Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908 muutub tema stiil rahulikumaks ja voolavamaks. 3. Sajandi alguse ekspressionism: foovid (Matisse, Derain, de Vlaminck), Munch, die Brücke (Kirchner, Nolde), der Blaue Reiter (Kandinsky, Marc, Macke), Kokoschka, Schiele, Lehmbruck Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena.
Tema teoseid iseloomustab hoogne ja lai pintslitehnika. - "Baar" (1900) Raoul Dufy (1877-1953) - Armastas muusikaga ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. - Tema maalide värviilu on õrn, magusam. - Pintslitehnika närvilisem ja visandlikum. - "Lipuehtes tänav"; "Trouville'i afisid". Ekspressionism - Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles expression "väljendus"). See on väljenduskunst. Tekkis Saksamaal. - Kõik muutus dünaamilisemaks, jõulisemaks, nurgelisemaks. - Ekspressionistidele meeldis postimpressionistide värvikäsitlus. - Suureks eeskujuks olid van Gogh ja Munch.
visandava stiili ja tegeles peente värvikombinatsioonidega. Georges Rouault (18711958) sünge värvivalikuga inimliku viletsuse kujutaja Albert Marquet (18751947) kasutas alates 1897. puhtaid värve, alates 1907 liikus nüansirikka maalimise suunas Maurice de Vlaminick (18761958) kasutas nooruses intensiivseid toone, hilisemates töödes lai pintslilöök Georges Braque (18821963) ühines rühmitusega viimasena 1906, maalidel on tasakaalus vormikorraldus värvikasutusega 2. EKSPRESSIONISM täiendus TAUST: Tekkis Saksamaal, umbes samal ajal fovismiga. Subjektiivne, dramaatiline, ängistav, kirglik TUNNUSJOONED: 1. ei häbenetud kehalise ja moraalse viletsuse kujutamist 2. sageli väljendati erootikat ja surma, kasutati müstilisi teemasid 3. olulisemad olid figuurid, mitte esemed 4. kompositsioone ei tasakaalustatud 5
Oluline mõju eesti arhitektuurile on soome arhitektuuri arengul. Pidevalt jälgiti seal toimuvat. Vastukaja leidis soome arhitektide püüe siduda juugendstiili rahvusliku traditsiooniga. Juugendi äärmuslikke avaldusi (looklev ornament, dekoratiivskulptuur, ümarpinnad) leidub näiteks elamu fassaadil Tallinnas Pikk tänav 18 [Draakoni galerii, 1910, Jacques Rosenbaum (1878 1943)]. Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on : "Estonia" teater (1913, A. Lindgren, Wivi Lönn), endine Saksa teater [1906, praegu Draamateater, N. Vassiljev (1875 arvatavasti 1930ndad), A. Bubõr (1876 1919)], "Vanemuine" (1906, hävinud, A. Lindgren, eeskujuks Viini geomeetriline juugend), Ammende villa Pärnus (1905, lisaks esinduslik piirdeaed), Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja (1905, Vana-Lõuna tn. 37, Gesellius, Lindgren, Saarinen), Lutheri villa Tallinnas (1910, Pärnu nt. 67, A. Bubõr, N. Vassiljev),
* maali kirjeldus -maalil on kujutatud Westminsteri silda Londonis. On kujutatud roheliseks värvitud silda kauge linna taustal. Sillal on kujutatud mõned hobusega vankrid. Silla äärde on paigutatud üksikud puud. Värvidest on ikka kasutatud punast, sinist rohkem kui muid värve. * tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab -järjekordselt mitte mingisuguseid tundeid, nii nagu eelmise küsimuse juures. Ekspressionism Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 6 lk 45-47 kohta I Täida lüngad! 1) Ekspressionismi eelkäijateks olid Vincent van Gogh ja Edvard Munch 2) Terminit ekspressionism kasutatakse just saksa väljenduskunsti kohta. 3) Saksa ekspressionismi eripära on see, et neile meeldis pildi juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. 4) Osa ekspressioniste moodustas 1905. aastal ,,Die Brücke" , linnas nimega Dresdenis . 5)
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve
eklektikast, millele lisati paraadlikust. Kavandid olid tihti hiiglaslikud. Saksamaal jäi arhitektuur peamiselt kavanditeks, mis olid suurejoonelisemad, paraadlikumad ning süngemad, otsiti eeskujusid Egiptuse ja Mesopotaamia arhitektuurist. Kõige meisterlikum osa totalitaarse Saksamaa kunstist olid paraadid (väljakud, auväravad, valguskunst). Skulptuur: Arno Breker Vera Muhhina Arhitektuur: Albert Speer Abstraktne ekspressionism Levis II MS ajal USAs. Oldi mõjutatud Euroopa sürrealistidest ja ekspressionistidest. Võeti üle orgaanilise looduse vorme, viidi need abstraktsionismini, levis veendumus, et pilt on protsess ning automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus. Kunsti loomise köögipoolest sai omaette sündmus. Pollock rajas ka ühtlaselt katva stiili, mis hülgas varasemad kompositsioonireeglid. Levis tegevusmaal. Skulptuuris meenutavad teosed kolmemõõtmelist kalligraafiat
Näited: Henri Matisse “Madame Matisse”, “Avatud aken”, “Tants”, “Muusika” Maurice de Vlaminck “Maastik kolme puuga” Raoul Dufy vist fovismis ka imo Erinev: Fovismi teemad oli positiivsed ja ekspressionismi teemad sünged ning kritiseerisid ühiskonda Sarnane: Mõlematel maalidel kujutasid kunstnikud oma tundeid ning emotsioone; jõuline väljenduslaad Fovism Sarnane Ekspressionism Meeleolu positiivne Tunnete kujutamine, jõuline Meeleolu sünge, kritiseeris väljenduslaad ühiskonda EKSPRESSIONISM (Saksamaa 20. saj algus) - Juhtida vaataja tähelepanu maailma koledustele - Kujutada stseene dramaatiliselt, süngelt - Tööd lihtsustatud, üldistatud, nurgelised vormid - Teravad värvikontrastid, toored, meelega “porised”, tuhmid koloriidid
Kõik kommentaarid