Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metssiga (0)

1 Hindamata
Punktid
Tartu Forseliuse Gümnaasium
Uurimustöö
Metssiga
Koostaja : Hendrik Hiiop
Juhendaja : Ester Oja
Tartu 2012
Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Tutvustus
  • Toitumine ja eluviis
  • Vaenlased
  • Kokkuvõte
  • Lisa
  • Kasutatud allikad
    Sissejuhatus
    Tutvustus
    Eestis elab umbes 30 tuhat metssiga. Põrsad on neljanda elukuuni heledad ja triibulised.
    Kuldid tähistavad oma territooriumi kihvadega puudele jutte vedades ja end nende vastu sügades.
    Metssead armastavad võtta mudavanne, sest kehale jääv mudakiht kaitseb putukate eest.
    Metsseal on 44 hammast . Kultidel arenevad välja võimsad silmahambad ( kihvad ).
    Kõige paremini arenenud meel on metsseal haistmine , ta võib tunda toidu lõhna isegi 70 cm sügavuselt kõdu seest.
    Messiga võib teha väga madalaid jorisevaid häälitsusi, mis asjatundmatu inimese võivad päris ära hirmutada.
    Toitumine ja eluviis
    Metssiga on kõigesööja. Suurem osa toidust hangitakse maad songides. Sealt leiavad nad taimede maa-aluseid osi: juuri, risoome ja mugulaid. Samuti süüakse taimede maapealseid osi: lehti, noori võrseid, oksi ja puukoort. Metssead armastavad ka põllukultuure: sügiseti külastatakse vilja- ja kartulipõlde. Hea meelga süüakse ära ka vihmaussid , kõiksugused vastsed , tõugud, putukad, roomajad, kahepaiksed , pisiimetajad ja linnu munad. Ära ei öelda ka korjustest. Sügisel ja talvel moodustavad  suure osa toidulauast tammetõrud. Nälja korral võivad metssead isegi nõrku või surnuid liigikaaslasi süüa. Elupaigana eelistab niiskemaid, heade varjetingimustega metsi: laialehised ja segametsad, sooservad, veekogude kaldaalad. Liigub väga palju tihnikutes. Eelistatult elab mosaiiksel maastikus. Aktiivne on ta videvikus ja öösiti. Väga hea haistmise ja kuulmisega. Elavad karjas, v.a. suguküpsed kuldid, kes liiguvad ringi üksikult.
    Vaenlased
    Metssea kõige suurem looduslik vaenlane on hunt, kes  peamiselt murrab põrsaid. Kuna huntide arvukus on Eestis suhteliselt väike, siis sigade arvukust nad väga ei mõjuta. Hetkel võiks kõige suuremaks vaenlaneseks pidada inimest, kes kütib aastas üle 10 000 looma. Samuti võivad kuldid jooksuajal hukkuda teise rivaali kihvade tõttu. Ei saa välistada, et ka ilves ja karu võivad mõne metssea murda.
    Kokkuvõte
    Metssiga võib üles kaevata kartuli põlde ja vilja põlde.
    Lisa
    Kasutatud allikad
    http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metssiga.ht m
    http://lemill.net/content/webpages/metssiga
    http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=68
    http://www.wildhogsmc.ee/metssiga.php
  • Vasakule Paremale
    Metssiga #1 Metssiga #2 Metssiga #3 Metssiga #4 Metssiga #5 Metssiga #6 Metssiga #7 Metssiga #8 Metssiga #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor viinuska Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Pärandkoosluste loomastik
    35
    doc

    Pärandkoosluste loomastik

    Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................

    Pärandkooslused
    Eesti imetajad
    30
    doc

    Eesti imetajad

    Grupp püsib tavaliselt oma territooriumil. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed. Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri sagedusega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ning võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades. Metssead on tuntud oma agressiivse temperamendi poolest. Kui metssiga üllatada või teda nurka suruda, siis ta kaitseb ennast kogu oma jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi

    Loodus



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun