Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rahvusvaheline - Sama nagu isamaaline, aga vähem šovinistlik ja igas keeles

Lõik failist

Tartu Ülikooli Õigusteaduskond
Õiguse entsüklopeedia seminaritöö
Juhendajad:
Prof . Raul Narits
Lektor Silvia Kaugia
Tartu 2017
Sisukord
Sissejuhatus...............................................................................................................................3
1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid , mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3
2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri- euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3
3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4
4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses.....................................................................................................................................4
5. Täielikud õigusnormid ja nende struktuuriosad ....................................................................7
6. Õigustloovate aktide keeleline arusaadavus .........................................................................8
6.1.Õigusloovate aktide problemaatilisus.................................................................................8
7. Olulisemate märksõnade loend .............................................................................................9
Sissejuhatus
Õigustloovad aktid, mida esimese semestri jooksul lugesin on järgmised: Euroopa Parlamendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus , riigieelarve seadus, karistusseadustik . Lugemisvalikuid mõjutasid ained ladina juriidiline terminoloogia , kus grupitööna tuli analüüsida seadusi leidmaks neist ladinakeelseid termineid. Teiseks riigiõiguse aine, mille raames kaasuste lahendamisel oli tarvis leida erinevaid seaduse sätteid, millele kaasust analüüsides toetuda peamiselt Eesti Vabariigi põhiseadusest, aga ka näiteks riigieelarve seadusest ning vabariigi valitsuse ja Euroopa Parlamendi valimise seadusest. Samuti oli abiks õigusaktidega tutvumisel käesolev aine õiguse entsüklopeedia, kus seminari käigus leidsime õigusnormide struktuuriosi erinevate õiguslausete kohta, mis esinesid näiteks karistusseadustikus, Eesti Vabariigi põhiseaduses. Karistusseadustikuga pidin kahjuks ka tutvuma isikliku negatiivse kogemuse tõttu, kus olin kannatanu vägivalla aktis.

  • Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee
    Objektiivne õigus tähendab seda, et õigustloovad aktid on esitatud kirjutatud kujul ning on avalikult kättesaadavad. Eesti kuulub Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi, kus õiguse allikana nähakse eelkõige õigusakte,
  • Vasakule Paremale
    Õiguse entsüklopeedia seminaritöö #1 Õiguse entsüklopeedia seminaritöö #2 Õiguse entsüklopeedia seminaritöö #3 Õiguse entsüklopeedia seminaritöö #4 Õiguse entsüklopeedia seminaritöö #5 Õiguse entsüklopeedia seminaritöö #6 Õiguse entsüklopeedia seminaritöö #7 Õiguse entsüklopeedia seminaritöö #8 Õiguse entsüklopeedia seminaritöö #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pirgie Õppematerjali autor
    1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3
    2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3
    3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4
    4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses.....................................................................................................................................4
    5. Täielikud õigusnormid ja nende struktuuriosad....................................................................7
    6. Õigustloovate aktide keeleline arusaadavus .........................................................................8
    6.1.Õigusloovate aktide problemaatilisus.................................................................................8
    7. Olulisemate märksõnade loend

    2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse
    Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jagatakse õigus kahte suuremasse valdkonda, milleks on avalik õigus ja eraõigus, peamiselt selle alusel, milliseid suhteid nad reguleerivad. Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, mille alla omakorda paigutuvad võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus, pärimisõigus. Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse alla kuuluvad: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, rahvusvaheline õigus, kriminaalõigus, menetlusõigus jt.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    13
    docx

    ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Seminaritöö Juhendajad Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1

    Õiguse entsüklopeedia
    thumbnail
    21
    docx

    Seminaritöö: Sõjahaudade kaitse seadus

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Triinu Hordo [email protected] ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS Seminaritöö Juhendajad Prof. R. Narits Lektor S. Kaugia Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS..............................................................

    Õiguse entsüklopeedia
    thumbnail
    17
    odt

    Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Lily Sandel SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Seminaritöö Juhendaja Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits Tartu 2012 SISUKORD TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4 1.1. Üldinfo...................................................................................... ........4 1

    Õiguse entsüklopeedia
    thumbnail
    22
    doc

    Uurimustöö pakendi seadusest

    a jõustunud Pakendiseadust (RT I 1995, 47, 739; 2002, 61, 375; 2002, 53, 336; 1997, 53, 836; 2004, 2, 6). Kuna eelmise PakS-e vajalikud muudatused olid väga mahukad, otsustati koostada uus PakS-s ning tunnistada senine seadus kehtetuks. Uurimustöö eesmärgiks on PakS-e kui õigustloova akti juriidilise sisu ja olemuse analüüs. Uurimuses on vaadeldud: PakS-e kohta Eesti Vabariigi seadusandluses ja Euroopa Liidu õiguskorras; erinevate õigusnormi liikide olemasolu seaduses; määratletud õiguse valdkond, kuhu uuritav akt kuulub; milline on akti õiguslik ideoloogia; kui täpselt on seaduseandja suutnud tegelikkust transformeerida õiguskeelde ning otsitud õigustloova akti rakendamispraktikat. Uurimustöö on koostatud peamiselt tuginedes Raul Naritsa õigusteaduse õpikule ,,Õiguse entsüklopeedia". 3 ________________________________________________________________________

    Õiguse entsüklopeedia
    thumbnail
    33
    doc

    Õiguse entsüklopeedia seminaritöö- õigusakti analüüs karistusseadustikust

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...........

    Õiguse entsüklopeedia
    thumbnail
    25
    doc

    Uurimistöö ÕE-s (Perekonnaseadus)

    Käesoleva uurimistöö esemeks on Perekonnaseadus (edaspidi PKS), mis on Riigikogu poolt seadusena vastu võetud 18.11.2009. a ja välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. detsembri 2009. a otsusega nr 561 ning jõustunud 01.07.2010. 1 Uurimistöö eesmärgiks on PKS-e kui õigustloova akti juriidilise olemuse ja sisu analüüs. Uurimistöös on vaadeldud õigustloova akti koht ,,rahvusliku õiguskorra püramiidis"; õigustloova akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt; õiguse valdkond, kuhu akt kuulub; akti õiguslik ideoloogia; õigusakti vahekord ülipositiivses ja positiivses õiguses; juriidilise vastutuse sisaldus õigusaktis; aktis seadusandja poolt kasutatava õiguskeele täpsus; õigustloova akti alusel tekkinud rakendamispraktika. Uurimistöö koostamisel tuginen professor Raul Naritsa õpikus ,,Õiguse entsüklopeedia" sisalduvale materjalile. 1 Perekonnaseadus RT I 2009, 60, 395

    Õiguse entsüklopeedia
    thumbnail
    16
    docx

    Tubakaseadus

    tubakatoodete suhtes. Seetõttu on mulle väga meele järgi need muudatused, mis lähiminevikus Eesti tubakaseadus tehti. Mitte vähem oluline ei ole muidugi antud seaduse vastavus uurimistöö kirjutamise reeglitele. See kuulub objektiivsesse õigusesse ning on vastu võetud hiljem kui 2001. aastal. Käesolevas töös uurin seaduse asukohta rahvusliku õiguskorra püramiidis, analüüsin akti olemust ja seda, millisesse õiguse valdkonda ta kuulub, arutlen tubakaseaduse õigusliku ideoloogia üle ning uurin, missuguseid sotsiaalseid ja õigusnorme akt sisaldab. Töö kirjutamisel võtsin aluseks õigusalast kirjandust, tubakaseadust ning kursuse raames omandatud teadmisi. 1. Millise õigustloova aktiga on tegemist? 1.1 Kelle poolt ja millal on ta vastu võetud; millal, kelle poolt ja millise aktiga välja kuulutatud; millal jõustunud?

    Õiguse entsüklopeedia
    thumbnail
    38
    doc

    Õigusentsüklopeedia konspekt

    02.09.2014 Õigusentsüklopeedia.  Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest.  Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil.  Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks.  Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK  Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine  Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine.  Moraalinormis- moraalikord.  Religiooninormid- religioonikord.  Korporatiivsed normid

    Õigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun