Õiguse entsüklopeedia seminaritöö (0)

Tartu Ülikooli Õigusteaduskond
Õiguse entsüklopeedia seminaritöö
Juhendajad:
Prof . Raul Narits
Lektor Silvia Kaugia
Tartu 2017
Sisukord
Sissejuhatus...............................................................................................................................3
1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid , mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3
2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri- euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3
3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4
4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses.....................................................................................................................................4
5. Täielikud õigusnormid ja nende struktuuriosad ....................................................................7
6. Õigustloovate aktide keeleline arusaadavus .........................................................................8
6.1.Õigusloovate aktide problemaatilisus.................................................................................8
7. Olulisemate märksõnade loend .............................................................................................9
Sissejuhatus
Õigustloovad aktid, mida esimese semestri jooksul lugesin on järgmised: Euroopa Parlamendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus , riigieelarve seadus, karistusseadustik . Lugemisvalikuid mõjutasid ained ladina juriidiline terminoloogia , kus grupitööna tuli analüüsida seadusi leidmaks neist ladinakeelseid termineid. Teiseks riigiõiguse aine, mille raames kaasuste lahendamisel oli tarvis leida erinevaid seaduse sätteid, millele kaasust analüüsides toetuda peamiselt Eesti Vabariigi põhiseadusest, aga ka näiteks riigieelarve seadusest ning vabariigi valitsuse ja Euroopa Parlamendi valimise seadusest. Samuti oli abiks õigusaktidega tutvumisel käesolev aine õiguse entsüklopeedia, kus seminari käigus leidsime õigusnormide struktuuriosi erinevate õiguslausete kohta, mis esinesid näiteks karistusseadustikus, Eesti Vabariigi põhiseaduses. Karistusseadustikuga pidin kahjuks ka tutvuma isikliku negatiivse kogemuse tõttu, kus olin kannatanu vägivalla aktis.

Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee
Objektiivne õigus tähendab seda, et õigustloovad aktid on esitatud kirjutatud kujul ning on avalikult kättesaadavad. Eesti kuulub Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi, kus õiguse allikana nähakse eelkõige õigusakte, mis on avalikud ja avaldatud, millele saab viidata ja mis on hõlpsasti leitavad. Lisaks eelnevale peab objektiivsesse õigusesse kuuluv akt olema läbinud teatud kindla formaalse tee, mis on omakorda reguleeritud vastavate õigusnormidega. Õigustloovate aktide sünniks vajalik formaalne tee on esitatud Eesti õiguskorras Põhiseaduses, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas ning seaduseelnõude kohta eraldi Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirjas.

Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse
Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jagatakse õigus kahte suuremasse valdkonda, milleks on avalik õigus ja eraõigus, peamiselt selle alusel, milliseid suhteid nad reguleerivad. Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus , mille alla omakorda paigutuvad võlaõigus, asjaõigus , perekonnaõigus, tööõigus , pärimisõigus. Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse alla kuuluvad: riigiõigus , haldusõigus, karistusõigus , maksuõigus, rahvusvaheline õigus, kriminaalõigus , menetlusõigus jt.
Eelnevast jaotusest lähtuvalt kuuluvad autori poolt loetud seadused Euroopa Parlamendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, riigieelarve seadus, karistusseadustik avaliku õiguse valdkonda, kuna need reguleerivad riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid.

Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia
Õigustloovad aktid, mille osas vaatleme õiguslikku ideoloogiat on Eesti Vabariigi põhiseadus ja karistusseadustik. Aktis endas sätestatuna on õiguslik ideoloogia ehk seaduse kirjapanemise eesmärk EV põhiseaduses kirja pandud põhiseaduse teksti eessõnas (preambulis) ja on esitatud järgmisel kujul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade […]
Käesoleva töö autori arvates on ideoloogia kirjapandud piisavas selguses ja koguses ning omapoolseod täiendusi lisada ei ole.
Karistusseadustiku õiguslik ideoloogia on esitatud karistusseadustiku esimeses paragrahvis järgmiselt:
§ 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala
(1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks.
Käesoleva töö autori arvates võiks põhjalikumalt seletada seadustiku eesmärki, lisada distsiplineerimise ja süütegude ennetamise eesmärgi.

Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses
Õigusnormid jagunevad täielikeks ja mittetäielikeks õigusnormideks. Täielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa vahetult õigusliku tagajärje. Mittetäielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa õigusliku tagajärje ainult koos täielike õigusnormidega. Mittetäielike õigusnorme saab liigitada erinevate käsitluste alusel.
Esimese käsitluse järgi liigituvad need järgmiselt:
a) konstitutsioonilisteks st nad sisalduvad konstitutsioonides, aktides, põhiseadustes. Võrreldes täielike õigusnormidega veel üldisemad, veel abstraktsemad.
b) definitiivsed õigusnormid on seaduskeele määratlused, mis seletavad lahti seaduses kasutatavate seaduste sisu.
c) deklaratiivsed õigusnormid sisaldavad õiguslikku ideoloogiat, eesmärke, mille nimel on seadus kirja pandud (normid on sündinud).
d) kollisiooni õigusnormid annavad valikuvõimaluse otsustuskõlbulikest normidest, milline on praktikas kasutatav võimalik norm.
Teise käsitluse järgi liigituvad mittetäielikud õigusnormid järgmiselt:
a) seletavad õigusnormid, mis määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elementi või õigusliku tagajärje
b) viitavad õigusnormid, mis on seotud normitehnikaga, st kui leiame normi tekstist viite, märguande vaadata mõne muu normi poole (juba seetõttu on ta mittetäielik)
c) kitsendavad õigusnormid, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.
Käesolevaga analüüsitud Tartu Ülikooli seaduses RTI 1995, 23, 333 sisalduvad järgmised õigusnormide liigid: deklaratiivsed, seletavad, definitiivsed ja viitavad. Toon siinkohal nimetatud liikide alla ka näiteid:
Deklaratiivsed õigusnormid
§ 1.  Seaduse ülesanne
Käesolev seadus määrab Tartu Ülikooli õigusliku seisundi suhetes riiklike institutsioonidega. Seadus sätestab ülikooli autonoomia, tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes.
Seletavad õigusnormid
§ 2.  Tartu Ülikooli eesmärk ja õiguslik seisund
(2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel.
(3) Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel
astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid.
§ 21.  Ülikooli juhtorganid
Ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.
§ 22.  Nõukogu

Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise.
§ 7.  Residentuur
(1) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal.
(2) Residentuur koosneb teoreetilisest ja praktilisest koolitusest. Residentuuri läbiviimise alus on residentuuri raamnõuded, mille kinnitab sotsiaalminister määrusega, ja residentuuri programm, mille kinnitab senat. Residentuuri programmid kantakse pärast nende kooskõlastamist Sotsiaalministeeriumiga 
Definitiivsed
§ 71.  Arst- resident

Arst-resident on isik, kes on vastu võetud arstiõppele või hambaarstiõppele järgnevasse residentuuri.
Viitavad õigusnormid
§ 4.  Kultuuripärandi säilitamine ja avalike teenuste osutamine
(1) Käesoleva seaduse § 2 lõikest 4 tuleneva ülesande täitmiseks säilitab ja arendab ülikool kultuuripärandi hulka kuuluvat hoonestust ning teadus-, kunsti- ja ajalooväärtusi sisaldavaid kogusid ja arhiive.
14.02.2012 10:37
Parandatud täheviga sõnas „hoonestust”. Alus: „Riigi Teataja seadus” § 10 lõige 4.
(2) Käesoleva seaduse § 2 lõigetest 3 ja 4 tulenevate avalike teenuste osutamiseks on ülikoolil raamatukogu, botaanikaaed, muuseumid ja teaduskool.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

Täielikud õigusnormid ja nende struktuuriosad
Eesti Vabariigi põhiseadus:
§ 131.   Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega kohalike omavalitsuste esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi.
Hüpotees - Erakorralise või sõjaseisukorra ajal (lihtne)
Dispositsioon - ei valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega kohalike omavalitsuste esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi (keeruline)
Karistusseadustik:
§ 113. Tapmine
Teise inimese tapmise eest - karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
Hüpotees – teise inimese tapmise eest (lihtne)
Sanktsioon – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega (lihtne)
Euroopa Parlamendi valimise seadus:
§ 54.  Hääletamissedelite arvestamine hääletamistulemuste kindlakstegemisel
(3) Kui alaliselt välisriigis elav valija on hääletanud hääletamissedeliga mitu korda või kui ta ei ole kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja, jätab riigi valimisteenistus kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata.
Hüpotees - Kui alaliselt välisriigis elav valija on hääletanud hääletamissedeliga mitu korda või kui ta ei ole kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja ( alternatiivne )
Dispositsioon - jätab riigi valimisteenistus kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata (lihtne)
Vabariigi Valitsuse seadus:
§ 99.  Akti ja toimingu peatamine teenistusliku järelevalve korras
(4) Juhul kui üksikakti täitmise või toimingu sooritamise alusetu peatamisega tekitati kahju teistele isikutele, hüvitab tekitatud kahju akti või toimingu peataja seaduses määratud korras ja ulatuses.
Hüpotees: Juhul kui üksikakti täitmise või toimingu sooritamise alusetu peatamisega tekitati kahju teistele isikutele (alternatiivne)
Dispositsioon: hüvitab tekitatud kahju akti või toimingu peataja seaduses määratud korras ja ulatuses (lihtne)
riigieelarve seadus:
§ 51. Riikliku ülesande kulude katmine

Kui riikliku ülesande kulud kaetakse seaduses sätestatud arvnäitajate alusel, määratakse keskmise kulu arvutamise põhimõtted või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted käesoleva seaduse § 48 lõikes 4 nimetatud määruses.
Hüpotees: Kui riikliku ülesande kulud kaetakse seaduses sätestatud arvnäitajate alusel (lihtne)
Dispositsioon: määratakse keskmise kulu arvutamise põhimõtted või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted käesoleva seaduse § 48 lõikes 4 nimetatud määruses (alternatiivne)

Õigustloovate aktide keeleline arusaadavus
Autori poolt loetud õigustloovatest aktidest on keeleliselt kõige arusaadavam
Eesti Vabariigi põhiseadus, kuna see on mõeldud kõige laiemale lugejaskonnale, on kõige üldisem ning pole tarvus niipalju spetsiifilist sõnavara, kui teistes õigustloovates aktides.
6.1 Õigusloovate aktide problemaatilisus
Autori hinnangul kõige problemaatiliem õigustloov akt tema poolt loetud aktide hulgast on riigieelarve seadus, kuid arvamus on subjektiivne, kuna autori jaoks on finantsterminid ja finantsmaailm kauge, siis on sealsete mõistete arusaamine raskendatud. Lisaks on seaduses palju viiteid teistele seadustele , mis raskendab ühes ja samas kohas küsimustele vastuse saamise.

Olulisemate märksõnade loend
Avalik õigus
Eesti Vabariigi põhiseadus
Eraõigus
Euroopa Parlamendi valimise seadus
Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri
Karistusseadustik
Objektiivne õigus
Riigieelarve seadus
Riigikogu kodu- ja töökorra seadus
Vabariigi Valitsuse seadus
Õiguslik ideoloogia
Õigusnormid
Õigusnormide liigid
Õigusnormide struktuur
Õigustloov akt
Õigustloova akti formaalne tee
Õigustloova akti sünd