Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettevõtlus Eestis (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks oli "murdepunkt" aastal 1995?
  • Millisel positsioonil oli siis Eesti?
Ettevõtluse areng ja seisund Eestis
Ettevõtjaliku orientatsiooni ning 
(kui siirderiigis)
tegeliku ettevõtl(ikk)use mõõtmine
Perioodid, aastad
Tunnussõnad 
Perioodid, aastad Tunnussõnad 
I
1988 – 1992 Teke (taastumine) Varane 
1988 –
(Taas)teke ja 
Selleks on kasutusel mitmed erinevad mudelid: 
areng
1995
kvantitatiivne  
II
1992 – 1995  Kvantitati vne 
•  Global  Entrepreneurship  Monitor  (GEM);
areng
areng
• Entrepreneurship  Policy  Typology (EPT, 
III
1995 – 1998  Kvalitati vne areng Küps 
1995 –
Kvalitatiivne 
Stevenson  & Lundström 2001);
areng
areng ja 
IV
1998 –
Korrektsioon
korrektsioon
•  Country  Institutional  Profile  (CIP, Busenitz et al 
2000);
Miks oli “ murdepunkt ” aastal 1995? Üks seletus sellele on olemas ... 
• EOS  Gallup   Europe ;
Mõned (veel) lahtised küsimused:
• Entrepreneurship Index Initiative.

Kas peaks rääkima Eesti ettevõtluse tekkest või taastekkest?
– Pigem taastekkest – 1939. a. tase oli võrreldav naabermaadega;
IPREG  (Innovative Policy Research for  Economic  Growth), 
– Pigem tekkest –  vahepeal  (50 aastaga) vahetus kaks põlvkonda 
algatanud 2008 Stevenson ja Lundström jt 

Kas küpse arengu periood on juba lõppenud või veel kestab?
Ettevõtluse alused - A.  Kuura  (2013) 
1
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
2
Ettevõtl(ikk)use mõõtmised Baltimaade
GEM – Global Entrepreneurship Monitor
… on iga-aastane paljudes maades samaaegselt läbiviidav uuring 
Mudelid
Maad Eesti
Läti
Leedu
ettevõtlusaktiivsuse, ettevõtjate püüdluste ja hoiakute hindamiseks. 
GEM (Global 
Ka
t
sse
al  ü
h
i n
ae
d
a
 
es  Osaleb 
Ka
t
se
al  
eü
bh
  in
al e
d
a
 
s
… algas 1999. London Business School’i ja Babson College ühistööna, 
Entrepreneurship 
2005, ei  leidnud  alates 2005.  20
0
5
,
 
e
  i
  
le
st id
n
u
t  
2012. aastast 
hõlmates 10 riiki. Osalenud on üle 100 maa (mõned on hiljem loobunud), 
Monitor)
rahastamisallikat
aastast
rahastamisallikat
2012 osales korraga rekordiline 68 maad, sh esmakordselt ka Eesti
EI (Entrepreneurship 
Ei osale
Ei osale
Ei osale
… on maailma suurim ettevõtlusdünaamika uuring, mis keskendub 
Index Initiative)
ettevõtluse rollile majandusarengus ja avaldab ettevõtlusaktiivsusega 
EPT
Ei osale (aga
Ei osale
Ei osale
seotud rahvuslikke omapärasid. Kogutavad andmed ühtlustatakse keskse 
(Entrepreneurship 
on mingi EVP 
eksperttiimi poolt, mis tagab kvaliteedi ja riikidevahelise võrreldavuse. 
Policy Typology)
tüübi määratlus)
… unikaalne, erinevalt sarnastest uurib indiviidide käitumist äri alustamisel 
CIP (Country 
Ei osale
Ei osale
Ei osale
ning juhtimisel „rohujuure“ tasemel.
Institutional Profile
Eesmärgid:
EOS Gallup Europe
Osaleb alates  Osaleb 
Osaleb alates 
2004 
alates 2004
2004
• mõõta ettevõtlusaktiivsuse taset ja erinevusi riikide vahel,
IPREG (2009): BELGIUM,  CZECH  REPUBLIC,  DENMARK , FINLAND,  GERMANY

osutada sobivale ettevõtlusaktiivsuse tasemele viivatele teguritele,
GREECE , IRELAND,  NORWAY , POLAND ,  PORTUGAL , SPAIN,  SWEDEN  (12) 

teha rahvuslikku ettevõtlusaktiivsuse taset tõstvaid poliitikasoovitusi.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
3
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
4
GEM uuringu põhinäitajad: 
Kas eestlased on ettevõtlikud?
(kuni 2004) -  Total   Entrepreneurial  Activity (TEA) Index,
Peaks  eristama  ettevõtjalikku orientatsiooni (Entrepreneurial 
alates 2005:
Orientation) ja  tegelikku  ettevõtl(ikk)ust (Entrepreneurship):
alustavad ettevõtjad ( Early -Stage Entrepreneurs), mis on 
 
tärkavate ettevõtjate (nascent entrepreneurs) – inimesed 
vanuses18-64, kes on teinud midagi ettevõtte käivitamiseks ja
Entrepreneurial Orientation (EO) 
uute ettevõtjate (new businesses) summa 
(taandatult küsitluses  osalejate  arvule);
Entrepreneurship 
(alates 2005) ka väljakujunenud ettevõtjad ( Established  
Processes 
Practices  
(new  entry ) 
Business) – 3-42 kuu jooksul töötasu maksnud ettevõtjad. 
GEM käsitleb ettevõtlust protsessina ja jäädvustab selle protsessi 
erinevaid elemente, mis ulatuvad võimaluse äratundmisest ja 
Decision  Making  
ettevõtlusalastest kavatsustest kuni tärkava ettevõtluseni ja 
Activities  
ettevõtlusaktiivsuse oluliste tunnusteni.
Allikas: Sembhi 2002
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
6
Kas Balti rahvad on ettevõtliku 
Mõned Läti esimese GEM uuringu (2005) 
orientatsiooniga?
põhitulemused
• Läti positsioon (maailmas) oli keskpärane – mitte hea, 
Uuringud
Eelistused (%)
Eesti
Läti (LV)
Leedu (LT)
aga ka mitte halb. 
(EE)
• ... aga ilmnesid olulised erinevused regioonide lõikes:
EOS Gallup  Olla palgatöötaja
49
53
39
Europe
Olla ise (endale) 
37
42
52
Vidzeme
8,9%
tööandja
Riia
7,3%
EKI uuring
Olla palgatöötaja
65
LÄTI
6,6%
Latgale
5,3%
Olla ise (endale) 
29
Zemgale
4,3%
tööandja
Kurzeme
4,2%
Allikad: Flash … 2004 (EOS); Eesti … 2004 (EKI)
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
7
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
8
Millisel positsioonil oli siis Eesti?
Läti GEM uuringu (2005) põhitulemused (2)
TEA indeks
Mõned  purunenud  “müüdid”:
MÜÜDID:
TEGELIKKUS:
Lätlased on tavaliselt kas 
Alustavate ja ka edenenud 
põllumehed või ametnikud 
ettevõtjate hulgas on lätlasi 
(avalikus sektoris), ärimehed
ligi kaks korda rohkem kui 
(st ettevõtjad)  venelased
venelasi
Läti ettevõtluses on selgelt 
Only about 40 per  cent  of all 
ülekaalus mehed
early-stage entrepreneurs 
are  women
” (op. cit) 
Only ... 40% naisettevõtjaid on maailmas harukordne näitaja!
Allikas: Josing 2005 (Originaal: Acs et al … 2005)
SKT elaniku kohta
(USD, 2004) 

Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
9
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
10
Mõned Eesti esimese GEM uuringu tulemused (lühikokkuvõttest):
Eelneva kokkuvõtteks:

On palju ettevõtlushuvilisi – kes  arvavad , et nad lähitulevikus ettevõtte 
asutamisele tõsiselt mõtlevad ning kes enda sõnul midagi selleks juba 
• Ettevõtlusaktiivsuse tase Eestis (jt Balti riikides) jääb alla 
teevad. Väljakujunenud ettevõtjaid on kaks korda vähem kui alustajaid 
Lääne- ja ning Kesk- ja Ida- Euroopale
ja ligi kolm korda vähem ettevõtlusega alustamisele mõtlevatest. 

Suure ettevõtlushuvi taustaks on hea hinnang keskkonnas olevatele 
• Võrreldes Balti riike ilmneb, et kõige ettevõtjalikuma  
ärivõimalustele, iseenda ettevõtlusalastele  teadmistele  ja oskustele.  
orientatsiooniga  rahval  (leedulastel) on kõige vähem 

Alustatakse peamiselt head võimalust tajudes, mitte vajadusest
ettevõtteid elaniku kohta, vähim ettevõtjalikul rahval 

... on tähtis tuttavate ettevõtjate olemasolu ja vähene ebaõnnestumise 
kartus. Nõuandjate hulgas on tähtsaimad kogenud ettevõtjad, sõbrad 
(eestlastel) aga kõige rohkem; lätlased on eestlaste ja 
või pereliikmed, mitte ärinõuandlate konsultandid või pangaametnikud.  
leedulaste vahepeal (nagu geograafiliseltki) 

Ka Eesti ettevõtjate hulgas rohkem mehi kui naisi, eriti väljakujunenud 
• See kinnitab eeldust, et ettevõtjalik  orientatsioon  ja 
ettevõtjate hulgas. Alustab kaks korda rohkem mehi ning alustanutest 
jõuavad aga just meesettevõtjad väljakujunenud ettevõtteni. 
tegelik ettevõtl(ikk)us ei ole samastatavad ning seda ka 

Ettevõtjate keskmine vanus on 38,5 aastat, varases faasis on noorte 
makrotasandil
osakaal ootuspäraselt suurem (enim 18-24-aastasi), üle 45- aastaste  
hulgas on rohkem väljakujunenud ettevõtjaid, vähem aga alustajaid.
Märkus: Sembhi (2002) väide on formuleeritud mikrotasandist 

Tüüpiline Eesti väikeettevõte – 6 töötajaga omaniku  juhitud  firma
lähtuvalt
kes on olukorraga rahul ega tahagi suureks kasvada. 

Ettevõtjate ootused oma ettevõtte kasvule jäävad alla mitmete riikide 
(nt Läti, Leedu,  Rumeenia , Iirimaa) ettevõtjate kasvuootustele. 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
11
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
12
Ettevõtlus Eestis #1 Ettevõtlus Eestis #2 Ettevõtlus Eestis #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kairipp Õppematerjali autor
kas eestlased on ettevõtlikud? uuringud näitavad huvitavaid tulemusi. Ettevõtluse areng ja seisund Eestis.

Sarnased õppematerjalid

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

Hotellimajutus, sport, meelelahutus. Tervistumist toetavate meetmete kasutamine: interneerimine, tervislik toitumine, kehaline aktiivsus. Allikas: autori koostatud (Resort 2011; ISPA 2007; Thalasso 2011 põhjal) Üldiste mõistete sarnasusest rääkides on põhjendatud ka Eesti kuurortide tekkeloo ja eripära selgitamine. Tänu Eestis ajalooliselt valitsenud kohalike baltisakslaste suurele 8 mõjule, tekkis siinne kuurort Saksamaa kaudu levinud kahe suuna baasil: 1) 1750. aastatel Inglismaalt alanud merekuurortide trend ja 2) Vana-Rooma termikultuur ehk sisemaiste kuurortide trend. Maailma merekuurortide tüüpiline tekkelugu erineb Tiit Kaski ja Jarkko Saarineni sõnul Lääne-Eesti rannikukuurortide ­ Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare ­ omast oluliselt kahel põhjusel

Turundus
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

8 Ettevõtete liigid 130 8.1 Tootmine (tööstus) ja tootmisettevõtted 130 8.1.1 Põhimõisted 130 8.1.2 Ringlusprotsess tööjaotusega majanduses 130 8.1.3 Ressursid ehk tootmistegurid 130 8.1.4 Ettevõtlus 130 8.1.5 Tootmisstruktuur 131 8.1.6 Spetsialiseerimine ja koopereerimine 131 8.1.7 Tootmisprotsessi juhtimine 131 8.2. Teenindus ja teenindusettevõtted 131 8

Juhtimine
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (1)

tatjana64 profiilipilt
tatjana64: jah
19:42 11-05-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun