ROMANTISM - 19. sajandi Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund (0)

ROMANTISM  - 
19. sajandi Euroopas valitsenud kirjanduse, 
muusika ja maalikunsti suund
 
 
Romantismi esteetikast
 
● Sai alguse Saksamaalt, laienes 1930. aastatel üle 
kogu Euroopa
● Kujunes välja klassitsismi rüpes 
●  Esiplaanil tundeelu, unistuste - ja fantaasiamaailm
● Teemaks üksikisiku läbielamised, loodusega seotud 
kujundid,  müstika
● Õudused, surm ja teispoolsus  
 
 
Kirjandus
● Mõiste  seondub  rüütliromaaniga 
● Tähistati fantastikal põhinevat kujutluslaadi, 
kunstilise väljenduse tundelisust
● Saksamaa romantiliste kirjanike (Johann Wolfgang 
Goethe ,  Friedrich   Schiller ) ideeks oli lihtne ja 
looduslähedane elutunnetus ja rahvuslik ühtsus
● Goethe romaan „Noore  Wertheri kannatused“ tõi 
kirjandusse  õnnetu  armastuse  temaatika
 
 
● Romantilises luules (Geoge  Byron , Heinrich  Heine ) 
avaldus armastuse ja maailmavalu teema
● Kasvas huvi rahvapärimuste vastu, üle koguti 
rahvamuistendeid ja muinasjutte
●  Venemaa silmapaistvamad  kirjanikud  – Aleksandr 
Puškin  ja Mihhail Lermontov
 
 
Kunst
● Romantism avaldus peamiselt maalikunstis ja 
graafikas 
● Ainestik pärines ajaloost, legendidest ja saagadest
(nt. Eugene  Delacroix ´“Vabadus viib rahva 
barrikaadidele)
● Jäädvustati ka looduse poeetilist ilu 
(nt.  Caspar David Friedrichi „Kahekesi kuuvalgel“)
 
 
Eugene Delacroix´“Vabadus viib rahva 
barrikaadidele“
 
 
Muusika  
● Muutunud on  helilooja   mõtlemisviis , muusikasse 
ilmub uus  poeetiline  ja metafüüsiline tasand
● Viini klassikutelt võeti üle iseloomulikud žanrid ja 
muusikavormid, kuid vormiosade piirid avardusid ja 
hägustusid
● Huvi tunti vanamuusika ja  rahvamuusika  vastu 
● Suurenes  ilmaliku  muusika osatähtsus
● Täiustati sümfooniaorkestri pille
● Virtuoosikultus – instrumendi täiuslik tehniline 
valdamine 
 
 
Uued žanrid
●  Soololaul  – häälele instrumendi, enamasti klaveri 
saatel, mis ühendati tihti programmilisteks tsükliteks
●  Sümfooniline poeem – emotsionaalselt pingestatud 
üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile
●  Klaverimuusika  – kammerlikud väiketeosed ja 
klaveritranskriptsioonid  – suurteoste 
„ümberkirjutused klaverile“ 
● Lavamuusika –  operett  ja klassikaline  ballett  
● Ajastu põhižanr oli  ooper
 
 
Muusikalised väljendusvahendid
● Rütmika - muutus vaheldusrikkamaks (trioolid ja 
punkteeritud rütmid)
● Tempod – suured äärmused, palju agoogikat
●  Harmoonia  – pingestatud ja kirevamad kooskõlad
● Dünaamika – nüanssiderikas, kasutati kogu 
varjunditeskaalat ühest äärmusest teise
 
 
Romantismiajastu  muusika 
periodiseering :
1. Vararomantism (1815-1830)
 2. Kõrgromantism  (1830-1890)
  3. Hilisromantism (1890-1925) 
 
 
Vararomantism (1815-1830)
● Olulisim  žanr  oli ooper, kirjutati muinasjutulisi, 
fantastilisolustikulisi (Carl Maria von  Weberi  
„Nõidkütt“), koomilisi (Gioacchino  Rossini „Sevilla 
habemeajaja “) ja rahvuslikku vabadusliikumist 
kajastavaid oopereid
● Franz Schuberti (Austra helilooja, romantiline 
kammerlaul ) looming 
 
 
Kõrgromantism (1830-1890)
● Muutused ooperis ja programmilises muusikas –
●  psühholoogilised  teemad
● suurenes orkestri osatähtsus  dramaturgia  
edasiandmisel
● juhtmotiivid
● Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks
● Esimene operett ( Jacques  Offenbach „ Orpheus  
põrgus“)
● F.  Liszt , F. Chopin, R.  Schumann , R. Wagner, G. 
 
 
Verdi
Hilisromantism (1890-1925)
● Iseloomulikud suured esituskoosseisud ja väga 
pikad teosed
● Mõjuvõimsaim Saksamaal ja  Austrias
● Suurimateks meistriteks Gustav  Mahler ja  Richard  
Strauss
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13