ERITOITUDE TUNDMINE (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

rtf

Eritoitumine

teistsugused või ei avastata haigust õigeaegselt. Aastast aastasse on tsöliaakiahaigete laste arv Eestis märgatavalt kasvanud. Haigus esineb tavaliselt perekonniti (pärilik eelsoodumus). Haigus avaldub tavaliselt imikueas, mil lapsed hakkavad sööma teravilja-jahust putrusid. Kauakestnud tsöliaakia põhjustab raskeid ainevahetus- ja arenguhäireid. Tsöliaakia võib aga avalduda igas eas ja see on eluaegne haigus. Haigus võib avalduda nädalatest aastateni peale teraviljadest toitude söömist. Haigus tekib ainult siis, kui laps on saanud haigust vallandavaid toite (nt. Manna-puder, neljaviljapuder jne.). Mida nooremas eas haigus avaldub, seda tüüpilisemad on nähud. Haigusnähud on: o krooniline kõhulahtisus,  o kõhnumine, o kaalupeetus, o kõhuvalu, o villiline nahalööve, o naha kuivus ja ketendus, o kasvupeetus, o aneemia,

Toitumisõpetus

32

docx

hiuhiuhiuhhiu

see olla alla 5%. Kui inimese päevane energiavajadus on 2000 kcal, peaks tema menüüs olema süsivesikuid 250-300 g. Seejuures peaks lisatud suhkrute kogus kõikides toitudes kokku jääma alla 50 grammi päevas. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine koos lisatud suhkrute vähendamise ja piisava liikumisega tagavad parema tervise kogu eluks! Lisatud suhkruteks nimetatakse suhkruid, mida kasutatakse kodus toidu valmistamisel (näiteks pudru ja tee sees) või lisatakse toidutööstuses toitude tootmisel (näiteks kondiitritoodetesse, maiustustesse, karastusjookidesse, magustatud piimatoodetesse, sageli ka soolastesse toitudesse). Lisatud suhkrud ei tohiks anda üle 10%, ideaalis peaksid need andma alla 5% päevasest soovituslikust energiast. Kui inimese päevane energiavajadus on 2000 kcal, siis peaks tema menüüs olema süsivesikuid kokku 250-300 grammi, seejuures peaks lisatud suhkrute kogus (ise valmistatud ja toodetud toitudest kokku) jääma alla 50 grammi päevas.

Toit ja toitumine

652

pdf

Asjaajamise alused

 Menüüde tüübid 82  Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85  Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92  Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6. Kalkuleerimise alused 95  Külm- ja kuumtöötlemiskaod toitude valmistamisel 97  Toiduainete koguste ja kaduse arvutamine tooraine kalkuleerimisel 99  Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2   Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108

Analüüsimeetodid äriuuringutes

35

docx

Eritoitumine diabeetikule

16  fariinsuhkur - tumepruun ning karamellimaitsega tuhksuhkur - on peenestatud kristallsuhkur, millele on paakumise vältimiseks lisatud veidi tärklist moosisuhkur - lisatud pektiini, sidrunhapet ja säilitusainet karamellsuhkur zelee- ehk tarretisesuhkur - lisatud pektiini, tärklisesiiurpit ja sidrunhapet pärlsuhkur - toitude kaunistamiseks, ei sula ahjus vanillsuhkur - komponentideks on suhkur, looduslik vanilliaroom ja vanill vanilliinsuhkur - koosneb ainult suhkrust ja sünteetilisest vanilliaroomist kaneelisuhkur - lisatud suhkrule kaneeli ning tolmlemisvastaseid aineid tarretisesuhkur - lisatud tarrendainet tükksuhkur - valmistatud valge suhkru kokkusurumise teel suhkrusiirup - valmistatud rafineeritud suhkrust ja veest

Toit ja toitumine

45

docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei

Toitumine

33

docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

Puljong Kondid raiutakse või saetakse väiksemateks tükkideks (5-6 cm), liha pestakse. Pruuni lihapuljongi puhul konte röstitakse pannil või ahjus. Tooraine pannakse külma vette keema ning aetakse kiiresti keema, peale kogunev vaht riisutakse. Puljong keedetakse nõrgal kuumusel nii, et vedelik vaevu väreleb. Keetmisel riisutakse vajadusel ka vaht kui seda tekib ning ka peale tekkiv rasv mis võib anda õhuhapnikuga reageerides halva maitse. Puljongi rasv kasutatakse ära teiste toitude valmistamisel. Umbes tund enne valmimist pannakse puljongise röstitud maitseköögiviljad (sibul, porgand, seller, pastinaak, porrusibul) ning maitsestatakse. Valmis puljongist võetakse välja kondid ning see kurnatakse. Kalapuljongite puhul eemaldatakse kalapeadel lõpused ning silmad. Kontsentreeritud puljongid ­ keedetakse 8 ­ 10 tundi, maitseköögiviljad lisatakse 3 tundi enne keetmise lõppu. Puljong kurnatakse ning keedetakse kokku. Keedetakse kaanega

Kokandus

80

docx

Toidukauba õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest.  1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda

toiduainete sensoorse hindamise alused

44

doc

Toit

Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Kuigi erinevate, ainult taimsete valkude kooskasutus võib toitujale tagada enam-vähem täisväärtusliku, tasakaalustatud valgusegu, pole sellisel kombineerimisel sügavat mõtet. Rõhutame siinkohal, et see eeldab väga korrektseid ja täpseid teadmisi taimsete valkude aminohappelisest koostisest ning tarbitavate taimsete toitude igapäevaste koguste täpset arvestamist. Teiseks, inimorganismi satub taimedega ka terve rida täiesti mittevajalikke ühendeid. Kolmandaks, eluks vajalike aminohapete probleemi lahendamiseks pole tarvis seedekulglat, aga sisuliselt kogu organismi üle koormata taimsete ballastainetega. Inimorganismi valguvajaduse määramiseks on vajalikud mitmed arusaamad ja näidud ning alljärgnevalt me neid ka tutvustame. Valguvajaduse hindamiseks määratakse nii valgu hulk kui ka tema kvaliteet.

Keemia

Kommentaarid (0)