Ludwig Wittgenstein (1)

Ludwig Wittgenstein


Sisukord
Sissejuhatus.......................................... 3
Elu.......................................................... 3
Teosed.................................................... 6
Kirjandust.............................................. 9
Kokkuvõte.............................................. 9
Kasutatud kirjandus............................. 10
Sissejuhatus
Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata. Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles aga tutvunud Ludwig Wittgenstein`i teosega „Loogis- filosoofiline traktaat “ (edaspidi LFT) valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Kuid olles selle peale mõnda aega mõelnud, vaimustab mind järjest enam autori mõtte erksus ja jõud, millega kuulus filosoof on lahanud maailma. Valgustavalt on mõjunud autori loogika käsitlus, mis jätkuvalt tõestab inimmõistuse piiritust positiivses mõttes. Tänu sellistele, särava mõistuse potentsiaaliga inimestele, nagu on Ludwig Wittgenstein, ongi meil kaasajal võimalik nautida erinevaid teaduse loodud hüvesid. Ma pean siin silmas televisiooni, mobiilsidet, internetti jne.
Eessõnas on autor märkinud: „Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud. Raamat oleks oma ülesande täitnud, kui ta kellelegi ,kes teda arusaamisega loeb, naudingut pakuks.“
LFT on pannud mind huvituma ka teiste filosoofide materjalidest, et veel oma arusaamist filosoofiast laiendada. Mind ahvatleb see mõistmise rahuldus, mis kaasneb, kui tunned end aduvana midagi, mis suured mõtlejad on öelnud. Piltlikult öeldes võib seda võrrelda kosmosereisiga, kus sõidetakse tähtede vahel ja iga täht on kui filosoofi särav mõte. Filosoofiaga tutvuse algus tundub vähemalt sama ilus.
Kokkuvõtvalt võib ölda, et ma alustan oma referaati nagu „ tabula rasa “, täiesti puhtalt lehelt. Mõistmaks suurmõtleja vaimu paremini, tutvustan esmalt tema tausta .
Elu
Ludwig Wittgenstein sündis Austrias , ühes Viini kõige mainekamatest perekondadest. Ehkki nii Wittgensteini isa kui ema perekonnad olid algselt olnud juudi päritolu, olid ta vanemad mõlemad üles kasvatatud kristlastena. Wittgensteinide kodu oli fin de siècle'i aegse Viini kultuurielu üks keskusi, mida regulaarselt külastas selleaegsete intellektuaalide ja kunstiinimeste kultuurikiht – Gustav Klimt, Sigmund Freud , Johannes Brahms, Gustav Mahler jt. Helilooja Johannes Brahms oli perekonnatuttav, kes õpetas Wittgensteini õdedele ja vendadele klaverit . Nagu ema, olid ka Wittgensteini õed ja vennad väga andekad. Wittgensteini vend Paul kaotas noorena sõjas parema käe ent sellele vaatamata sai temast rahvusvahelise tasemega klaverisolist.
Isa, Karl Wittgenstein, oli terasetöösturina kogunud suure varanduse . See sitke ja range mees tahtis, et lapsed tema tööd jätkaksid aga sellest ei tulnud midagi välja. Kaks Wittgensteini vanemat venda sooritasid enesetapu ja kolmas jäi Ameerikas teadmata kadunuks.
Noorpõlves mõjutas Wittgensteini tugevalt Austria juudi filosoofi Otto Weinigeri raamat „Sugu ja karakter “ („Geschlecht und Charakter,“ 1903). Weiniger väitis seal, et iga inimene koosneb mehelike ja naiselike substantside segust ning et ainult juudid erandina kehastavad arhetüüpset naiselikkust – erinevalt teistest inimestest olevat nad ilma iseseisva hinge ning oskuseta eristada head ja kurja. Ainus õige viis elada Weinigeri meelest oli aga just võimalikult mehelikult – püüeldes geniaalsusele. 23-aastasena enesetapu teinud Weinigerilt päris Wittgenstein teda kogu elu saatnud juhtmõtte püüelda oma juudi päritolu ja homoseksuaalsuse kiuste selle kättesaamatu geniaalsus-ideaali poole.
Ludwig oli kõige noorem laps, keda ei peetud eriti andekaks. Teda huvitasid masinad ning ta hakkas õppima kõigepealt inseneriks, kuid üha enam hakkas ta tundma huvi matemaatika