Psüholoogia kontrolltöö küsimused ja vastused (0)

 
Õpikust lk.33 – 47; vihiku materjal; töölehed ül.15, 16 
 
1. Arengupsühholoogia põhiküsimus 
Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem  geneetika  või keskkond. 
2.  Uurimismeetodid : longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod – kuidas 
nende abil inimest uuritakse 
● Longituudne​ – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani 
● Ristlõike​ –  katseisikud  erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine,  setud  nende 
vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga 
● Kaksikute​ – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama 
erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 
 
3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted 
Kasvamine​ - füüsiline areng(kasv, kaal) 
Küpsemine​ - seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib ol a ni  
füüsiline kui ka vaimne. 
 
4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise 
täiskasvanueani 
1. Eostumisperiood​ - kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Moodustub algsest ühest 
rakust lõpuks umbes 100- rakuline  kogum. 
2. Embrüonaalperiood​ - 3ndast nädalast 8nda nädala lõpuni. Hakkavad kujunema 
kesknärvisüsteem, süda ja  kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad) 
3.  Looteperiood ​ - 9ndast nädalat sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on 
olemas kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest ning hakatakse nimetama  looteks . 
4. Esimene  eluaasta ​ - väga intensi vne areng ja kasvamine, füüsiline ja  motoorne  areng 
väga olulised. 
5. Väikelapseiga​ - esimesed kaks eluaastat, esimeste elukuude jooksul on motoorne 
käitumine üsna pi ratud, üritavad ümbrust käte ja jalgade kaasabiga uurida, silma ja käe 
koostöö(nt. kõrinale käega pihtasaamine), roomamine, toeta istumine, aastaselt on 
enam vähem suuteline kõndima, poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad 
iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi. 
6. Koolieelikuiga​ - 2. kuni 6. eluaastani. Laste motoorne areng täiustub, paraneb li gutuste 
koordinatsioon(pealte sidumine, joonistamine). 
7. Kooli ga​ - 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub li gutusoskuste ja koordinatsiooni areng. 
Kirjutamine saadakse selgeks 8. eluaastaks. 
8.  Puberteet  ehk  murdeiga ​ - 11. kuni 16. eluaastani. 10.-12. eluaastat ki reneb tüdrukute 
kasv märgatavalt. Ki red bioloogilised muutused. Kujunevad teised 
sugutunnused(rindade arenemine tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja 
saavutatakse  suguküpsus. Kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas, 16.-20.  eluaastal . 
9. Varane täiskasvanuiga​ - 20-40 aastaselt, on inimesed on füüsiliste võimete kõrgtasemel. 
10. Keskmine täiskasvanuiga​ - 40-60 aastaselt, hakkab füüsilise tegevuse tase langema 
ning tekivad organismisisesed muutused( menopaus , nägemisteravuse langus). 
 
11.  Hiline  täiskasvanuiga​ - 60-aastaselt ja vanemalt, sagenevad inimestel kroonilised 
haigused(südamehaigused, kõrgvererõhutõbi), esinevad suuremal või vähemal määral 
kõikides kehaorganites. 
 
5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti 
Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: 
● Kerged  beebid ​- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest 
● Rasked beebid​ – ärrituvad kergesti, ei  kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest 
häiritud  
● Aeglaselt reageerivad beebid​ – vajavad rohkem aega kui teised kohanemiseks, on 
uutest olukordadest häiritud ja vähem akti vsed. 
 
6. Reflekside tähendus vastsündinu elus 
 
Kõndimisrefleks​ – kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema 
kõndimisli gutusi. See  refleks  kaob u. 2-3 kuu vanuses. 
Ehmatusrefleks​-  ootamatu  tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed 
laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob u. 4 kuu 
vanuses. 
Otsimisrefleks​- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab 
suu. Kaob u. 4 kuu vanuses 
Haaramisrefleks​ – vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pli ats) haarab ta 
sel est kinni. Kaob u. 5 kuu vanuses. 
Ujumisrefleks​ – kõhuli vette pandud imik teeb ujumisli gutusi. Kaob u. 6 kuuselt 
Pupil irefleks​ – silmaavad  ahenevad  ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 
 
7.  Kognitiivne  areng J.Piaget 
● 0-2 a- sensomotoorne periood​ –sel es  staadiumis  õpitakse keskkonda tundma ja sel ega 
toime  tulema  peamiselt  meelte  ja li gutuste kaudu. 
● 1-4 kuud – toimub käe ja suu ühistöö,​ maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust 
hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see 
tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. 
● 2-7 a –eeloperatsiooniline​ – sel el perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik 
egotsentriline hk  enesekeskne  mõtlemine.Areneb välja ki resti sõnavara. 
● 7-12a – konkreetsete operatsioonide periood​ – laps hakkab aru saama asjade 
pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted 
● 12-> - formaalsete operatsioonide periood​, kus kujuneb lõplikult välja loogiline 
mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, sel e perioodi juurde käib sül ogistlik 
mõtlemine ehk  eelduste  järgi järelduse tegemine. 
 
 
 
 
 
8. Sotsiaalne areng E. Erikson  (iga etapi nii positiivne kui ka negatiivne 
läbimine) 
● Usaldus või usaldamatus​ – sünnist kuni aastaseks saamiseni, esiteks peab laps 
omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada.kui kõik vajadused on 
rahuldatud ja vanemad hel itavad, si s tunneb ta maailma turvalisena, vastupidi si s hirmu 
● Autonoomia või kahtlemine ja häbi​ – aastad 1-3, kui laps on oma vanemaid usaldama 
õppinud, si s hakkab nende toel ja vastavalt arengule tegutsema, ül lahendamine 
arendab iseseisvust, kui ül  keerulised si s tekib lapsel  kahtlus . 
● Initsiati v või süü​ ​-  aastad 4-5 .Lapse füüsiline akti vsus ja keele kasut oskused on 
oluliselt arenenud. Ettevõtlikus kasvab, hakkab enam katsetama ja küsimusi esitama.kui 
küs peetakse rumalaks, võib temas kujuneda hoopis süütunne. 
● Edukus või alaväärsus​ – aastad 6-11. Kooli kka jõudmine , ülekaalus vaimsed küs. Kui 
julgustatakse hästi tegema ja lõpule vi ma ja ki detakse, areneb töökas ja ettevõtlik, aga 
kui vastupidi, kui tüütajat, võib tal tekkida alaväärsustunne. 
● Identsus või rol iähmasus​ –varane nooruki ga, saavutatakse füüsiline küpsus ja 
saadakse iseseisvaks.kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, si s jääb tema identsus 
ähmaseks 
● Inti msus või isolatsioon​ -  hiline nooruki ga,läbitakse edukalt  eeldusel ,et nooruk loob 
lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja 
isoleeritustunne 
● Generati vus või  stagnatsioon ​ – täiskasvanuiga.laste kasvatamine, laiemad 
ettevõtmised, mil es osaletakse ja mil e kaudu järgmise põlvkonda mõjutatakse, need 
kes seda ei vali, muutuvad suletuks, mis toob kaasa  stagnatsiooni . 
● Integraalsus või meeleheide​ – hiline täiskavanudiga.inimene vaatab tihti elule tagasi, 
võib leida et elul oli tähendus ja tunnetada rahulolu, või vastupidi, ja et parandada on 
juba  gilja , see inimene jõuab meeleheite seisundini. 
 
9. Seksuaalne areng S. Freud  (vihik; õ.lk. 134-135) 
●  Oraalne  faas sünnist kuni 12. Elukuuni. Peamiseks naudingial ikaks on suu. 
●  Anaalne  faas 1. - 3. Eluaastani. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu; seda 
protsessi kontrol ides tunneb laps naudingut, ühtlasi areneb tema enesekontrol ivilumus. 
● Fal iline faas 3. - 5. Eluaastani. Elavned huvi suguelundite vastu, mis väljendub muu 
hulgas masturbeerimises. Sel e ea peamine ülesanne on sooline  identifikatsioon . 
● Latentne faas 5 - murdeea  alguseni . Seksuaalreaktsioonid ja -huvid alanevad  ajutiselt , 
seksuaalsus nagu uinuks,  andes  aega lapse teadliku mina ning lapse üldhuvide 
kujunemiseks.