Psühholoogid (0)

Urie Bronfenbrenner (1917-2005)
Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist . Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel.
1. Mikrotasand – e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad.
2. Mesotasand – e LASTEAED /KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus . Suur roll selle tasandi kujundamisel (kui mitte ainumõjutaja) on riiklik õppekava, mille täitmisel kujundatakse lapsele keskkond, kus ta 2+ aastasena (enamjaolt) enim viibib.
3. Eksotasand – e tasand, millega laps otseselt kokku ei puutu , kuid mis teda kaudselt mõjutab. Keskkond, mis mõjutab ema/isa, muudab ema/isa kodus lapsega tegelemisel/suhtlemisel. Nt Isal (müügimees) on olnud edukas päev tööl ning koju tulles on ta heatujuline ning mängualdis lapsega.
4. Makrotasand – e ühiskkond, sh seadused, määrused, eeskirjad, õppekavad jms. Ühiskond, kus laps elab, saab sellest mõjutatud toetuste, riiklike palkade (vanematele) jms läbi. Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on.
Jean Piaget (1896-1980)
Oli Šveitsi psühholoog ja filisoof. Tuntud on tema epistemoloogilised uuringud lastega.
Jean Piaget’ kognitiivse arengu teooria
Lapse arengu perioodid:
*Sensomotoorse intellekti periood (0-2 eluaastat )
*Operatsioonieelse mõtlemise periood (2-7 eluaastat)
*Konkreetse mõtlemise periood (7-11 eluaastat)
*Abstarktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastat)
Keskendusime kahele kõige tähtsamale perioodile, sest puutume tulevikus just nende perioodidega kokku.
Sensomotoorse intellekti periood:
1) Refleksid (kuni 1 või 1,5 elukuud)
2) Esmased tsirkulaarreaktsioonid (ehk käivitusreaktsioonid) (1,5-4 elukuud)
3) Teisesed trirkulaarreaktsioonid (4-8 elukuuud)
4) Teiseste tegevusmudelite koordinatsioon (8-12 elukuud)
5) Kolmanda astme tsirkulaarreaktsioonid (12.- 18. Elukuuni)
6) Mõtlemise alguse ehk sisemise kujutamine (18-24 elukuud)
Operatsioonieelse mõtlemise periood:
Piaget jagas operatsioonieelse perioodi mõiste-eelseks (2-4 eluaastat) intuitiivseks perioodiks (4-7 eluaastat)
Operatsioonieelsele perioodi iseloomulikud tunnused:
*Sümbolid- lapse mõistus jõuab uuele, sümbolite tasandile , mis hõlmab kujutlusvõime ja sõnad. Esmased sümbolid on liigutuslikud, mitte keelelised .
* Teaduslik mõttekäik- laste arusaamine on veel spontaannne, mitte loogiline.
*Mõtlemise jäikus- lapse mõtlemine on jäik, raske keskendumisvõime
*Poolloogiline mõtlemine- laps püüab seletada igapäevaelu mõistatuslikke looduslikke sündmusi. Mõtted on omavahel seotud suvaliselt, mitte loogilise seose alusel.
*Piiratud sotsiaalne tunnetus- iseloomulik mõtlemine käib sotsiaalsete, mitte ainult füüsiliste objektide kohta. Laps otsustab teo üle välistele näitajatele toetudes.
*Piiratud sotsiaalne mõtlemine- ei suuda inimestega suheldes arvestada rohkem kui üht aspekti. Laps ei suuda näha asju teise inimese vaatevinklist.
*Moraalne heteronoomia- täiskasvanu seatud reeglite pimesi täitmine. Selline mõtlemine kestab kümnenda eluaastani.
*Animism- laps ei erista elusaid ja elutuid asju ning peab kõike elusaks
*Unenägude pidamine reaalsuseks- alguses peab laps neid reaalseks, aga suuremaks saades tajub , et unenäod on nähtamatud ja sünnivad inimeses endas.
Lev Võgotski (1896-1934)
Võgotski oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog ja eripedagoog . Võgotski on uurinud kultuurpsühholoogiat, inimeste vahelist kommunikatsiooni ning inimese kõrgemaid vaimseid funktsioone sh. mõtte ja kõne omavahelistest seostest.
Võgotski sotsiaalkultuuriline ehk kultuur- ajalooline teooria
Võgotski teooria keskseks ideeks on lähima arengu tsooni mõiste.
Jaguneb kaheks tasemeks:
1) mida laps on võimeline ülesande lahendamisel tegema iseseisvalt,
2) mida laps sooritab täiskasvanu või kompententsema eakaaslase abiga.
Võgotski rõhutas eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis ehk juhendaja sekkumist või tema abi. Õppimise käigus on olulisel kohal õpetajad, vane mad, eakaaslased, kes kõik on lapse jaoks olulised. Kunst, eelmäng ja laulud, metafoorid ja mudelid on kultuuri sümbolid, mille abil õpitakse.
Võgotski rõhutab inimestevahelise suhtluse ja samuti ühiskonna rolli arengus.
Võgotski väitel on keele ja mõtlemise vahel tihe seos. Lapse varaseim mõtlemine on kõne-eelne. Sotsiaalsed suhted lapse ja täiskasvanu vahel võimaldavad lapse esmase kontakti keelel põhinevate intellektuaalsete protsessidega. Samuti annavad need suhted keskkonna, milles laps saab õppida jäädvustama neidsamu protsesse, mis hakkavad automaatselt verbaalsete mõtetena toimima .
Võgotski arvates ei täida egotsentrilist kõne mitte mingisugust objektiivset, kasulikku ega vajalikku funktsiooni lapse käitumises. Kõne on ennda jaoks. Raskused on üheks tähtsamaks põhjuseks, miks tekib egotsentriline kõne. Egotsentrilist kõnet on vaja selleks, et leida väljapääs, planeerida edaspidist tegevust.
Võgotski arvates elab lapses kaks hinge: esmane on seoseid täis lapsehing ja teine täiskasvanute mõju all tekkiv hing. On olemas kaks hinge, kaks maailma, kaks reaalsust.