I.Stravinski, A.Honegger, D.Milhaud, F.J.M.Poulenc (1)

1 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Igor Stravinski (1882-1971)
Venelane , kes lahkus Venemaalt New Yorki , kus ta ka suri.
Peamised žanrid: lavateosed ( balletid , ooperid , oratooriumid, vaimulik muusika )

Balletid: „Tulilend“, „Kevadpühitsus“, „Sõduri lugu“, „Petruška“, „Bulcinella“

Ooper - oratoorium „Kuningas Oidipus “ ehk „Oidipus-Rex“

Täispikk ooper „Elupõletaja tähelend“

Orkestrimuusika „Sümfoonia kolmes osas“; „Sümfoonia in C“ (C- duur ); „Psalmide sümfoonia“; „Viiulikontsert“; „Sümfoonia puhkpillidel“
Stravinski=Bach valede nootidega.
Peterburi linn mõjutas Stravinski neoklassitsistlike nootide tehet (kunstlik täpsus, sümmeetrilisus, selgus) dirigeeris ette mõtet, kuhu suunduda30 aastat mõtles Stravinski neoklassitsistlikult.
Igor on saanud hea hariduse: lõpetanud Peterburi õigusteaduskonna aastal 1905.; ta sai aadli hariduse ja kasvatuse. Ta on olnud Rimski -Korsakovi eraõpilane. 1902. kohtus Rimski-Korsakoviga, kes leidis, et Igor teostes on potentsiaali (Igor oli 20-aastane ja ilma spetsiaalse hariduseta) – Rimski-Korsakov nõustus teda heliloomingu vallas juhendama.
Varasel perioodil valmis Igoril sümfoonia Es-duur (helikeeles on Tšaikovskit ja Glazunovi sees). Glazunov oli helilooja õppejõud, kes aitas andekaid inimesi.
1910 . viibib Stravinski sagedamini Prantsusmaal.
1939. (teise maailmasõja eel) olid maailmas pinget ning Igor kolis USA-sse pingete eest.
Stravinski looming: 1)Vene periood; 2) Neoklassitsistlik periood; 3) Seeriatehnika periood
Üldjoontes langes loominguperiood kokku keskkonnaga, kus ta viibis .

Vene looming lähtub rahvuslikest traditsioonidest ja tehnikast. Selle perioodi viimane teos on „Sõduri lugu“.

Neoklassitsistliku perioodi esimene teos: 1920. ballet „Kultsinella“ ja viimane teos „Elupõletaja tähelend“ (1951).

USA-s dodekafoonia ja seeriatehnika periood – tonaalsus kaob, helistik kaob ja tuleb noodist paik panna kõik, nii et ükski noot ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud helid on ära kõlanud.
Stravinski suutis elu jooksul muuta muusikastiili ja oli vastuvõtlik uuendustele ning mõistis erinevaid kompositsiooni võtteid. Ta abiellus 2 korda ja vahetas kodakondsust 3 korda.
Elu Venemaal
Igor on ooperilaulja poeg. Võttis Peterburi gümnaasiumis klaveritunde 9-aastaselt. Maakodus tutvus ta Rimski-Korsakoviga, kes oli tema õpetaja. 1905. lahkus ta koolist, abiellus sugulase Katerinaga, kellega ta sai neli last ning arvatakse, et nende abielu ei olnud roosiline, seega reisis Igor palju. 1909. tuli Peterburis esietendusele „ Fantastiline skertso“ ja „ Ilutulestik “ (Igori varajane loomeperiood). Seda etendust kuulas pealt Sergei Djagilev (nim. Impressario)=Vene ballett , mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti „ Tulilind “ lavale toomine –koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel.
Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois. 1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojat tellis Stravinskilt „Tulilinnu“ (ballett, mis põhineb Vene muinasjutul). Stravinskil on hiilgav ja värvikas muusikatohutu menu „Tulilinnul“. Djagilev vedas heliloojaid jt. Pariisi, et näidata kui võimas Venemaa on. Järgmine balletimuusika, mille Djagilev tellis, oli kontsertpala, mis tehti ümber“Petruška“ (ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911).
Looming: Lugu räägib sellest kuidas Ivan otsib Tulilindu ning jõuab oma rännakul kurja Kastšei võluaeda. Seal püüab ta linnu kinni , ent too palub end vabaks lasta nind annab noormehe vastutasuks oma sule .Seejärel kohtab tsareevitš kolmeteistkümmet nõiutud tsaaritari ning järgenb neile lossi, kus Kaštšei koletisest valvurid ta kinni võtavad. Nüüd, kus häda käes. Viipab Ivan sulega ning Tulilind lendabki appi. Ta räägib Ivanile, et surematu Kaštsei elu on tegelikult peidus erilise võlumuna sees ning , et kuisee katki teha siis Kaštšei sureb . Tsareevitš teebki, nagu öeldud, mispeale kuri Kaštšei sureb ning kaunis tsaaritarid saavad nõidusest vabaks.
Lugu on üsna naiivne , nagu muinasjutud ikka , kuid selle värvikad karakterid inspireerinud mitte ainult Stravinskit, vaid ka kuulsat ballettmeistrit Mihhail Fokinit ning kunstnikke Alexandre Benois’d ja L. Baksti. Balleti lavastus valmis üsna kiiresti ja selle esietendus Pariisi Ooperis aastal 1910 kujunes kõmuliseks, mis oli läbimurdeteos, millega ta saavutas ülemaailmse tuntuse .
Arthur Honegger
Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on šveitsi päritolu, sündinud Põhja-Prantsusmaa sadamalinnas Havre ‘is (Normandias), hiljem elas Pariisis. Honegger sai tuntuks prantsuse “kuuiku” (Groupe des Six) tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused.
Helilooja saavutuseks võib pidada

oratooriumižanri taastamist Prantsusmaal ja
prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist.

Muusikahariduse sai Honegger Zürichi ja Pariisi konservatooriumides, kus õppis kompositsiooni, kontrapunkti, viiulit ja dirigeerimist. Ta kirjutas poeeme häälele ja klaverile (poeem oli populaarne vokaalžanr Prantsusmaal juba Massenet’ eluajal) kaasaja autorite sõnadele. Aastatel 1915-1922 oli Honegger loominguliselt viljakas, tema huvidering oli üsna lai – alates music hall’ist, urbanismist ja uuslihtsusest karmilt tõsiste teemadeni. Juba varasel loominguperioodil kasutas ta palju polüfoonilisi võtteid. Honeggeri ebajumalaks muutus Stravinski. 1920. aastate algul valis helilooja iseseisva, “kuuiku” esteetikast väga erineva tee. Juhtivateks žanrideks tema loomingus muutusid oratoorium ja ooper-oratoorium. Aastakümne teisel poolel valmisid antiigi- ja piibliainelised teosed. Ta valiti ka Prantsuse Akadeemia auliikmeks. Mitmetel istungitel kuulus talle nn “väljapaistva välismaalase” tool (Honegger jäi elu lõpuni šveitsi kodanikuks), sama tooli kasutamise au kuulus kunagi ka Haydnile. 1950. aastatel lõpetas Honegger ka vestluse vormis koostatud raamatu Je suis compositeur (Mina – helilooja), kus tutvustab mõtteid muusikutest ja muusikast, endast ja oma loomingust, kunstist, kirjanikest , luuletajatest, elust ja ümbritsevast maailmast. Honeggeri huvitasid alati kõrged moraalsed ja ohvrimeelsust puudutavad teemad, ta rõhutas üldinimlikke külgi mitmetes suurvormides.
Näiteks:

Le Roi David (Kuningas Taavet, 1921),
Judith (1927),
Jeanne d'Arc au būcher (Jeanne d’Arc tuleriidal, 1935),
Nicolas de Flue (1939).

Teine maailmasõda ja sõjajärgsed aastad süvendasid temas pessimismi nii Euroopa ühiskonna kui kunsti tuleviku suhtes. Pessimistlikud meeleolud kajastuvad osaliselt ka tema loomingus (näiteks, muusikas Sophoklese draamale Oidipus, 1947, Viiendas sümfoonias Di tre re, 1950). Samas huvitasid heliloojat ka üldinimlikud teemad. Nii valmis 1953. aastal üks huvitavamatest vokaal -sümfoonilistest teostest Une Cantate de Noėl (Jõulukantaat). 1947. aastal tabas Honeggeri südameatakk, kuid elu lõpuni püüdis helilooja säilitada aktiivset eluviisi.
Looming: ’’Pacific231’’ – teos püüab illustratiivselt edasi anda auruveduri häält: liikuma hakkamist, rataste kolksumist ja vilet. ’’ Pacific213- st’’ sai korraks isegi tehnika ajastu sümbul ning teost tõi Honeggerile ka laiema rahvusvahelise tunnustuse , kuigi ilusmid ka karikatuurid, kus teda rongijuhina kujujtati. Muusikaliselt ülesehituselt on ’’Pacific213’’ rida järejstikusid variatsiooone, milles rütms on väga teravmeelselt seotud tempoga nimelt tuginevad variatsioonid järk-järgult lühenevatele rütmivältustele täisnootides kuueteistkümnendikeni,nig mida lühemaks muutuvad noodid , seda aeglasemaks läheb ka tempo.
Darius Milhaud
Darius Milhaud (4. september 1892 – 22. juuni 1974) oli prantsuse helilooja. Peale muusika tegelas ta ka veel luuletamise ja maalimisega.1916 sõitis Brasiiliasse, kus luuletaja oli Prantsuse suursaadiku kohal ametikohal. Seal tutvus kaugete kultuuride, ladina ja afroameerika muusikaga-> ballet „Maailma loomine“->kasutas mustanahaliste muusikat.

Looming. Peeti kuuiku kõige radikaalsemaks ja uuenduslikumaks heliloojaks. 12sümfooniat, 6 kammersümfooniat, 18
keelpillikvartetti, 14kogumikku-u 450 teost, südid, soololaulud , kümneid instrumentaalkontserte.

Ballettid: Härg katusel, Les Mariés de la Tour Eiffel, Sinine ekspress , La Création du Monde , Salat, Moise ; 1928 ooper "Christoph Kolumbus", 1936 " Suite provençale", süidid: Brasiilia suveniirid orkestrile "Scaramouche" kahele klaverile,1944 "Sümfoonia nr 2"2, 1945 "Suite française, 1947 Kontsert marimbafonile ja vibrafonile, 1961 "Sümfoonia nr 12"

Ballett "Härg katusel" (1919), mille pealkiri on laenatud ühelt karnevalilaulukeselt.
Francis Jean Marcel Poulenc
Francis Poulenc sündis 7. Jaanuaril 1899 Pariisis, suri 1963 samas linnas. Sündis rikka farmatseudi peres. Sai oma esimese muusikaõpetuse klaverimängijast emalt. Ema oli tema pianist. Sai hea hariduse humanitaar ja reaalainetes. 15 aastaselt hakkas võtma klaveritunde hispaania pianistilt Ricardo Vinesilt. Ta tõmbas ta Satie sõprade ringi.
Komponeerimisega hakkas ta ise tegelema. Teadis juba 14 aastaselt et tahab saada heliloojaks.
Poulenci heliloomingus on mõjutusi prantsuse 18. saj klavessinistides kuni jazzini. Teda peetakse eriti prantslaslikuks heliloojaks. Poulenci helikeel pole väga uuenduslik- selle faktuuris, harmoonias ja rütmides pole midagi uut. Algul pani see isegi kriitikuid kahtlema, kas tegemist on ikka tõsiseltvõetava heliloojaga. Aga oli ma muutuste asjastu. Neid oodati. Poulenci kaasaegsed on nt. Ravel , Debussy ja Stravinski, kes seda pakkusid rohkem. Teda peeti oma eluajal lausa moenarriks. Aga siiski leidus ruumi tema muusikale , mis pakkus teiste poolt juba kasutatud nüansse ja võtteid.
Ta oli üks oma ajastu suuremaid meloodiameistreid. Laulud ja vokaalmuusika on tema loomingus väga tähtsal kohal. Ta on kirjutanud üle saja laulu, enamasti oma kaasaegsete autorite tekstidele. Ära võib nimetada poeet Paul Eluardi.
Kõige keerulisemad ajad olid ta elus 1930 ndad. Purunesid mitmed suhted ja autoavariis hukkus üks lähedane sõber. Peale seda leidis ta enda jaoks katoliku usu ja ta käis ka palverännakul. Sellel ajajärgul valmisid paljud vaimulikud teosed: Nt. kooriteosed „ Missa “ (1937), „Exultate Deo“ (1941), „Salve Regina “ (1941), „Ave verum corpus“ (1952), „Stabat mater “ (1950), „ Gloria “ (1959). Koorimuusika on Poulencil tõesti väga ilus ja meenutab Bachi stiili. Koorimuusika on tal ka väga hästi õnnestunud. Teadis, kuidas kirjutada seda huvitavalt ja leidis põnevaid värve ja faktuure. Aga on tunda, et vaimulik koorimuusika on rohkem eksperimenteerivam. Prantsuse kriitik Claude Rostand on ütelnud: „Poulencis elavad koos kaks hinge- munga ja poisijõmpsika oma“. See näitab, et tal on loomingus kaks isiksust. Üks pool on vaimulik muusika ja teine instrumentaalmuusika ja filmimuusika . Poulenc kuulus ka rühmitusse „Six“. Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey , Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele.
Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat klarnetile ja klaverile valmis pisut enne helilooja surma. Kolmas puhkpillisonaat on Oboesonaat (1962). See oli ka viimane teos enne tema surma. Poulenc tutvus väga paljude erinevatest rahvustest inimestega, kes 20.saj elasid Pariisis. Oboesonaat on pühendatud ühele heale sõbrale Sergei Prokofjevile. Ta on võtnud sonaati ka muusikat Prokofjevi balletist „ Romeo ja Julia “.
Poulenc tegeles ka pianistina. On reisinud mööda Euroopat palju ringi, enamasti koos bariton Pierre Bernaciga, kes tema laule esitas. On kirjutanud klaverimuusikat aastatel 1918- 1959. Sinna kuulub palju erinevaid palu, süite, tsükleid, nt. „Villageoises“ (Külastseenid 1933) ja kaks sonaati klaveriansamblile. Kokku umbes 30 klaveriteost.

On kirjutanud 3 ooperit: „Les Mamelles de Tiresias“ 1903, „La voix humaine“ (Inimese hääl), 1958, „Dialogues des Carmelites“ (Karmeliitide dialoogid ), 1956.

Poulenc vihkas jalutamist. Ta oli gei. On maetud Pere Lachaise surnuaeda.
Looming. Vaimulik suurvorm ”Litaanid “Mustale Madonnale”” naiskoorile ja orelile. Balletid: “Les Biches” (tellis Sergei Djagilev), “Eeskujulikud loomad”. Ooperid: koomiline buffonaad “Teirasiase tissid”, “Karmeliitide kahekõned” , “Inimhääl” Vaimulik muusika: “Stabat Mater”, “Gloria”. Klaverimuusika : Klaverikontsert, “ Igavesed liikumised”
"Teiresiase tissid" (1947). Esimese ooperina valmis 1944. aastal koomiline buffonaad. Absurdihuumorist on kantud kogu ooperi sündmustik. Ooperi muusikas on palju virtuoosseid aariaid, tõsist ooperit parodeerivaid retsitatiive ning efektseid duette. Stiililt on muusikaetendus võrdlemisi kirju ja snobistlik, siin on numbreid kohvikukontserdist prantsuse operetini, Offenbachi laadis kiireid polkasid ning salongimaneeris sentimentaalseid valsse. Orkestrifaktuur on Poulenci ooperis võrdlemisi läbipaistev ja kammerlik ning sellisena kuulub "Teiresiase tissid" kahtlemata maailma koomiliste ooperite kullafondi.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 18 allalaadimist

I Stravinski-A Honegger-D Milhaud-F J M Poulenc #1

I Stravinski-A Honegger-D Milhaud-F J M Poulenc #2

I Stravinski-A Honegger-D Milhaud-F J M Poulenc #3

I Stravinski-A Honegger-D Milhaud-F J M Poulenc #4

I Stravinski-A Honegger-D Milhaud-F J M Poulenc #5

I Stravinski-A Honegger-D Milhaud-F J M Poulenc #6

I Stravinski-A Honegger-D Milhaud-F J M Poulenc #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

goblin11 Õppematerjali autor

1.Igor Stravinski
2.Arthur Honegger
3.Darius Milhaud
4.Francis Jean Marcel Poulenc - Heliloojate eluloo olulisemad faktid. Iga helilooja all on kirjeldatud tema looming ning üks teos on pikemalt lahti kirjeldatud. Olemas ka iga helilooja juures pilt.

igor stravinski arthur honegger darius milhaud francis jean marcel poulenc

Sarnased õppematerjalid

doc

Prantsuse Kuuik

Arthut Honegger, Dariud Milhaid, Francis Poulenc, Loius Durey, Georges Auric ja Germaine Tailleferre. Nimi Henri Collet artiklist" Viis venelast, kuus prantslast ja Erika Satie. Neoklassitsitlikud lähtekohad muusikas ning impressionismivastane hoiak. Põhimõte: vältida liigset komplitseeritust nii kuntsniku siseelus kui ka tema loomingus. Ideaaliks energiline primitiivi. Kirjutasid ühiselt tantsulis-pantomiimilise farsi ,,Pruutpaar Eiffeli tornis" Artur Honegger(1892-1955) Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis. Honegger sai tuntuks prantsuse "kuuiku" (Groupe des Six) tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada : oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist.

Muusikaajalugu

doc

Francis poulenc

Koorimuusika on tal ka väga hästi õnnestunud. Teadis, kuidas kirjutada seda huvitavalt ja leidis põnevaid värve ja faktuure. Aga on tunda, et vaimulik koorimuusika on rohkem eksperimenteerivam. Prantsuse kriitik Claude Rostand on ütelnud: ,,Poulencis elavad koos kaks hinge- munga ja poisijõmpsika oma". See näitab, et tal on loomingus kaks isiksust. Üks pool on vaimulik muusika ja teine instrumentaalmuusika ja filmimuusika. Poulenc kuulus ka rühmitusse ,,Six". Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey, Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele. Kõige tuntum ja väga ilus Poulenci koorilaul on kindlasti ,,Ave verum corpus". Seda on väga palju ka esitatud. Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat

Muusikaajalugu

doc

Impressionism, hilisromantism, neoklassitsism

*selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Kunstis olid samasugused liikumised kubismis. Muusikas ei tasu neoklassitsismis kõigile ühiseid jooni otsida. MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika) 1) Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella" 2) Ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia";

Muusikaajalugu

pdf

Igor Stravinski - Referaat

PÕLTSAMAA MUUSIKAKOOL Igor Stravinski Referaat Ergas-Ever Kask 12/9/2014 Pilt võetud: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/33/Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg/220px- Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg Sisukord Elulugu .......................................................................................................................

Muusika ajalugu

odt

Igor Stravinski elulugu ja looming

Igor Stravinski (Igor Stravinsky, Igor Strawinsky, Игорь Фёдорович Стравинский) oli vene, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide helilooja, dirigent ja pianist. Igor Stravinski sündis 17. juuni 1882. aastal Oranienbaumis ning suri 6. aprill 1971 Los Angeleses. VENEMAA Igor Stravinski sündis 17. juunil 1882 Oranienbaumis Peterburi lähedal. Tema isa Fjodor Stravinski oli Poola päritolu laulja, Maria teatri solist (bass), Igori ema Anna Holodovskaja mängis väga hästi klaverit. Igor Stravinski oli neljalapselise pere kolmas laps. Tema lapsepõlv möödus Peterburis Krjukovi kanali naabruses. Üheksa-aastaselt hakkas Igor võtma klaveritunde. Kuigi tema vanemad oli tihedalt seotud muusikaga, lootsid nad, et pojast saab advokaat. Seepärast õppis Igor Stravinski aastail 1901-1905 Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides ka muusikat.

Muusikaajalugu

txt

Impressinoism, neoklassitsism

Ballett "Daphnis ja Chloe", "Boolero". Raveli ja Debussy vrdlus: D armastas vrvikllaseid klasid, R oli vga selge ja konkteetne meloodia. R pras erilist thelepanu rtmile, otsis vrve ja psis nendega mngida. D oli pigem maalija, R graafik(tpne, erksad ja keerl rtmid). Neoklassitsism- klassitsismi vormi ja rtmi juurde tagasipdumine. Tekkis I ms jrgses Euroopas. Neoklassitsitidel huvi taastada vanu vorme ja stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Prokofjev, Stravinski, Poulenc. Hoiduti rmuslikest emotsioonidest, lakooniline ja lhike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt vljapeetud lesehitus. Igor Stravisnski (1882- 1971) vene helilooja, sai aadlikasvatuse ja mitmeklgse hariduse. Lpetas Peterburi igusteaduskonna. 1905 kohtus Rimski-Korsakoviga, sai tema erapilaseks. Hakkas elama maailmarnduri elu, 1939 kolis USAsse. 1962 klastas Venemaad. Looming: I vene periood( vene klassikalised

Muusikaajalugu

docx

MUUSIKA AJALUGU konspekt gümnaasium

„Ballett Bolero“ (tuntuim teos) MK „Miroirs“ MK Debussy „Fauni pärastlõuna“ Debussy „Kuuvalgus“ Neoklassitsism Vastandumine impressionismile Eeskujuks Viini klassikud Klassitsismi traditsioone elustav suund Iseloomustavad: täpsed, selged jooned ja stiilipuhtus kunstis Harmoonia, lihtsustatus, lühikesed meloodiad ja teema lakoonilisus muusikas Neoklassitsim arhitektuuris Carl Alexander Engel Saksa päritolu soome arhitekt Igor Stravinski (1882-1971) „Tulilind“ „Petrušhka“ „Kevadpühitsus“ – ballettid Sündis Oranienbaumis, Peterburi lähedal Poola päritolu Mitmekülgne haridus Hakkas lapsepõlve mõjutusel ise muusikat kirjutama 1902 tutvus Rimski Korsakoviga, kellest sai ta õpetaja Sümfoonia Es-duur (1907) Ta looming jaotatakse Vene ja neoklassitsistlikusse ning seeriatehniku perioodi Vene periood : lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest, temaatika „Sõduri lugu“

Muusika ajalugu

docx

Arthur Honegger lühikokkuvõte

Hauaplat s Arthur Honegger (1892- 1955) Honegger veetis lapsepõlve Sveitsis, algul olid tema muusikaõpingud küllalt lünklikud. Süsteemse muusikahariduse sai ta Pariisi konservatooriumis (1911- 1914). Seal kohtus ta ka Kuuiku teiste liikmetega. Õpingujärgsetel aastatel pühendus Honegger kammermuusikale, kirjutades esimese keelpillikvarteti (1917), kaks sonaati viiulile ja klaverile (vastavalt 1918 ja 1919) ning mitmeid klaveri- ja oreliteoseid. Juba sel ajal avaldas Honeggeri võime töötada korraga mitme teose kallal, millest kujunes hiljem välja harjumus. Looming Oratooriumid Esimese tunnustuseni jõudis helilooja dramaatilise oratooriumiga "Kuningas Taavet" ("Le roi David", 1921, teine redaktsioon 1923), milles on tunda Händeli suurte oratooriumide mõju.

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid