abinõud hoiavad ära kukkumisi. Anna lapsele nöörist veetav ratastel mänguasi. Ta võib seda enda järel vedades ringi jalutada. Lelu ei takista teda kõndimisel ega vii teda tasakaalust välja. Pargis jalutades otsi sile rohuga kaetud ala ja kutsu laps endaga koos jooksma. Laps on suuteline sirgjooni mööda üsna kiiresti liikuma, kuid suunamuutused või nurkade võtmine panevad ta komistamise vältimiseks tempot aeglustama. Kehalise aktiivsuse ergutamine 15.-18. elukuuni Laps muutub järjest seiklushimulisemaks ja riskialtimaks, sest enesekindlus ja liikumismeisterlikkus üha suurenevad. Lapse loomupärane uudishimu koos täienenud koordinatsioonioskustega avab talle uusi mängimisvõimalusi. Ta taipab, et võib ilma kõrvalise abita palju hõlpsamini ringi liikuda, ja paterdab tähtsust tulvil mööda maja. Sinu kohalolek annab lapsele turvatunde ning suurendab saavutusest tulenevat rahulolu, mida ta sinuga jagab
laste tajude, tajukujutluste ja praktilise tegevuse baasil. Kõne arengu perioodid · Lapse keele uurijaid on imestama pannud, et eri keeli rääkima hakkavad lapsed läbivad keelt omandades samu arenguetappe. Keele-eelne suhtlemine · Esimestel eluaastatel on lapse jutt enamasti arusaadav lapse näoilme, zestide ning ümbritseva konteksti abil. Kasutades häälikulisi signaale ja zeste kindlas kontekstis, annavad lapsed edasi kompleksseid sõnumeid. · Teisest neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi - ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed koogavad samamoodi nagu kuulmisprobleemideta lapsed. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua
Lapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani Lapse arengu juures mängib keskkond ülitähtsat osa. Sünd kuni 3.-elukuuni Lapse arengut toetavad järgmised mänguasjad: Plastklotsid, väikesed kõristid mida saab peos hoida, madratsi kohale riputatavad lelud, põrandal asuvad imiku tegevuskeskused. Oskused kolmandal elukuul. Näeb seost oma käeliikumise ja mänguasja vahel. Huvitub oma kätest mida liigutab näo ees. 4.-6. elukuuni Kõndimistugi, pehme mängumatt, pehme pildiraamat, pehmed ehitusklotsid, vanni lelud, padjad, puust kujundid, jonnipunn. Peab meeles, kuidas tuttava mänguasjaga mängida saab. Silmitseb peeglist oma kujutust, vaatab esemeid uudishimulikult. Kuuendal elukuul hoiab mänguasja kindlalt mõlemas käes maha pillamata. Küünitab aktiivselt uudishimu äratanud mänguasjade poole. 7.-9. elukuu
Kõne areng Lapse kõne arengu erinevad perioodid *Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele
Tartu Forseliuse Gümnaasium Uurimustöö Metssiga Koostaja: Hendrik Hiiop Juhendaja: Ester Oja Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Tutvustus 3. Toitumine ja eluviis 4. Vaenlased 5. Kokkuvõte 6. Lisa 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Tutvustus Eestis elab umbes 30 tuhat metssiga. Põrsad on neljanda elukuuni heledad ja triibulised. Kuldid tähistavad oma territooriumi kihvadega puudele jutte vedades ja end nende vastu sügades. Metssead armastavad võtta mudavanne, sest kehale jääv mudakiht kaitseb putukate eest. Metsseal on 44 hammast. Kultidel arenevad välja võimsad silmahambad (kihvad). Kõige paremini arenenud meel on metsseal haistmine, ta võib tunda
Ternespiimas sisalduvad kõik kasvamiseks vajalikud ained, mis aitavad ka imiku seedekulgla küpsemisele kaasa ning hoiavad ära allergia ja intolerantsuse teket. Kahe kuni nelja päeva pärast suureneb piima kogus ning rinnad on piima täis, see on täispiim. Rinnapiima koostis muutub pidevalt ning juba hiljem võib eristada eelpiima ja lõpupiima. Eelpiima on palju ja see on sinakas. See sisaldab palju valke, laktoosi ja teisi toitaineid. Eelpiim rahuldab imiku veevajadust kuni 6. elukuuni. Kui laps saab palju eelpiima, siis ei vaja ta vett ega muid jooke ka kuuma ilmaga. Lõpupiima ehk järelpiim on valkjas ja lapsele magustoiduks. Lõpupiim sisaldab rohkem rasva. Viimane on imiku oluliseks energiaallikaks. Seepärast on tähtis, et imetamist ei lõpetataks liialt varakult. Lõpupiimas on ka rohkelt K-vitamiini. Ema toitumine raseduse ajal Uuringud on tõestanud, et naistest, kes raseduse ajal toitusid tervislikult, sündisid tervelt
Rääkimine on kõne arengus olulisim ning siin on määravaks oskus kasutada keelt suhtluses. Kuna lapsevanem on tähtsaim isik lapse elus, on just temal kõige suurem osa lapse emakeele ja suhtlusoskuse arendamisel. Laste kõne areng on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kõne arengu etaapid: Laps koogab (6. nädal, teisel 3.-4. elukuul) Teises neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahuolu väljendavaid häälitusi – ta koogab. Lapse füüsilise küpsetamise kiirusest ning on individuaalseid erinev: mõnel lapsel algab see 6.nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Koogamisel on kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälistuste abil teistega kontakti luua. Hakkab lalisema (4.-6. elukuuselt) Neljakuuselt hakatakse lalisema – kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma
Kolmanda elukuu jooksul hakkab laps end tavaliselt keerama seliliasendist külili, kõhuli olles jaksab pead ise püsti hoida. Kolmekuuselt saab imik kaitsesüsti difteeria (nakkusliku kurgumädaniku), teetanuse (kangestuskramptõve), läkaköha ning haemophilus influenza (imikute ja väikelaste peamine ajupõletikutekitaja) vastu. Samuti saab laps süsti või tilgad poliomüeliidi (nakkusliku lastehalvatuse) vastu. Neljandast kuuenda elukuuni hakkab laps otsima rohkem seltsi, rõõmsas tujus olles ta siputab, häälitseb, kõnele vastab hääleka naeruga. Imik suudab juba haarata lelusid ja neid mõlema käega hoida. Maimuke õpib selgelt eristama tuttavaid võõrastest, seetõttu hakkab ta ka võõrastama. Laps suudab ise pöörata seliliasendist kõhuli ja vastupidi, kuuendal elukuul proovitakse roomamist. 4,5-kuuselt ja kuuekuuselt saab laps teise ja kolmanda kompleksvaktsiini difteeria-teetanuse-
ebamugavalt ja käitumine on veider ja korduvad rutiinsed tegevused, liigutused. Viie aastaselt olin juba üli jutukas tüdrukuke. Rääkisin huvitavalt ja ladusalt muinasjutte ja fakte elust enesest. Aga ma ei olnud, ja siiani ei ole valmis kõikide inimestega suhtlema. Olen oma käitumiselt kummaline, mis teeb mind minu arust üsna põnevaks ja ainulaadseks inimeseks maamuna peal üleüldse. Regressive autismispektri häire Autismiga sarnane, ainult, et laps areneb normaalselt kuni 18-24 elukuuni, siis hakkab vaimne taandareng.. Seda esineb umbes 20 kuni 30 protsenti laste autismist. Õnneks minu arengus sellist ei olnud, et järsku peale18-24 elukuud hakkab taandareng. nbvjhvjhvkv Pervasiivne arenguhäire -teisiti täpsustamata Lapsel on mõni autistlikud tunnused, kuid mis ei vasta täielikult kriteeriumitele autism diagnoosis. Ise hoian eemale inimestest, mitte et ma ei tahaks suhelda, aga osad inimesed lihtsalt ei tömba mind, et nendega jutule minna
Nende armastatuim roog on kaun- ja köögiviljadest keedetud pilaff, millele lisatakse veidi taimeõli. Võib tekitada kõhulahtisust vürtsikuse tõttu. Kõhulahtisuse korral aitaks söetablett või pipraviin. Imikutoit Rinnapiim on lapse toitmiseks parim viis: kaitseb haiguste eest, tugevdab immuunsussüsteemi ja aitab vältida võimalike allergiliste reaktsioonide teket. Keskmiselt peaks saama kuni 6. elukuuni laps rinnapiima. Orgaanilised toidud (orgaaniliselt kasvatatud puu- ja juurviljade, lisatud pole ka vett. Riis ja kaer, nisu-, mitmevilja- ja täisteratooted, hirssi. Banaan, avokaado. Alates 8. elukuust sobivad õunad, pirnid, aprikoosid, virsikud, ploomid. Ainus oht imikutega on see, et neile võib toit kurku kinni jääda. Sel juhul tuleks neile normaalselt patsutada mööda selga, või raputada neid tagurpidi hoolsalt. Kiudainerikas eine
*Abstarktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastat) Keskendusime kahele kõige tähtsamale perioodile, sest puutume tulevikus just nende perioodidega kokku. Sensomotoorse intellekti periood: 1) Refleksid (kuni 1 või 1,5 elukuud) 2) Esmased tsirkulaarreaktsioonid (ehk käivitusreaktsioonid) (1,5-4 elukuud) 3) Teisesed trirkulaarreaktsioonid (4-8 elukuuud) 4) Teiseste tegevusmudelite koordinatsioon (8-12 elukuud) 5) Kolmanda astme tsirkulaarreaktsioonid (12.- 18. Elukuuni) 6) Mõtlemise alguse ehk sisemise kujutamine (18-24 elukuud) Operatsioonieelse mõtlemise periood: Piaget jagas operatsioonieelse perioodi mõiste-eelseks (2-4 eluaastat) intuitiivseks perioodiks (4-7 eluaastat) Operatsioonieelsele perioodi iseloomulikud tunnused: *Sümbolid- lapse mõistus jõuab uuele, sümbolite tasandile, mis hõlmab kujutlusvõime ja sõnad. Esmased sümbolid on liigutuslikud, mitte keelelised.
väljaandest Eesti toitumis- ja toidusoovitused Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava , Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa. Tallinn 2006. Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest Vanus, Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Niatsiin, Vitamiin Folaadid Vitamiin Vitam aastates A, RE D, g E, -TE B1, mg B2, mg NE B6, mg , g B12, mg iin C, mg Lapsed
Edaspidi hakati neid osasid kutsuma erutustsoonideks. Freud mõistis, miks imikutele meeldis imeda rinda. Natuke hiljem muutub lapse tagumik koos potil käimisega oluliseks. Umbes kolme nelja aastaselt on laps avastanud, et oma suguelundeid katsudes järgneb mõnus tunne ning alles päris hilja hakkab inimestele tegelik suguühe kõige rohkem meeldima. Nende näidete alusel lõi Freud oma perioodide teooria. Esiteks on oraalne ehk suuline periood mis kestab alates sünnist kuni umbes 18 elukuuni ning mil nii vajadused kui ka rahuldus hõlmavad ennekõike huuli, keelt ja hiljem ka hambaid. Imemine ja hammustamine on siis lemmiktegevused, sest last toidetakse kas siis rinnast või läbi pudeli. Toitmise ja magamamineku ajal on laps rahustatud, hoitud ja kiigutatud. Laps seostab nii naudingut kui ka pinge vähenemist nende sündmustega. Suu on esimene piirkond, mida beebi saab kontrollida Pärast tuleb anaalne periood 18 kuust kuni 3-4 aastaseks saamiseni. Vanuses 2-4 eluaastat õpivad
siiski eristada vaktsineeritud ja haigusega nakatunud looma. (Chaubey et al; 2016) Paratuberkuloosi nakkuse allikaks on teised nakatunud loomad, kes võivad eritada mikroobe koos fekaalide, sperma ja piimaga. Nakatumine toimub peamiselt alimentaarsel teel. Paratuberkuloos nakatumine võib toimuda ka emalt lootele või enamasti, kui loomad on alles vasikad ja kõige vastuvõtlikumad haigustele. (Koets et al; 2015) Vasikatel on -, -, T-rakud ülekaalus, kuni 6 elukuuni. Neis toodetakse interferoone, mille ülesandeks on immuunvastus, samuti kasvaja nekroosifaktor alfat TNF- (Tumor Necrosis Factor alpha). Paraku pole need piisavalt efektiivsed, et tappa rakusisest Mycobacterium paratuberculosist. Intertsellulaarsete patogeenide hävitamine sõltub peamiselt tsütotoksilistest lümfotsüütidest ja looduslikest tapja-T rakkudest, mis ei hävita otseselt patogeeni vaid muundunud rakke. (Wadwha et al; 2013)
mõju (imiteerimine) · Kurdid lapsed lalisevad alguses sarnaselt kuuljatele, esimese eluaasta teisel poolel vähem ilmselt ei tunne huvi, kuna ei kuule oma häälitsusi ega vastuseks teiste inimeste juttu Lalisemine · 6. 7. elukuul lalin muutub, tekib häälemäng · Laps laliseb, kuna talle pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine · Hiljem hakkavad lalisemise abil teiste inimeste käitumist mõjutama · 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem · Hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist · Keelelised erinevused Kajakõne ehk ehholaalia · Algab umbes 9. elukuul · Laps imiteerib täiskasvanu kõnet kuigi jutu sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi · Õpivad keele kõlalisi mustreid (nagu täiskasvanu võõras keelekeskkonnas) · 11 12 kuu vanuselt lalisevad tihti pseudolausetes kasutavad jutustavate,
kes seda ei vali, muutuvad suletuks, mis toob kaasa stagnatsiooni. Integraalsus või meeleheide hiline täiskavanudiga.inimene vaatab tihti elule tagasi, võib leida et elul oli tähendus ja tunnetada rahulolu, või vastupidi, ja et parandada on juba gilja, see inimene jõuab meeleheite seisundini. 9. Seksuaalne areng S.Freud (vihik; õ.lk. 134-135) Oraalne faas sünnist kuni 12. Elukuuni. Peamiseks naudingiallikaks on suu. Anaalne faas 1. - 3. Eluaastani. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu; seda protsessi kontrollides tunneb laps naudingut, ühtlasi areneb tema enesekontrollivilumus. Falliline faas 3. - 5. Eluaastani. Elavned huvi suguelundite vastu, mis väljendub muu hulgas masturbeerimises. Selle ea peamine ülesanne on sooline identifikatsioon. Latentne faas 5 - murdeea alguseni. Seksuaalreaktsioonid ja -huvid alanevad ajutiselt,
Väliselt motiveeritud on käitumine ,mis lähtub mingi väljaspoolt saadava tasu silmaspidamisest. 27.Enesetõhusus Käsitletakse probleemi, kuidas on omavahel ühenduses inimeste arusaamad endast ja nende soov oma eesmärke saavutada.Edukas sooritus aitab tõsta meie enesetõhususe astet ja seada endale kõrgemaid eesmärke. 28.Seksuaalsuse arneg Freudi järgi 1. Oraalne faas-sünnist kuni 12 elukuuni. Selle vältel on peamiseks naudinguallikaks suu(imemine ) 2. Anaalne faas-1-3 eluaastani. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu; seda protsessi kontrollides tunneb laps naudingut,ühtlasi areneb tema enesekontrollivilumus. 3. Falliline faas-3-5 eluaastani. Elavneb huvi suguelundite vastu, mis väljendab muu hulgas masturbeermises. Selle ea peamine ülesanne on sooline identifikatsioon. 4. Latentne faas-kestab murdeea alguseni
Vitamiin B12 tailiha, verivorst, maks, munakollane, juust, seened Vitamiin C mustsõstrad, astelpaju, paprika, tsitruselised, marjad, puu- ja köögiviljad, pähklid Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest Vanus, Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Niatsiin, Vitamiin Folaadid Vitamiin Vitam aastates A, RE D, g E, -TE B1, mg B2, mg NE B6, mg , g B12, mg iin C, mg Lapsed
kõnearengu taset tervikuna. Lapse kõne areneb kiiresti, eriti kiire areng toimub enamasti pärast esimeste sõnade ütlemist. Koolimineval lapsel peaks kõnes esinema kõik häälikuid, tema sõnavara ulatus laialdane. Kooliküps laps peaks kõnet hästi mõistma ja oskama sõnvara ka iseseisvalt olenemata olukorrast kasutada. 3 KÕNE ARENGU PERIOODID 0-1 eluaasta ehk kõne eelne suhtlemine Teisest neljanda elukuuni teeb sõltublaps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3-4ndal elukuul. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teise inimese poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõneperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi
algusest peale. Ta vüitis, et teadmised konstrueeritakse motoorsete tegevuste kaudu, imis ühendavad imiku reaalsusega. I alastaadium: refleksid – esmane seos imiku ja reaalsuse vahel, toimub reflekside kaudu. Refleksid on eelkohastunud spetsiifilistele objektidele, kuuid hhiljem rakendatakse suurele hulgale objektidele. Assimileerib refleks uusi objekte ning akommodeerub omakorda nende objektide uute omadustega.akse. (Kestab kuuendast elunädalast 4. elukuuni). Imik avastab oma keha. II alastaadium: esmased tsirkulaarreaktsioonid + on eesmärgipärased, mitte enam pelgalt refleksist tintigut. Sellel on siht, milleni jõudes tegevus lõpet III alastaadim: teised tsirkulaarreaktsioonid (4. elukuu kuni 8. elukuu). Esmased TR koordineeruvad... PIAGET: TEADMISTE PÄRITOLU II IV alastaadium: koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid. Kestb 9.- 12. elukuuni. Beebi oskab lõppeesmärgi saavutamiseks rakendada organiseeritud tegevuste jagasid
lõhenemist või villistumist, tursumist või valulikkust *impetigo -- mädavilliline lööve PATSIENDI ÜLEVAATUS: 1. Mõõta temperatuuri 2. Vaadata kurku, suu limaskesta, nohu olemasolu 3. Kuula kopsu! 4. Palpeerida kõhtu 5. Väikelapsed, imikud alati lahti riietada, et võimalikke kõrvalekaldeid avastada! LASTE ARENGUETAPID: vastsündinu sünnimomendist 1. elukuuni imik 1. elukuust 1. eluaastani väikelaps 1. eluaastast 3. eluaastani eelkooliiga 3. eluaastast 6. eluaastani noorem kooliiga - 7. eluaastast 11. eluaastani keskmine kooliiga 12. eluaastast 15. eluaastani noorukiiga vanem kooliiga 16. eluaastast 18. eluaastani Palavik Kraadituna: rektaalselt üle 38,0°C aksillaarselt üle 37,3°C Täpseim on rektaalne kraadimine.
koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. · 6. -7. Elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine. Hiljem hakkavad nad oma lalisemisega teiste inimeste käitumist mõjutama · 9. Kuni 12. Elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Lalisemine hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist · Üheksandal elukuul algab kajakõne- ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet · Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. Elukuul. Ka esimeste sõnade ilmumise ajas on mitmekuulised erinevused. Seda nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile.
silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. 6. 7. elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma- ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine. Hiljem hakkavad nad oma lalisemisega teiste inimeste käitumist mõjutama. 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Lalisemine hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist. Üheksandal elukuul algab kaja kõne ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet . Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. Elukuul. Ka esimeste sõnade ilmumise ajas on mitmekuulised erinevused. Seda nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile.
Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 54. Noorkarja pidamine. Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni. Kõige nõudlikumad on nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel. Siis võib neid pidada väga mitut moodi. Tähtis on, et nende ase oleks kuiv, puhas, soe. Sulud või boksid peaksid olema sellise ehitusega, et neid oleks kerge puhastada, pesta ja desinfitseerida (et vältida nakatumist). Söödaanumad tulebpaigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse. Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad
kujunenud toitumisharjumustest. Laps püüab ju kõiges vanemat jäljendada, seega peaks alustama enda toidulaua korrigeerimisest. Seega on oluline jälgida, enda taldrikul ei oleks friikartulid, kui proovid lapsele porgandeid anda, rääkides, kui kasulikud viimased on. 1. IMIKU TOITUMINE Esimesel eluaastal on lapsele parim toit talle looduse poolt määratud toit rinnapiim. Imikule piisab ainult rinnapiimast umbes 5.elukuuni. Ainult rinnapiim tähendab seda, et laps ei vaja lisaks ei teed, vett ega mahla. Erandiks on D vitamiin, mida laps vajab rinnapiimale lisaks meie kliimavööndis aastaringselt. Rinnapiim katab beebi rasva, valgu, süsivesiku, soolade, kaltsiumi ja samuti ka vitamiinide (välja arvatud D-vitamiini) vajaduse. Beebi vajab palju rasva. Kogu saadud energiast peab rasv andma 50% (hiljem ainult 30%). Samuti vajab beebi kiireks kasvuks palju valku (7% koguenergiast)
mahla ), maiustamine kommide ja küpsistega, liigne piima joomine · söögist keeldumine- soov võita lähikondlaste tähelepanu. Mitte sundida ega häält tõsta! SOOVITUSED: · janu kustutamiseks on parim puhas vesi · last ei tohi sundida taldrikut tühjaks sööma ( mitte premeerida ega karistada 9 · värskes õhus viibimine suurendab söögiisu GAASIVALUD: Gaasivalud algavad 3-4 elunädalast ja võivad kesta kuni neljanda elukuuni. gaasid kogunevad soolde, tekib kõhupuhitus, mis on imikule väga valulik. Esimestel elukuudel on laps väheaktiivne ning kõhulihased ei ole tugevad, et suudaksid gaase korralikult välja suruda, sest sisemine päraku sulgurlihas on sageli tugevalt suletud. SOOVITUSED: · kõhtu tasakesi silitada kellaosuti liikumise suunas või panna laps kõhuli · lapse jalgade kerge surumine vastu kõhtu · lapse võtmine kõhuli enda rinnale
Poeg tuleb ilmale maismaal või merel. Vastsündinu on karvaga kaetud ja avatud silmadega, tal on 26 12 hammast ja mass 1,5 kilo. Emakalaanid hoolitsevad poja eest väga hoolsalt. Vahel võtab selili ujuv ema poja käppade vahele ja hellitab teda. Poeg hakkab ujuma 2-3 nädala vanuselt. Umbes 6 kuu vanuselt hakkab ta sukelduma, ent joob veel emapiima 6.-8. elukuuni. (11) Kotik Selts: Loivalised Sugukond: Kõrvukhülglased Perekond ja liik: Callorhinus ursinus (17) Kotik on sivutsi lähisugulane. Kuna tema keha on tiheda karvaga kaetud, on ta üks kaheksast loivalisest, kellele peetakse endiselt jahti karusnaha pärast. Võimsad isased kotikud kaaluvad emastest viis korda rohkem ning vanasti arvati, et emased ja isased on erineva liigi esindajad. Isased kaitsevad pühendunult oma territooriumi. Eluviis
rasusemates nahapiirkondades peanahal ja/või näol (ninatiiva voltides, kulmude sees, laugude servadel, kõrvade taga, kuulmekäigus), kuid mõnikord ka rinnakul, kaenla-alustes või kubemevoltides. Sageli kaasub sügelus. Haigus võib alguse saada igas eas peale puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma. Lööbed tekivad periooditi, tavaliselt ootamatult. Probleem võib kesta aastaid. Seborroiline dermatiit imikutel tekib kuni 6.elukuuni ja esineb harilikult nn.titekõõma kujul, kuid võib haarata ka nahavoldid, eeskätt kaenla-aukude ja kubeme piirkonnad. Kõõm on seborroilise nahapõletiku mitte-põletikuline, kergem vorm, mille korral võib täheldada ketendust juustega kaetud peanahal. Kaua aega peeti haiguse põhjuseks liigset rasu tootmist, kuna haiguskolded tekivad kõige sagedamini rasusemates nahapiirkondades. Hilisemad uuringud on näidanud, et seborroilise dermatiidiga patsientidel ei eritu rohkem rasu.
.. 4. Karja struktuur. Veisekari koosneb lehmadest ja noorkarjast. Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: · karja täienduseks (uuendkarja saamiseks); · tõuloomade müügiks; · nuumamiseks ja nuumveiste müügiks. Nendest eesmärkidest tähtsaim on uuendkarja kasvatamine. Teised eesmärgid sõltuvad sellest, kas tõuloomadel on turgu ja kas veiseliha kokkuostuhind ületab noorveiste nuumamise kulud. Veiste vanuserühmad on: · vasikad (kuni kuuenda elukuuni); · lehmikud ja pullikud (7...18 elukuud); · seemendatud ja tiined lehmikud; · lehmad; · nuumveised. Nende vanuserühmade osatähtsus karjas s.o karja struktuur oleneb tootmissuunast. Piima tootmisel on lehmade osatähtsus märgatavalt suurem, veiseliha tootmisel peab aga karjas olema rohkem noorloomi. Majanduslikult tasub noorveiseid nuumata siis, kui veiseliha hind turul on soodne ja kui noorveiste tapaküpsus saavutatakse 15...18 kuuselt. Sel juhul peaks
) Häälitsemine on üks esimesi suhtlemisvahendeid. 3. Naeratamine ja naermine. Kolmandast elukuust peale hakkab naeratus olema sotsiaalne akt. 8. elukuu paiku hakkab naerma kõva häälega. 4. Nutmine. Erinevad nutuliigid: valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on üle stimuleeritud). Kui me ei saa aru, mis on lapse vajadused, siis tekib raskusi stimulatsiooniga. Kõnetaju võime eristasda kõike (kõikides keeltes olevaid) foneeme, 2 elukuuni (Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud). Kui imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib jutujärge üle võtma. Vastsündinu suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu. Vastsündinud ja imiku kõnearenguks on vaja: 5. Sünnifaktor (sünnipärane alge) 6. Ja kiindumuse kvaliteet 7. Sotsiaalne partner 8. Täiskasvanupoolne lapselik kõne - HOIDJAKEEL EHK HOIDEKEEL EHK LASTEKEEL
4 Kognitiivne areng imikueas (0-2 aastat): Piaget' sensomotoorne staadium Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne. Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Piaget' sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal: Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud
3.Konkreetse operatsioonide staadium 7-12 eluaastani;mõtlemisvõime täiustub,laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi Nt: päikese loojumine tähendab pimendumist 4.Formaalsete operatsioonide staadium 12.eluaastast edasi; kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine,oskab opereerida ka võimalikkuse,tõenäosuse kategoorias. Seksuaalne areng S.Freud- seksuaalsus ei alga suguküpsusega,vaid sünnihetkest. Erinevad faasid; 1. Oraalne faas sünnist kuni 12 elukuuni;peamiseks naudingu allikaks suu,hammustamine 2.Anaalne faas 1.kuni 3.eluaastani; lapse huvi roojamise vastu,seda kontrollides tekib nauding 3.Falliline faas 3.kuni 5.eluaastani;huvi suguelundite vastu;sooline identifikatsioon 4.Latentne faas murdeea alguseni;seksuaalreaktsioonid ja huvid alanevad ajutiselt,et anda aega lapse teadliku mina ja üldhuvide kujunemiseks. *Suguküpsus algab genitaalses aregufaasis,mil rahuldust otsitakse seksuaalsest lähedusest.
On leitud, et üks põletikku soodustav faktor seborröadermatiidi korral on inimese nahal elav seen Pityrosporum ovale. Seda kinnitab ka hea raviefekt ketokonasooliga. Pärmseen toitub naharasust, lõhustades selle endale seeditavateks vabadeks rasvhapeteks, mis omakorda kahjuks ärritavad nahka ja tekitavad põletikku. Seborroilise nahapõletikuga inimestel näib olevat langenud ka resistentsus Pityrosporum ovale´le. Seborroiline dermatiit imikutel tekib kuni 6. elukuuni ja esineb harilikult nn. titekõõma ehk gneissi kujul, kuid võib haarata ka nahavoldid, eeskätt kaenla aukude ja kubeme piirkonnad. Seborröadermatiidi kulgu mõjutavad androgeenid ehk meessuguhormoonid. Vastsündinute haigestumise põhjus on tõenäoliselt emalt saadud hormoonid. Kui emalt saadud androgeenide toime lõpeb, muutuvad rasunäärmed 9-12 aastaks inaktiivseteks ning selles vanuses seborröadermatiiti ei esine. Meestel, kellel meessuguhormoone toodetakse vähe, haigust ei teki.
SISSEJUHATUS Antud referaat kirjeldab lapse arengu etappe alates esimesest rasedusnädalast kuni esimese eluaastani. Üritasime tuua antud etappidest välja põhilisema ning vajadusel lisada ka lisainfot. Referaadi allikad on peamiselt raamatud, kuid lisaks ka internetist leitud eestikeelset ning inglise keelest tõlgitud materjali. Esimese kuni seitsmenda raseduskuu ülevaate koostas Karolin, kaheksandat raseduskuud kuni viienda elukuuni kirjeldas Helerin ning kuuendast elukuust kuni esimese eluaastani tegi kokkuvõtte Triin. 4 1. RASEDUSKUU Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt.
veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas- kogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve II poolel rohu kasv aeglustub, seega tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpä ringselt. Mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 54. Noorkarja pidamine-noorveise periood kestab 28..30.elukuuni, Kõige nõudlikumad nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel, tähtis, et ase kuiv, puhas, soe. Sulud peaksid olema sellise ehitusega, et neid oleks kerge puhastada, pesta ja desinfitseerida. Farmides peetakse vasikaid eraldi vasika ruumis, rühmasulgudes või boksides, mis võivad olla puidust, metallist, ratastel liikuvad. Need on kitsad, ei võimalda ümber pööramist, liikumisvabadus piiratud. Söödaanumad paigutada väljapoole, et sõnnik ei satuks sinna. Kui
väga erinev sõltuvalt tema kehakaalust, laktatsiooni staadiumist, lapse vanusest, imetatavate laste arvust ja täielikust või osalisest imetamisest. Laktatsiooni alguses esimesed 1-2 nädalat ei ole lisavedelik tavaliselt vajalik, sest järsk hormonaalne muutus sünnitusel põhjustab raseduse ajal naise keha kudedesse kogunenud lisavedeliku vabanemise esimestel sünnitusjärgsetel päevadel ja nädalatel. Kõige rohkem lisavedelikku vajavad imetavad emad tavaliselt lapse 2.-5.elukuuni, kui laps on ainult rinnapiimatoidul ning tema poolt ööpäevas tarbitava rinnapiima kogus suureneb pidevalt. 6 -9 elukuuni rinnapiima kogus lapse menüüs enam ei suurene vaid lapse kasvavad vajadused kaetakse rinnapiimale lisanduva eakohase lisatoiduga. Sellel perioodil aga ei ole veel soovitav rinnapiima kogust lapse menüüs vähendada ning seetõttu ema suurem vedelikuvajadus säilib endiselt. Alates 10.elukuust võib
Mängus võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole mängimise kaudu õpib rolle mõistma. KOGNITIIVNE ARENG IMIKUEAS (0-2) Piaget' sensomotoorne staadium - Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Raskused peidetus asju leidmesega on seotud: Motoorsete oskuste arenguga raskused haaramisel Mäluga imiku võime asju meeles pidada on piiratud IV alastaadiumis on oluline just võime koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid lõppeesmärgi saavutamiseks
Niisuguse kiire kasvamise tagamiseks peab laps sööma eakohast energiarikast ja hästi omastatavat toitu. Ülemaailmne tervishoiuorganisatsioon - WHO - ja laste fond - UNICEF - soovitavad järjekindlalt toita lapsi rinnapiimaga vähemalt esimese eluaasta lõpuni ning igati toetada ja kannustada imetuse jätkumist ka teisel eluaastal ja kauemgi vastavalt vanemate valmisolekule. Ideaalsemat toitu lapsele, kui rinnapiim, polegi olemas. Kuni 6.-7. elukuuni ei vaja lapsed tavaliselt midagi muud peale emapiima. Tervele rinnalapsele pole vaja pakkuda ei vett, glükoosi ega ka kummeliteed. Rinnapiim sisaldab täpselt õiges vahekorras toitaineid (valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid) ja vedelikku. Lisaks toimib rinnapiim ka nagu ravim, kuna sisaldab kaitsekehi ja spetsiaalseid kasvufaktoreid. Endiselt toetab emapiim ka lapse immuunsüsteemi. Võrdlevad uuringud viitavad sellele, et kauem rinda saanud lastel on
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine - Kodustamine seotud ühiskondliku arenemisega, algus langeb kiviaega, veiste kodustamise ajaks võiks olla 6-2 tuhat aastat e.m.a, kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel märgatavad, koduloomade värvus kontrastne, välja arenenud organsüsteem, mis täidaks inimse vajadused, koduloomadel järglasi rohkem. 2. Veiste ulukeellased Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast, viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael, sügav rinnak, pikk kere. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine. Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud. Piimatootmine koondunud suurtootjate majapidamisse. 4. Tõu mõiste ja kujunemi...
seal sees). Kromosoomihaiguste esinemissagedus sõltub ema vanusest. Kromosonaalseid haiguseid on elussündidest 0,5%. Trisoomia 21- daun (lisakromosoom on 21.paaris)- esineb vaimne ja füüsilise arengu puue. Trisoomia 18- Edwards'i sündroom- 1/3000 elusünnile. Kõige sagedasem surnult sündinud laste väärareng. Hulgiväärarengud. Trisoomia 13- Patau sündroom- 1/5000 elusünnile. Kõige sagedasem aborti esile kutsuv väärareng. Kui sünnivad, siis elavad kusagil kuuenda elukuuni. PERINATAALNE ARENG- 22. Rasedusnädalat kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded sünnijärgsed: · Toitumise muutus- suukaudne, toiduks rinnapiim · Hingamise muutus- kopsud peavad hakkama toime tulema · Seedeeritus- seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis- valgus, õhk, puudutused Wolff (1959, 1966) eristas 6 vastsündinu (käitumist) seisundit:
kromosoomid seal sees). Kromosonaalseid haiguseid on elussündidest 0,5%. Trisoomia 21- Downi sündroom (lisakromosoom on 21.paaris)- esineb vaimne ja füüsilise arengu puue. Trisoomia 18- Edwards'i sündroom- 1/3000 elusünnile. Kõige sagedasem surnult sündinud laste väärareng. Hulgiväärarengud. Trisoomia 13- Patau sündroom- 1/5000 elusünnile. Kõige sagedasem aborti esile kutsuv väärareng. Kui sünnivad, siis elavad kusagil kuuenda elukuuni. Perinataalne areng - 22. rasedusnädalast (sünnist) seitsmenda elupäevani Esmased ülesanded sünnijärgselt: Toitumise muutus- suukaudne, toiduks rinnapiim Hingamise muutus- kopsud peavad hakkama toime tulema Seedeeritus- seedesüsteem peab hakkama tööle (küpseb alles kolmandaks elukuuks) Temperatuuri regulatsioon vajalik rasvkiht Erinevused stimulatsioonis- valgus, õhk, puudutused aitavad välja töötada, mis on vajalik hakkamasaamiseks Neuroloogiline areng:
2. Lootejärgne e postembrüonaalne periood. Lootejärgne kasv ja arengu periood kestab noorlooma sünnist surmani. Vastsündinuperiood kestab 2..3 nädalat. Kujuneb termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega. Esimestel päevadel on emapiimale iseloomulik kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse. Seda piima nimetatakse ternespiimaks. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Kestab 4..6 elukuuni. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Sugulise küpsemise e puberteediperiood algal pooleaastaselt. Arenevad kiirelt suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused, kujunevad välja seksuaalrefleksid. Täiskasvanu periood algab 4..5 aastaselt. Vananemis- e raukumisperiood saabub haruharva, sest enamasti nad enne bioloogilist vananemist praagitakse. 9) KASVU JA ARENGU SEADUSPÄRASUSED
endassetõmbunud. See ei tähenda, et laps elab omaenda suletud maailmas, vastupidi, ta jälgib enese ümbruses toimuvat algusest peale elavalt. Ta kuuleb, näeb ja tunneb ning on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid, kuid ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. 2. Üksiolemise ehk sümbiootiline järk Lapse järgmist kasvujärku, mis kestab alates teisest kuni viienda elukuuni nimetatakse sümbiootiliseks järguks. Sel ajal ilmutab imik kiindumust hoidjasse, aga ühtlasi tundub talle, et on hoidjaga üks. See üksiolemise tunne on lapse mina-tunde puudumise tagajärg. Sümbiootilises järgus kujuneb lapse esmane kiindumus teise inimesesse. Naeratusega näitab ta, et tunneb ära oma hoidja. See esimeme kiindumusside on lapse ühiskonnaliikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Hoidjaga üksiolemisest jääb lapsele meelde peale
2. Karjamaa vajadus: madalasaagilised 0,5-0,6 ha, kõrgekasvulised 0,3-0,5 ha. 3. Karjagruppi suurus 200-250 lehma. A. Sobivaimaks 150-200 lehma, 4. Koplite arv a. Kahepäevased 15-18 koplit. B. Ühepäevased 28-32 koplit. 5. Karjatamise vaheaeg keskmiselt. A. 30 päeva (15-45päeva) 6. Loomad söövad 10h, mäletsevad 6h. 7. Heal karjamaal saab 15,,16 kg piima rohu arvelt. 8. Lehmad joovad 60-80 liitrit vett päevas Noorkari 1. Alates 6..8 elukuust, kuni 6. Elukuuni vasikas. 2. Söövad päevas 25-40 kg päevas rohtu 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1..2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4 ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikaid karjas 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas- eitooda piima, ei tohiks anda jõusööta, et kujuneks välja vastav floora ja fauna seedeorganis, võimelised kasutama suurtes kogustes rohusööta. Vasikad 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1 ha 2. Rajada lauda lähedale 3
Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 49. NOORKARJA PIDAMINE Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni. Sellel perioodil on noorveistel pidamistingimuste (nagu söötmistingimustegi) suhtes oma erinõuded, mis on tingitud eaga kaasnevatest muutustest kehamass ja kehamõõtmed suurenevad ning muutub söötmistüüp. Selletõttu tuleb suurtes farmides noorveiseid tihti ümber paigutada. Kõige nõudlikumad on nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel. Siis võib neid pidada väga mitut moodi
värskes õhus viibimine suurendab söögiisu Imikukoolikute tekkimise täpseid põhjusi ei ole veel teada. Koolikud algavad sagedamini õhtupoolikul. Laps on rahutu, nutab lohutamatult, kõht on suur ja pingul, laps on näost punane ja teda on väga raske vaigistada. Vahel ei olegi kõht väga punnis, kuid valu tekitavad soole valulikud kokkutõmbed. Nn. gaasivalud, mis on imikukoolikute üks osa, hakkavad last häirima sagedamini 2.-3. (4.) elunädalast alates ning võivad kesta 4. elukuuni. Gaasid kogunevad soolde, tekib kõhupuhitus, mis on imikule väga valulik. Ta on esimestel kuudel veel ise väheaktiivne ning kõhulihased ei ole nii tugevad, et suudaksid gaasi korralikult välja suruda, sest sisemine päraku sulgurlihas on sageli tugevalt suletud. Gaasivaludel on erinevaid põhjuseid. Piimasuhkur laktoos laguneb sooles mikroobide toimel ning tekitab gaasi. Vahel on sooles ka rohkelt gaasi tekitavaid mikroobe. Sageli karjuv laps
· Mängus võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole mängimise kaudu õpib rolle mõistma. Kognitiivne areng imikueas (0-2 aastat) Piaget' sensomotoorne staadium · Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. · Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne · Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Imikueas muutuvad tegevusmustrid Piaget' sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal · Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas · Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". · Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist
raskusi katsete läbimisel Gibson - kõik meeled sama olulised, taju ja meeled arendavad tegevust Bower - taju ei vaja õppimist, kui laps on ühte objekti ainult kätega katsunud, suudab selle ainult objekte vaadates teiste seast ära tunda ema ja isa hääl ja välimus jääb meelde 3.elukuuks õpib imiteerimise kaudu õpib ära teda pidevalt ümbritseva keele häälikud, 8.elukuuni võimeline õppima ära ükskõik mis keelte ükskõik kui erinevaid häälikuid, pärast see võime kaob naeratust peeti algselt puhituste tagajärjeks, nüüd leitud, et algselt seesmine ja 3.kuust sotsiaalse eesmärgiga 8.-9. elukuu - mälu lähedaste inimeste kohta, võõristamine teiste suhtes Freud - seotust emaga põhjustab lapse baasvajaduste rahuldamine Bowlby - seotust emaga põhjustab ema pakutav turvatunne
Vastsündinu esimeseks söödaks on emapiim. Esimestel päevadel on emapiimale iseloomulik kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse. Sellist piima nimetatakse ternespiimaks ehk terneks. Globuliinide ja antikehade sisaldus ternespiimas väheneb iga tunniga. Seepärast on oluline, et vastsündinu saaks ternest võimalikult kiiresti pärast sündi. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Piimaperiood kestab kuni 4...6 elukuuni. Tähtis on, et selleks ajaks on noorloom harjunud sööma teisi söötasid. Piimaperioodil on hea juurdekasv. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Sugulise küpsemise e. puberteediperiood algab pooleaastaselt. Sel perioodil arenevad kiiresti suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused ning kujunevad välja seksuaalrefleksid. Noorloomade kehavormid muutuvad sugupoolele iseloomulikuks. Sellel perioodil on
Formaalsete operatsioonide staadium (puberteediiga) konstrueeritakse abstraktseid objekte mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Sensomotoorne staadium Varases arengus „õpetab käsi silma.“ Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis – objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. A mitte B test Sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas Bower (1971): ei kehti väide „mis silmist, see meelest“. Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole
annaabi.ee 
