Loomapidamise mehhaniseerimise lühikursuse kordamisküsimused (0)

Sarnased õppematerjalid

32

pdf

Loomakasvatuse arvestus - kokkuvõte olulisimast

seda taimsetes söötades vähe ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Energia kategooriad. Kogu- ehk brutoenergia (põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest!! Seeduv energia – seedunud orgaanilistes ainetes sisalduv energia. Metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia – näitab tegelikult söödast imendunud toitainete energiat. Netoenergia – energia, mida loom kasutab siseelundite ja lihaste mõningaks tööks magavas olekus ja mis eritub organismist toodangu energiana. Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ, siis sööda brutoenergia on suurem, neto madalam!! 14 Veiste söödad. Talve söödad: hein, põhk, silo, juurviljad, kartul, õlle- ja piiritusetööstuse, jõusööt ja mineraalsöödad. Talvel kulub piimakilo kohta 250-400 g jõusööta.

Põllumajandus

54

pdf

Lamba- ja veisekasvatus

Kuni võõrutuseni saavad talled emadelt utepiima, kuid võõrutusejärgselt peavad talled kohanema vaid rohusöötadel põhineva dieediga. Valiku tunnus noorlammastel: Lihaks Karjatäienduseks Kasvatatakse 6-7 kuu vanuseks, Utt-talled paaritatakse: kui kehamass on 40-45 kg. 1) ̴̴̴10-12 kuu vanuses 2) 18 kuu vanuses 8) Tiinete ja imetavate uttede söötmine. 0 punkti (kurtunud) – äärmiselt nälginud loom, võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkt (väga lahja) – rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) – õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) – nimmelüli ogajätked ja roidejätked on ümarad, tuntavad tasastena, need on tunda vaid tugevamai vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel. Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. 4 punkti (rasvunud) – paksu rasvakihiga. 5 punkti (väga rasvunud) – väga paksu rasvakihiga.

Loomakasvatus

1

docx

Lambakasvatus

Paljudes maades kasvatatakse lambaid piima pärast,millest valmistatakse juustu ja jogurtit, kohupiima.Reproduktsioonijõudlus on lammaste sigivus ja võime anda järglasi. Põhi karja pügatakse kas 1x aastas,2x aastats või 3x 2 aasta jooksul.Talesid pügatakse 6 kuu vanuselt.Lambavilla kvaliteedinäitajad peenus,pikkus,tugevus,säbarus,venitavus,vetruvus,elastsus,vormitavus,läige,värvus,niiskus,hügroskoopus jm.Lammas on sesoonselt polüestriline loom: indleb innasessioonil ja võib omada mitut innatsüklit.Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist, siis paaritatakse juuli teine pool, augustis. Kevadist , siis nov alguses. Paaritusviisid: haaremp- moodustatakse haaremsühm ja lastakse karja sugujäär. Käestp- indlv utt pannakse jääraga ühte sulgu.Lammaste poegimine vastsündinud tall ja emasloom peavad olema koos vähemalt 24 tunni vältel, kui see ei ole veterinaarselt vastunäidustatud

Lambakasvatus

102

ppt

Lammaste pidamistehnoloogia

Lammaste pidamistehnoloogia Dots. Peep Piirsalu, EMÜ Fotod: Peep Piirsalu Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul  Talvise laudaspidamise puhul võivad lambad pääseda laudast vabalt jalutusalale, kus toimub ka lammaste söötmine Talvine pidamine vaba väljapääsuga jalutusalale (väikefarm) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt v

Põllumajandus

8

pdf

Loomakasvatus

1. Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad) Arvukus 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1938/39. a oli Eestis 695000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1990. aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast 2000. aastal peeti ületalve 28,2 tuhat lammast 2010 ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72400 lammast Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha-ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Karjade suurus 2001.a. 4850 lambafarmi- uttedega majapidamisi, kes pidasid 26790 utte. Keskmine lambafarmi suurus oli seega 5,5 utte majapidamise kohta. Enamikes majapidamistes (91,7%) peetakse alla 10 ute ning alla 10 pealistes lambafarmides peetakse 54 % uttede üld

Loomad

7

doc

Lammaste tõud ja iseloomustus

Lammas (tõud) Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm. Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis

Loomakasvatus

9

doc

Konspekt

Lammaste lihajõudlus- elusal loomal: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures. 1 punkti­ väga lahja. 2 punkti­ lahja 3 punkti­ hea toitumus (soovitud) 4 punkti­ rasvane 5 punkti­ väga rasvane Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid 0 punkti (kurtunud) ­ harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkti (väga lahja) ­ nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) ­ nimmelüli ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, üksikuid ogajätkeid on tunda kurdudena. Roidejätked tuntavad ümaratena, kuid sõrmi on võimalik suruda roidejätkete alla

Lambakasvatus

11

doc

Seakasvatuse kordamisküsimused

Elatussöödaks tarvitab siga 100 kg kehamassi kohta ligikaudu 1/3 võrra rohkem toitaineid kui veis. Sigade söötmise korraldamisel on oluline, et eeskätt oleks kaetud nende energia ja proteiini- tarve. Noortel kasvavatel sigadel on oluline ka kriitiliste aminohapete tarbe katmine sööta- dega. Proteiinitarve on suhteliselt suurem noortel kasvavatel sigadel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt tailiha arvel. Siga on kõigesööja loom, mistõttu talle võib sööta väga mitmesuguseid söötasid. Üldse võib seasöödad jagada kolme rühma: · energiasöödad (teraviljajahud, ka kartul, juurvili); · proteiin- ehk valgusöödad (õlikoogid, srotid, kaunviljajahud, loomsed söödad peale vadaku); · odavad rohusöödad, mida antakse sigadele väikestes perefarmides, kus sigu nuumatakse oma pere tarbeks. 11. Erinevate vanuse- ja pidamisrühmade söötmine (imik- ja võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, sugusead).

Seakasvatus

Kommentaarid (0)