Proteeside sobivus (0)

Ameerikas hambutute patsientide hulk on prognoositud väga üle 30 miljoni, See viitab sellele, et Hambutute patsientide taastamise nõudlus jääb nähtavas tulevikus suhteliselt suureks. Ravimis väljakutsed taolistele patsientidele on traditsiooniliselt kirjeldatud kui kombinatsiooni funktsioonist,mugavusest ja esteetikast. Täielikult välja mõeldud tehnikad mis pole universaalselt standariseeritud on saavutanud väga suure õnnestumis protsendi. Pikaajaline hamba proteesi õnnestumine on andud arstidele võimaluse et ravida paljusid probleeme mis eelnevalt on lõppenud täielike hammaste lagunemisega. Patsientide rahuloli,funktsioon ja mugavus on parenenud isegi limiteeritud hulga proteesidega. Mugavus ja funktsioon ei ole enam üle hambaarstide võimete ja see võimaldab neil võtta rohkem hambutuid patsiente vastu. Mõned uuringud kaasaarvatud ennustustega ei suutnud näidata eesikat tähtsamana kui funktsioon või mugavus. Need uuringud näitavad, et inimene eelistaks funktsioone ja mugavust üle eetika , Seoses nende uuringutega Carlsoon et al leidis et eetika on üks faktoritest mis annab proteesidele hea sobivuse. Mõlemal patsiendi kui vaatleja konseptsioonis leiti et eetika on suur faktor proteeside sobivuse juures. Liefer et al-il oli statistiliselt väga palju vähem paigaldamise aegu ja suurem hulk rahuldatud patsiente kui kõik esteetilised otsuses olid tehtud patsiendi poolt, See viitab sellele et kui esteetiline tulemus oli õnnestunud, öeldes seda et hea välimus on väga seotud psüholoogilise mugavusega et need ei saa olla eraldatud. Psüholoogiline tähtsus on selge ja seda on tihti arutatud et hambaproteesid oleks edukad . Küsimustik tehtud Vallittu et al poolt leidis et patsiendid kes kannavad eemaldatavaid proteese peavad oma proteesides kõige tähtsamaks omaduseks välimust. Vähem esteetilised proteesid kergitasid patsientides kaebusi ja rohkem esteetililiste proteesidega patsiendid on on rahul oma hambaproteesidega.Kõige varasemad hammaste taastamised olid mõeldud ainult välimuse jaoks mitte funktsiooni jaoks, See arenes edasi väga edasi varajasete potselan proteesidega 18.ndal sajandil prantsusmaal. Hambaarstid kujunesid elukutselisteks töödeks, varajane kirjandus viitas esteetika tähtsusele.White JW tutvustas inimestele esimest esteetika mõistet mis kirjeldas tema teooriat nimega „ Kirjavahetus ja harmoonia ”, See oli arvatavasti esimene esteetika mõiste.
White JW kirjeldas seda teooriat kui kirjavahetust hammaste vormi ja värvust harmoonias koos vanuse ja sooga. See oli hiljem vastu võetud kui temeramentse teoorjana hammaste ehituses. See oli idee vaasil, et subjekti temerament või kehaline karakter sobisid suuruse,koguse,kokkuleppega ja valge hammaste värviga. Mõned huvitavad ideed selles varajases eetika konstakstis kaasasid (1) Suhet vanuse,soo ja välimusega (2) Korraliku hambast-kuni-näo-suuruse proportsiooni ja (3) Värvi harmoonia näo ja hammaste vehel.
Koe karakteristika oli keeruline vulkaniidi proteesidel. Naturaalse sooja koe värvi ja kontuuri saab saavutada modernsete akrüülvaikudega. Protssidel nooruslik välimus võib olla eelistatud vanematel patsientidel.
Mitmed autorid on proovinud ennustada patsiendi sugu ja vanust vaadates hamba proteeside paigutust või vaadates suulisi fotosid. Võime arvata vanust või sugu ei olnud võimalik. Need uurinud ebaõnnestusid hindamast hambaid suusiseses perspektiivis, samas kui hinnata avalikult.
Järgmine saavutus hammaste esteetikas oli artikkel visuaalse taju kohta tuues välja detaililiselt artistlikke põhimõtteid. Oletus oli,et protees on kunstiline töö ja sellel peaks olema samad vaatestandardid nagu maalidel või skulptuuridel. Peamine suund on üritada dünaamilist ühtsust, mis on teisisõnu kutsutud kui „Ühtsus sordiga”.Kogu proteesi kompositsioon peaks olema komplimenteeriv näole ja iseendale , Samas see ei tohiks olla mehaaniliselt sirge või ilma unikaalsuseta.
Anda infot proteeside kohta hambututele inimestele on suur kliiniline väljakutse. Terevat pappillat(intensive pappilla) on uuritud enam ja seda peetakse usaldusväärseks lõualuu eesmiste hammaste positsioneerimisel. Sellel on muidugi küsitletav stabiilsus ja põhjustab piisavalt vigu.
Probleemid esteetilise informatsiooni kasutamisel võivad esile tõusta kuna patsiendid on individuaalsed. Selle informatsiooni kasutamine tähendab et patsient tahab saada rahuldavat välimust kas nagu naturaalset või ilusat . Üks uurimus analüüsis kas inimesed eelistavad Naturaalse välimusega proteese või eelisavad ilusaid hambaid. Kõrge patsientide enesehinnang oli õigustatud valiku juurde et nad soovivad naturaalse välimusega proteese. Põhine nõustumine selle idee all põhineb hamba literatuuris.Kahjuks,uurimus ei andnud mingit visuaalset õpetust lugejaskonnale. Ilma visuaalse materjalita on teadmata mida mõeldakse naturaalse ja ilusa proteesi all. Kasutades sõnu „ilus” ja „ naturaalne ” on sellele viidatud et ilu ei ole naturaalne ja, et see on ülemäärane. Seda võrdlust ei ole lahti seletatud hamba literatuuris.
Kui valides mida patsient eelistab, arvesta kuidas patsient vaneneb,hammaste staatust,tulutaset,haridust või ravi eelistusi. On nähtud et patsiendi eelistused proteeside suhtes muutuvad vanusega ja hammaste kaotusega. Psüholoogilise patsientide reageerimise literatuur hambaproteeside ravil tõestab, et hambaid tihti kaotades tekitab see inimses suure jälgimise oma hammase suhtes. Hiljutine küsitlus näitab seda, et Inimstel keda on ravitud hambaravi koolis on suuremad ootused eraarstidelt. Kaks kindlat uurimust demonstreerivad kui mitu faktorit on ette oodatud mis patiendi meelt muudavad nende hammaste välimuse juures. Berkey küsis vanematelt inimestelt küsimusi mis olid suuõõne tervise tajumise kohta ja ka küsis neilt proteeside kohta kaebusi ja sai teada et vanematel inimestel on rohkem kaebusi hambaproteeside kohta.See soovitab et täisproteesid saavad parandada välimust ja et vanemad patsiendid saavad rohkem teadlikuks hammaste välimuse kohta vananedes . Matthias RE leidis, et vananedes enda hammaste kritiseerimine väheneb.Kuigi hambaarstid hindavad vanust kui muutudes vähem atraktiivsemaks mida rohkem vananed. Teise uuringu tulemused nõustuvad nende leidudega. Kuigi need uuringud annavad informatsiooni vanade patsientide tujude suhtes, keegi pole otseselt uurinud proteeside eelistusi täitsa hambutute inimeste peal. Eelnevalt loetud kõige efektiivseim uuring enne tõi välja suusisesed pildid kus pole ühtegi vananemise märki.Patsiendid oleks seejuures suusisese välimusega hinnatud kui noor inimene. Lisaks vastanuitest kes vastasid esteetiliste proteeside küsimustikele ei olnud jagatud vanuse gruppidesse. Kui vanaem klien saaks samad esteetilised eelistused nagu nooremad kliendid, siis ta ei või tahta dentogeenilist taastamist. Kahjuks olemas olev tõestus täielike proteeside eelistuste kohta, kes hoolitsevad vanemate inimeste eest on limiteeritud selles tekstis. See defineerib erinevuse kahe suure esteettilise mõiste vahel täielike hambaproteeside ehituse kohal:dentogeenilised restoratsioonid otsivad et sobitada anatoomiat määravat vanust,sugu ja iseloomu et patsiendile suunatud lähenemine lubab muudatusi mis võivad olla normaalsed mis annavad patsientidele selle mida nad peavad ilusaks. Kolmas esteetika mõiste mis oli loodud tavaliste vigade välja mõtlemise tõttu täisproteeside kandjatele. Seda on kirjeldatud kui „hambaproteeside väljanägemine” Olenemata nõusolekust literatuuriset hambaproteeside väljanägemine pole vastuvõetav, vanamad patsiendid võivad olla harjunud sellise välimusega.Samuti,kui hammaste väljanägemine on seotud vanemate inimeste välja nägemisega siis patsiendid võivad oodata ja pigem eelistada et nad saaks sellise välimuse. Seda ideed pole uuritud literatuuris.
Frenulum labii superior  – ülemine huulekida
Papilla incisiva – intsisiivpapill määrab ära esimeste tsentraalsete intsisiivide asukoha
Rugae palatina  –  transversaalne limaskestavolt suulae esiosas
Kaniinuse koht (määratakse esimese suure suulaevoldi järgi)
Torus palatinus - luuline võlvuvus suulaes, mis on kaetud õhukese limaskestaga. 
Tuber maxilla  – ülalõua köber, mis moodustub pärast kaheksanda hamba eemaldamist
Tuber maxilla algus – selles piirkonnas alustatakse hambumusvalli lõikamist.
A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel. Sinnani peab ulatuma totaalproteesi distaalne serv.
Tuber maxilla keskkohta ja  kaniinuse kohta ühendav joon –orientiiriks hambumusvalli valmistamisel ja hammaste ladumisel
Raphe palatina  - suulaeõmblus (ühtib mudeli keskjoonega).
Neutraaltsoon – liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses.
Frenulum buccinatoria superior –ülemine põsekida
Fovea palatinae – kaks lohukest A-joonest allpool ( neelu poole), need on abiks A-joone leidmisel
 
Suuõõne osade märkimine alalõuas
 
Frenulum labii inferior  – alumine huulekida, ei koormata proteesi baasisega
Frenulum linguae – keelekida,
Frenulum buccinatoria inferior –alumine põsekida
Neutraaltsoon – liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses.
Tuberculum alveolare – alalõua alveolaarjätke köbruke.
Põhiliselt lühikokkuvõtteks proteesid on inimestele väga tähtsad et need sobiks ilusasti ja inimesed oleks sellega rahul,kui inimesed ise valivad milliseid eelistusi nad nendele tahavad siis on suurem võimalus et nad ei esita kaebusi nende kohta,kui arstid leiavad et need eelistused pole head siis nad soovitavad patsientidele laternatiive mis on ka head. Suu sisse vaadates noorel ja vanal inimesel pole vahet teha,ei saa selle järgi vanust ega sugu kindlaks teha kuna vanematel inimestel on suu sisemus nagu noortel inimestel(siin tekstis polnud aga vanematel inimestel hakkab vananedes suulagi vajuma) Proteeside sobivus on väga psüholoogiline ja mõned proteeside kandjad vajavad psüholoogilist nõustamist.
Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika nagu teistegi teaduste aine ei ole midagi igaveseks antut, tardunut. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga  laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest . Esteetika tekkis kauges minevikus (umbes 2500 aastat tagasi), orjandusliku korra perioodil Egiptuses, Babüloonias, Indias ja Hiinas. Esteetikaprobleeme uuriti põhjalikult  valgustusajastul  (valgustusliikumine).