Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta väljaandest


Eesti toitumis - ja toidusoovitused
Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai
Maser, Kaie Pappel , Tagli Pitsi , Merileid Saava , Eve Sooba, Tiiu Vihalemm , Inga Villa.
Tallinn 2006.
Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud
tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel ,
küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma.
Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis
kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6
kuud.
Tabel 9. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest
Vanus, aastates
Vitamiin A, RE
Vitamiin D, μg
Vitamiin E, α-TE
Vitamiin B1, mg
Vitamiin B2, mg
Niatsiin , NE
Vitamiin B6, mg
Folaadid , μg
Vitamiin B12, mg
Vitamiin C, mg
Lapsed
6-11 kuud
300
10
3
0,4
0,5
5
0,4
50
0,5
20
12-23 kuud
300
10
4
0,5
0,6
7
0,5
60
0,6
25
2-5
350
7,5
5
0,6
0,7
9
0,7
80
0,8
30
6-9
400
7,5
6
0,9
1,1
12
1,0
130
1,3
40
Naised
10-13
600
7,5
7
1,0
1,2
14
1,1
200
2,0
50
14-17
700
7,5
8
1,2
1,3
15
1,3
300
2,0
75
18-30
700
7,5
8
1,1
1,3
15
1,3
400
2,0
75
31-60
700
7,5
8
1,1
1,3
15
1,2
300*
2,0
75
61-74
700
10
8
1,0
1,2
14
1,2
300
2,0
75
>75
700
10
8
1,0
1,2
13
1,2
300
2,0
75
Rasedad
800
10
10
1,6
1,6
17
1,5
500
2,0
85
Rinnaga toitvad
1100
10
11
1,7
1,7
20
1,6
500
2,6
100
Mehed
10-13
600
7,5
8
1,2
1,4
16
1,3
200
2,0
50
14-17
900
7,5
10
1,5
1,7
20
1,6
300
2,0
75
18-30
900
7,5
10
1,5
1,7
20
1,6
300
2,0
75
31-60
900
7,5
10
1,4
1,7
19
1,6
300
2,0
75
61-74
900
10
10
1,3
1,5
17
1,6
300
2,0
75
>75
900
10
10
1,2
1,3
15
1,6
300
2,0
75
* Tarbimissoovitus fertiilses
eas naistele on 400 μg päevas
Tabel 11. Soovitused mineraalainete tarbimise kohta päevas olenevalt
vanusest
Vanus, aastates
Kaltsium , mg
Fosfor , mg
Kaalium , g
Magneesium , mg
Raud, mg
Tsink , mg
Vask, mg
Jood, g
Seleen , g
Lapsed
6-11 kuud
540
420
1,1
80
8
5
0,3
50
15
12-23 kuud
600
470
1,4
85
8
5
0,3
70
20
2-5
600
470
1,8
120
8
6
0,4
90
25
6-9
700
540
2,0
200
9
7
0,5
120
30
Naised
10-13
900
700
2,9
280
11
8
0,7
150
40
14-17
900
700
3,1
280
15
9
0,9
150
40
18-30
800*
600
3,1
280
15
7
0,9
150
40
31-60
800
600
3,1
280
15/9**
7
0,9
150
40
61-74
800
600
3,1
280
9
7
0,9
150
40
>75
800
600
3,1
280
9
7
0,9
150
40
Rasedad
900
700
3,1
280
15***
9
1,0
175
55
Rinnaga toitvad
900
900
3,1
280
15
11
1,3
200
55
Mehed
10-13
900
700
3,3
280
11
11
0,7
150
40
14-17
900
700
3,5
350
11
12
0,9
150
50
18-30
800*
600
3,5
350
9
9
0,9
150
50
31-60
800
600
3,5
350
9
9
0,9
150
50
61-74
800
600
3,5
350
9
9
0,9
150
50
>75
800
600
3,5
350
9
9
0,9
150
50
*18-20 aastastele noortele
päevane soovitatav kogus 900 mg kaltsiumi ja 700 mg fosforit
** Raua vajadus sõltub raua
kaost menstruatsiiooniga. Postmenopausis naistele soovitatav päevane
Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta #1 Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta #2 Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor suslu Õppematerjali autor
Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta väljaandest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Vitamiinid

Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks

Inimese toitumisõpetus
thumbnail
13
pdf

Toitumine vol.1

raseduse ja rinnaga toitmise ajal. 4. Päevas tuleb süüa mitu korda. 5. Normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise vältimiseks tuleb süüa kiirustamata ja arvestada ka toidu mahtu. 6. Toidu valmistamisel ja säilitamisel peab kinni pidama teatud nõuetest, millest võib oleneda toitainete omastatavus ja võimalike kahjulike kõrvalainete teke. Toitumise universaalne reegel: pole kahjulikke toiduaineid, on kahjulikud kogused! 1. Soovitused toiduenergia kohta Toit peab andma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal), kilodzaulides (kJ) või megadzaulides (MJ). 1 kcal = 4,2 kJ ja 1000 kJ = 1 MJ 84

Bioloogia
thumbnail
144
xlsx

Tervislik toitumine

0 FRUKTOOS, g 0,5 0,5 0,5 - 0,1 GLÜKOOS, g 0,4 0,4 0,3 - 6,4 KIUOAINED, g 7,1 6 7,2 6,9 3 VLKIUDAINED, g 0,4 0,3 0,3 - 1,6 TSELLULOOS, g 1,6 1,4 1,5 - 0 RET,EKV, µg 4 7 0 0 0 VITAMIIN D, µg 0 0 0 0 0,5 VITAMIIN E, mg 19 26,2 26,66 0,66 0,14 VITAMIIN B1, mg 0,83 0,5 0,21 0,18 0,06 VITAMIIN B2, mg 0,11 0,11 0,75 0,1 2,17 NIATS,EKV,, mg 10,2 1,14 6,5 18,9 0,11 VITAMIIN B6, mg 0,6 0,61 0,15 0,6

Toit ja toitumine
thumbnail
42
xls

Toiduained

VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ) KTUD.RH. (g) VALGUD (g) RASVAD (g)

Kehaline kasvatus
thumbnail
150
doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
14
xls

Toiduainete koostise tabel

En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9 Odrajahu

Kokandus
thumbnail
14
doc

Menüü

pakkuda. Arvasin, et teen selle nädal enne tähtaja ''kukkumist'' ära. Kuid millegi tõttu hakkasin seda kohe tegema. Kõige rohkem huvitas mind see, kas saan enda toiduenergia koguse kätte või äkki läheb see üldse üle piiri, kuna ma toitun nii ebatervislikult. Seda oli väga huvitav jälgida. Imestasin, et ma nii vähe ''näksisin'', tavaliselt on seda rohkem olnud, kuid üritasin eelmisest kuust selle ''näksimise'' lõpetada, ehk see siis ''kannab nüüd vilja''. Tegin ühe nädala kohta veel uurimistööd. Siis ületas mu toiduenergia vajaliku koguse. Ja nii ongi, ma söön kuidas kunagi. Loodan, et see varsti lõpeb, kuna ma ei soovi 30-aastasena putru ainult süüa. 13 Kasutatud materjal · http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1482 · http://tai.mulfo.com/10 14

Bioloogia
thumbnail
29
doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine tänapäeva seisukohtade põhjal ja seeläbi väheneb võimalik tasakaalustamata

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun