Jõuseadmelt a) sisepõlemismootoriga b) elektrimootoriga c) kombineeritud 6. Gabariitidelt ja massilt a) minilaadurid b) normaalmõõtmetega laadurid. 2. Rataslaadurite liigitus. Rataslaadureid toodetakse väga mitmesuguste tööorganitega, mis määravad nende kasutusvaldkonna. Liigitatakse tööorgani tüübilt a) kopplaadurid b) harklaadurid c) haarats- või greiferlaadurid. Rataslaadurite tööorgani tõstemehhanism võib olla: a) Z-tüüpi hoovastikuga b) IT-tüüpi laadurite paaris kallutus-tõstehoovastik c) monohoovaga kallutus- tõsteseade d) teleskoopiline. 3. Kopplaadurite kasutusala, liigitus ja koppade tüübid. Kopplaadureid kasut peamiselt puistematerjalide laadimiseks, ümberpaigutamiseks ja ladustamiseks. Kopa täitmise ja tühjendamise viisilt jaotatakse: a) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega b) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega ette ja külgedele c) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega 180˚ ulatuses d)
Furgoon, Madel-, kallur-, veduk-, tsistern- ja eriotstarbelised autod. 9. Puistematerjalide vertikaalseks transportimiseks on parimad: 4. aerorennid 3. koppelevaatorid 10. Lihtsad e. abitõsteseadmed on: 4. vintsid 2. tungrauad 5. talid 11. Masttõstukid ja ehitusliftid võivad omada ............ tõstemehhanismi: 4. tross- plokk 2. hammasratas- hammaslatt 12. Nimetage ühekopaliste laadurite standardkoppade tüübid. Sirge sileda lõikeservaga, sirge hammastega lõikeservaga, eenduva sileda lõikeservaga, eenduva keskosa hammastega lõikeservaga. 13. Tornkraanade peaparameetriteks on: 1. tõstevõime 4. lastimoment 3. tõstekõrgus 14. Kraana nooleulatust ( tõsteraadiust ) mõõdetakse: 3. kraana pöördeteljest konksu tsentrini 15. Loetlege iseliikuvate noolkraande noole pikendamise viisid.
KMK-5 5 7 34,5 - 20 120 - KMK-10 10 7 34,5 - 20 120 - Tabel 9 Kahvelhaaratsiga laadurite iseloomustajad Tüüp Mark Kandevõime, t Kiiruss, km/h Max tõstekõrgus, m Min pöörderaadius, m a/l 4022 2 20 2,8 2,20 a/l 4016 3 30 4,2 4,20 a/l 4043 3,2 30 4,0 3,70
Phtmld lv ld−lv 81 ntm = =2 38 kus täheühendid kr ja tm tootlikkuste juures tähendavad vastavalt kraanat ja tagalamasinat. Kai ööpäevane läbilaskevõime saab määrata: Lköp Lmöp mmax ktv Lköp = 1 000 × 5 × 0,8 = 4 000 TEU kus k tv – laadurite tootlikkuse vähenemise tegur, kui laadureid on üle ühe: k tv =1,0 kui mmax=1; k tv =0,9 kui mmax=2; k tv =0,8 kui mmax>2. 10. LAEVA JA VAGUNITE TÖÖTLEMISAJA ARVESTUS Laeva töötlemisaeg leitakse, arvestades laevale laaditava kauba kogust ja kai keskmist tootlikkust:
b) Jäik raam Juhtimisviisid: 154-Millised on tüüpilisemad tsüklilise tööprotsessiga laadurid tööorgani järgi? a) Kopplaadur b) Harklaadur c) Haarats- ja greiferlaadur 155-Milliseid jõuallikaid kasutatakse laadureil? a) Sisepõlemismootor b) Elektrimootor c) Kombineeritud mootor 156-Kus ei tohi töötada SPM-iga laadurid? Halvasti ventileeritud siseruumides 157-Millised võivad olla laadurite tööorgani tõstemehhanismid? a) Sarniir-hoob b) Teleskoopiline c) Z-tüüpi hoob 158-Milline võib olla rataslaadurite tööseadme kinnitus raami külge? a) Frontaalne jäik kinnitus b) Täispöördelise pöördmehhanismi kaudu c) Külgmine kinnitus 159-Kuidas võib toimuda kopplaaduri kopa täitmine tühjendamine? a) Frontaalne täitmine frontaalne tühjendamine b) Frontaalne täitmine taha tühjendamine
1.a,c), c) haarats- või greiferlaadurid (vt TV joon 1.2). 155-Milliseid jõuallikaid kasutatakse laadureil? a) sisepõlemismootoriga b) elektrimootoriga c) kombineeritud 156-Kus ei tohi töötada SPM-iga laadurid? Harklaadurid võivad olla varustatud nii sisepõlemismootorite kui ka elektrimootoritega Viimased on peamiselt kasutatavad kinnistes, halvasti ventileeritavates ruumides. Käiguosadena kasutatakse neil kõiki eelmainitud rataskäiguosade tüüpe. 157-Millised võivad olla laadurite tööorgani tõstemehhanismid? a) sarniir-hoob tüüpi b) teleskoopiline c) Z-tüüpi hoovastikuga 158-Milline võib olla rataslaadurite tööseadme kinnitus raami külge? a) frontaalne jäik kinnitus b) pöördemehhanismi kaudu c) külgmine kinnitus 159-Kuidas võib toimuda kopplaaduri kopa täitmine tühjendamine? a) frontaalse täitmise ja frontaalse tühjendamisega b) frontaalse täitmise ja taha tühjendamisega, c) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega ette ja
väävelhappe kastepunktist 140 0C, tavaliselt võetakse arvutuslikuks minimaalseks temperatuuriks 180 0C. Utilisatsioonikateldest saadavat auru saab kasutada soojavarustussüsteemides nagu kütte-, ventilatsiooni-, konditsioneerimis-, kütuse eelsoojendamise jt süsteemid, kuid suurima efekti annab abi-auruturbiinide kasutamine laeva osaliseks või täielikuks varustamiseks elektrienergiaga laeva käigu ajal. Utilisatsioonikatlad paigaldatakse peamasinate väljalaskegaaside torustikele turbo-laadurite ja SCR katalüsaatorite järele, tavaliselt paiknevad need masinaruumi šahtis. Ehituselt võivad need olla veetoru tüüpi, kuid väiksematel laevadel kasutatakse ka gaas-toru- või kombineeritud utilisatsioonikatlaid. Gaaside madala temperatuuri tõttu on utilisatsioonikatelde küttepinnad, võrreldes koldega kateldega, sama aurutootlikkuse juures mitu korda suuremad, mistõttu katla gabariitide vähendamise eesmärgil kasutatakse laialdaselt
Peale selle iseloomustab ekskavaatorit suur kaevejõud, mis teeb ta sobivaks raske pinnase kaevamiseks karjääris. Puistepinnase laadimiseks või suuremõõtmelise pakendatud kauba laadimiseks pole seda vaja. Olulisemaks muutuvad energia ja materjalide kulu ning masina hind. Näiteks IV grupi ekskavaator kaalub 21...25 tonni, ja kaevejõud on 15 t, otsekopa maht 1,2 m3, samasuguse kopaga laadur kaalub vaid 2...3 tonni. Levinud on ka traktoritele monteeritavad frontaallaadurid. Laadurite kasutusomadused sõltuvad baasmasinate tehnilistest näitajatest. Üldjuhul nende tootlikkus ja manööverdamisomadused jäävad alla spetsiaalmasinatele. Põhjuseks mehaaniline transmissioon, hüdropumba ebapiisav jõudlus, roomikmasinatel roomikuhambad, mis purustavad liikumispinda, vedrustus, mis halvendab püsivust jne. Samuti on puudulikum kopavarre ehitus võib puududa rööpkülikukujuline kopa kinnitus mis tagab kopa asendi muutumatuse noole liigutamisel
annaabi.ee 
