Sigmund Freudi teooria seksuaalsusest referaat (0)

....................................

Freudi teooria inimese seksuaalsusest ja selle kujunemisest

Referaat
Tallinn 2013
Sigmund Freud sündis 6. mail 1856. aastal ning oli Austria neuroloog. Ta on loonud mitmeid teooriaid , mille hulgas on ka psühhoseksuaalse arengu teooria. Freudi jaoks oli kõige olulisem seksuaalsus ja iha. Ta arvas et see ei motiveeri mitte ainult täiskasvanuid vaid ka lapsi ja isegi imikuid. Kui ta oma ideedega esmakordselt Viinis välja tuli, polnud keegi nõus neist rääkima, sest sellel ajal oli isegi seks täiskasvanute jaoks tabu .
 
Ta väitis, et tegelikult on orgasmi võime inimestel sünnist saati neuroloogiliselt olemas. Freudi jaoks polnud aga mitte ainult orgasm kogu asja motivaator, vaid igasugune naha helladest kohtadest puudutamine. Nii lastele kui täiskasvanutele meeldivad kallistused musid ja muud õrnutsevad toimingud . Nii panigi ta tähele et erinevatel aegadel elus valmistavad erinevad naha osad inimestele kõige rohkem mõnu. Edaspidi hakati neid osasid kutsuma erutustsoonideks. Freud mõistis, miks imikutele meeldis imeda rinda. Natuke hiljem muutub lapse tagumik koos potil käimisega oluliseks. Umbes kolme nelja aastaselt on laps avastanud, et oma suguelundeid katsudes järgneb mõnus tunne ning alles päris hilja hakkab inimestele tegelik suguühe kõige rohkem meeldima . Nende näidete alusel lõi Freud oma perioodide teooria.
 
Esiteks on oraalne ehk suuline periood mis kestab alates sünnist kuni umbes 18 elukuuni ning mil nii vajadused kui ka rahuldus hõlmavad ennekõike huuli, keelt ja hiljem ka hambaid. Imemine ja hammustamine on siis lemmiktegevused, sest last toidetakse kas siis rinnast või läbi pudeli . Toitmise ja magamamineku ajal on laps rahustatud, hoitud ja kiigutatud. Laps seostab nii naudingut kui ka pinge vähenemist nende sündmustega. Suu on esimene piirkond, mida beebi saab kontrollida
 
Pärast tuleb anaalne periood 18 kuust kuni 3-4 aastaseks saamiseni. Vanuses 2-4 eluaastat õpivad lapsed üldiselt kontrollima sulgurlihast ja põit. Laps pöörab erilist tähelepanu urineerimisele ja jääkide väljutamisele. Potil käimine viitab loomulikule enese-avastamise huvile. Psühholoogilise kontrolli tekkimist saadab arusaamine, et selline kontroll on uus naudingu viis. Lisaks õpivad lapsed kiiresti, et sulgurlihase ja selle kontrolli kasvav tase toob neile tähelepanu ja kiitust vanematelt. Tagasi hoidmine ja siis potil käimine on siis lemmiktegevusteks. Freud uskus, et beebi seksuaalne nauding keskendub sel ajal päraku piirkonnale.
 
Fallose periood kestab 3-4 aastast kuni 5-7 aastaseks saamiseni. See on periood, mil laps saab teadlikuks kas peenise omamisest või selle puudumisest. See on esimene faas, kus lapsed muutuvad teadlikuks seksuaalsetest erinevustest. Freud püüdis mõista pingeid, mida laps kogeb seksuaalse erutuse ajal – see tähendab, et naudingut genitaalse piirkonna stimuleerimisest. Erutus on seotud
lapse meeles, vanemate lähedase füüsilise juuresolekuga. Igatsus selle kontakti järele muutub aina
rohkem keerulisemaks lapse jaoks rahuldada; laps võitleb intiimsuse nimel, mida vanemad omavahel jagavad. Seda faasi iseloomustab lapse tahtmine minna koos vanematega voodisse ning armukadedaks muutumine tähelepanu üle, mida vanemad üksteisele jagavad. Freud jõudis oma vaatluste alusel järeldusele, et selle perioodi jooksul arenevad nii naistel kui meestel seksuaalsed küsimused.
 
Latentne ehk tagasihoidmise periood kestab kuni puberteedini. enamus lapsi tundub parandavat oma kiindumust oma vanemate suhtes üsna pea pärast 5-aastaseks saamist ning pöördub suhete poole eakaaslaste ja koolitegevuste, spordi ja teiste oskuste poole. Seda faasi vanuses 5-6 kuni puberteedi alguseni nimetatakse latentseks perioodiks. Nii vanemate kui laste jaoks on see suhteliselt rahulik ja psühholoogiliselt sündmusetu aeg, periood, milles seksuaalne tung on uinunud. Latentse perioodi jooksul valavad lapsed oma libiidsed energiad aseksuaalsetesse harrastustesse nagu kool, kergejõustik ja sama-soolised sõprused. Kuid peagi puhkeb puberteet ja genitaalid muutuvad jällegi libiidse energia fookuseks . Latentne faas on suhtelise rahu faas. Freud arvas et seksuaalsust hoitakse sellel ajal tagasi, et rohkem elust õppida. Tõsi on, et enamus lapsi on algkoolis seksuaalselt suhteliselt väheaktiivsed, samas umbes 25% masturbeerib päris usinalt. Freudi ajal need lapsed olid vähemalt tunduvalt vaoshoitumad kui tänapäeval.
 
Genitaalne periood hakkab puberteedist ja on viimane periood. Seksuaalhuvi suureneb jälle ja vahekord muutub oluliseks. Nüüd on poisid ja tüdrukud teadlikud oma eraldi seksuaalsetest identiteetidest ning hakkavad otsima viisi, kuidas oma erootilisi ja inimestevahelisi vajadusi rahuldada. Freud arvas, et homoseksuaalsus on selles faasis eakohase arengu puudumise tulemuseks; kuigi paljud arvavad , et see on positsioon, hoolimata tänapäevasest arusaamast terve seksuaalse arengu erinevuste kohta. Genitaalses faasis, kus lapse energia jällegi genitaalidele keskendub, pöördub huvi heteroseksuaalsetele suhetele. Mida vähem energiat laps investeerib lahendamata psühhoseksuaalsesse arengusse, seda suurem on võime arendada normaalseid suhteid vastassugupoolega.
Freudi järgijad usuvad, et kõik inimesed läbivad need perioodid selles järjekorras ja umbes sama vanalt ning Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia. Freud tugines oma igapäevases töös ja ka inimeste nõusatmises ka oma teooriale ning on oma patsiendi sümptamitele reageerinud lausega: ,,Mu kallis Jung , lubage mulle, et te kunagi ei hülga seksuaalsuse teoriat. See on kõikidest asjadest kõige olulisem. Te saate aru, et me peame tegema sellest dogma, vallutamatu kindluse.'' (Jung 1963: 151)(Sigmund Freud '' Inimhinge anatoomiast'': lk 193)
 
Kasutatud kirjandus:
4