Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Vitamiinid

Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks

Inimese toitumisõpetus

13

pdf

Toitumine vol.1

raseduse ja rinnaga toitmise ajal. 4. Päevas tuleb süüa mitu korda. 5. Normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise vältimiseks tuleb süüa kiirustamata ja arvestada ka toidu mahtu. 6. Toidu valmistamisel ja säilitamisel peab kinni pidama teatud nõuetest, millest võib oleneda toitainete omastatavus ja võimalike kahjulike kõrvalainete teke. Toitumise universaalne reegel: pole kahjulikke toiduaineid, on kahjulikud kogused! 1. Soovitused toiduenergia kohta Toit peab andma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal), kilodzaulides (kJ) või megadzaulides (MJ). 1 kcal = 4,2 kJ ja 1000 kJ = 1 MJ 84

Bioloogia

144

xlsx

Tervislik toitumine

0 FRUKTOOS, g 0,5 0,5 0,5 - 0,1 GLÜKOOS, g 0,4 0,4 0,3 - 6,4 KIUOAINED, g 7,1 6 7,2 6,9 3 VLKIUDAINED, g 0,4 0,3 0,3 - 1,6 TSELLULOOS, g 1,6 1,4 1,5 - 0 RET,EKV, µg 4 7 0 0 0 VITAMIIN D, µg 0 0 0 0 0,5 VITAMIIN E, mg 19 26,2 26,66 0,66 0,14 VITAMIIN B1, mg 0,83 0,5 0,21 0,18 0,06 VITAMIIN B2, mg 0,11 0,11 0,75 0,1 2,17 NIATS,EKV,, mg 10,2 1,14 6,5 18,9 0,11 VITAMIIN B6, mg 0,6 0,61 0,15 0,6

Toit ja toitumine

42

xls

Toiduained

VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad  ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ) KTUD.RH. (g) VALGUD (g) RASVAD (g)

Kehaline kasvatus

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), .  ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

14

xls

Toiduainete koostise tabel

En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9 Odrajahu

Kokandus

14

doc

Menüü

pakkuda. Arvasin, et teen selle nädal enne tähtaja ''kukkumist'' ära. Kuid millegi tõttu hakkasin seda kohe tegema. Kõige rohkem huvitas mind see, kas saan enda toiduenergia koguse kätte või äkki läheb see üldse üle piiri, kuna ma toitun nii ebatervislikult. Seda oli väga huvitav jälgida. Imestasin, et ma nii vähe ''näksisin'', tavaliselt on seda rohkem olnud, kuid üritasin eelmisest kuust selle ''näksimise'' lõpetada, ehk see siis ''kannab nüüd vilja''. Tegin ühe nädala kohta veel uurimistööd. Siis ületas mu toiduenergia vajaliku koguse. Ja nii ongi, ma söön kuidas kunagi. Loodan, et see varsti lõpeb, kuna ma ei soovi 30-aastasena putru ainult süüa. 13 Kasutatud materjal · http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1482 · http://tai.mulfo.com/10 14

Bioloogia

29

doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine tänapäeva seisukohtade põhjal ja seeläbi väheneb võimalik tasakaalustamata

Bioloogia

Kommentaarid (0)