Kulla investeerimise põhitõed (1)

SISUKORD
1.Miks inimesed vajavad kulda? 3
2.Missuguseid kuldmünte eelistada? 5
3.Kuidas valida usaldusväärset koostööpartnerit? 7
4.Miks on kuld investeerimisportfelli oluline osa? 9
5.Kuidas vastu hakata inflatsioonile ja deflatsioonile? 11
6.Hinnang 12
Kokkuvõte 13
Viidatud allikad 14
Lisad 15
Lisa 1. Kulla hind maailmaturul (EUR/oz) 15
Lisa 1 järg 16
Lisa 1 järg 17
Töö on koostatud raamatu “Kulla investeerimise põhitõed” alusel, mille autoriks on Michael J. Kosares, kes rohkem kui kolmekümneaastase töökogemuse järel erainvestoritega pani kokku praktilise käsiraamatu. Keskendutakse väga olulistele ja elulistele teemadele, mis aitavad nii tegev- kui noorinvestoritel leida õige tasakaalu oma portfellis.
Õppides järjest rohkem mõistma ja nägema enda ümber toimuvat on selgeks saanud, et maailmamajandus on väga kriitilises seisus. Globaliseerumiste tõttu mõjutavad ühe piirkonna probleemid automaatselt ka teisi ning seepärast ei saa elada teadmises, et mind see ei puuduta . Eelnevast tulenevalt on järjest enam hakanud huvitama maailma ajalugu ja taoliste probleemide võimalik varasem esinemine ning toimetulek. Ajaloost tuleb ilmekalt välja mitu majanduskriisi, kus finantsiliselt on ellu jäänud vaid need, kes omasid kulda.
Huvi kulda investeerida on püsinud juba pikemat aega, kuid seni pole olnud pealehakkamist teemaga lähemalt tutvust teha. Töö koostamise eesmärgiks oli selgitada välja võimalikud ohud investeerimisel, millal ja millest täpsemalt alustada, miks on kuld senimaani ajalooliselt investoreid aidanud ja mida prognoositakse väärismetallile tulevikuks.
Sisus keskendutakse detailsemalt ülal loetletud küsisõnadele, kus allika näidete abil selgitatakse ning lisatakse juurde omapoolne hinnang. Kokkuvõtvalt tuleb juttu kõige olulisematest praktilistest teemadest , mis puudutavad investeerimist kulda.

Miks inimesed vajavad kulda?

“Kuld jääb alati juveliiridele tähtsaimaks tooraineks ja samal ajal on ta kõrgtehnoloogiline elektrijuht. Kulda kasutatakse meditsiiniseadmetes, hambaravis ja mitmete haiguste ravimiseks, liigesepõletikust kuni vähini. Kullast plaate kasutatakse arvutites ja paljudes teistes informatsiooniajastu tehnikaseadmetes. Kuid kõik need jäävad siiski varju kulla põlise kasutuse ees rahana. Kuld on vara viimase häda korral ja seega kõige olulisem osa varandusest.” (Kosares 2007, 11)
“Ameerika Ühendriikide finants - ja poliitilisel maastikul domineerivad valuuta ja majanduse vallas kurjakuulutavad sümptomid. ... föderaalvalitsuse tohutu defitsiit, koormav ja praktiliselt tasumatu riigivõlg, kiirelt kasvav välisvõlg, kontrolli alt väljunud isiklikud võlad, laostav maksukoormus, kõrge inflatsioonitempo ja langev tööjõu tootlikkus .” (Kosares 2007, 11)
Nende ja paljude teiste probleemide olemasolu eiratakse veel tänapäevalgi. Poliitikud aina süvendavad teadmist, et majandus on kõige paremas seisus ja korrutavad, et liigume õiges suunas. Vaadates statistikat, siis näeme tõestust, et majandus on astumas hoopis suuremasse kriisi, kui seni on kohatud. (Kosares 2007, 12)
“Ajaloost on näha, et kui varasid hoitakse sularahas , võivad need lõpuks väärtuse kaotada ega pruugi kunagi taastuda . Selle kõige markantsemaks näiteks on 1920. aastate Kohutav Saksamaa Inflatsioon . ... Ühe inimese terve elu säästudest ei saanud enam leivapätsi või tassi kohvigi osta.” (Kosares 2007, 15)
Need, kes Saksamaa kokkuvarisemise üle elasid, olid juba enne selle protsessi käivitumist varunud kulda ja teisi ainelisi varasid – see on üks kuulsamaid näiteid kulla väärtusest varade säilitamisel (Kosares 2007, 17).
“Ameerika dollar on endiselt maailma reservaluuta, kuigi selle ülekaal on alates 1970ndate keskpaigast oluliselt vähenenud. Nende riikide arv, kes on oma valuuta dollariga sidunud, on vähenenud poole võrra, 24-le. Reservvaluutana peaks dollar olema usaldusväärne ja kindel vara, mille omamine võimaldab väärtusi säilitada, kuid juba mitmel järjestikusel Ameerika valitsusel pole õnnestunud seda dollari rolli täita.” (Kosares 2007, 18-19)
“1994. aasta detsembrikuus toimunud Mehhiko peeso kokkuvarisemine on hea näide sellest, kuidas kuld kaitseb varandust valuutakriisi ajal. Praeguseks kurikuulsa nimega Jõuluüllatus algas, kui valitsus teatas peeso devalveerumisest. Sellele järgnes kohene investorite reaktsioon . Niipea kui devalveerumisest oli teatatud, moodustusid pankade uste taha pikad järjekorrad ja vahendusfirmadele kogunesid müügiorderid, sest ärevusse aetud investorid püüdsid oma raha kätte saada enne, kui needki asutused laostuvad.” (Kosares 2007, 19)
“Tänapäeval mängib kuld endiselt otsustavat ja keskset rolli nii maailma keskpankade kui ka lugematute erainvestorite finantsplaneeringutes, seda väga lihtsatel ja praktilistel põhjustel. Kuld võimaldab inimesele just seda, mida ta on aeg-ajalt ikka vajanud – varade kaitset kõige ebakindlamatel aegadel , millest märkimisväärsemaid on ilmselt raha devalveerimine riigi valitsuse poolt.” (Kosares 2007, 22)
“Sageli öeldakse, et kuld on ainus vara, mille käekäigu eest ei vastuta keegi teine” (Kosares 2007, 23).
Eelpool mainitud puhtpraktilistele valdkondadele lisaks on kuld vajalik ka oma heaolu tagamiseks. Rikkus ei kao kuhugi , vaid see jaotub erinevate situatsioonide tulemil ümber, kellele ja kui palju sõltub suuresti investori õnnest, oskusest ning teadmistest ennast kõikvõimalike riskide eest kaitsta. Enamus investoreid vajab kulda, et hajutada riske.

Missuguseid kuldmünte eelistada?

“Investeerimiseks toodetakse kulda kahel kujul: müntide või kangidena. Suurem osa investorite käes olevast kullast üle kogu maailma on müntide kujul, seda eelkõige nende kaasaskantavuse ja likviidsuse tõttu, mis tähendab, et need on hõlpsalt sularahaks realiseeritavad. Kolmas põhjus, miks kulda eelistatakse müntidena, on see, et vermitud müntidel on standardiseeritud kaal ja puhtuse näitajad, mida praegused kui tulevased omanikud võivad usaldada .” (Kosares 2007, 25)
“Mida ma täpsemalt peaksin ostma? Lühike vastus oleks järgmine: selliseid kuldmünte nagu näiteks American Eagle , Austria Philharmonicer, Lõuna – Aafrika Krugerrand, Kanada Maple Leaf ja Hiina Panda koos enne 1933. aastat välja antud väikeste Euroopa kuldmüntidega ja Ameerika Ühendriikide 20-dollariste kuldmüntidega.” (Kosares 2007, 25)
Tabel 1. Eestis müügil olevate kõige levinumate kuldmüntide hinnad (eurodes) seisuga 21.04.2012
Nimetus
Suurus
Hind
Kanada Maple Leaf
1 oz
1 311
LAV Krugerrand
1 oz
1 319
Hiina Panda 2012
1 oz
1 325
Austria Philharmonicer
1 oz
1 326
USA Eagle
1 oz
1 332
Allikas: (Investeerimiskulla hinnad ... 2012)
Kuldmüntide hind sõltub kulla väärtusest, neile on graveeritud valmimisaasta ning väike kvaliteedinäitaja, mis muudab kauplemise lihtsamaks. Neid münte on lihtne ära tunda, nad on standardkaalu ja puhtusega. Investorid eelistavad just 1-untsiseid kuldmünte, mis on kõige levinum, mugavam, likviidsem ning turvalisem viis kulda omada. (Kosares 2007, 26)
Suurem osa eksperte soovitab investoritel hoiduda kullakangidest. Kuigi vahendustasud ja juurdehindlused on kangidel veidi väiksemad kui müntidel, tulevad mängu mitmed komplikatsioonid, ... näiteks soovitakse vahetada muu kauba vastu, majanduse kokkuvarisemise korral, kuid ostja ei või kunagi teada, kas kangid on ehtsad või võltsitud. (Kosares 2007, 30)
Algajal investoril on üpris raske orienteeruda kuldmüntide maailmas, kuid nii on iga uue asjaga. Oluline on enda jaoks selgeks teha eesmärgid, miks kulda on vaja ning juba hakkab lahti rulluma võimaluste rada, mille läbimine hea koostööpartneriga möödub valutult. Õppimine ja teadmiste kogumine on võtmesõnaks, mis loob eelduse edukaks investeeringuks. Üldistades võib öelda, et kõige otstarbekam on osta ühe troiuntsiseid levinud kuldmünte.
Joonis 1. Kulla hind (EUR/oz) maailmaturul 01.11.11 – 30.04.12
Allikas: (Lisa 1. Kulla hind maailmaturul)

Kuidas valida usaldusväärset koostööpartnerit?

“Kullafirma valikul on oluline silmas pidada, et looksid suhted firmaga, mis on spetsialiseerunud väärismetallidele ning millel on sellel turul kauplemise ajalugu. ... algajal investoril tuleb kullafirma valikul olla eriti ettevaatlik, sest see, kuidas sa alustad, mõjutab suures osas ka lõpptulemust. Üheks peamiseks eesmärgiks on kindla turvatsooni loomine, mille raames saad enesekindlalt ja turvaliselt kulda osta ja müüa. Väga mõistlik oleks intervjueerida mitut tuntud kullafirmat ja välja selgitada, milline sobib kõige paremini just sinu vajadustega.” (Kosares 2007, 32)
Üks levinud viga investeerimisel on laenukapitali eest kokku osta suures koguses eksootilisi või haruldasi kuldmünte, mille hind on tihti üüratu. Probleem kerkib kui esialgseks ideeks oli end kindlustada ettenägematute olukordade vastu, kuid selle asemel on nüüd tegemist hoopis riskiinvesteeringuga. See juhtub, kuna investor kaotab silmist algse eesmärgi ja laseb ennast kaasa kiskuda millessegi, millel on väga vähe või pole üldse mingit pistmist tema algsete põhjustega kulla soetamiseks. (Kosares 2007, 33)
Eelnev näide on heaks õppetunniks just algajatele investoritele, kes peaksid iga hinna eest vältima endaga taolise asja juhtumist. Siinkohal aitabki professionaalne ja enda jaoks usaldusväärne kullafirma teha õigeid otsuseid ning liikuda aina lähemale püstitatud eesmärgile. Oluline on valida õiged kullatooted, mis sobivad just sinu investeerimisportfelliga ning teenivad üksnes sinu ja mitte kellegi teise huve. Erapooletud ja objektiivsed nõuanded kulla spetsialistidelt on võti sinu edukaks osalemiseks kullaturul. (Kosares 2007, 33)
Soovitused kullafirma valimisel (Kosares 2007, 34):

valida kogenud ja väljakujunenud firma,

uurida taustinformatsiooni,

küsida tehingu üksikasjade kohta,

olla ettevaatlik ostu kogusega,

kontrollida ja võrrelda hindade kujunemist,

lähtuda usaldusväärsetest soovitustest,

usaldada oma instinkte.
Kõigi toodud punktide juures on peamiseks sõnumiks, et ära otsusta enne, kui oled saanud piisavalt informatsiooni. Olukordades , kus seistakse silmitsi uute valdkondadega kummitab enamusi mõte, et kas teen ikka õige tehingu, ega mind ei peteta ja kas on saadav kaup antud raha väärt. Nii nendele kui paljudele teistele küsimustele saab vastused, kui eeltöö on korralikult tehtud ning tehinguid ei sõlmita liialt kiirustades. Pigem on mõistlik säilitada tagasihoidlikkus, selle asemel, et mõtlematult pakutavaga kohe nõustuda.
Maakler , kes esitab täpsustavaid küsimusi ja tunneb huvi sinu kui investori personaalsete soovide vastu on pigem kogenud ja professionaalne, mis näitab, et oled leidnud firma, millega on mõtet tutvuda. Jagatud vaatenurk majanduslikele ja poliitilistele oludele on vihje, et see firma võib vastata sinu vajadustele nii praegu kui ka tulevikus, mil olud muutuvad. Üleüldisele tarbijale suunatud firmad võistlevad peamiselt hinnas , pöörates vähem tähelepanu konkreetse kliendi vajadustele. Nende firmades töötavad üldjuhul madalapalgalised inimesed, kes täidavad lihtsalt ametniku funktsiooni. Selliseid on pigem mõistlik vältida ja keskenduda just kliendile orien–teeritud firmadele. Paremad kullafirmad pakuvad mitmeid informatsiooniteenuseid, nagu näiteks infolehed ja kindlad internetilehed. Sinu valitud koostööpartner peaks olema sulle oluliseks abiks ka järgnevatel aastatel. (Kosares 2007, 36)

Miks on kuld investeerimisportfelli oluline osa?

“Tänapäeval on kuld endiselt kõige esmane ja olulisem portfelli kindlustamise vahend, kuigi seda kirjeldatakse, klassifitseeritakse ja tarbitakse väga erineval moel. Investorid, kes on aru saanud praeguse mittekonverteeritava raha mõjudest investeeri–misturgudele, võtavad juba varakult kasutusele ennetavad abinõud portfelli kindlus –tamiseks, näiteks kulla varumine , ja ei oota, kuni nende investeerimisnõustaja seda neile isiklikult soovitab.” (Kosares 2007, 42)
Kulda peetakse oluliseks riski hajutamisel, kuna tema hind liigub üldjuhul vastupidises suunas aktsiaturgudega ning ühe portfelli osa langemisel tasakaalustab teine selle kahju. 1970ndatel oli hea näide, kus üks investor paigutas 100 000 dollarit aktsiatesse ja teine 70% aktsiatesse ning 30% kulda. 1972. aastal hakkasid aktsiad ja kuld reageerima dollari devalvatsioonile ja puhkes inflatsioonikriis. 1979. aastal, mil kriis jõudis haripunkti oli kulla abil riski hajutanud portfelli väärtus tõusnud peaaegu 425 000 dollarini, samal ajal kui kõigi aktsiatega portfelli väärtuseks jäi vaid 175 000 dollarit. (Kosares 2007, 41)
“Kullasse investeeritakse kahel põhjusel. Esiteks võib kulla hind tõusta ja toota seeläbi kullaomanikele või kullakaevanduste aktsionäridele kasumit. Teine põhjus ei ole nii lihtne, kuid on see – eest võimsam. Nagu teada, ei sõltu kuld ühestki teisest finantsvarast, sealhulgas võlakirjad, aktsiad või valuutad. Kui teistelt finantsvaradelt oodatavad kasumid on väikesed, tasub igal juhul kullasse investeerida. Aga kuna kuld ei sõltu teistest finantsvaradest, võib selle hind ka koos nendega tõusta. Just nende omaduste tõttu peetakse kulda tugevaks finantskindlustuse vormiks. (Kosares 2007, 62)
“Ma arvan, et käibevaluuta käekäiku jälgides oleme näinud piisavalt selgelt, milline on selle hind võrreldes kullaga. Tegemist on pikemaajalise probleemiga. Mulle näib see väga tõsine ja kui teie nii ei arva , siis tarvitseb vaid küsida, miks keskpangad hoiavad oma reservides nii palju kulda; kulda, mis ei teeni neile intresse ja mille ladustamine maksab raha. Vastus on ilmne: nad omistavad sellele suurt väärtust. Veelgi enam, nad peavad seda kõige olulisemaks maksevahendiks, selliseks , mis ei vaja kellegi ega millegi heakskiitu.” (Kosares 2007, 38)
30% riski hajutamine koguportfellist kullaga peaks rohkem kui küll kompen –seerima aktsiate, võlakirjade ja valuutakursside langusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest. Hajuta riske selleks, et kaitsta end finants- ja majandustsüklite eest. Hajuta riske selleks, et vältida täielikku läbipõlemist. Hajuta riske kullaga. (Kosares 2007, 42)

Kuidas vastu hakata inflatsioonile ja deflatsioonile?

“Miski ei mõju investeerimisportfellile laastavamalt kui viltu läinud raha–poliitika kaks äärmust – inflatsioon ja deflatsioon” (Kosares 2007, 88).
“Kui tahad end kaitsta samaaegselt nii inflatsiooni kui deflatsiooni vastu, sobib kõige paremini kuld. Kullal on kalduvus tõusta, kui sularaha väärtus inflatsioonilistel perioodidel langeb. Deflatsiooniperioodidel, mil kõigi teiste kaupade hinnad langevad, jääb kulla hind üldjuhul samaks, mistõttu kullaomaniku ostujõud jääb vähemalt samaks või tõuseb. Paljud analüütikud põhjendavad kulla hinna säilimist deflatsiooni ajal sellega, et kuld on üks väheseid investeeringuid, mis elab üle ka massilise võlakohus–tuste täitmata jätmise ning pangapaanika.” (Kosares 2007, 95)
“1930ndate alguses tõusis kulla ostujõud, kuna kaupade ja teenuste hinnad langesid üle kogu riigi. Ja 1933. aastal, kui president Franklin Roosevelt sulges pangad , nõudis sisse kuldmündid ja tõstis Ameerika Ühendriikide kulla etalonihinna 20,67 dollarilt 35 dollarini untsi kohta, tõusis kulla ostujõud dramaatiliselt. Niisamuti tõusis hind 1970ndatel, mis oli peamiselt tingitud kahekohalisest inflatsiooninäitajast, ja kulla omanik säilitas jälle kord oma ostujõu. ... Kuld on läbi ajaloo oma väärikuse säilitanud ja korduvalt tõestust leidnud kaitsevahend kõikvõimalike majanduslike katastroofide vastu.” (Kosares 2007, 91)

Hinnang

“... nõudluse suurenemine ja kaevanduste toodangu vähenemine koos kesk–pankade vahelesegamisega kulla pakkumise poolel on loonud võimaluse, millesarnast pole kullaturul olnud alates 1970ndatest, mil Ameerika Ühendriigid otsustasid lõpetada vahelesegamise kullaturule” (Kosares 2007, 63).
Kõik faktid viitavad asjaolule, et kullahind kasvab tulevikus aina edasi ning kui mõelda situatsioonidele, mis maailmamajanduses aset leiavad, siis põhjust on küllaga. Võrreldes erinevate ajaperioodide majandustsükleid, siis olen praegusel hetkel järjest enam seisukohal, et esialgne idee investeerida kulda tuleb lähiajal kiiremas korras realiseerida.
Liiga palju on erinevaid mõjutajaid ning jääb mulje nagu enda võimuses ei ole enam tänapäeval midagi. Ütlus, mida lapsest peale on korrutatud, et õpi hoolega, siis saad targaks, hakkab üha enam kohale jõudma. Ka antud teemaga tõsisemalt tegeledes mõistsin, et väga palju asju on juba kellegi teise poolt kirja pandud, läbi tehtud või äraproovitud, tuleb lihtsalt õigest kohast otsida ning teiste vigadest õppida.
Üks on kindel, et investeerimine kullasse on minu jaoks õige valik, kuid nüüd on lihtsalt aja küsimus, et leida too tasakaal. Huvitatus kulla ja kogu investeerimise vastu aina süvenes ning usun siiralt, et olukord, milline valitseb majanduses ei jää kindlasti enam kauaks püsima. Õige aeg on kohe praegu tegutsema hakata ning hoolitseda iseenda heaolu eest.

Kokkuvõte

Raamatu tagakaanel seisab tabavalt lause: “Kui otsid võimalusi kaitsta oma varandust”. Enne kulla teemaga lähemalt tutvumist oli peas tiksumas idee, et tore oleks kohe päris ise omada. Ausalt öeldes ei osanud, siis veel väga täpselt oma mõtteid ja soove väljendada ja kogu valdkond oli üpris segane. Kui vaadata taas lauset raamatu tagakaanel, siis olen veendunud, et see on üheks põhituumaks soovi juures kulda omada.
Nagu sissejuhatuses sai mainitud, et keskendutakse olulistele teemadele, siis seda ka tõepoolest tehti. Enda jaoks kõige keerulisemad küsimused said suurepäraste näidete abil ilusti ja arusaadavalt lahti seletatud ning usun, et on hädavajalik abivahend kõigile, kes kaaluvad investeerimist kulda. Otseloomulikult on mõnes kohas vaja natukene rohkem juurde lugeda või lisa otsida, kuid põhiline sai selgeks ikkagi ainult ühte raamatut lugedes.
Eelnevalt sai mainitud, et alustuseks tuleb omandada teadmised ja seejärel asuda reaalselt kulda ostma. Michael J. Kosares’e raamat pakub küll kõige olulisematele küsimustele vastused, kuid miskit jäi veel puudu. Väikene tükk suurest mosaiigist, mis vajab veel kinnitamist või ümberlükkamist, et astuda julgelt sisse investeerimismaailma. Paraku antud raamat 100% kindlust minule ei pakkunud ning soovin tutvuda rohkemate materjalidega, mis puudutavad kulda.
Kuld on suurepärane vara säilitaja, tagab kindluse majanduse kehvematel aegadel ning teatud tingimustel võimaldab teenida ka kasumit. Miks mitte endale kulda osta, kui temaga kaasaskäivad negatiivsed küljed on palju väiksemad kui sellega kaasnev positiivsus . Igatahes suurepärane investeering tulevikku, olgu eesmärgiks rikastuda, riske hajutada või nende kahe kombinatsioon.
Thomas Bailey Aldrich on öeldnud: “Kulla omamine on inimestele vähem kahju teinud, kui selle mitteomamine.”

Viidatud allikad

Investeerimiskulla hinnad. AS Tavid
http://www.tavid.ee/index.php?main=21 (21.04.2012)
Gold in Euro per ounce. Kitco Metals Inc
http://charts.kitco.com/KitcoCharts/index.jsp?Symbol=GOLD&Currency=EUR&multiCurrency=true&langId=EN&zoomFrom=2011-11-01&zoomTo=2012-04-30 (01.05.2012)
Kosares, M. J. (2007). Kulla investeerimise põhitõed. Tallinn: Balti Raamat

Lisad

Lisa 1. Kulla hind maailmaturul (EUR/oz)

Kuupäev
Hind
04.11.11
1 270,25 €
11.11.11
1 301,31 €
18.11.11
1 274,28 €
25.11.11
1 268,96 €
02.12.11
1 302,52 €
09.12.11
1 277,83 €
16.12.11
1 225,15 €
23.12.11
1 230,64 €
30.12.11
1 208,01 €
06.01.12
1 269,84 €
13.01.12
1 292,25 €
20.01.12
1 288,26 €
27.01.12
1 313,05 €
01.02.12
1 322,76 €
02.02.12
1 336,21 €
03.02.12
1 311,34 €
06.02.12
1 308,67 €
07.02.12
1 314,96 €
08.02.12
1 306,45 €
09.02.12
1 301,49 €
10.02.12
1 303,63 €
13.02.12
1 305,89 €
14.02.12
1 310,27 €
15.02.12
1 321,65 €
16.02.12
1 316,65 €
17.02.12
1 310,26 €
20.02.12
1 309,94 €
21.02.12
1 329,20 €
22.02.12
1 340,37 €
23.02.12
1 330,27 €
24.02.12
1 317,78 €
27.02.12
1 319,89 €
28.02.12
1 324,55 €
29.02.12
1 271,85 €
01.03.12
1 288,79 €

Lisa 1 järg

Kuupäev
Hind
02.03.12
1 295,57 €
05.03.12
1 290,04 €
06.03.12
1 276,05 €
07.03.12
1 280,07 €
08.03.12
1 279,21 €
09.03.12
1 304,49 €
12.03.12
1 293,29 €
13.03.12
1 279,11 €
14.03.12
1 260,47 €
15.03.12
1 267,17 €
16.03.12
1 258,85 €
19.03.12
1 254,94 €
20.03.12
1 248,67 €
21.03.12
1 247,97 €
22.03.12
1 245,19 €
23.03.12
1 251,76 €
26.03.12
1 264,21 €
27.03.12
1 260,95 €
28.03.12
1 247,24 €
29.03.12
1 249,04 €
30.03.12
1 249,52 €
02.04.12
1 258,76 €
03.04.12
1 243,73 €
04.04.12
1 233,12 €
05.04.12
1 249,09 €
06.04.12
1 244,86 €
09.04.12
1 251,16 €
10.04.12
1 269,69 €
11.04.12
1 266,19 €
12.04.12
1 270,55 €
13.04.12
1 267,09 €
16.04.12
1 257,03 €
17.04.12
1 256,15 €
18.04.12
1 250,38 €
19.04.12
1 250,68 €
20.04.12
1 241,16 €
23.04.12
1 244,29 €
24.04.12
1 242,94 €
25.04.12
1 242,43 €

Lisa 1 järg

Kuupäev
Hind
26.04.12
1 253,26 €
27.04.12
1 253,42 €
30.04.12
1 256,79 €
Allikas: (Gold in Euro per ounce ... 2012)