Rasked töötingimused põhjustasid tööliste meeleavaldusi. Tööstusliku progress ja linnastumine mõjutas inimest ka psühholoogiliselt: rahvamassi sees muutus inimene anonüümseks ja selle võrra ka üksildasemaks. Demokraatlike liikumistega, mis jõudsid oma haripunkti 1848.a revolutsioonidega, kaasnesid uued nähtused ja protsessid konstitutsiooni kehtestamine, teoorjuse kaotamine. Demokraatlikud revolutsioonid idealiseerisid rahvusriiki. Romantismi esteetikast Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. aastatel üle kogu Euroopa ning romantism kujunes õhtumaadee viimaseks terviklikuks ühtse esteetikaga kultuuriajastuks. Uus stiil vastandas end valgustusajastu mõistusekesksusele, ülistades intuitsiooni, tundeid ja kirge. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina-kultus koos kunstnikugeeniuse väärtustamisega.
plahvatuseks või siis kõikide piiride hägustumiseks: mis on kust ja kas on kunst. Mis kõlbab olema kunst ja mida üldse kõlbab kunstisündmuseks nimetada. Kunst kaotas oma identiteedi ja koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali sisenuna kunsti sündsusetute rünnakute ohvriks on langenud. Õhtutatakse vana head „meie-tunnet“ versus kaasagne kunst.” Kui vaatame otsa Eesti näitusestatistikale, siis harva ületab suuremate kaasaegse kunsti näituste
.. tushinnet jne, meeletajude üle mõtlemist ja arutlemist 3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust? Tooge näiteid! Kõik sõltub inimese käitumisest ja sellest, kuidas ta maailmale vaatab. Näiteks inimene, kes soovib täiuslikkust, peab õppima nägemist kõike nägema. Esimene lumi, ilus ilm. 4. Millised on esteetika seosed kunstiga? Kas kunsti tähendus sõltub esteetikast? Esteetika seotud kunstiga väga palju. Esteetika uurib kauni avaldumist, maailma esteetilise tunnetamise, see on õpetus kunsti vormidest, ja üldselt ilust ja inetust. Seoses selle õpetusega, muutub meie ilu tunnetamine, meie arutlemine kunsti kohta ja sii kunsti tähendus ka muutub. 5. Milline on 'esteetika' mõiste etümoloogia? Sõna "esteetika" pärineb kreeka sõnast , mis tähendab aistilisus (tundlikkus ) või meeletaju
AVANGARDISM Hanna-Liis Karp 12.a MÕISTE ü Prantsuse keelest. Avant-eel; Garde-vägi ü 1950-1970 aastatel ilmnenud mõtteviis, mis taotleb kirjanduses, kunstis ja muusikas tavaks olnud väljendusvahendite eiramist ja eelkõige nö arengu eelväes olemist ü Seda iseloomustab piiride rikkumine, riskimine, nö tungimine tundmatule territooriumile, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele ja hukutav kodanlusevastane protest, ü Lähtub romantismi esteetikast ü Teket seostatakse 1945. aastaga, kui suri helilooja ja dirigent Anton Webern ü AVANGARDISM KIRJANDUSES ü Avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imaži(ni)smi, akmeismi. ü Franz Kafka „Protsess“, „Metamorfoosis“, „Ameerika“ ü Vladimir Majakovski „Kõrvakiil ühiskondliku maitsele“, „Pilv pükstes“, „Istungite palavik“ ü Samuel Beckett „Keskpäraste naiste unistus“, „Murphy“, „Malone sureb“
Pere liikmeks sai ka Hegeli abielu väline poeg. Aastal 1816, 46- aastaselt nimetati Hegel Hiedelbergi ülikooli filosoofiaprofessoriks. Aastal 1817, kui ilmus esimene väljaanne mammutiteosest ,, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes'' , sai Hegeli maine lõpliku kinnituse. 1818 võttis saksa kultuuri ereda tähena tunnustatud Hegel vastu professuuripakkumise Berliinis . Sellel kõrgel ametikohal töötas ta elu lõpuni. Tema loengud filosoofia ajaloost, esteetikast, religioonist ja eriti ajaloofilosoofiast mõjutasid saksa kultuuri. Siit ka seos eluga, kuna Hegel oli saksa juhtivaid vaimuelu suunajaid, kelle loengutele oli tohutu tung ning mingil määral sai Hegel oma maine just tänu loengutele. Tänapäeval kuuluvad need loengud filosoofia klassikaliste tekstide hulka ja nende väärtus on igati võrreldav Hegeli otsese kirjaliku pärandiga. Berliinis ilmus ka Hegeli viimane teos ,, Õigusfilosoofia põhijooned''( 1821).
ROMANTISM - 19. sajandi Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Romantismi esteetikast ● Sai alguse Saksamaalt, laienes 1930. aastatel üle kogu Euroopa ● Kujunes välja klassitsismi rüpes ● Esiplaanil tundeelu, unistuste- ja fantaasiamaailm ● Teemaks üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, müstika ● Õudused, surm ja teispoolsus Kirjandus ● Mõiste seondub rüütliromaaniga ● Tähistati fantastikal põhinevat kujutluslaadi, kunstilise väljenduse tundelisust
Friedrich Nietzsche (1844-1900) Stina Suurväli Kätriin Männiste JWG 2016 Tutvustus · Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof, esseist ja kultuurikriitik. · Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsionalismiga. · Tema kirjutised tõest, moraalist, keelest, esteetikast, kultuuri teooriast, ajaloost, võimus, teadvusest ja eksistentsi põhjustest on avaldanud suurt mõju lääne filosoofiale ja intellektuaalsele ajaloole. Elulugu · Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. · Naumburgis käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse. · 1866 siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli
Funktsionaalsus on tingitud soovist vabaneda traditsioonilisest ilu normist. Ilu on kena väline vorm ja väljendab edukust. Teine reaalse esteetika viljelejaid on Lalo Sarl, kes vaatleb ilmetut kui mitte esteetilist kategooriat, kuna selles puudub harmoonilisus. Lalo iseloomustab kolme inimesele omast võimet: mõistus, so tunnetus, tegevus, so vaba tahte avaldus, emotsioonid, so rahulduse saamine. Üks olulisis isikuid esteetika teooria ajaloos on Platon ja Aristoteles. Ülevaade antiikaja esteetikast võimaldab näha kuidas esteetika teooria on seotud filosoofiaga. Keskajal oli esteetika kategooria seotud ka teoloogia kontseptsioonidega. Eriline koht esteetikas on kategoorial ,,täiuslik". Täiuslikuks kunstis klassikalisel perioodil peeti kosmost, kui täiuslikku loomingut, mille üle imestati ja mida alati imetleti. Kosmos oli absoluutne ja esteetiline. Samuti on esteetilisi kategooriaid püüdnud süstematiseerida idealiseerimise aspektist lähtudes Hegel
Ameerikas hambutute patsientide hulk on prognoositud väga üle 30 miljoni, See viitab sellele, et Hambutute patsientide taastamise nõudlus jääb nähtavas tulevikus suhteliselt suureks. Ravimis väljakutsed taolistele patsientidele on traditsiooniliselt kirjeldatud kui kombinatsiooni funktsioonist,mugavusest ja esteetikast. Täielikult välja mõeldud tehnikad mis pole universaalselt standariseeritud on saavutanud väga suure õnnestumis protsendi. Pikaajaline hamba proteesi õnnestumine on andud arstidele võimaluse et ravida paljusid probleeme mis eelnevalt on lõppenud täielike hammaste lagunemisega. Patsientide rahuloli,funktsioon ja mugavus on parenenud isegi limiteeritud hulga proteesidega. Mugavus ja funktsioon ei ole enam üle hambaarstide võimete ja see võimaldab neil võtta rohkem
festivale. Viimasest olulisim on 1990. aastal alguse saanud avangardteatri festival ,,Baltoscandal", mida peetakse Rakveres. Eesti nüüdisteater suhtleb aktiivselt muu maailma teatriga. 2.1 TEATER JA ÜHISKOND Nüüdisteatrit on mõjutanud hüpe tehnoloogias. Paljudes teatrites on kasutusele võetud moodne heli- ja valgustehnika, mis lubab luua uhkeid lavaefekte. Arvuti- ja videotehnika on teatrikeelde toonud põhjapanevaid uuendusi, räägitakse isegi nn tehnoloogilise teatri esteetikast. Oluliselt on muutnud inimeste elulaad ning kultuuritarbimine. Teatril tuleb võistelda filmide, kontsertide, klubiürituste, reiside ja muude ettevõtmistega, millega inimesed oma vaba aega sisustavad. Pärast 1990ndate alguse madalseisu on publiku hulk tasahaaval kasvanud, ent pole saavutanud nõukogudeaegset taset, kuna takistuseks on tihti kõrged piletihinnad. Teatrid reageerisid publiku vähenemisele uuslavastuste väljatoomisega tihedamas rütmis. Praegu
XIX sajand (allik - Wikipeedia) Kaasaegse ehtekunstis on surma temaatika ja esteetika küllaltki oluline. Näiteks tuntud Austraalia kaasaegse ehtekunstniku Julia deVille'i loomingu põhiteemaks on surma- ja leinaesteetika. Ta ise ütleb: "Mind veetleb Memento Mori esteetika". See sentimentaalsus, mis oli iseloomulik viktoriaanlikele ehtele ja see, kuidas sümbolid olid surmaga seotud, on nähtavad ka Julia deVille loomingus. Samas on tema looming erinev XV- XVIII sajandi ehtekunsti esteetikast kuigi põhjus ajend, motiiv, stiimul ja põhiidee on samad, on ekstreemus ning väljendusviis teistsugune. Näiteks prossi ,,Lein" jaoks kasutab ta inimese juukseid, mis ammustest aegadest lisavad maagilisust/maagilise tähenduse. Viktoriaanlike ehete valmistamiseks kasutati surnud inimeste juukseid3, aga väga ettevaatlikult kuid Julia deVille pakkub uue visiooni leinaehetest. Ta kasutab julgelt hiirte4 ja lindude kehi, lindude tiibu ja jäneste päid.
ratsionalistlikke põhimõtteid (funktsionalistliku stiili eelkäijaid). Wagner oli oluline Viini noorema arhitektide põlvkonna mõjustaja. 1894 sai temast Viini Kunstiakadeemia professor. Väga populaarne oli raamat "Moderne Architektur" (1895). Adolf Loos`il (1870–1933) Austria kuulsamaid arhitekte. Olles 19. sajandi lõpul USA-s, sai ta mõjutusi Chicago koolkonnalt. Aastatel 1924–1928 töötas Loos Pariisis. Loos ütles resoluutselt lahti juugendlikust esteetikast ja rajas teed funktsionalismile. Ta teatas, et igasugune ornament on kuritegelik, selle asemel tuleb lähtuda lihtsast geomeetrilisest vormist, mis vastab hoone funktsioonile. Samuti on ta kujundanud interjööre ja tarbeesemeid. Viin oli olnud üks juugendi pealinnadest ja funktsionalismiga harjumine võttis seal aega. Teda peetakse modernistliku arhitektuuri üheks pioneeriks. Loosi esimene suurem töö oli 1899 valminud Café Museum. Aastatel 1909–1911 kerkis Viini
( Reet Neimar, Alustajad ei ole algajad, Teater.Muusika.Kino, 2002, 06, lk24-37) 2. ,,Nimed marmortahvlil" See on Eesti sõjafilm, mis valmis 2002. aastal. Zanr on draama, filmi kestus on 90 minuti. Enamus filmivõtteid toimusid ajaloolistest paikades; Võrtsjärve, Rannu ja Sangaste ümbruses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)) Nüganen on ise öelnud, et film oli tema jaoks tõeline väljakutse. ( Linnar Priimägi ,,Nimed marmortahvlil. Propagandafilmi esteetikast- Teater.Muusika.Kino, 2002, 12. Lk 79-82) Filmi operaator on Sergei Astahhov Venemaalt. Võtted kestsid 50 päeva. Filmi monteeriti neli kuud. Aasta 1918. Euroopa kaardile on sündinud uus riik Eesti Vabariik. Filmi keskmes on tavalised koolipoisid, kes ei pidanud paljuks minna oma riigi iseseisvuse eest võitlema. Filmi peaosaline on Henn Ahas, kes alguses küll kahtleb koos kaaslastega sõdima minna aga mõeldes järele, otsustab ta siiski oma klassivendi ja riiki aidata
Ta kirjutas poeeme häälele ja klaverile (poeem oli populaarne vokaalzanr Prantsusmaal juba Massenet' eluajal) kaasaja autorite sõnadele. Aastatel 1915-1922 oli Honegger loominguliselt viljakas, tema huvidering oli üsna lai alates music hall'ist, urbanismist ja uuslihtsusest karmilt tõsiste teemadeni. Juba varasel loominguperioodil kasutas ta palju polüfoonilisi võtteid. Honeggeri ebajumalaks muutus Stravinski. 1920. aastate algul valis helilooja iseseisva, "kuuiku" esteetikast väga erineva tee. Juhtivateks zanrideks tema loomingus muutusid oratoorium ja ooper-oratoorium. Aastakümne teisel poolel valmisid antiigi- ja piibliainelised teosed. Ta valiti ka Prantsuse Akadeemia auliikmeks. Mitmetel istungitel kuulus talle nn "väljapaistva välismaalase" tool (Honegger jäi elu lõpuni sveitsi kodanikuks), sama tooli kasutamise au kuulus kunagi ka Haydnile. 1950. aastatel lõpetas Honegger ka vestluse vormis koostatud raamatu Je suis compositeur (Mina
Toimus ideoloogiline kontroll. Kaotati erakirjastused ja riigistati kogu kirjastustegevus. Koostati keelustatud teoste nimekirjad ja algas raamatute hävitamine. Endise nime alla jäi ilmuma ainult Looming. Toimus nõukogude kirjanduse ja kunsti propageerimine. Asutati Sirp ja Vasar. Suurendati raamatute tiraaze ja alandati hindu. Suurem osa raamatutest andis edasi ühiskondlik- poliitilist kirjandust, vene autorite artikleid marksistlik- leninistlikust esteetikast, sotsialistlikust realismist, teiste NSVL rahvaste kirjandust. Muu maailma kirjandus jäi tagaplaanile. See oli kirjanduselu kõige masendavam periood, kui nõukogude valitsus määras kirjanduse ja kunsti suunad. Mõju andis Stalini isikukultus. Kirjanduses puudus nii kvaliteet kui ka kvantiteet. Olulist osa etendasid tagalas tegutsenud kirjanikud. Kirjanduslikud põhiteemad olid sotsialistlik ülesehitustöö, klassi- ja rahuvõitlus, põllumajanduse
/20. sajandi vahetus 2001. (ka 20. sajand kodulehekülg http://www.uni- Modernism, avangardism... essen.de/literaturwissenschaftaktiv/ Postmodernism einladung.htm) Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: Vorlesungen über die Ästhetik (Loengud esteetikast) (1835- Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge 1838) näiteid. Kunst ei piirdu looduse matkimisega, sest siis ei suudaks Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on kunst tungida vaimseni. Kunst lähtub pigem absoluutsest tegemist? ideest, tema ideaaliks on absoluutse vaimu väljendamine. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad žanrid? Kuidas ja
Degas kunstiline eeskuju Tolouse-Lautreci üks olulisemaid mõjutajaid oli maalikunstnik Edgar Degas (1834-1917), kes nagu temagi pärines aadlisuguvõsast. Degas käsitles esimesena figuure altvaates, spetsiaalse valgustuse efekte, muljete katkendlikkust ja linnarahvale omast anonüümsust. Toulouse-Lautreci eriliseks saavutuseks võib pidada Degas'teema- ja motiivrepertuaari edasiarendamist, mis osaliselt oli inspireeritud jaapani puulõigete lihtsustatud esteetikast ja kahemõõtmelisest ruumikäsitlusest. Ta tugevdas veelgi Degas'le iseloomulikku perspektiivi optilist lühendamist ning püüdis vertikaale rõhutades kompositsiooni tugevamini pildipinnaga siduda. Üleöö kuulsaks 1891-1892 Oma esimese Moulin Rouge'i jaoks tehtud afisiga sai Toulouse-Lautrec paugupealt tuntuks terves Pariisis. Ta hakkas kujundama uusi plakateid, samuti ajakirjanike esikaasi ja illustratsioone
Esimese maailmasõja puhkemise ajal 1914. aasta suvel oli Wittgenstein parasjagu Austrias oma perekonna juures, kust ei saanud sõja tõttu Norrasse tagasi pöörduda. Selle asemel astus ta Austria sõjaväkke, lootes saada sõjast kogemusi, mille kaudu ta võiks läheneda veelgi läheneda sellele geniaalsusele, mille poole ta püüdles. 1916. aastal Idarindel olles juhtuski Wittgensteiniga midagi, mille tulemusena tema filosoofia põhjalikult muutus. Kui varem oli ta loogikat eetikast, esteetikast ja religioonist lahus hoidnud, siis edapidi hakkas ta oma erinevatesse aladesse puutuvaid mõtteid kombineerima. Wittgenstein asus nimelt seisukohale, et ka religioon ja eetika on samamoodi ,,müstilised" nagu loogika; et nendegi tõed on iseenesestmõistetavad ja sõnadega mitteväljendatavad. Teosed Kogu sõja aja kirjutas Wittgenstein raamatut, mille ta sai lõplikult valmis vangilaagris pärast sõja lõppu. ,,Loogilis-filosoofiline traktaat" on 20
olemuslikult institutsionaalne! · Romantiline kunstnik üksikul saarel võib tahuda kivi, viimistleda riime jms sõltumatult igasugustest institutsioonidest. Õppekirjandus 001 Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst?: Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia 8: 1653- 1671 [lugeda 1653-1663]. Kennick, William E. 2003. Kas traditsiooniline esteetika tugineb eksimusele? Looming 2: 236-252 [lugeda 236-243]. Soovituslik: Volt, Marek 2006. Esteetikast. Tln, 34-60. Kordamisküsimused 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! 2. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? 3. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Kunstiteosed erinevad liiga palju reaalsetest asjadest ja kunstiteoseid on võimalik silma järgi avastada vaid juhuslikult (Ühe mehe karp võib olla teise mehe kunst) (anti-essentsialism-
Inimene tuleb uuesti esiplaanile. Universaalne inimene. Humanism. Renessansikunst eemaldub keskaja kunsti allegoorilisusest ja sümboolsusest. Maalikunstis tuleb perspektiivi mõiste. Mis on lähedal, on suurem, mis on kaugemal, see on väiksem. Proportsioon. Loodus. Millised muutused leiavad aset arusaamas kunstniku rollist uusaja algul? Kodanluse teke. Uusajale pani aluse renesanss. Humanism. Miks ei saa me rääkida esteetikast antiigis ja keskajal? Antiikses esteetikas ei olnud ilu keskne väärtus ega ainus esteetilise hinnangu saanud nähtus, vaid see oli tihedas seoses teiste, tähtsamate esteetiliste väärtustega. Demokritose, Platoni, Aristotelese ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ja sümmeetrial. Algseks peeti vaimset ilu, mis ei avaldu
- See seisund on inimese poolt maapeal aga saavutamatu. - Konsekventne moraalne toimimine pole võimalik ilma usuta vabadusse, surematusse ja Jumalasse. Niisiis eetiline toimimine on praktiline jumalajaatus. - Tõeline kirik on I.Kanti järgi niisuguste inimeste ühiskond, keda ühendab veendunud aukartus ühise kõlblusseaduse vastu. - Kristlus on ainus moraalselt täiuslik religioon. 0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA - See on teos esteetikast. - Siin ta käsitleb kriitiliselt seda, mida me nimetame tundeks ja fantaasiaks. - OTSUSTUSVÕIME on võime erilise üle mõelda üldisele allutatuna. - Küsimus on selles, kas meie tunnetel on olemas üldist ja paratamatut - a priori antud mõõdupuud? - Kõik meie tunded on naudingu või ebameeldivustunded (Lust oder Unlustgefühle). - Naudingut me tunneme siis, kui miski vastab meie vajadusele; ebameeldivust, kui see vajadus ei saa rahuldatud.
Ei saa seljaga seista tuleviku poole. Seda ei ole kunagi olnud rahvusluse programmis. Tuleviku ei saa unustada, see on platvorm, mis annab enesekindluse sellele indiviidide grupile. Kultuuriline paradigma. Varem on euroopa kultuuris asjad toiminud nii, et kultuur oli ainult kõrgklassi asi. Kõrgklassi kuuluvate inimeste poolt tehtud ja mõeldud kindlalt auditooriumile. Romantism tõstab nüüd selle rahvaliku kultuuri ka kõrgkultuuri staatusesse. Rahvalik arusaam esteetikast, kuidas laulda, riimida jne tõuseb järgmisele kultuurilisele astmele. Muinasjutud rahva folkloorine pärand. Rahvakunst tõusis omamoodi kõrgkunsti kõrvale. Vähemalt herderlikus mõttes on need samaväärsed. Faehlmann kogu kokku jutukatkendid. Loob sellest võimsaima kirjandusvormi, milleks on eepos. Need protsessid toimusid Eestis juba 1830ndatest alates. Selle haripunktiks „Kalevipoja“ ilmumine. Seal väljaöeldud mõtted hakkavad raamatukaante vahelt ilmuma tegelikkusesse.
„Teatraalsuse“ all mõeldi kui pildiruumi markeeriv pildipinna lõhkumist, mis muudab pildiruumi lavaruumiks ja 36 pildiraami lavaportaaliks. Kuid Davidi kunstiteoreetikas näis kunstipoliitika sageli olevat 32 Kartna 1991: 151 33 Lindsay 1960: 146 34 Kartna 1991: 151 35 Priimägi 2005: 970 36 Priimägi 2005: 981 10 esteetikast tähtsam. Nii võibki vaadelda Davidi loomingut eelkõige kui sotsiaalkriitilist vastuseisu rokokoolisele frivoolsusele nii poliitikas kui ka moraalis.37 2.1. TUNTUIMAD TÖÖD Davidi isikupärase stiili alguseks on 1784. aasta, mil valmib kuulus teos „Horatiuse vanne“. See oli esimene töö, milles klassitsismi programm järjekindla kehastuse leidis ja tekitas seega vaimustust nii Roomas kui ka Pariisis. Teoses on näha lineaarplastilist käsitlusviisi ja
Stiili ja vormi puudutav mäss, kunsti institutsiooni kõrvaleheitmine. Uuenduslikkus aineses, vahendis, tehnikas, stiilis või suhtes kontekstiga. Aktsepteeritud kunsti normide 'paigast lükkamine' revolutsiooniliste, kultuuriliste või poliitiliste implikatsioonide kaudu. 19. saj. Lõpul ja 21 saj. Alguses ilmnenud mõtteviis, mis taotleb kunstis tavaks olnud väljendusvahendite eiramist ja eelkõige nn. Arengu eelväes olemist. Lähtub romantismi esteetikast. Avangardismi vaimus loodud teoseid on mõnikord nimetatud avangardistlikeks, kuid enamasti ikka modernistlikeks. 11 12
Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (narratoloogia, G. Genette, J. Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria). • Žanrite uurimine – žanriteooria, kirjandus kui müüdi nihke või teisaldusvorm. • Narratiivi struktuur – vastandused • Kirjanduse tõlgendamise struktuur Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. • Sai alguse 20. sajandil. Mõjutatud modernnistlikust esteetikast laiemalt. Moto: tekstikesksus. Oluline on kirjandus kui keel, mis erineb teadus- ja tebekeelest. • Kavatsuslik: kirjeldada probleemi, mida arvatakse, et kirjanik on tahtnud rõhutada. • Tundmuslik: seotud emotsionaalsusega, mida loetu lugejas tekitab. • Lähilugemine e eksplikatsioon – detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Feministlik kirjandusteooria
kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. - 19./20. sajandi vahetus 20. sajand - Modernism, avangardism, Postmodernism Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) Vorlesungen über die Ästhetik (Loengud esteetikast) (1835- 1838) 16. Mis on klassika? - Tümoloogia: ld classicus: kõrgeimasse maksuklassi kuulub rooma kodanik, hiljem scriptor - classicus: esmajärguline kirjanik - Teatud rahvuskirjanduse kõrgperiood - Klassikaline: väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla midagi, mis jääb püsima - Klassikaline periood eri maades - 17. Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid.
ikaldusi, maailmavärinat. Need olid tema meelest märgid sellest, et maailma lõpp pole kaugel. Lahendusena nägi ta erakuks hakkamist. Saigy kirjutas ,,Mägikodu" ning kirjeldas samu teemasid, mida Renin. Tema luuletusi iseloomustasid kaduvuse ja elu hääbumise teemad. Samuti kirjeldas ta oma ajastu elu-olu, mis kõlavad tavaliste uudistena. Kolmas erakkirjanik oli Kenk, kes kirjeldas 14. sajandi eluolu zuihitsu-zanris (nt ,,Jõudeaja võrsed"). Tegu on fragmentaarse tekstiga, mis räägib esteetikast ja Kenk erinevatest meeleoludest. Erakute esteetikast selgub, et eelistati ise ehitatud sisseelatud puumajakest, kus valitses minimalistlik, natuke lohakas stiil. See kandus edasi Jaapani aedadesse, keraamikasse. Hiliskeskajal viljeleti ka sõjakirjandust (gunkimonogatari). Suurim selline on ,,Heike lugu", mis ülistab ja idealiseerib samuraisid. 15. ja 16. sajandil arenes teatrikirjandus n-teater, maskiteatri vorm, kus näitleja tegi laval
Tema romaanide tegelased on kogemuslikud, tegelaskujude ego piire hajutuvad, voolavad, tegelaste pideva energia ja teadmiste vahetusele tuginevad. Silmatorkavalt dialektiline struktuur ning postmodernistlik olemisekujutus teevadki Undi ilukirjanduslikest teostest modernismi ja postmodernismi vahel seisja. Samas ei ole Unt kaasa läinud 80ndatel Eestisse jõudnud tekstikeskse kirjutamisega. Nii Unt kui Barthes on pigem kunstnikud kui poliitikud, pigem esteetikast kui eetikast lähtuvad, mängu jumaldavad. Mõlemad on hoidunud aktiivsest poliitilisest tegevusest ning räigetest sõnavõttudest poliitilistel teemadel, mõlemad on mõõdukad ja mugavad. Mütoloogiad on kirja pandud eelkõige ilukirjandusliku taotlusega, justkui teaduseelsed mõtisklused. Ilmseid sarnasusi võib Undi puhul leida ka Jorge Luis Borgese Zooloogilise entsoklüpeediaga ning Friedeberg Tuglase mõttekäikudega (Tuglasele omane realistlik- sümboolne narratsioon, unenäolisus)
- Loodusluule, armastusluule, kodumaa. - Aja edasiminekust tulenev traagika. - Kordumine, - Liivi jaoks ei ole loodus temast eraldiseide. - Pildilisus tuleneb realistlikkusest vastandub ärkamisaja ülepuhutud luulele.Isamaaluule seotud isikliku traagikaga. - Eesti eksistentsialism. Eesti eksistentsialismi tumeduse, traagika, valu rõhutamine. - Käsitletakse esimese eesti sümbolistina, kes tahtlikult või tahtmata lähtub Euroopalikust esteetikast. - N-E Liivi loomingu analüüs, kriitika, millega nad kanoniseerivad Liivi, annavad talle eesti kirjanduses tähendusliku koha. - N-E rõhutas Liivi kui looduslüürikut. - Miks nii mõjukas (Tuglase järgi): rütm, ootamatus, stiililised iseärasused, poeet luule seletamatul tasandil. E. Enno luule põhikujundid ja teemad - Tee. - Loodusega seotud märgid kõrgema idee kandjatena. Loodus kui osa tervikust, mina
aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Uuskriitika tekkis 1920. aastatel (kõrgaeg enne/pärast II ms) ja toetub peamiselt Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele ning on mõjutatud modernistlikust esteetikast. See suund hülgas aja- ning eluloolise vaatlusviisi (kirjandus kui ajaloo täiendaja), et keskenduda teose tekstielementide analüüsile. Uuskriitika tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelisseisundile ning tarbimisühiskonna/massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika keskmes on kirjandusteos ise (tekstikesksus), eriti luuleteosed. Põhialused: kirjandusteos kirjandusteosena (kui iseseisev/eneseküllane
romaanikirjanikud aga ka filosoofid. KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: 1. Henry Fielding „Tom Jones“ 2. 1 kiriromaan 3. Romantilist luulet - Kiets, Schelling, Byron, Novalis, Schelly 4. François-René de Chateaubriand „René“ – rom.teos 5. „Madame Bovary“ + tuleta meelde 1 Balzaci teos („Isa Goirot“) 2. loeng 14.09.15 16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud. Valgustus sajand oli liikumine eemale klassistsismi esteetikast ja lähenemine romantismile. Locke’i tähtsuseks oli see, et tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse oluline tahk oli kasvatuse ja hariduse tähtsuse konstanteerimine. Locke’i idee oli „tabula rasa“ – inimene sünnib kui puhas leht. Locke leidis, et tunnetuse aluseks on empiiriline (kogemuslik, kogemustel põhinev) kogemus. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks. Ta jaotab objektib tunnetavateks ja mitte-tunnetavateks.
,,Kirjad Sõgedate külast" (1955). ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelipeol"(1957) uut moodi lugemine, poliitiliste seostega. Mõnus rahvalikkus. ,,Jäine raamat" (1959) kuulsam proosa raamat. Tõlgiti paljudesse keeltesse, sai Venemaal väga tuntuks. ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1964) rahvalik näidend. ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) ootamatu tema loomingus. Tekitas skandaali. Eemaldub realistlikust esteetikast. Skandaalis oli oluline, et see kommenteerib mentaliteeti Polkovniku lese kaudu. Ärritas Nõukogude sõjaväelasi. ,,Muhu monoloogid" (1968). Debora Vaarand saare olustik oli tuntav ka Saaremaalt pärit Vaarandile, see jättis ka mingi jälje loomingusse. Vaarandi elab pika elu (1916-2007). Tema kõige tuntum tekst on Saaremaa valsi tekst, mis omakorda on pärit stalinistlikust poeemist ,,Talgud Lööne soos". Vaarandi jaoks oli positiivse Nõukogude kirjanduse kirjutamine teraapia
Kuigi tihti öeldakse, et see periood ei ole eriti kirjandusega seotud, siis see ei ole 100% tõsi. Valgustussajand on see sajand, kui romaan muutub massiliseks zanriks. ¤ Valgustussajand on sajand, mis paneb rõhku rahvustele. Hakatakse mõtisklema selle üle, mis on rahvus. Olulisem filosoof John Locke. ¤ Valgustuses on ka omad esteetilised kriteeriumid. Esteetilised kriteeriumid on paljudes teostes suunatud klassitsistliku kontseptsiooni vastu. Kui valgustusperioodil autorid esteetikast rääkisid, siis nende arusaamad olid klassitsismi vaadetega võrreldes vastuolus. Ühiskondlik hoiak valgustuses on äärmiselt oluline, ka kirjaniku/filosoofi rolli nähakse aktiivsena. Üks õige kirjanik peabki tegelema ühiskonda puudutavate küsimustega. Kui nad ei ole valitsusega mestis, siis üldiselt on nad ühiskondliku korra vastu. ¤ 18. sajandi ühiskonna vaimuliikumised olid võimsad. Kunstnikud, kirjanikud, vaimulikud moodustasid ''ringe.'' Ringide tegevusel oli vaimse
ja Lydia Koidulad. Koidula kuju võlub Unti ka erandlikkuses ja haakub ka enesepeegeldustega. Koidulad ja libahundid võivad ka seostuda. Müstiline maailm hakkab kõige muu kõrval liigutama. Kõigesuurejoonelisemad postmodernismilised mängud: ,,Öös on asju" (1990) ja ,,Doonori meelespea" (1990). Kummalised lahendused elu ja kirjanduse piiril toimuvatest mängudest. Romaanid on esinduslikumad näited postmodernsest esteetikast, et keskne narratiiv on põhjalikult ära lammutatud. Süzee on punktiirne ja veider. Unt väsib kirjanduses, aga ei väsi teatrist. ,,Brecht ilmub öösel" (1997) viimane suurem romaan. Leidlikult süzeehakatus Brechti ja Voolijoki kohtumisest, kust võtab ajaloolise teema. Draamalooming jätkub: ,,Huntluts" (1999) Lutsu tekstid, mis saavad imelikul viisil kokku. ,,Vend Antigone, ema Oidipus" (2006) ilmub peale surma. Antiigist pärit
Moraaliteooriad ei varusta meid seetõttu õigete otsustega, et pole olemas kõikehõlmavat lahendust. Tihti on olukordi, kus peame otsuse langetama mitme omavahel vastuollu sattuva moraaliteooria vahel. Subjektivismist lähtudes on ka suhteline mis on õige ja mis vale, kuna inimeste väärtused ja soovid on erinevad. Ka Sartre enda eksistentsialistlik moraal omab seetõttu erinevaid lähenemisnurki, kuna kõik sõltub indiviidist. 4. loeng Küsimused loengu kohta esteetikast, keele- ja kultuurifilosoofiast: 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? 5. Millisena on nähtud keele rolli? 6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? 7
Oscat Wilde'i peamiseks õpetajaks oli tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt.Ülikoolihariduse sai Oxfordis. Aastal 1895 mõisteti Oscar Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksualismis. Wilde'i teosed keelati ning ka tema endised sõbrad pöörasid talle selja. Oscar Wilde suri viletsuses Pariisis. Suured teadmised antiikkultuurist, rinreis Ameerikas. Peab loenguid esteetikast ("Mul pole midagi deklareerida peale oma geniaalsuse."). Kirjanikud loovad tundeid. Kunst on kasutu, praktilise väärtuseta. Hindab Tolstoid, Falubert'I, Balzaci, Dostojevskit, ei meeldi naturalism, Zola. Looming: "Kavatsused" ülistada kunsti, läheneb ka absurdile. 1881 kogumik "Luuletusi"- impressionistlikud, romantilise alatooniga. 1877 jutustus "Canterville'I lossi kummitus". Näidendeid: "Leedi Windemere'I lehvik", "Kui tähtis on olla tõsine?", "Ideaalne abielumees"
3) terviku interpretatsioon, mis hõlmab ka kunstniku maailmavaatelisest sõnumist arusaamist. Me peame aga esmalt MÄRKAMA kunstiteosele omistatud staatust. Wolfgang Welch ütleb, et esteetikaga tegeledes peame me tänapäeval olema transdistsiplinaarsed. Kuna meie reaalsus on mõjutatud meedia poolt, tegelikkus näib näilisest näilsem ja esteetika puudutab iga inimese igapäevaelu. Kunst on ainult üks osa esteetikast. Kunst mõjutab ka seda kuidas me reaalsust tajume. Kunste ei ole maailmast eraldatud, iseseisvus on näivus. Me võtame kunstiteoseid vastu alati mitmiktajuga ja arvestades selle sotsio-poliitilist konteksti, sest me ise oleme selle osad. 3). ……… (KÜSIMUS: Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles.) ANTIIKI ning Vana-Kreeka kultuuri peetakse läänemaise vaimukultuuri alustalaks ehk õhtumaise kultuuri hälliks. Kreeka ÜHISKONNAS oli (umb 4
keelenõuded. See oli omamoodi võitluse aeg, nad on arrogantsed ja süüdistati ülbuses. Vabariigiaeg-kirjandusest nõutakse küllaltki palju rahvuslikkust. Kui Eesti kirjandust tabab taas uus laine, siis Eesti kirjandus sinna konteksti eriti ei sobi. Nõukogude aeg- nende suhtumine kaheks: 50ndad- Stalinistlik- oldi täiesti eitaval seisukohal. Kogu selle liikumise ja kirjanduse kohta kasutati sõnu formalistlik ja dekadentlik. Stalinistlik räägib Noor Eestist kui manduvast esteetikast. Nõukogude aja edenedes on näha selgelt, et Noor Eesti kirjanikud rehabiliteeritakse. 60ndatest alates Tuglas saavutab taas oma kirjandusliku tausta. Paguluses on suhtumine nendesse positiivne. Noor Eesti on enesekoloniseerimise projekt. Opositsioonis eelnevate seisukohtadega. Hennaste kontseptsioonis on see negatiivne. 27. Juhan Liivi luule põhiteemad ja tähenduslikkus Juhal Liiv (1864-1913) Tuntuse on saavutanud oma luulega. See jätab varju tema proosa. Va. ,,Vari".
"Dekameroni" lugudes esineb 3 tüüpi tegusid: muutmine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine. Muutused toimuvad pidevalt, patud jäävad pidevalt karistamata. Todorovi järeldus: "Decameroni "kirjutamise ajal oli kehtestumas uus maailmavaade, mis hindas üksikindiviidi iseseisvust ja initsiatiivi. 2. Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A,. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) 1920. aastal alguse saanud USA ja Inglismaa kirjandusteaduse suund, mis aja- ning eluloolist vaatlusviisi hüljates keskendub teose teksti-elementide analüüsile.
varjatud põhineb suuresti mitmesugustel filosoofilistel ja maailmavaatelistel arvamustel, mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud. 12. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks? Eeldab lisamaterjali: Santayana, George 2009. Sissejuhatus. Esteetika meetodid. Ilutunne. Trt, 10-20. 13. Selgitage milliste probleemidega tegeleb Berlyne'i eksperimentaalesteetika! Eeldab lisamaterjali: Bachmann, Talis 1985. Eksperimentaalsest esteetikast. Looming, 8, 1097-1111. 2. loeng: Kunsti definitsioon I 1. Iseloomustage anti-essentsialismi põhisisu! Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti-essentsialismi programm traditsioonilise esteetika kriitika, avatud
arutelu kirjanduskriitika piiride üle. Ühes suunas neid ületades lakkab kriitika olemast kirjanduslik ja teises suunas – kriitika. Esmajoones juhib Eliot tähelepanu kirjanduskriitika muundumisele alates 1920-ndatest aastatest. “Kirjanduskriitika” mõiste arengus oli oluline roll Coleridge’il, keda eristas eelkäijatest tema huvide laius ja mitmekülgsus, millega ta luule üle arutles. Coleridge huvitus filosoofiast, esteetikast ja psühholoogiast ning kuna need mõtteharud kirjanduskriitikasse jäidki, võib öelda, et uuskriitika (New Criticism) põlvnebki otseselt temast. Kirjanduskriitika muundumisel on lisaks kirjanduse käsitlemisele mõne(de) teis(t)e teadusharu(de) valgusel teinegi põhjus. Olukorras, kus paljud kriitikud on õpetajad ja vastupidi, võib kriitikul olla mõnevõrra teistsugune kontakt maailmaga ja mõnevõrra teistsugune kujuteldav lugejaskond, kui oli tema eelkäijatel.
heinamaadelt, karjamaalt jne). Linna kuludest on suuremad olnud linnavalitsuse ja -ametnike kulud, hariduskulud, heakorra kulud.6 Välimus. Võru linna ilme erines teistest planeeringu mõttes: siin olid üksteise suhtes risti ning paralleelselt kulgevad tänavad - kaks pikka paralleelset peatänavat Riia (praegu Kreutzwaldi tn) ja Georgi (praegu Jüri tn) ja nendega risti ülejäänud tänavad.7 Igale krundile oli ette antud kindel ruudustik, kuhu majad esteetikast lähtudes paralleelselt tänavatega ehitada. Erandit ei tehtud ka kristliku kiriku ehitamisel, kus tavaliselt tuleb kiriku altar ehitada suunaga itta. Tänavate asetuse ning esteetika põhimõtete tõttu on kiriku altar suunatud rohkem kirde. Samasuguse näite Eestis võib tuua ka Paldiski linna kohta. Üldjoontes oli vilets liikuda linna ja raudteejaama vahel, sest pinnas oli liigniiske. Tänavatel polnud kõnniteid ja laternaid oli hõredalt. 1880
“Dekameroni” lugudes esineb 3 tüüpi tegusid: muutmine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine. Muutused toimuvad pidevalt, patud jäävad pidevalt karistamata. Todorovi järeldus: “Decameroni “kirjutamise ajal oli kehtestumas uus maailmavaade, mis hindas üksikindiviidi iseseisvust ja initsiatiivi. 2. Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A,. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) 1920. aastal alguse saanud USA ja Inglismaa kirjandusteaduse suund, mis aja- ning eluloolist vaatlusviisi hüljates keskendub teose teksti-elementide analüüsile.
1964 Barnett Newman Vir heroicus sublimus Barnett Newman. 1948, 1964. Kodeeris oma maalidesse kabalistika, mis on seotud matemaatika, numbrite ja mõõtmistega. Igal sentimeetril tähendus. „Vir heroicus sublimus“ – Kanti esteetikast pärit „üleva“ kategooria esindaja. Pärast sõda öeldi Läänes lahti igasugusest figuratiivsest kunstist, sest see samastati natsistliku kunsti või nõukoguliku propagandakunstiga, milleks oli sotsialistlik realism. Seetõttu peetigi 1950. aastatel abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid.
raamatutel on eelnevalt olemas olnud kontseptsioon, nii on sündinud tema eeposed, aga mõni muugi raamat ("Veel ju vist" jmt). Valdur Mikita on väga kontseptuaalne oma luuleraamatutes, aga samamoodi võib siis öelda, et näiteks Afanasjevi "Tünsamäe tigu" või Tõnis Vilu "Ilma" või "Kink psühholoogile" või Kätlin Kaldmaa "Armastuse tähestik" või Hanneleele Kaldmaa "Oliver" poleks ilma eelneva kontseptsioonita saanud sündida. 19. Mis on säilinud 20. sajandi klassikalisest esteetikast praeguses eesti luules ja mil moel? Klassikalisus kohtub keeleluulega (nooremas eesti luules). See on sujuv üleminek ühelt teemalt teisele. Paljudel autoritel on klassikaline dominant, kuid samas keelelist tegevust reflekteeriv teadlik autoripositsioon (Pihelgas, Pärtna jmt) Pihelgas ja Pärtna on väljapeetud ja traditsioonilised autorid, kelle teadlikus keelelisest tegevusest on kõrgendatud või teravdatud. Klassikaline dominant, kuid samas keelelise tegevuse reflekteerimine.
Kirjanduse tõlgendamise struktuur Kirjanduse struktuur = tõlgendamise struktuur Kaugus ja impersonaalsus Naturaliseerimine 24 Erilise tähtsuse omistamine Metafoorne ja temaatiline ühtsus UUSKRIITIKA 49.Tekkepõhjused ja põhialused Tekkepõhjused 1940 - 1950ndad, alguse saanud 20. saj. alguses Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) Uuskriitika moto "The text itself" > tekstikesksus Põhiline uuritav zanr < luule Põhimõisted, alused Intentional fallacy kavatsuslik eksitus Affective fallacy tundmuslik eksitus
· Uued teemad, uued kangelased · Kunst teenis rahvast · Võitlus manduva kodanliku kultuuri ja selle ees lömitamise vastu · Vormilt rahvalik · Must-valge kujutamistehnika · Tähtis roll kriitikal UUSAEG EUROOPAS MODERNISM Alates 1860-test suured ühiskondlik-poliitilised ja majanduslikud muutused ja filosoofia kui teadusliku distsipliini sisesed muutused, mille tulemusena: · Laienes senine kitsas arusaam esteetikast kui ilusa kunsti teooriast (Hegel), mis väljendus uute esteetiliste kategooriate kasutuselevõtus (nt inetu, ülev, koomiline, traaguline jt). Kujunes esteetika kui ilu, inetuse jne teooria · Tekkisid kunsti nn spetsiaalesteetikas (nt kirjnaduse, kujutava kunsti, muusika, filmi, fotograafia jne esteetika) arenes esteetika kui kunstiteooria (esteetika kui kunst) · Kujunes välja eksperimentaalne esteetika (Fechner: madal esteetika ehk tegelemine
väljajoonistamine 2) "Mikumärdit" hakati tajuma teatris ja kirjanduses kui teatavat rahvuslikku teksti. Seda võib tõlgendada ka Vanapagana ja Kaval-Antsu lugu + Rahvusliku lugemise võimalusi on mitu, aga jääb ka lisakahtlus, mis ei pea teksti väärtusi hajutama, aga peab kinnitama, et asjal on rohkem kui kaks külge. Nimelt kui vaatame sama tüüpi rahvatükke mujalt (eriti soome kirjanduses 1920-30), siis on esteetikat üsna raske mikumärdilikust esteetikast eristada. 3) Kui näidend ilmus ja lavale toodi, siis publik tajus, et roppust on rohkem kui mujal. Rahvalik erootika ideoloogiline: pole mingit hangunud verd kehas, kõik toimib ja elab. + Raudsepp proovib ka inglise salongikomöödiat kirjutada, aga see ei tule tal nii hästi välja 4) tal on enese reflektsioonivõime kindlasti olemas st ka näitekirjaniku positsioonilt väljaastumise võime, eneseiroonia võime ja see eneseiroonilise distantseerumise oskus
ilukirjanduslike elementidega. USAs on selle populaarseks vormiks eluloo pikantne pihtimus. Laiemas tähenduses on mitte-väljamõeldis igasugune dokumentaaltekst. Kirjandus seega fluktueerib, olles vaheldumisi kirjavara või sellest sõltumatu, nihkudes kaunite kunstide suunas ja kaugenedes neist taas. Kuid kirjanduse eristamiseks on olemas kriteeriumid. Suurteose ehk kaanon on kujunenud ilusa ja üleva kategooria põhjal. See arusaam on mõjustatud Platoni esteetikast, mille kohaselt kunst peab lähenema absoluutsele ilule. Kui kirjandus neile kategooriale vastab, on ta tõeline. Isegi tänapäeval, kus absoluutsed kategooriad enam ei kehti, kipuvad traditsioonilisemad seda liini järgima. Mõnikord räägitakse kirjandusele omasest struktuurist ja keelest. Retoorika määrab teksti kuuluvuse. Kirjanduse keel on kujundlik. Kui on tegemist mittekujundliku keelega, pole see enam kirjandus. Kuid ka teaduse keel võib olla kujundlik ja metafoorne
tervik hing. ühise kõlblusseaduse vastu. · Maailma idee ütleb: Sa pead tinglike ilmingute read · Kristlus on ainus moraalselt täiuslik religioon. nii siduma, nagu oleks nende aluseks üks · 0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA tingimatu ühtsus maailm. · See on teos esteetikast. · Jumala idee ütleb: Sa pead mõtlema nii nagu kõigele, mis eksisteerib oleks üks hädavajalik · Siin ta käsitleb kriitiliselt seda, mida me nimetame põhjus s.o. Jumal. tundeks ja fantaasiaks. · Regulatiivsed printsiibid · OTSUSTUSVÕIME on võime erilise üle mõelda · Need printsiibid tulevad mõistuse tarvitamisel üldisele allutatuna. paratamatult ette
annaabi.ee 
