Esteetika eksamiks kordamine (1)

Kordamisküsimused esteetika eksamiks:

• Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda.
  

Esteetika on meeleline nauding . Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine .

• Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni!
  Kunsti filosoofiline käsitlemine . Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust . Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid .
  
• Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb?
  kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada?
  
• Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage!
  

(18. sajandil, Alexander Baumgarten ???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega. Täienduseks mõisteliste tunnetega tegelevale loogikale.
Mida me mõtleme esteetiliste väärtuste all? Tooge näiteid.
Kas ja kuidas objektil /kunstiteosel on võime panna tundma naudingut või meelepaha. Ja mis osad pakuvad meile naudingut. Nt Eesti maastiku esteetiline väärtus. maastiku ilu, maastiku mitmekesisus , maastiku omapära, maastiku traditsiooniline ilme, maastiku hooldatud ilme, vaheldusrikas , dramaatiline või huvitav reljeef

• Mis on kuldlõige ? Tooge näiteid selle kasutusest.
  Kuldlõige ehk jumalik proportsioon , tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks väiksemaks lõiguks, et saadud lõikudest suurema jagamine väiksemaga annab tulemuseks matemaatilise konstandi nimega ф. Mitmed psühholoogilised uurimused on seda meelt , et selline suhe, kuldne lõige ehk jumalik proportsioon mängib olulist rolli inimese ilutajus. Nimelt kipume kuldlõike järgi paigutatut kaunimaks hindama . Kunstis-davinci mona lisa ja vitruvian man, arhitektuuris, fotograafias.
  
• Kuidas toimub ilu tunnetamine platonistide järgi? Kirjeldage seda protsessi!
  armastad yhte ilusat keha ja sünnitad selles kehas kauneid mõtteid. Seejärel märkad mistahes keha ilu on suguluses teise keha iluga. Kui seda märkad, hakkad armastama kõikide kehade ilu ja kirg yhe ainsa vastu jaheneb. Seejärel hakkad hinge ilu pidama keha ilust väärtuslikumaks, nii, et kui kellelgi on suurepärane hing, aga välimust pole, siis pead seda piisavaks ja hakkad seda inimest armastama, hoolt kandma ning pyyad temas sünnitada selliseid mõtteid, mis neid paremaks muudavad. Peale seda tuleb ta juhtida teadmiste ilu poole ja, et ta seda mõistaks. Tuleb pöörduda ilu avara mere poole ja tunnetada seda ilu ammendamaatus tarkuse armastuses, sünnitades üllaid kõnesid ja mõtisklusi, selle kaudu saades tugevaks ja täiuslikuks, hakkad nägema ühtainust sellist teadmist, mis ongi ilu teadmine.
  
• Mis on platonistide jaoks tõeline ilu? Mil viisil on võimalik seda tunnetada?
  

Ilu ilmub iseendana, endaga ühetaolisena, kuna kõik muud iluliigid on tema osalised umbes sel viisil, et kuigi nad tekivad ja hävivad, ei eksisteeri ilu ei rohkem ega vähem ega saa ilule osaks ka muid kannatusi. Ilu tunnetada: Kaunilt kehalt teisele, kaunitelt kehadelt kauni eluviisi juurde, eluviisilt kaunite teadmiste juurde ,kuni teadmistel jõutakse lõpuks kõrgema ilu teadmiseni ja selle lõpuks tunnetatakse, mis on ilu.

• Milline on Platoni kontseptsioon kujutavast kunstist maalikunsti näitel?
  Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele . Kunst tekitab näivust ning püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest nii kaugel kui võimalik. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt , siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. Sestap osutab Platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida, mille all peab ta eelkõige silmas eepilise luule teoste tegemist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks, õpetlikumaks ning loodab, et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed polises.
  
• Iseloomustage Aristotelese mõistet mimesis !
  Mimees (vanakreeka keele sõnast mimēsis 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose , kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel. Mimeesi kui võimet peetakse üheks inimese fundamentaalseks võimeks ning selle abil kirjeldatakse nt õppimist, kultuuri, loomingut, iha jpm.
  
• Iseloomustage Aristotelese mõistet katarsis !
  Katarsis (kreeka keeles κάθαρσις katharsis 'puhastumine') on emotsioonide puhastumine ja emotsionaalsete pingete maandamine kunsti abil või hinge puhastumine ja uuendumine elamuste mõjul.
  

Terminina kasutas seda sõna esimesena Aristoteles, pidades silmas tragöödia vaatajate hingelist õilistumist ja puhastumist etenduse põhjustatud elamuste tõttu.
Milline on üldjoontes keskaegne kontseptioon ilust ja kunstist?
Esteetiline mõte keskajal – on fundamentaalse väärtusega. Keskaeg – ristiusk ehk kristlus . Ikoonid, skulptuurid , arhitektuur (sakraalehitused).
Keskaja esteetiline mõte oli kristlik esteetiline mõte: kogu esteetilise mõttetöö aluseks oli ristiusu põhitõde. Ainujumal . Kogu see maailm on Jumala kunstiteos . Usufenomen. Mimesis puudus. Jumalikku maailma ja Jumalat ei saanud kujutada. Jumalat sai kujutada teatud sümbolite abil (näiteks Jeesus Kristus). Eesmärgiks on jumalikku esindada meeleliste vormide abil ja seda nii, et need ei muutuks reaalsuse otsesekskujutamiseks. Nähtavat ilu tõlgendatakse kui nähtamatu sümbolit.
Ikoon (pühapilt)– tavaliselt kujutatud Jumala ema ja Jeesus Kristust. Rist – universaalne sidememärk. Ristiusus on see lootuse ja surma sümbol. tähendus on seotud surmaga ja surma võitmisega. Altarimaalid
KIRI – pühakiri – Piibel
Milline on Augustinuse arusaam kunstist ja selle päritolust?
Kunst on vajalik vaid selleks, et tunnetada jumalat ja hinge. kunst on vaja, et pühakirja paremini mõista. No ta oli ju keskaja mõtleja - et kõik need vitraažid ja illustratsioonid käsikirjades jms teenivad seda üht eesmärki.
Füüsilisest maailmast ta suurt midagi ei arvanud. Sellest oligi ainult niipalju kasu, et läbi oma füüsilise keha kogemuse, meelte saame osa vaimsetest väärtustest.... midagi nii...

• Iseloomustage renessanssi esteetika põhialuseid!
  Renessanss – taassünd - 14-16 sajand. Taassünnib antiikultuur (paganlik kultuur). Inimene tuleb uuesti esiplaanile. Universaalne inimene. Humanism . Renessansikunst eemaldub keskaja kunsti allegoorilisusest ja sümboolsusest. Maalikunstis tuleb perspektiivi mõiste. Mis on lähedal, on suurem, mis on kaugemal, see on väiksem. Proportsioon. Loodus.
  
• Millised muutused leiavad aset arusaamas kunstniku rollist uusaja algul?
  Kodanluse teke. Uusajale pani aluse renesanss. Humanism.
  
• Miks ei saa me rääkida esteetikast antiigis ja keskajal?
  Antiikses esteetikas ei olnud ilu keskne väärtus ega ainus esteetilise hinnangu saanud nähtus, vaid see oli tihedas seoses teiste, tähtsamate esteetiliste väärtustega. Demokritose , Platoni, Aristotelese ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ja sümmeetrial. Algseks peeti vaimset ilu, mis ei avaldu niivõrd kauni vormi ega sellest saadava meeldiva meelelise muljena kui otstarbekuse, korra ja mõistuspärasusena.
  
• Milline on kaunite kunstide kontseptsiooni roll esteetika kui distsipliini tekkes?
  Eristada kunsti loomist ja kunsti näiteks loodusest. Seetõttu ka kunsti ilu käsitlus on erinev looduse omast, mis omakorda viis esteetika kui teaduseni.
  
• Milline on Alberti kunstikäsitlus? Tooge välja mõned selle olulisemad jooned.
  Geomeetria olulisus. Proportsioon. Valgus-vari. Mõõtkavad. Proportsioonidesse tuleb suhtuda täie tõsidusega.
  
• Millist rolli mängib kunstiakadeemiate loomine esteetika arengus?
  Koolkonnad -feministlik, marksistlik , analüütiline. Kaanonid -kirjanduslikult tähtsad teosed ja autorid. Manifestid-kaunite kunstide esteetilised programmed.
  
• Millega seletada maitse mõiste esilekerkimist uusaegses esteetikas?
  Individualism .
  
• Millist rolli mängib kunstikriitika teke uusaegse esteetika arengus?
  Toob esimesena sisse konteksti olulisuse esteetiliste väärtuste hindamisel. Kui esteetika tegeleb tajumise ja kogetava vastu võtmisega, siis kriitika aluseks on võrdlus olemasolevate standarditega.
  
• Kas D. Hume 'i arvates on võimalik mingi maitsestandardi kehtestamine? Selgitage!
  

Maitse on meel, mille abil eristatakse kiitust ja hukkamõistu väärivaid nähtuseid. Maitsestandard on vastav väärtuste süsteem. Kompositsioon ja kunstireeglid on küll universaalsed kuid nende konteksti asetamine tugineb üksikisiku kogemusele. Seega ei ole võimalik. Ilu ei ole asjade endi omadus: ta eksisteerib pelgalt nende üle mõtisklevas vaimus ; ja iga vaim tajub ilu erinevalt. Üks isik võib tajuda inetust seal, kus teine ilu aistib; ning iga indiviid peaks soostuma oma tundmusega ja mitte üritama korraldada teiste omi. Tõelise ilu või tõelise inetuse otsimine on sama viljatu ettevõtmine nagu üritus kindlaks teha tõelist magusust või tõelist mõ- rusust. Vastavalt organite kalduvusele võib sama objekt olla nii magus kui mõru; ning leidub vanasõna, mis on õigusega maitseid puudutavad vaidlused viljatuks kuulutanud. Maitsestandardit saab kehtestada inimene kes on kriitik . Neid on vähe.

• Kuidas peaksime Hume'i arvates oma maitset suunama ja arendama?
  

Kogemustega ja mõistuse arendamisega.
Ainult vahe mõistus, mis on ühendatud peenete tundmustega, arendatud praktika kaudu, viimistletud võrdluste läbi ja puhastatud kõigist eelarvamustest, saab õigustada kriitikule selle karakteri omistamist; ning selliste kriitikute ühine hinnang on tõeline maitse- ja ilumõõdupuu, kus iganes neid leida on.

• Millised on Hume'i arvates arenenud maitsemeele puhul kõige olulisemad omadused?
  

Hinnata kogemusel , sest kogenematu hindab suurt ja katsutavat, aga väikesed ja peenetundelised asjad jäävad varju. Vaimu täiuslik selgus, mõtte keskendatus, nõutav tähelepanu objekti suhtes. Kõik üldised kunstireeglid põhinevad vaid kogemusel ja inimloomuse ühiste tundmuste vaatlusel. Kogenematu hinnang võib osutuda valeks või "halvaks", sest kogenematule võib meeldida ka midagi keskpärast mitte maitsestandardile vastavat.

• Mida tähendab I. Kanti puhul väide, et maitseotsustus on loomult esteetiline?
  Maitse hinnang ei ole tunnetuse hinnang ja ei ole järelikult mitte loogiline, vaid esteetiline.
  
• Iseloomustage Kanti kontseptiooni maitseotsustuse huvitust loomusest!
  

Mõte on selles, et kui inimese jaoks on midagi ilus, siis me ei taha, et miski sõltuks või saaks selle asja olemasolust(mis on ilus) sõltuda. Siis me hindame läbi puhta vaatluse. Meeldiva ja hea puhul on huvi objekti vastu, kuid ilu on huvitu . Hinnates ilu, tuleb jätta kõrvale objekti muud omadused, eelkõige selle praktilised kasutusviisid. Meil ei tohi olla seoses antud objektiga mingeid omakasupüüdlikke plaane . A la kui imetlen roosi , siis ei kalkuleeri samal ajal, et viin pruudile ja saan boonuspunkte vms..

• Kuidas saab subjektiivne maitseotsustus Kanti arvates olla universaalne?
  Ilu representatsioonid jooksevad liiva, kui hinnata objekte mingi mõiste põhjal. Maitseotsustus ei postuleeri naudingut kõigi jaoks, vaid on võimalikkus, mis omistab meeldivuse kõigile. Universaalsus on siinkohal nagu idee või reegel, mis ei otsi kinnitust mõistetest, vaid koostööst teiste inimestega. Subjektiivse vaba mängu kujutlusvõime ja aru vahele tekkiv harmoonia loob subjektis naudingu ehk mõnu , mis on maitseotsustuse puhul kõigi teistega jagatav , üldkehtiv.
  Esteetilised kategooriad nagu meeldiv, ilus ja hea on küll subjektiivsed, kuid inimesed hindavad neid skaalal valu-nauding, mis omakorda on universaalne. Teisisõnu meeletunnetus on objektiivne ja universaalne, tõlgendusviisid subjektiivsed ja individuaalsed.
  
• Millised on romantismi esteetika põhijooned ?
  

Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast/keskaegsed motiivid), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Individualism, olevikupõlgus, idealism . 19.saj algul emotsionaalne. Muinsus, ajalugu, rahvaluule . Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu
tähtsust.

• Milline on romantismi kontseptsioon kunstnikust?
  Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavatesse nähtustesse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine.  Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile. 
  
• Millisena näeb A. Schopenhauer kunstide tähendust?
  Kõik elavad erinevas maailmas, Mõjutatud Kantist- huvitu kaemus . Neutraalne meditatiivne vaatlus . Inimtunnetuse tulemus. Tõel on vabastav toime. Kõrgeim kunstiliik muusika .
  
• Mis on Hegeli arvates esteetika kui ilu filosoofia objektiks ? Miks?
  Ta võtab esteetikat kui teadust, mis käsitleb tundeid ja emotsiooni, kuid kasutame seda ka tunnete kirjeldamiseks. Tunnete nagu hirm, kaastunne, nauding, imetlus jne. Kõnekeeles ongi kunsti ilust rääkides kasutusel sõna esteetika, kuid paremini sobiks selleks või see peaks olema kaunite kunstide filosoofia või lihtsalt kunstide filosoofia.
  
• Milline on Hegeli arvates kunsti suhe absoluutse vaimuga?
  Vaid inimese kui looja vaim suudab olla ettemääratusest vaba ja pakkuda esteetilist, personaliseeritud elamust. Vaid kunsti abil on võimalik otsida tõde. Vaimsus = kaunite kunstide vabadus. Ehk siis Hegeli jaoks olid loodusseadused oma ettemääratuses ja järjepidevuses ahistavad ja absoluutne vaim avaldus läbi kunstniku/looja.
  
• Mida peab F. Nietzsche silmas apolloonliku ja dionüüsliku all? Iseloomustage neid!
  

Erinevus seisneb selles, et dionysuslik on mittepildiline kunst ehk muusika . Nad on kaks vastandit, mis üksteist ergutavad ja läbi selle sünnivad kunstiteosed. Apollonlik kunstitung on kujutav ja on seotud unenägude ning läbi selle ka luulega . Unenägu on meeldiv kogemus ja nauding. Et Apollon on kujutava kunsti kõigi jõudude jumal on ta ühtaegu ka ennustusjumal ehk, et ta valitseb fantaasiamaailma kauni näivuse üle. Peaksin põhijooneks näivust. Dionysoslik kunstitung sarnaneb joobumusele. Selle tundeliigutuse tugevnemisel kaob subjektiivsus kuni eneseunustuseni. See toimub uimastava joogi või kevade lähenemise mõjul, mis täidab kogu looduse rõõmuga. Kaob vaen ja sõlmitakse uuesti liit, inimese ja inimese vahel samuti ka inimese ja looduse vahel. Peaksin siin põhijooneks reaalset olemasolu, näiteks mainitud ürgloodus.
Milline on Nietzsche mõju hilisemale esteetikale? Miks?
Kunsti ei saa võtta objektina. Kunstnik on müstiline 'oma tahtest vabastatu' vahendaja . Vaataja on ühtaegu subjekt ja objekt.
See vist tähendab seda, et esteetikas saab määravaks kogemus ise. Kogeja oma kogemisega nö taasloob kunstiteost...

• Millised on 20. sajandi kunstiesteetika(te) põhijooned?
  Ettevaatlik. Modernne kunst oli traditsioonivastane, vähe esteetikuid üldse kirjutasid midagi kunsti kohta. Modernsed kunstiteosed said kiiresti kuulsaks , kuid institutsioonide tunnustuse said üsna hilja . Kunstivoolud järgnesid üksteisele kiirelt. See tegi esteetikust
  

filosoofi ülesande veel keerukamaks. Tema ju püüab pigem esile tuua konstante, mitte tõlgendada üksikuid kunstiteoseid. Moodne kunst kõige üldisemas mõttes ammutas
legitimeerimisjõudu omaenese energiast.
Mida ütleb W. Benjamin kunstiteose reprodutseeritavuse kohta? Kuidas on sellega seotud kunstiteose aura ?
Kunstiteosed on reprodutseeritavad. Repro võib olla täiuslik, kuid ei saa kunagi olla samas kohast, kust originaal . Teose ehtsus pole reprodutseeritav. Autentne teos on tunnistus ajaloolises mōttes, see tunnistus toetub "aurale". Repro ohustab aurat, likvideerib selle.

• Mida tähendab 'kaasaegne kunst'? Millised on selle kunsti üldised tunnusjooned?
  See on tänane kunst, mida teevad kunstnikud , kes elavad 21.sajandil. Kaasaegne kunst pakub võimalust peegeldada kaasaegset ühiskonda ja probleeme, mis on olulised meile endile ja maailmale meie ümber. Kaasaegsed kunstnikud töötavad ülemaailmselt mõjutatud, kultuuriliselt mitmekülgses ja tehnoloogiliselt arenevas maailmas. Nende kunst on dünaamiline kombinatsioon materjalidest , meetoditest, konseptsioonidet ja teemadest, mis esitavad väljakutse traditsioonilistele piiridele.
  
• Mis on 'kontseptualistlik kunst'? Iseloomustage seda!
  Tähtsamail kohal on idee. Vorm, välimus, materjal ei oma tähtsust. Kasutada võib mistahes materjali ja esemeid. Töid esitati skeemide , jooniste, fotomontaažide või mistahes diagrammide kaudu. Sellel puudub ühtne äratuntav stiil. Teose loomise eelduseks on kunstniku jaoks aktuaalne teema, mis käsitleb sageli tema enda elu, ümbritsevaid suhteid, eluviise aga ka ühiskonda ja keskkonda, milles elame.
  
• Kuidas mõistab G. Santayana esteetikat? Mida peab ta silmas esteetilise naudingu all?
  Et esteetika tegeleb sellega, kuidas me väärtusi tajume. Ta mõistab, et ilu filosoofia on teooria väärtuste kohta. Ilu mõistet on kerge määratleda, kuid see määratlus ei anna meile siiski lõplikku lahendust . Tuleb välja selgitada erinevad osad definitsioonist , mis näitaks meile ilu kui inimliku kogemuse objekti päritolu.
  Esteetiline nauding on väärtuste tajumine , siis kui meie tajumused on positiivsed ja vahetud. Esteetiline nauding oleneb silma ja kõrva tegevusest, mälust ning inimaju teistest aimeid loovatest funktsioonidest
  
• Kuidas mõistab N. Goodman kunsti? Mis teeb suvalisest esemest kunstiteose?
  

Lõpuks pole kunst eraldatud eesmärkide ja vahenditega, teadusest ja tavalisest kogemusest. Paintings, musical sonatas, dances, etc. all are symbols that classify parts of reality for us, as do such things as scientific theories and what makes up common, ordinary knowledge .
Asi võib olla mingil hetkel sümbol ja kunst ning teisel hetkel jällegi mitte. Muidugi mitte alati, kui asi on sümbol pole ta kunst. Asjad on kunst kui nende sümboolsetel funktsioonidel on teatud omadused.
Ilu ei ole asjade endi omadus: ta eksisteerib pelgalt nende üle mõtisklevas vaimus; ja iga vaim tajub ilu erinevalt. Üks isik võib tajuda inetust seal, kus teine ilu aistib; ning iga indiviid peaks soostuma oma tundmusega ja mitte üritama korraldada teiste omi. Tõelise ilu või tõelise inetuse otsimine on sama viljatu ettevõtmine nagu üritus kindlaks teha tõelist magusust või tõelist mõ- rusust. Vastavalt organite kalduvusele võib sama objekt olla nii magus kui mõru; ning leidub vanasõna, mis on õigusega maitseid puudutavad vaidlused viljatuks kuulutanud.