Tegemist on mõttelise protsessiga, mille käigus tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel loogikavõtteid. Nende võtete kasutamine aitab täpsemini avada üldnormi mõtet: Mõiste loogiline analüüs-Selle abil saab eristada mõiste olulisi tunnuseid, näha mõiste mahtu jne. Selle tulemusena saab teha mõiste üle konkreetsemaid otsuseid, mis on lähemal juristi jaoks olulist tähendust omavatele elulistele situatsioonidele, võimaliku v vajaliku käitumise liigile jne. Ajalooline tõlgendamine/subjektiiv-teleoloogiline Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel.
Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus 18.11 Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi looja võib eksida terminite valikus või kasutada ebatäpseid termineid. Selline olukord muudab õiguse tõlgendamise(interpretatsioon-tõlgendamine) tema rakendamisel hädavajalikuks. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks
(valimisõigus riigiõiguses). 4. Õigusakt-kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum, mis annavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigused ja panevad kohustusi. Jaguneb üld- ja üksik aktideks. Üldaktid e. Normatiiv aktid e. Õigustloovad aktid-sisaldavad üldkohustuslike õigusnorme nt. Seadused ,määrused. Üksikaktid e. Õigustrakendavad aktid-sisaldavad õigust rakendavaid üksiknorme, mis sätestavad õigusnormi kohaldamise individuaalsetele elulistele asjaoludele. nt. Kohtuotsus, VV korraldus. 5. Hierarhia-Madalamal seisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemal seisvate üldaktidega samuti üldaktidega peavad olema kooskõlas ka üksikaktid ja eraõiguslikud lepingud. 6. Õigusallikad-mingisuguses tajutavas vormis avalduvad allikad, mis sisaldavad endas õigusnorme ja omavad teavet kehtiva õiguse kohta. Õigusallikad jagunevad kohustuslikeks(Rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud) ja soovituslikeks
valdkonnas, õigusharus. 3. Ajalooline tõlgendamine - annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Lüngad õiguses - Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Sellisel juhul võib olla tegemist lüngaga õiguses, mida saab mõnedel juhtudel ületada analoogia abil Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Seaduse analoogia otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed
päevast päeva elamisel, jääb palju saavutamata sellest, mis üldõpetus võib anda lugemis, kirjutamis ja arvutusõpetuses. Teiselt poolt võib töökava puudumisel tekkida õpetajal kiusatus anda õpilastele lihtsalt ajatätitetöid, eeskätt joonistamist (Käis 1989). 6 Kõige arusaadavamalt lastele on nende endi kodukoha konkreetsete näidete põhjal. Siit saab ka alguse kaasaelamine elulistele keskkonnaprobleemidele. Lapsel ei ole veel ja ei saagi olla selgeid tõekspidamisi elust, kuid oluline on see, millised on inimesed ja millised on nende inimeste tõekspidamised, kes teda ümbritsevad. Esmaselt osutub selleks keskkonnaks perekond, kus kujuneb lapse suhtumine maailma. Õpetaja on eeskujuks lastele lasteaias, kuid laps peab omandama väärtushinnangud oma igapäevasest elust õppides. Ka lapsevanemad peaksid endale teadvustama, et mitte
Teise käsitluse järgi liigituvad mittetäielikud õigusnormid järgmiselt: a) seletavad õigusnormid, mis määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elementi või õigusliku tagajärje b) viitavad õigusnormid, mis on seotud normitehnikaga, st kui leiame normi tekstist viite, märguande vaadata mõne muu normi poole (juba seetõttu on ta mittetäielik) c) kitsendavad õigusnormid, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Käesolevaga analüüsitud Tartu Ülikooli seaduses RTI 1995, 23, 333 sisalduvad järgmised õigusnormide liigid: deklaratiivsed, seletavad, definitiivsed ja viitavad. Toon siinkohal nimetatud liikide alla ka näiteid: Deklaratiivsed õigusnormid § 1. Seaduse ülesanne Käesolev seadus määrab Tartu Ülikooli õigusliku seisundi suhetes riiklike institutsioonidega. Seadus sätestab ülikooli autonoomia, tegevuse aluste ja
– Operantne tingimine – 02 seda teistele kaasüliõpilastele. Mõelge elulistele näidetele (kooliga seotud näidetele). PAARISTÖÖ/RÜHMATÖÖ (Kui meil peaks selleks aega olema) – Operantne tingimine - nutiseade http://i.telegraph.co
Näide viitelisest õigusnormist PKS-s § 3. Abiellumiskeeld lapsendamissuhte puhul Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel. Näide blanketsest õigusnormist PKS-s § 48. Koguvara (6) Abikaasa lähikondsed määratakse kindlaks pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Kitsendavad õigusnormid välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. 12 Kitsendavad õigusnormid kitsendavad õigusnormide mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Näide kitsendavast õigusnormist PKS-s § 167. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise keeld (5) Lapsendamist ei tunnistata kehtetuks, kui see oluliselt kahjustab lapse huve, välja arvatud juhul,
1. Roundup võib vähendada meessuguhormoonide produktsiooni kuni 94% . 2. Häired hormoonsüsteemis põhjustavad loodete surevuse suurenemise, nende sünnikaalu vähenemise, pealuude väärarengu. 3.Kalifornias on avastatud naissportlastel menstruatsioonitsüklite häireid, kes võistlesid Roundupiga töödeldud väljakutel. Glüfosaadid mõjutavad negatiivselt veel lindude ja imetajate elu, samuti võivad põhjustada häireid putukatel ning vihmaussidel. On kahjulik ka vee-elulistele (kalad jne). [Glüfosaatide mõjust (kokku pannud L. Metspalu)] (8.03.2008) Kasutamine ja levik Kuna see on väga kallis protsess, siis jõukohane vaid suurtele agrotööstus- korporatsioonidele, esirinnas on olnud USA. "Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993
Hüpoteesi peab kontrollima. 14) Analüüsi protsessi kaks viga 1) Tüüp I viga: Efekti tegelikult ei ole, aga teadlane väidab, et on – vale positiivne 2) Tüüp II viga: Efekt on tegelikult olemas, aga teadlane väidab, et seda ei ole – vale negatiivne 15) Järeldamise protsessi kaks viga, tekke põhjus. Järeldamine on mõttetegevus, mis seisneb etteantud info muutmises, et jõuda tulemuseni (järeldustele). 2 viga: - Toetutakse elulistele kogemustele, mis võivad valeks või erandiks osutuda. - Järeldatakse enamat kui otsima mindi. Need järeldused on sündinud teisi allikaid lugedes või oma peas, aga nende tegemiseks puuduvad vajalikud tõendid. 16) Andmed, informatsioon ja teadmised, kuidas on need omavahel seotud? Andmed – igal pool olemas kuhu vaatad. Lisaks on andmeid võimalik koguda uuringute ja küsitluste kaudu. Andmeid saab töödelda (kopeerida, pildistada, süstematiseerida jne.)
Savigny on öelnud, et tõlgendamiseks tuleb end asetada seadusandja rolli ja kunstlikult korrata tema tegevust. Selle tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi (kr: telos) alusel Tõlgendamise ulatuse järgi liigitatakse tõlgendamine: sõnasõnaline ehk adekvaatne ja kitsendav või laiendav 25. Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita! Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Eesti õiguskorra lünkasid võib põhjustada õiguskorra noorus. Lüngad jaotuvad järgmiselt: • Ehtsad. Tingitud õiguskorra noorest east ja elu kiirest muutumisest. • Näiv/näiline lünk. Siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. • Väärtuslüngad
a. Tsiviilprotsessis:kumbki pool saab tõendada temale õigusnormis sisalduvad positiivsed eeldused b. Kriminaalprotsessis: lasub süüdistajal täielik tõendamise koormis. SUBSUMEERIMISE REEGLINA KEHTIB ÜLDISELT KA TÕE VÄLJASELGITAMISE EHK UURIMISE PRINTSIIP. 9 Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus 18.11 Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi looja võib eksida terminite valikus või kasutada ebatäpseid termineid. Selline olukord muudab õiguse tõlgendamise(interpretatsioon-tõlgendamine) tema rakendamisel hädavajalikuks. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks
õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. 22. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. 1. Grammatiline tõlgendamine- iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. 2. Süstemaatilis- loogiline- tõlgendamine- õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. 3. Ajalooline tõlgendamine- selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal olnud tingimused,
3 Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus) Teema 8. Õiguse tõlgendamine 8.1 Õigusliku tõlgendamise olemus - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks.Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone. 8.2 Tõlgendamise viisid -
Õigusnorm muudetakse arusaadavaks, kontrollitakse eluliste asjaolude sobivust normi eluliste asjaolude suhtes 2.4. õiguslik otsustus (subsumptsioon), Pädev/kompetente riigiorgan teeb otsuse. 2.5. õigusliku otsustuse täitmisele pööramine. Täidetakse riigiorgani poolt antud otsus (sanktsioon, õigusttaastaavad meetmed) 3. Õiguse tõlgendamine (olemus, tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang). Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema Õigusnormi sisu ja mõtte. Juriidiline interpretatsioon on seotud filosoofilise hermeneutikaga. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tähtsamad õiguse mõiste seaduses endas on määratletud legaaldefinitsioonide kaudu. (teovõime on
tegelane teoses mõttetu augutäitena. Võib olla on asi Ristikivi erootilises pärsituses, mida on tihti ette heidetud kriitiku poolt, või mehe alalhoidlikkuses. Endel Nirk on oma teoses avaldanud arvamust, et Ristikivis polnud mäslevat ega tormilist elujõudu, mis jätab paljud romaanid keskpärasteks, sest ei paku piisavalt pinget. Võib olla on see nii, aga tõdema peab ka seda, et Ristikivi polnud kriminaalromaanide kirjutaja. Kirjanik keskendus pigem elulistele teemadele ja inimhinge lahti mõtestamisele. 7 Kokkuvõte. Siirdumine emigratsiooni ja pöördumatuks osutunud võõrsile jäämine oli ränk, mis Ristikivi hilisloomingule jättis oma erilise pitseri. Samas tänu lahusolule kodumaast, suutis kirjanik välja tulla ohust vajuda tollesse provintialismi, milles suur osa eesti kirjandusest on vindunud.
selle elemendile või õiguslikule tagajärjele või selle elemendile. Viide võib olla otsene või kaudne. Otsene on viide sama seaduse eelnõu sättele või seaduse sättele. ¹ Kaudne on viide kohaldatavale seadusele. ² 9 Kitsendavad õigusnormid on selleks, et välistada olukorda, kus õigusnormi faktilises koosseisus olevat sõna, selle sõna mõttest lähtuvalt, ei saaks laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Näited PakS-est seletavate õigusnormide kohta: § 1 Seaduse reguleerimisala (4) Käesoleva seadusega ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Norm selgitab, millistest teistest seadustest tuleb veel selle seaduse kohaldamisel lähtuda. § 1 Seaduse reguleerimisala
SISUKORD SISSEJUHATUS Töö on koostatud raamatu "Kulla investeerimise põhitõed" alusel, mille autoriks on Michael J. Kosares, kes rohkem kui kolmekümneaastase töökogemuse järel erainvestoritega pani kokku praktilise käsiraamatu. Keskendutakse väga olulistele ja elulistele teemadele, mis aitavad nii tegev- kui noorinvestoritel leida õige tasakaalu oma portfellis. Õppides järjest rohkem mõistma ja nägema enda ümber toimuvat on selgeks saanud, et maailmamajandus on väga kriitilises seisus. Globaliseerumiste tõttu mõjutavad ühe piirkonna probleemid automaatselt ka teisi ning seepärast ei saa elada teadmises, et mind see ei puuduta. Eelnevast tulenevalt on järjest enam hakanud
definitiivseid ja seletavaid õigusnorme tänu millele on tubakamõiste ja sellega seonduv õiguskeelde piisavalt loogiliselt formuleeritud. On lahti seletatud antud seaduses kasutatavad mõisted, nagu tubakas, tubakatoode, pakend, tootemark, käitlemine ja suitsetamine. Üksikasjalikult on välja toodud nõuded tubakatoodetele ning nende käitlejatele, samuti tubakatoodete tarbimise keelud ning piirangud. Seadusandja on pööranud tähelepanu paljudele olulistele elulistele asjaoludele, mida on suutnud õiguskeelde formuleerida. Seaduses on 20 Juura keeleraamat Keel ja õigus, Tallinn 2005, lk.6 fikseeritud ettevõtjate kohustused ja õigused seoses tubaka käitlemisega ja pandud peale spondeerimise ja müügiedenduse keelud. Samuti on väga hästi välja toodud tubakatoote tarbimise keelud, piirangud (näiteks kus on suitsetamine lubatud ning kus seda teha ei tohi) ja vastutus, mis on üheselt mõistetav. Vasturääkivust antud seaduses ei leidnud. 10
kasutada alkoholi tähistamiseks kasutatavat kaubamärki, mis väljendab sõnas või kujutab pildis alkoholi või selle tarbimist. § 36. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 3335 sätestatud väärteo korral kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Kitsendavad õigusnormid on selleks, et välistada olukorda, kus õigusnormi faktilises koosseisus olevat sõna, selle sõna mõttest lähtuvalt, ei saaks laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Näited RS-ist kitsendavate õigusnormide kohta: § 2. Mõisted 6) reklaami teostaja isik, kes reklaami loob või teostab või korraldab selle avalikustamist, välja arvatud tehniline teostaja; Välja arvatud tehniline teostaja on kitsendav asjaolu. § 3. Reklaami põhinõuded (4) Reklaam ei tohi: 17) viidata kauba või teenuse haigust, talitlushäireid ega väärarendeid ravivale, leevendavale
Selgita! Uuritakse seaduse eesmärki selle väljaandmise hetkel ja tekkelugu 1. Mida tähendab õiguse objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine? Selgita! Uuritakse seaduse mõtet ja otstarvet, mida peab seaduse rakendaja arvestama ja silmas pidama nt hea usu põhimõtte kohaldamine riigikohtu lahendites 1. Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita! Tegemist on olukordadega kui me teatud elulistele asjaoludele ei leia vastavaid abstraktsed faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Lüngad jagunevad: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumises - kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole
on õiguse printsiibid, mis asuvad väljaspool reguleerimist ennast. 5. Tõlgendamise võimalused tänapäeval, sh õiguse üldpõhimõtetel ja väärtushinnangutel rajanev tõlgendamine. 6. Tõlgendamistulemuse põhjendamine: tõlgendusargumendid ja nende prima facie kohustuslikkus. 7. Lüngad ja normikollisioonid õiguses ja nende ületamine. Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leita teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseusid objektiivsest õigusest. Sellises olukorras peab õiguse rakendaja kontrollima, kas elulised asjaolud on sarnased õiguslikku tähendust omavate eluliste asjaoludega. Lüngad võivad olla kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisuset ja elu kiirest muutumisest (situatsioon, mis peaks
Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 22. Õigusnorm on alati abstraktse mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks (R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 2002, lk 145). Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone. F.C
õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. Õiguse tõlgendamine - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks .Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone. Õiguse tõlgendamise klassikalised viisid - Grammatiline tõlgendamine,
õigusnorme. SHKS § 7 lg 1 on mõlemat: ,,Kui käesoleva seaduse §-s 3 ettenähtud sõjahaua säilimisõiguse tagamine raskendab oluliselt maatüki sihtotstarbelist kasutamist omaniku poolt, rakendatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kinnisasja sundvõõrandamist omaniku taotlusel." Kitsendav õigusnorm on mittetäielik õigusnorm, mis välistab olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.18 Juba eespool näitena toodu § 7 teine lõige on kitsendav õigusnorm: 16 Narits, R. op. cit., lk 107. 17 Narits. R. op. cit., lk 107. 18 Narits. R. op. cit., lk 107. 14 ,,Kohaliku omavalitsuse üksused ei saa nõuda maatüki võõrandamist riigi poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel." 15 8. TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID
Samuti suudab ta valitseda oma emotsioone, nii et see ei häiriks kaasinimesi. 4. Küps isik näeb asju säärasena, nagu need on; talle on omane realistlik eluvaade. Ta ei moonuta tõelisust ega projitseeri sinna olematuid omadusi. Ta on võimeline oma tarbeid valitsema ja impulsse ohjeldama, ilma et laseks neil end juhtida. Ta ammutab elus toimetuleku jõudu lihtsast põhimõttest: pühenduda jäägitult oma elulistele ettevõtmistele. 5. Küpsele isikule on omased sügav enesetunnetus ja arenenud huumorimeel. Tal on hea ülevaade nii oma tugevatest kui ka nõrkadest külgedest. Tal ei kao elu koomiliste ja jaburate olukordade märkamisel naljataju. Ta on võimeline välja naerma ka seda, mida paljud hindavad kõige kõrgemalt - oma ego. 6. Küpsel inimesel on terviklik elufilosoofia. Ta teeb vahet olulise ja vähem tähtsa vahel ning mõistab asju ja nähtusi süsteemselt, suhtetoimes üksteisega
rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes (ÕE, lk 149; subsumeerimise loogiline olemus vt samas lk 140). Prof R. Naritsa selgituse kohaselt nähtub ,,täielikust õigusnormist, et kui abstraktne faktiline koosseis (T) kajastub tegelikkuses (konkreetsetes elulistes asjaoludes) S, siis kehtib S suhtes tagajärg R. Seega on abstraktne faktiline koosseis (T) tänu 4 5 konkreetsetele elulistele asjaoludele (S) ellu viidud, kui S on loogiliselt võetuna üks T ,,juhustest". (Raul Narits) Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Sellest annavad teavet ütlused kui tõendid toimunu kohta. Õiguse rakendajal ei ole võimalik tajuda vahetult elulisi asjaolusid, mille vastavust ta õigusnormi faktilise koosseisuga leida püüab. Seega pole elulised asjaolud õiguse rakendajale kunagi antud, vaid
õigusnormidega nendes sisalduvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormide toime Seletav – määratlevad faktilist koosseisu, selle elementi, tagajärge. Viitav – viiteline (sama õigusakti mõni teine paragrahv), blanketne (muus õigusaktis oleval norm) Kitsendav – välistatakse olukord, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad õigusnormid on formaliseeritavad lauseks: Kui hüpoteesile lisandub tunnus X, siis hüpoteesiga seotud õiguslik tagajärg ei kehti kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Seadusandja või õigusnormi looja käitub nii, sest
Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik, määrustik vms. 16.Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks (R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 2002, lk 145). Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone. 1. Grammatiline tõlgendamine
ja juriidilised kohustused. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Nt seadus, määrus. 2. üksikaktid e õigustrakendavad aktid - sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme, mis sätestavad õigusnormi kohaldamise individuaalsetele elulistele asjaoludele. Nt Riigikogu otsus, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus, haldusakt, kohtuotsus. Sõltuvalt õigusaktis sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas üldaktid või üksikaktid Üldakt ehk õigustloov akt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka
riigiorgani vastavat tegevust subsumeerimist. Subsumeerimise loogiline olemus tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid hüpoteesiga, kui nad on seoses, tuleb teha järeldus tagajärje osas. See on sarnane formaalsest loogikast tuntud süllogismile õigusliku tagajärje kindlaksmääramise süllogism. Kui abstraktne faktiline koosseis kajastub tegelikkuses, siis kehtib tegelikkuse suhtes õiguslik tagajärg. Seega on abstraktne faktiline koosseis tänu konkreetsetele elulistele asjaoludele ellu viidud, kui olukord on loogiliselt võetuna üks abstraktse faktilise koosseisu juhustest. Õiguse rakendamisel tulebki kontrollida, kas situatsioon on hüpoteesiga vastavuses. Kui see on nii, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist, millel on järgmine kuju: Kui konkreetne eluline asjaolu vastab hüpoteesile, siis kehtib asjaolule tagajärg. Hüpoteesi iga juhuse osas kehtib õiguslik tagajärg, kui
Eneseregulatisooni võib mõista situatsioonina, kus seadusandja loob eeldused valdkonna reguleerimiseks. Klassikalised eneseregulatisooni valdkonnad on logistika ja meedia. Neid reguleerivad dokumendid ei sisalda sisulist regulatsiooni, vaid annavad üldised eeldused keskkonna toimimiseks. Eneseregulatsiooni protsessi võib mõista kui õiguse erastamist. Selle kasuks räägib fakt, et kirjutatud õigus valmib keeruliselt ja bürokraatlikult ning see ei suuda elulistele kiiretele muudatustele operatiivselt reageerida. Õiguselooja funktsiooni on hakanud täitma tehnoloogia ise. Mitmed tehnilised lahendused võimaldavad koguda infot inimeste kohta võrgus või takistada nende juurdepääsu andmetele. Uus infotehnoloogiaõigus peaks olema globaalne õigus, siseriiklikul õigusel pole küberruumis kohta. Õigusandja peab looma dünaamilise regulatsiooni kiiresti, samas tuleb jääda nende väärtuste juurde, mis sajanditega on kujunenud. 2
tagajärge. Riigikogu valimiste seadus §1 lg 3 Igal valijal on üks hääl. 2. Viitavad: Sisaldavad viite kas H-le või D-le Perekonnaseaduses §180 lg 2 Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadustiku §131 3. Kitsendavad: välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Reklaamiseadus §8 lg 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 ei kohaldata reklaamile. 1) lapse käitumise avalikes huvides suunamiseks…. Õigusnorm Õigusnormi kui süsteemi osa: I Mitteamorfsus- terviklikkus II hierarhilisus Iseseisvus Eesmärk Organiseeritud Iseregulatsioon … Juriidiline fakt Eluline asjaolu, mille esinemisega kaasnevad juriidilised tagajärjed. RIIK
Käitumisviisi kujundamise ehk seipimise üheks neiteks on astehaaval tegutsemine, järkjärguline lähenemine kardetud eesmärgile. Toogem järgnevalt esile mõningad käitumisteraapia põhimõtted, millest kõigist kumab läbi eelpool käsitletud temaatika. 1. Käitumisteraapia sihiks pole isiksusega tegelemine, veel vähem tema alateadvuses või varase lapseea kogemustes sobramine, vaid inimeste õpetamine reageerima elulistele olukordadele võimalikult adekvaatselt, äpardumisi ja viga vältivalt. 2. Käitumisteraapia tähendab tõhusa käitumisrepertuaari omandamist ja vabanemist vääradest käitumisharjumustest, aga ka neid saatvatest mõtetest ja tunnetest. 3. Käitumisteraapia ei saa sihiks ümber kujundada inimeste sisemaailma emotsionaalseid suhtlumisi. 4. Käitumisteraapis möönab, et usaldavad ja head suhted terapeudiga on hingeravis kasulikud,
4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem. 10. Lüngad õiguses. Õigusakti analoogia. Õiguse analoogia. Lüngad õiguses Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid õigusnorme. Sellisel juhul võib olla tegemist lüngaga õiguses, mida saab mõnedel juhtudel ületada analoogia abil. Analoogia on kasutatav, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis ning muud tõlgendusvõtted ei aita. Seaduse analoogia otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta aga õigusnormist, vaid
nimetatakse judicial gatekeeping 4) kontroverside lahendamine - kui kehtiva õiguse alusel seda teha ei saa (on absoluutne lünk), siis algatatakse vastav protseduur lünga likvideerimiseks - nt saadetakse lünk reguleerimiseks pädevale subjektile (presidendile või Kongressile); 5) kohtuasja poliitilisuse lahendamine - see on poliitilise küsimuse doktriin 5. Lüngad õiguses ja nende ületamine Lüngad esinevad, kui elulistele asjaoludele ei vasta abstraktseid koosseise. Eesti õiguskorra lünkasid võib põhjustada õiguskorra noorus. Lüngad jaotuvad järgmiselt: Ehtsad. Tingitud õiguskorra noorest east ja elu kiirest muutumisest. Näiv/näiline lünk. Siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad. Tekivad, kui seadusandja on püüdnud hoida lünki ära, kuid formuleerib õiguse
Lk. 106. 40 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 106. 18 Kõnealusel paragrahvil on oluline seos KarS'i § 64, kuna ta moodustab täieliku õigusnormi üksnes koos viidatud paragrahviga. 8. 3 Kitsendavad õigusnormid Kitsendav õigusnorm on mittetäielik õigusnorm, mis välistab olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.41 Näide KarS'ist: § 2. Karistamise alus (1) Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Õigusnorm välistab olukorra, et kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu ehk käesoleva normi kohaselt ei ole karistatavad teod, mis praeguse KarS'i kohaselt ei ole süüteod. 8
Spetsiaalsuse põhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda. Iga eseme liigi üleandmisel tuleb arvestada vastava eseme liigi üleandmise kohta kehtivate nõuetega. Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele. Lepingute siduvuse põhimõte (VÕS § 8 lg 2). Lepingust vabanemine on võimalik lepingust või seadusest tulenevatel alustel.. Rakendamise käik. a) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine); II teema. FÜÜSILINE ISIK
(Perekonnaseadus §180 lg2) Võib rääkida nn otsesest viitest ja blanketsest viitest. Otsene viitamine on võte, kus normitekst viitab mõnele samas õigusaktis olevale normile. Blanketne esitamisviis on võte, kus normitekst viitab mõnes teises õigusabis olevale normile. · Kitsendavad välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. (Reklaamiseadus §8 lg6) Õigusnormi struktuuriosade liigid 1. Hüpotees · Lihtne kirjas üks eluline asjaolu ja selle esinemisel järgnebki õiguslik tagajärg · Keeruline seadusandja on tegelikkusest välja valinud kaks või enam elulist asjaolu, õiguslik tagajärg saabub nende mõlema esinemisel. Ja/ning · Alternatiivne kaks või enam, õigusliku tagajärje saamiseks piisab juba ühe esinemisest. Või 2
ühiskonnas enim tunnustust leidnud. Piir selle vahel, mis on juba tunnustatud ja selle vahel, mis enam ei ole, on küllaltki liikuv. Õigusteaduse saavutused Õigusteadus on praktiline teadus, sellele tarnib toormaterjali tegelikkus selle laias tähenduses. Seda püüab õigusteadus süstemaatiliselt käsitleda ja pakkuda välja lahendusi, abi õiguspraktikute jaoks. Lüngad õiguses 9. detsember 2008. a. 9:38 Tähendab seda, et me ei leia elulistele asjaoludele sarnaseid abstraktet faktilist koosseisu. Siis ei ole juttu ka õiguslikust tagajärjest. Olukord läheb veidi kergemaks, kui me näeme lünkades ka erisusi. Põmst võiks eristada 3 kvaliteediga lünkasid: Ehtne lünk - puudub norm; eluslised asjaolud on sellised, mis vajavad korrastamist, kuid seda ei ole Väärtuslünk - olukord, kus seadusandja on küll mingil määral oma töö teinud, kuid ta on
seotud õigusemõistmise või vaidluste lahendamise menetlusnormide süsteemne kogum (nt tsiviilmenetluse normid). Täielikud ja mittetäielikud normid Seletavad normid- määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge; Kitsendavad normid- välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Viitavad normid- viide mõnes muus normis sisalduvale faktilisele koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele. Otsene viide- kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile,
Juriidiline isik – subjektid sõltuvalt sellest, kas isik on asutatud Eestis või väljaspool Eestis. Puutumatus välisriigi õigusega – olukord, kus tsiviilõigussuhtes osalejad või selle objekt omab puutumatust välismaise õigusega. Kollisiooninorm – normid, mille abil tehakse kindlaks tsiviilõigussuhtele kohaldatav õigus. Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele. Rakendamise käik: 1) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine); 2) kontrollimine, kas elulised asjaolud vastavad normi koosseisule; 3) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine SEADUSE TÕLEGENDAMISE MEETODID: 1) Grammatiline – uuritakse seaduse sõnastust ja sõnade mõtet, lähtudes kas sõna üldsises või
seoses teiste õigusnormidega. Mõnikord nimetatakse neid spetsialiseeritud õigusnormideks. Mõned objektiivses õiguses sisalduvad õigusnormid määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge. Teised viitavad mõnes muus normis sisalduvale faktilisele koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele. Kolmandad välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist kooseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Vastavalt sellele liigituvad mittetäielikud õigusnormid seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. 18. Õigusnormi loogiline struktuur: 1) õigusnormi hüpotees faktiliste asjaolude kirjeldamine, mille korral tuleb antud normist lähtuda, näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. 2) õigusnormi dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, sisaldab subjekti õigused ja kohustused.
objektiivsed eesmärgid. Nt.rahu ja julgeoleku kindlustamist, õiglast vaidluste lahendamist, sotsiaalset võrdsust jm. 71. Mida tähendab lünk õiguses ja kuidas need lüngad ületatakse? Kuidas toimub seaduslünga ületamine, vastuolu lahendamine? Milline on rakendaja otsustusruum? (Vt Sander Põllumäe, lk 80-101.) Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Kõige üldisemalt öeldes saab saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil. 72
Võib eristada tavaõigust ja käibetava. Tava ei saa muuta seadust. Tava võib olla nii kirjapandud vormis kui kehtida tunnustatud käitumisviisina. 3. Kohtupraktika ja teadlaste arvamus. Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas oluline instrument õiguse tõlgendamisel, õiguskindluse tugevdamisel. · Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele. Rakendamise käik. a) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine); b) eluliste asjaolude vastavuse kontroll normi koosseisule c) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest
Samuti võivad mitu õigusnormi siduda sama elulise asjaoluga õiguslikud tagajärjed, mis üksteist välistavad. Tegemist võib olla nii normide konkurentsiga kui ka reguleerimisalade konkurentsiga. Lisaks kõigele on õigusnormid alati üldised käitumisreeglid, mis tähendab nende suhteliselt kõrget abstraktsiooniastet. Toodud viited õiguse teksti tegeliku mõtte ja sisu leidmise raskuspunktidele nõuavad, et enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õiguskeel – terminit kasutatakse sünonüümina juriidilisele erialakeelele – erineb nii mõnestki teisest erialakeelest juba mainitud asjaolu tõttu, et õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises
Vanglas garanteerib töökoht materiaalseid ressursse, mis teevad elu lihtsamaks. Tööd peetakse tähtsaks ka uute oskuste omandamiseks, mis aitaksid pärast vabanemist elatist teenida. Seetõttu vajavad vanglad enam töökohti ning õppimise eest peaks hüvitist maksta, kuna vastasel juhul valivad kinnipeetavad õppimise asemel töötamise. Treening ja haridus pole olulised üksnes ettevalmistusena töö leidmisele. Tähelepanu tuleks pöörata ka põhilistele elulistele oskustele (kuidas enese eest iseseisvalt elades hoolt kanda, kuidas kirjutada avaldust tööle kandideerimiseks, kuidas anda tööintervjuud, kuidas leida sõpru jne). Kogemused näitavad, et eriti pika karistusaja läbinud kinnipeetavaile tekitavad peale vabanemist probleeme isegi lihtsad asjad, nagu panga külastamine või lihaletis järjekorranumbri võtmine, rääkimata siis töö leidmisest. Vanglates pakutavad tegevused peaksid olema kinnipeetavaile tõsiselt huvipakkuvad, kuna
õigusrikkumine suunatud. Nendeks võivad olla nii isiku elu ja tervis, kui ka tema vara või muude õigused. ü Objektiivne koosseis koosneb kolmest elemendist: teost (ka tegevusetus), tagajärjest ja põhjuslikust seosest nende kahe vahel. 35 Õiguse tõlgendamine. (Slaid 14) Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õiguse tõlgendamine on tihedalt seotud eelkäsitletud õiguse rakendamisega ehk subsumeerimisega, kuna kohtupraktika peamiseks funktsiooniks ongi õiguse tõlgendamine ja tõlgenduste põhjendamine. Kohtul lasub ka roll n-ö lünkade täitmisel, ehk siis olukorra lahendamisel, kus konkreetse olukorra lahendamiseks seadusesäte puudub, kuid selline õigusnorm peaks olema
3,5 väiksem. Mõlemat märki võib muidugi kasutada ka teisipidi, näiteks . 190 Võrratuste koostamine Nagu võrrandi korralgi, koostame ka võrratusi tihti mõne elulise situatsiooni kir- jeldamiseks või mõne elulise küsimuse lahendamiseks. Võrratuste ja võrrandite võrratus koostamine on väga sarnane – seame elulistele suurustele vastavusse muutujad ja määrame nendevahelised suhted. Meenutame näiteks mobiilioperaatorite näidet. Meil oli kaks operaatorit järgmiste pakettidega: • operaator A: 5 eurot kuumakse pluss 0,01 eurot kõneminut, • operaator B: 1 euro kuumakse pluss 0,02 eurot kõneminut. Võrrandi peatükis küsisime, kui palju peaksime telefoniga rääkima, et operaatorite juures oleksid kuutasud võrdsed. Kuna on aga selge, et operaator A muutub sood-
Kui olukord pole ebamäärane, interpreteerivad kliiniliselt ärevad inimesed maailma samasuguselt nagu tervedki. Tähelepanu hälvitatus ähvarduse tunnuste töötlemisele Enesestmõistetava teooriaga isikul, kellele maailm on pideva ähvarduse allikaks, kujuneb tõenäoliselt seadumus neid ähvardusi ära tunda. See järeldus tuleneb evolutsioonilise psühholoogia oletusest, et inimesed on juba sünnist programmeeritud esimesena oma tähelepanu elulistele vajadustele pöörama. Erinevad uurijad on leidnud, et ärevushäiretega patsientide tähelepanu on hälvitatud ähvardavate tunnuste töötlemisele (McNally, 1996). Seejuures on kontrollgrupi terved katseisikud sageli vastupidises suunas hälvitatud, nähes maailma pigem heatahtliku kui ähvardavana. Sellest järeldub, et kui ärevad inimesed tahavad oma sümptome leevendada, peavad nad õppima nägema maailma vähem ohtlikuna.
annaabi.ee 
