juurutamine · eet tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus · uue turu avamine · uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt

Ettevõtluse alused
975 allalaadimist
thumbnail
113
doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................

Turismi -ja hotelli...
150 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Ettevõtluse aluste eksam

1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Scumpeter: Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo: Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, k

Ettevõtlus alused
47 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Ettevõtluse alused eksam

1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Hisrichi määratlusi.) Ettevõtja Isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit. Ettevõte Tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtlus Uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi tegemisel, valmistamisel, tegevus, kus ollakse ärksad uutele võimalustele ja ületatakse vanu piiranguid. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevate aspektidel: Ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduse rahuldamise. Oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise

Ettevõtluse alused
57 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ettevõtluse alused eksam 2015

Tulemuseks nn. leiutis(invention) – uue toote/tootmisprotsessi idee loomine Innovatsioon – ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt. uue toote loomine) Erinevused  Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsiooni on raske üksinda saavutada, kuid üksi võib olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov.  Innovaatorid on huvitatud tulemmusest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee.  Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on:

Ettevõtluse alused
137 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Ettevõtlus alused eksami küsimused

kasutamine (nt. uue toote loomine). Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele VÕI selle väärtuse loomise/ tagamise kulude olulises vähendamises. Erinevused  Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg.  Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov.  Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. 22) Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on:  Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida.

Ettevõtlus alused
112 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis (ELF, LUS, Eesti TA looduskaitsekomisjon, Eesti Roheline Liikumine jne), ühe iseloomustamine ELF- Eestimaa Looduse Fond LUS- Eesti Loodusuurijate Selts Eesti TA looduskaitsekomisjon- Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon Eesti Roheline Liikumine- (ERL)  Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon. Eesti Rohelise Liikumise asutamise tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn. fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERL-ist poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised; tänaseks likvideerunud) ning täna tegeleb Eesti Roheline Liikumine ainult

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.

Majanduse alused
158 allalaadimist
thumbnail
50
doc

ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED

võimalikke tulusid ja kulusid, EL- I kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema kõikide regioonide tasakaalustatud arengut. Seega on võimalikud erinevused ja kõikide regioonide huvide arvestamine. Keskkonna mõiste määratlemine eeldab selget subjekti eristamist kelle või mille keskkonnast räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju).

Ettevõtlus
83 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

ühiskonna üle, arenesid edasi loodusteadused ja neid hakati sotsioloogiasse põimima. Juriidiline seadus peab tulenema kogemustest, mitte tunnetusvälistest teguritest või mõistetest ehk aprioorsetest mõistetest. Seadus peab meie enda kogemustest sündima. Muidu on need loodud kummituslikel motiividel. Seadusandlikud aktid peavad olema loodud ühiskonna huvides, mitte väljaandja isiklikes huvides. Õiguskord baseerub loomulikul. Üleüldises korras on üks eraldi sektor, mis on õiguskord. Kord peab olema riigis ja peab olema progress. Need on omavahel tihedas seoses. Kord on progressi eeltingimus ja progress on korra eesmärk. Seadused on vajalikud, kuna inimene on liiga nõrk, et lasta ennast juhtida ainult moraalinormidest. Comte'i positiivne ühiskonna käsitlus ­ igas ühiskonnas on olemas sotsiaalsed vastuolud. Ei ole olemas võrdsete sotsiaalsete gruppide harmoonilist kooselu, alati on olemas valitsevad ja alluvad klassid

Õiguse sotsioloogia
329 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

seose tunnustamisele 17. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad. 11 Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, sugukonna käitumist juhtisid tavad, eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud (erinevalt riigivõimust). 18. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine on inimeste käitumisele piirde kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. 19

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused aines ettevõtte majandusõpetus

"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnad

Ettevõtte majandusõpetus
949 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas ning milliseid makse koguda. Haldusõigus ­ administratiiv- ehk valitsemisõigus. Reguleerib ametivõimude moodustamise korda, pidevust ja vastutust haldusõiguste rikkumise eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõiguste rikkumisi siis räägitakse haldussuutmatusest. Protsessiõigus ­ määrab kindlaks kohtupidamise korra. Avalik ja erasektor: Avalik sektor ­ esimene sektor, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor - sektor, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine. Mittetulundussektor e. kolmas sektor - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Ettevõtluse alused - kordamisküsimused

ETTEVÕTLUSE ALUSED TMJ0110, eksami kordamisküsimused Eksam: testi vormis 20 valikvastustega küsimust LOENG1 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.). Loeng-1, lk7- “Entrepreneur" - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad (nt Marco Polo (1254-1324)), kes reisidele asudes sõlmisid kaupmeestega lepingud nende kaupade müügiks. Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid, aga ka suurte ehitusprojektide (lossid, kirikud) juhte. Nad juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud seejuures isiklikult millegagi. 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa o

Avalik haldus
27 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues Testamendis on Jeesus Kristus kõnelnud nõnda: ,,Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
54
doc

“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused

“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07)  Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad  Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond  Tarbijad  Hankijad  Konkurendid  Inimressursid  Finantsressursid o Väline makrokeskkond  Poliitiline keskkond  Majanduslik keskkond  Sotsiaalne keskkond  Tehnoloogiline keskkond  Looduslik keskkond  Rahvusvaheli

Ettevõtluse alused
71 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues Testamendis on Jeesus Kristus kõnelnud nõnda: „Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun