Teadusliku uuurimistöö metoodika konspekt (0)

See 2015 töö, 2016 oli sama
1) Kuidas on omavahel seotud huvi, tähelepanu, küsimused ja teadmised?
Huvi mõne valdkonna või teema vastu võib sündida juhuslikult või kellegi mõjutusel. Tänu huvile hakatakse tegema tähelepanekuid seda teemat puudutavate asjade kohta. Tekivad küsimused, millele vastuseid otsides saadakse teadmised. Uued teadmised kutsuvad esile huvi kasvamise ja uued tähelepanekud antud teema kohta.
2) Milles seisneb järgmiste mõistete olemus ja põhimõtteline erinevus: täpsus ja tõesus?
TÕESUS- kajastab tegelikkust minimaalse kõrvalekaldega (absoluutne viga, süstemaatiline viga), sõltub täpsusest. Vastavus tegelikkusele.
TÄPSUS – tõesuse korratavus minimaalse kõrvalekaldega (korduste vaheline viga), kuivõrd stabiilselt korratavad need tulemused on. Kordusmõõtmise vea suurus (kuivõrd üksik mõõtmine on usaldatav)
Näitaja, mis iseloomustab mõõdetud näidu lähedust mõõdetava suuruse tõesele väärtusele.
Tõesus on õige tulemuse saamine, täpsus selle korduv tabamine.
3) Kirjelda kvantitatiivse ja kvalitatiivse paradigma olemust.
Kvalitatiivne paradigma - Üritus mõista sotsiaalset või inimlikku probleemi, luues mitmetahulise ja tervikliku pildi sõnade abil esitades infoallikate detailseid vaateid loomulikus keskkonnas. Konstruktivistlik, naturalistlik ja tõlgendav. Pilt võib olla millest tahes. See ei pea olema „pilt“ vaid andmed näiteks maakonna ajaloost, rahvastiku uuringust vmt millest “silmade ette luuakse pilt”
Kvantitatiivne paradigma - Üritus mõista sotsiaalset või inimlikku probleemi kontrollides olemasolevat mõõdetavatest ja numbriliselt väljendatavatest muutujatest koosnevat teooriat ning statistiliselt analüüsides kas teooriast tulenevad üldistused on tõesed. Traditsiooniline, positivistlik, eksperimentaalne empiiriku maailm
4) Mida pead tegema enne uurimistöö juurde asumist?
Tuleb selgeks teha mida ja kuidas uurida! Uurimustöö algab teemavalikuga!
5) Miks peab hüpotees olema ümberlükatav?
Hüpotees on oletus ning „tõde“ ei saa oletada. Tõendite olemasolul peab olema võimalik hüpoteesist loobuda . Hüpoteesi tõestamine oleks pikk ja keeruline protsess, selle ümberlükkamine on kergem. Toetub kogemusele (ajaloole), tulevikus paikapidamise suhtes puudub garantii . Hüpoteesi ümberlükkamine on igavene , hüpoteesi tõestada tuleks pidevalt. Sellepärast saab hüpotees olla ümberlükatud või mitte ümberlükatud (mitte kunagi tõestatud).
6) Millist rolli sinu lõputöös täidavad dialektika , loogika ja retoorika ?
Lõputöö peab olema retooriliselt õigesti üles ehitatud ehk viis kuidas sihtrühmaga suhelda peab olema õige (tuleb valida väljendusvorm vastavalt sihtrühmale). Töö ülesehitus peab olema loogiline. Teemade käsitlus ja üksteisele järgnevus peavad olema loogilises järjestuses ja üksteisega haakuvad/ühilduvad. Dialektika - uuringus edasiliikumine peab toimuma õigete küsimuste abil. Küsimused peavad olema nii ülesehitatud, et jõuaks põhivastuseni.
7) Mille poolest erineb omavahel usk ja teadus?
Usk – arvamus/seisukoht, et mõni tegevus/tulemus sai reaalsuseks tänu üleloomulikele jõududele või inimese enda tegevusele (nt õnnetalismanni kandmine võidu saamiseks sest ükskord tuli seda kandes võit). Usk tekib vajadusest seletada ümbritsevat ja saada vastused küsimustele kiirelt, odavalt ja arusaadavalt.
Teadus – minimaalne probleem, mis koosneb võimalikult lõplikust faktide hulgast, vajades minimaalset mõttepingutust. Teadus otsib vastuseid, mis põhinevad faktidele.
8) Iseloomusta teadusliku meetodi elemente
VAATLUS (kogutakse tähelepanekuid; mida rohkem tead, seda rohkem märkad)→
KÜSIMUSED (vaatluse tagajärjel tekivad küsimused tähelepanekute kohta) →
HÜPOTEES (küsimus loob eelduse võimalikuks selgituseks; vaatlusel tekkinud oletuslik vastus tähelepaneku seletamiseks) →
EKSPERIMENT (kontrollitakse hüpoteesi paikapidavust ja saadakse andmed)→
ANALÜÜS (analüüsitakse saadud andmeid neid kombineerides, sorteerides ja võrreldes; hüpoteesi ümberlükkamise või mitte ümberlükatavuse tuvastamine)→
JÄRELDUSED (kas hüpotees jääb alles või see lükati ümber; tekivad lugeja peas esitletud andmete analüüsi nähes).
KORRATAVUS (sama tegevuskäiku on võimalik korrata; tõde muutub üle kontrollides tõesemaks, dogma muutub üle kontrollides nõrgemaks)
9) Selgita, mida tähendavad ajalooline, loogiline ja autoriteetne tõde.
Ajalooline e. statistiline – tõde, mis on tõestatav minevikus saadud statistiliste andmetega
Loogiline – mis sulle endale tundub õige
Autoriteetne – tõde, mida autoriteeti omav inimene ütleb, et on tõde
10) Milline peab olema õige küsimus?
Küsimus peab meelitama vastaja vastamise meeleollu. Küsimuses ei tohi olla kahte küsimust. Küsimus peab koosnema elementidest, mis on arusaadavad (kokkulepitud). Küsimus peab olema vastatav. Suur küsimus jagada väikesteks, millele on vastus põhimõtteliselt juba olemas.
11) Mis on ontoloogia ja epistemioloogia ja nende seostuvus teadusega .
Ontoloogia – olemisõpetus
Epistemoloogia - on filosoofia valdkond , mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Filosoofia põhidistsipliine, mis käsitleb tunnetust ning selle võimalikkust, suhet reaalsusega (tõde), allikaid , piire ja meetodeid .
Ontoloogia uurib mis on tegelikkus, epistemeoloogia uurib kuidas me tegelikkusest teada saame, kuidas seda mõistame, ning milline see tegelikult on.
12) Autoriteetse tõega kaasnev oht ja kasulikkus.
Tõde võib osutuda valeks, võidakse mõista valesti.
Kõik peavad samu asju tõeks, vb vähem konflikte.
13) Hüpoteesi olemus ja probleemid.
Hüpotees on oletus, mis on tekkinud vaatlusel – üritus tähelepanekut seletada.
Toetub kogemusele (ajaloole), tulevikus paikapidamise suhtes puudub garantii.
Hüpoteesi peab kontrollima.
14) Analüüsi protsessi kaks viga
1) Tüüp I viga: Efekti tegelikult ei ole, aga teadlane väidab, et on – vale positiivne
2) Tüüp II viga: Efekt on tegelikult olemas, aga teadlane väidab, et seda ei ole – vale negatiivne
15) Järeldamise protsessi kaks viga, tekke põhjus.
Järeldamine on mõttetegevus, mis seisneb etteantud info muutmises, et jõuda tulemuseni (järeldustele).
2 viga:
- Toetutakse elulistele kogemustele , mis võivad valeks või erandiks osutuda.
- Järeldatakse enamat kui otsima mindi. Need järeldused on sündinud teisi allikaid lugedes või oma peas, aga nende tegemiseks puuduvad vajalikud tõendid.
16) Andmed, informatsioon ja teadmised, kuidas on need omavahel seotud?
Andmed – igal pool olemas kuhu vaatad. Lisaks on andmeid võimalik koguda uuringute ja küsitluste kaudu. Andmeid saab töödelda (kopeerida, pildistada, süstematiseerida jne.)
Informatsioon – kontektstiga andmed, andmed millele on tähendus antud. Info edastamisel esinevad deformatsioonid , sest inimesed seostavad andmeid erinevalt, leiavad andmetele erinevad tähendused.
Teadmised – informatsiooni endale süstematiseerimine.
Tarkus – kogemuslik teadmiste rakendamine. Täiesti intiimne, see kas tekib inimeses või ei. Seda ei saa edasi anda.
17) Iseloomusta argumendi osi.
Argumenteerimine – seisukohtade avaldamine, kus ootad , et teine osapool tuleb sinu poolele üle/ aktsepteerib sinu seisukohta. Vabatahtlik positsiooni muutmine. Eesmärgiks maailmast rohkem teadasaada.
Argumendi usutavus = tõendid -> täiendavad tõendid.
Argument= väited , tõendid, seletused (väidete sidumine tõenditega).
Populaarsed argumendi vead: ad hominem (reageeritakse inimesele mitte väitele ) ja heinamehike (sinu argument sõnastatakse ümber lihtsamaks ja rünnatakse seda)
18) Mille poolest erinevad vaidlus ja argumenteerimine?
19) Mida kajastavad hüpoteesi kontrollis ‘’tundlikkus’’ ja ‘’spetsiifilisus’’?
Uurimismeetodi tundlikkus ‐ uuritava fenomeni äratundmise tõenäosus s.t. mõõdetud signaalile vastab reaalse elu sündmus
– Oled politsei ja sinu ees seisab 100 kurjategijat: Mitu sa neist ülekuulamise
käigus kurjategijaks tunnistad ? 95%? S.t. 5% vale negatiivseid
• Uurimismeetodi spetsiifilisus – tõenäosus, et reaalse elu signaalidest suudetakse eristada õige valest (haige tervest, kurjategija süütust jne)
– Oled politsei, sinu ees on 100 süütut: Mitu sa neist ülekuulamise käigus
kurjategijaks tunnistad? 1%? S.t. 1% vale positiivseid
20) Mis asi on muutuja ja milliseid muutujaid on olemas?
Muutuja on nähtus, mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta. Näiteks võib uuritavateks muutujateks olla jõutreening ja kaugushüppe tulemus. On olemas: 1) sõltumatu muutuja - muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud (jõutreening); 2) sõltuv muutuja - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta (kaugushüppe tulemus). 3) Segavad muutujad - sekkuvad sõltumatu ja sõltuva muutuja vahekorda . Kõrvalmõjud, häired, müra . Alluvad statistilisele kontrollile.
21) Mis on nullhüpotees ? Kuidas toimub selle kontrollimine?
Mõisteid:
Loogika – mõttekäik, mis sulle tundub õige
Vabadus – valesid seisukohti maha raputades muutud vabamaks. Mida rohkem tead, seda vabam oled. Teadmiste otsimine on inimesele omane. Oskus valikuid teha teadmistele tuginedes.
Moraalne valik – valik, kus enamusel on hea olla
Filosoofia - teadmiste armastus
Süstemaatiline – järjepidev, sama meetodi kasutamine
Dialektika – küsimuste-vastuste põhjal edasi liikumine; edasiviivate küsimuste esitamine
Retoorika – sihtrühmale vastav seletamine
Deduktiivne loogika – järeldus tuleneb eelduste kombinatsioonist ja nende paratamatusest. Järeldus järeldub eeldustest. Üksiku tuletamine üldisest.
Induktiivne loogika – kuidas ühest asjast jõutakse teiseni. Üksikjuhtude põhjal üldistuse tegemine.
Reduktsionism – keerulise probleemi tükeldamine väiksemateks probleemideks, kuni need muutuvad lahendatavateks. Seejärel asutakse lahendama algupärast suurt probleemi. Eeldame, et detailide teadmine reedab lõpuks vastuse suurele küsimusele. Sünnitame põhjus‐tagajärg ahela (vt. Skinneri tuvi).
Ontoloogia – päris tegelikkus on olemas.
Solipsism – olen olemas ainult mina oma vaimuseisunditega. Maailm on minu välja mõeldud.
Pseudoteadus – väited ja argumendid, mida esitatakse teaduslikene, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu. Nähtus, kus ei panda proovile oma teooriaid .
Frenoloogia – pseudoteadus, kus usutakse, et kolju kuju põhjal on võimalik hinnata inimese vaimseid võimeid ja omadusi.
Konjektuur – tõestamata oletus, mida arvatakse tõeseks ja mida pole ümber lükatud.
Ratsionaalne – otstarbekas, teadaolevalt parim lahend
Normaalne – mida esineb kõige rohkem
Statistika - näitab kui normaalne mõni asi on
Usaldusväärne statistika – sinu erilises olukorras saadud eriline tulemus on statistiliselt usaldusväärne, kui selle tulemuse saamise tõenäosus tavalises olukorras on alla 5%. p =0,05
Kulutõhusus – kui suur on uue info hankimise kulu ja selle tulu
Big Data – inimene jätab keskkonda endast infot väikeste killukestena, mida ta endale ei teadvusta, aga big data teab
Pragmaatiline – praktilist külge rõhutav, kasu silmas pidav.
Juhus - nähtus, mis leiab aset ilma põhjuseta ( ettearvamatu ).
Teooria – Väidete ja argumentide üldistatud süsteem, mis seletab mingit probleemi ja on katse teel kinnitatav või ümberlükatav
Empiiriline kogemus – tõenditel baseeruv; vahetut kogemust sisaldav
Metodoloogia – distsipliin , mis uurib meetodite olemasolu
Meetodid paradigma sees:
Kvantitatiivne:
1) Eksperiment – subjekti mõjutamine faktoriga
•Kontrollib põhjus-tagajärg seost jagades uuritavaid randomiseeritud (juhuvalikuga) gruppidesse
•Uurija manipuleerib ühte või enamat sõltumatut muutujat, et teha kindlaks kas manipulatsioonil on tagajärg
EKSPERIMENDID
Eel-eksperiment (pilootuuring) -katse ilma kontrollrühmata
•Quasi-eksperiment(quasi = “peaaegu”) –faktori ja kontrollrühmaga kuid ilma juhuvalikuta katse (probleemiks on –kas tulemused kehtivad ka väljas pool antud gruppi?)
•Individuaalne(ühe subjekti) katse–vaadeldakse indiviidi(de) (erakordne indiviid, kallis metoodika, kitsas huvigrupp jmt.)
•Puhas eksperiment–olemas kõik tunnused: faktori saajad, kontrollrühm, esinduslik juhuvalik suuremast populatsioonist, jaotus rühmadesse on randomiseeritud
2) Vaatlus – andmete kogumine (ajas, läbi populatsiooni jne) kasutades ankeete, küsitlusi ja intervjuusid, et teha üldistav järeldus (mitte oletus ega teooria)
• Kvalitatiivne:
1) Etnograafia – tervikliku kultuurigrupi uurimine selle loomulikus keskkonnas pikema aja jooksul korjates peamiselt vaatlusandmeid.
– Uurija võib liituda uuritava grupiga (n. alternatiivkultuuri, pärismaalaste vmt mõistmiseks; teinekord on gruppi sisenemine selle mõjutamine ja andmeid kogutakse kõrvaltvaatajana)
2)Põhistatud teooria – uurija üritab kogutud andmete baasil põhistada teooriat:
– Uurija kontrollib tärkavate oletuste kokkulangevust olemasolevate ning veel kogutavate andmete seisukohast
– Uurija võrdleb erinevatest gruppidest saadud andmeid, et suurendada olemasoleva info (mitte teooria) paikapidamist või paikapidamatust
3)Juhtumi põhine uurimus (sis. biograafiat) – vaadeldakse üksikut, tervikut või fenomeni kas kindlas ajas või tegevuses (sündmus, protsess, institutsioon , sotsiaalne grupp jne.) korjates selle kohta detailset informatsiooni
4) Biograafia – “juhtumiks” on konkreetne isik
5)Fenomenoloogiline uurimus – inimlik kogemus leiab selgituse uuritavate detailse kirjelduse kaudu. Uuritakse rühma allutatud/mõjutatud inimesi mingi määratletud aja jooksul, et luua arusaam ja mõista tähendusi. Uurija teatud mõttes püüab oma isikliku kogemuse kaudu mõista teiste kogetut.
Signaali ja müra suhe - Evolutsioon on arendanud aju “mustri” nägijateks. See on vajalik toidu, ohu, võimaluse nägemiseks signaalirikkast maailmast (taustamürast). Elu õpetab assotsiatiivselt mõtlema - siduma juhtumeid omavahel, et mustrit (reeglit) kujundada. Kahjuks tehakse ka vigu! Mõnikord tahetakse näha valesid asju ja seoseid. Mõistatus - info puudus. Müüt - ignoreerib tegelikkust. Müsteerium - erinevate seisukohtade rohkus . Juhus - nähtus, mis leiab aset ilma põhjuseta (ettearvamatu).

Mälu loob silla varasemate kogemustega (s.t. mälus peab midagi olema, mida rohkem seda parem). Andmed (andmete kogumine, uuringud, avastused) → info (esitamine) → teadmised ( vestlus , arutelu) → tarkus (sisemine dialoog , mõtisklus, kogemus).

Seoste nägemine ja loomine (selleks, et näha) aitab andmeid grupeerida ja süstematiseerida.

Mustri tajumine ja mustri äratundmine muudab andmegrupid kasulikuks - tekib informatsioon.

Arutelu on töövahend , mille abil teeme kogemustest üldistusi ja järeldusi - 1. Lineaarne või dialektiline 2. Deduktiivne või induktiivne 3. Üldistav või ekstrapoleeriv 4. Hüpoteesi loov.

Väärtuslik info - sellest sõltub edu. Väärtus koosneb hinnast , tarbija vajaduse rahuldamisest ja lõpptulemi paremusest (võrreldes varasemaga). Väärtuskriteeriumi rahuldamine ei ole lihtne. Selleks on vaja hankida või luua andmed, muuta need kasulikuks informatsiooniks ja muuta informatsioon teadmisteks (mitte tarkuseks, mis on lõppkasutaja personaalne ülesanne). Sellel teel on neli olulist ülesannet: 1. Luua keeruliste seoste visualiseerimiseks andmeid ja teadmisi kajastavaid struktuure. 2. Arendada andmete kogumise ja esitlemise meetodeid. 3. Aidata kaasa info kasutust optimeerivatele muutustele. 4. Integreerida erinevatest allikatest pärinevat infot.
Deduktiivne protsess – tõepärasus (või paikapidamatus) on teada apriori s.t. enne kogemust (eksperimenti). Järeldus tuleneb eeldustest. Järelduse protsess toimub üldiselt täpsemale(konkreetsemale); üldiselt – üldisele; konkreetselt –konkreetsele
– Kogu info on algusest peale olemas (kirjanduse ülevaade presenteeribneid)
– Infot on liiga palju, ebaolulist vähendatakse, valitakse kõige olulisem
Induktiivne protsess – tõepärasus või ekslikkus muutub selgemaks koos informatsiooni kuhjumisega a posteriori (pärast kogemust)
– Informatsiooni tuleb töö käigus juurde (kirjandusülevaade on otsimisprotsess)
14