h F · Vickersi kõvadus HV S d Kõvadusteimid · Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel · , , Kõvaduse määramine · Otsaku (indentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsak on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (teemant,; kõvasulam; karastatud teras, ; ) ja on kuuli, koonuse, püramiidi kujuga · Enamleevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel Kõvaduse määramine · Otsaku suure koormusega sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Pärast koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. · Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg
Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nihik 0-150mm 0,1mm 2. Sügavuskruvik 0-100mm 0,01mm 3. Detail mõõdetavate aukudega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Mõõde Mõõde sügavuskruvikuga Ava nr. Otsak nihikuga 1 2 3 Keskm. 1 19,8 (0-25) 19,71 19,76 19,73 19,73 2 30,5 (50-75) 30,51 30.52 30,51 30,51 3 34,3 (50-75) 34,31 34,33 34,33 34,3 4 46,4 (50-75) 46,43 46,42 46,41 5 54,7 (75-100) 54,68 54,69 54,67 37,61 4.Töö Käik ja Mõõteriista ehitus
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2. Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Töö selgitus Kõvadus on materjali võime vastu panna...
keha (otsak) sissetungimisel. Otsakon valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (teemant, kõvasulamvõi karastatud teras) ja võib olla kuuli-, koonuse- või püramiidikujuline. Enamlevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsakusissesurumise teel. Otsaku küllaltki suure koormusega sissesurumise tagajärjeldeformeeritakse plastse materjali pinnakiht jäädavalt. Pärast koormusekõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg. Mida suurem onmaterjali kõvadus (ka tugevus), seda väiksem on tekitatud jälg. Elastsete materjalide korral, mis on plastselt vähe deformeeruvad, mõõdetakse kõvadust koormuse mõjudes.Kõvaduse mõõtmise meetodi valikul lähtutakse detaili/materjali eeldatavast kõvadusest (otsaku kõvadus peab olema mõõdetava materjali kõvadusest märgatavalt suurem), pinnaviimistlusest (pinnakareduse mõju), paksusest (kuni
b) Võtsin vastava seademõõdu, asetatsin selle püsti siledale kontrollplaadile ja juhtisin otsaku seademõõdu avasse. c) Vasaku käega hoidsin kinni kruviku alusest ja surusin seda seademõõdu vastu, et kruvik ei saaks üles tõusta. d) Keerasin parema käega käristi mutrist kuni käristi tegi 2...3 krõpsu. Igaks juhuks nihutasin kruvikut külg-suundades, sest otsak võib mõne astme taha kinni jääda või augu põhi ei pruugi olla tasane. e) Võtsin kruviku seademõõdust välja. f) Kinnitasin piduri. g) Hoides vasaku käega trumlist, avasin paremaga käristi mutri. Kui trummel ei avanenud kohe, siis lükkasin seda telje sihis. h) Seadsin trummli nulli. i) Kinnitasin käristi mutri jälgides nullasendit. j) Avasin pidur.
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga Sügavuskruviku otstarve ja ehitus Mõõteskeem: 1 Mõõtetulemused: Mõõde Mõõde sügavuskruvikuga Ava nr. Otsak nihikuga 1 2 3 Keskm. 1 53,6 (50-75) 53,90 53,94 53,92 53,92 2 12,5 (0-25) 12,81 12,85 12,80 12,82 3 13,7 (0-25) 14,04 14,01 14,48 14,18 4 33,3 (50-75) 33,97 33,88 33,89 33,91 5 37,2 (50-75) 37,18 37,95 37,70 37,61
1. Trapp ujuva haisulukuga ,,Primus" 2. Põranda- või keldritrapp 3. Kraanikausi sifoon 4. Pesumasina vee- ja äravooluühendus 5. Köögivalamu sifoon 6. Vanni või dusi sifoon 7. Tilgalehter kütte- või kliimaseadmetele 8. Õuetrapp 9. Sademeveelehter B: Torud ja liitmikud 10. Püstik 11. Äravoolutoru 12. Õhustustoru 13. Hoonekollektor 14. Läbiviiguhülss C: Turvalisus ja hooldus 15. Tuulutuspüstiku otsak 16. Puhastusava 17. Tagasivooluklapp Reovee puhastamine Miks? Kuidas hinnatakse reostuse taset? Kui palju reostust eemaldatakse puhastamise käigus? Reovee puhastamine Reovee puhastamine läbib kolme etappi: I etapp- Mehaaniline puhastamine II etapp- Bioloogiline puhastamine III etapp Keemiline puhastamine Täname kuulamast! Tallinn 2010
. lõppen 3) Sarnanema kellega või kellele? kellega 4) Moodusta tud-vorm sõnast taotlema? taotletud 5) Põhinema millel või milles? millel IV Tähendus 1) Mida tähendab sõna vabandama? andestama, andeks andma; õigustama 2) Kas koheselt, kohe või otsemaid? kohe, otsemaid 3) Mida tähendab sõna käsitsema? käte abil kasutama, nt masinat, tööriista 4) Mida tähendab sõna kaasaegne? kellegagi v millegagi samaaegne 5) Mida tähendab otsak? otstükk, otsmine osa V Soovitused, tähendusvarjundid 1) Kas õigel ajal või õigeaegselt? õigel ajal 2) Kas võib kasutada väljendit seaduse projekt? Soovitatakse vältida 3) Kas võib kasutada vabandame ebameeldivuste tekitamise pärast? .Jah võib 4) Kas võib öelda: see valik on öko? Õige on see valik on ökoloogiline. 5) Mitu ülekantud tähendust leiate sõna muld kohta? Too näited. a
Materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine Füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine Tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll 12. Milles seisneb metallide kõvaduse mõõtmine? Kõvadust määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse 13. Loetlege põhilised materjalide kõvaduse mõõtmise meetodid? Brinelli, Rockwell, Vikers. 14. Kuidas mõõdetakse materjalide kõvadust Brinelli meetodil ( otsak, kuidas saadakse kõvaduse väärtuse, kuidas tähistatakse, joonis )? Kõvasulamkuul, Jõud/augu pindala, 185 HBW 5/750/20. 15. Kuidas mõõdetakse materjalide kõvadust Rockwelli meetodil ( otsak, kuidas saadakse kõvaduse väärtuse, kuidas tähistatakse, joonis )? kõvasulam-teraskuuli või teemantkoonuse, Sügavus/pindalaga, 59 HRC 16. Kuidas mõõdetakse materjalide kõvadust Vickersi meetodil ( otsak,
hea pinnaviimistlus, samuti ka korralik baseerimine töölaual. Kõvadusarv saadakse otsaku sissetungimissügavuse järgi uuritavasse materjali. Mida suurem on jälg, seda väiksem on kõvadus. Metalsete materjalide puhul leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C- skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R- ja M- skaalal. Arvutamise valem: kus h otsaku sissetungimise sügavus N skaalale omane konstant S - skaalajaotis Katsetamisel surutakse otsak materjalisse eeljõuga F0= 10 kgf (98 N) ja fikseeritakse asend. Seejärel suurendatakse seda põhijõuni 60 kgf (588 N), 100 kgf (980 N) või 150 kgf (1470 N) ja taastatakse esialgne jõud F0. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungi uise sügavuste vahe. Vickersi meetod meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. Sobib nii metalli kui sulami kõvaduse määramiseks ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks
kirjavahemärgistus Ohjama juhtima Tarima vedama Isak üksik, erak Olme igapäevane Tarnima hankima Jõnk rumal Olve olukirjeldus Team meeskond Kaarel rabamurakas Olve olukirjeldus Teave informatsioon Kaasama kaasa tõmbama Ortograafia õigekiri Teip kleeplint Kaema vaatama Otsak otsmine Teraapia ravi Kahu öökülm Palang - põlemine Tiidsalt jõudsalt Kainik 7-11 aastane laps Pale nägu Tour reis Palukas pohl Triller põnevik Turiaad võistlus Tõik fakt Tähik kviitung Täksima komposteerima Täksima taguma Türp kombinesoon Ulme ebareaalne Ulme fantaasia Ulmeline fantastiline Uutma uuendama
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas(vt. joonist), kui varda ristlõige S= 10 mm2 ja jõud 4 625 N. Student Response Value Correct Answer Answer: 462,5 70% 463 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Correct Value Feedback Response Answer A. Varras ei 0% deformeeru antud jõu korral. B. Varras 0% Student Correct Value Feedback Response Answer deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb. C. Var...
Tunduvalt halvem kasutada kui pihustiga pudelis vahendit, sest paberit tuleb pesuvette kasta.Puhastab: Kahe supilusikatäiega kippusid aknad veidi tuhmid jääma, kangem segu puhastas hästi. Ei jätnud aknale pesemistriipe. Peaaegu lõhnatu, mis on väga meeldiv. Mayeri klaasipuhastusvahend antistaatilise toimega (500 ml, 24 kr) Kasutamine: Ülekaalukalt parima pihustiga ja mugavaim pudel: pisike, mahub hästi kätte, pritsib ühtlaselt, vedelik ei hakka voolama, vaid püsib aknal. Pihusti otsak pole pärast kasutamist suletav. Puhastab: Aknale kipuvad jääma pesemistriibud, mis tuleb pärast eraldi maha nühkida. Aga kui veidi vaeva näha, jääb aken ilus särav.Lõhn. Meeldiv, ei sega sugugi. Kodu experti klaasipuhastusvahend (700 ml, 32 kr) Kasutamine: Pihustab halvasti: ühtlase joana, mitte piiskadena, nii et vedelik jookseb kohe mööda akent alla. Muidu hästi käsitsetav pudel, kork on samuti mugav.
Kristel Eslas. PM-20 iseseisev töö Esitada hiljemalt esmaspäev 23.11.2020 Kasutades kombaini manuaali leida vastused. http://manuals.deere.com/omview/ OMZ93235_21/?tM=HO (link tahvlis). Esitada meili teel [email protected] või kirjalikult 1) Kombaini igapäevane määrimine ja hooldus. 2) Kombaini hooldus hooaja lõpus 3) Nimetada nupud JD kombaini juhtkonsoolil ja juhtkangil 1) Heedri käivitamise ja kaldtransportööri reversori lüliti. 2) Separaatori rakenduslüliti. 3) Harvest Smart™-i etteandekiiruse aktiveerimise nupp (sõltuvalt varustusest.) 4) Mootori pöörlemissageduse nupp. (kõrge.) 5) Mootori pöörlemissageduse nupp. (keskmine.) 6) Mootori pöörlemissageduse nupp. (madal.) 7) 3. käigu nupp. (sõltuvalt varustusest.)1 8) 2. käigu / ProDrive™-i režiimi 2 nupp.(sõltuvalt varustusest.)2 9) 1. käigu /ProDrive™-i režiimi 1 nupp. (sõltuvalt varustusest) 2 10) Parkimispiduri nupp (sõ...
(Ts). Vastupidiselt vedelast olekust tardunud olekusse ulemineku temperatuuri nimetatakse tardumis- voi kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Sulamistemperatuur on metallide uheks liigituse aluseks: Kergsulavad metallid Ts<327 °C Rasksulavad metallid Ts>1539 °C Kesksulavad metallid Ts=327...1539 °C Kovadus (hardness) ...materjali voime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kovadusega keha. Kovadust maaratakse otsaku toime jargi materjali pinnasse. Otsak on vahedeformeeruvast materjalist (teemant, kovasulam, karastatud teras) kuuli, koonuse voi puramiidi kujuga. Kovaduse maaramisel kasutatakse erinevaid meetodeid: Brinelli kovadus Rockwelli kovadus Vickersi kovadus Elastse deformatsiooni korral on pinge ja deformatsiooni vahel lineaarne seos. Elastne deformatsioon on ebapusiv, st. jou eemaldades taastab keha oma esialgse kuju. 6. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim, surveteim
Düüs kuumutatakse plastiku sulamistemperatuurini ja sellel on mehhanism, mis lubab kontrollida sulatatud plastiku voolamist. Düüs on monteeritud mehaanilisele lauale (C), mis võib liikuda nii horisontaaltasapinnas kui ka vertikaalselt. Kui otsak liigub üle töölaua (D) vastavalt etteantud geomeetrilisele informatsioonile pritsib ta nõutava kihi formeerimiseks sulatatud plastiku väikeseid tilgakesi. Plastiku tilgake liitub eelmise kihiga ja kõveneb otsekohe. Kogu süsteem asetseb kuumutatud kambris, kus temperatuur on natuke
veetasemest kõrgem: rõhuta tööreziimi puhul vähemalt 0,5 m võrra; rõhuga ja osalise rõhuga tööreziimi puhul vähemalt 1,0 m võrra. 45) Truup ja voolureziimid · Materjali järgi (raudbetoon-, teras-, plastik-) · Ristlõike järgi (ümar-, ovaal-, nelikant-) · Avade arvu järgi (monokkel-, binokkel, trinokkel-) · Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-) · Ava suuruse järgi · vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ning truubis esineb vaba veepind, paisutus truubi ees Hi 0,95 d, · poolsurveline voolamine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud, kuid truubis esineb vaba veepind, Hi = 0,96...1,2 d · surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voolujoonelise) otsakuga truubis kui Hi > 1,2d. Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, välja arvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud · vaba voolamise korral piisab 0,5 m paksusest muldest toru peal
Seda meetodit kasutatakse enamasti metalsetel materjalidel. Katsekeha min. Paksus ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus. Tõbetugevuse ja HB vahel kehtib ligikaudne seos Rm ~ 3 HB. Rockwelli- universaalne. Tulemus loetakse otse masina skaalalt. Puuduseks on nõutav katseobjekti hea pinnaviimistlus ja korralik baseerimine töölauale. Metalsete materjalide korral kasutatakse A-(teras),B-(Al-sulamid), ja C-(kõvasulamid)skaalat, pehmete sulamite ja plastide puhul H-, R-, M-skaalat. Otsak surutakse sisse eeljõuga 10 kgf ning seejärel suurendadakse põhijõuni(60, 100 või 150 kgf). HR-i iseloomustab otsaku(koonuse või kuuli) sissetungimise sügavuste vahe materjalis. Vickersi- põhineb teemantpüramiidi(4-tahuline, jõuga 1...100 kgf) sissesurumisel materjali. Võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust(k.a õhukene metall ja pinnakiht). Puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele( poleeritud pind). Barcoli- materjali surutakse teraskoonus
· Ristlõike järgi (ümar-, ovaal-, nelikant-) · Avade arvu järgi (monokkel-, binokkel, trinokkel-) · Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-) · Ava suuruse järgi · Truubile antakse kas kraavi põhjaga sama või sellest suurem lang. Et voolu kiirus truubis ei langeks, peab truubi lang olema suurem või vähemalt võrdne nn. kriitilise languga (s.o. languga, mille korral rahulik voolamine läheb üle käredaks). vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ,ing truubis esi,eb vaba veepi,d, paisutus truubi ees h1 < 0,95 d, o poorsu.verine vooramine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud, kuid truubis esineb vaba veepincl, h1 :0,96.,.!,2 d, o surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voorujoonelise) otsakuga truubis kui lri > I'2 d' Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, vä|jaarvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud.
Brinelli kõvadus määratakse kuulile toimiva jõu ja tekkiva sfäärilise jälje pindala suhtena. Kõvaduse väärtusele järgneb tähis HBW, selle järel aga katsetingimused (kuuli läbimõõt, koormus ja koormamise kestus). Rockwell - määratakse materjali kõvadus otsaku (kõvasulam/teraskuuli või teemantkoonuse, mille tipunurk on 120°), materjali sissesurumise teel. Katsetamisel surutakse otsak materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel surutakse otsak materjalisse lisajõuga, peale mida jällegi taastatakse esialgne survejõud. Rockwelli kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse tungimise sügavuste vahe. Vickers - põhineb teemantpüramiidi surumisel uuritava materjali pinnasse. Vickersi kõvadust iseloomustab koormuse ja teemantpüramiidi jälje diagonaali suhe. Kõvadusmeetodi valik:
Sele 26. Haagise piduriseade 4S/3M (allikas: WABCO) 1 haagise õhujaotur koos sisemise rõhuanduriga ja pidurilülitiga, 2haagise rõhureguleerimismoodul koos sisemise rõhuanduri ja liiasusklapiga, 3 rataste pöörlemissageduse andurid, 4 teljekoormuse andur, 5 haagisepidurite vabastuse kraan, 6 releeklapp. Selel 27 on kujutatud poolhaagise EBS piduriseade Knorr TEBS G2.1 (2S/2M) koos õhkvedrustusega. Sele 27. Poolhaagise piduriseade 2S/2M (allikas: Knorr) 1 toiteharu filtriga otsak, 2 juhtimisharu filtriga otsak, 3 pistik ISO 1185 (24N), 4 pistik ISO 7638 (EBS), 5 haagisepidurite vabastuse kraan, 6 pidurite õhupaak, 7 rõhureguleerimismoodul TEBS G2, 8 diafragmakamber, 9 ketaspidurimehanism, 10 vedrustuse õhkpadi, 11 vedruakuga pidurikamber, 12 õhkvedrustuse klapp kõrgusregulaatoriga, 13 pöörlemissageduse andur, 14 esitelje tõstepadi, 15 tõstetava esitelje klapp, 16 õhkvedrustuse õhujaotur, 17 kere asendi juhtimiskraan, 18 õhkvedrustuse paak, 19
Tsitrusekoorija Koorija käepidemele on kinnitatud roostevabast terasest tera, milles on neli terava servaga väikest auku. Koorijat üle tsitrusvilja pinna tõmmates eralduvad peened, värvilised ja aromaatsed koore väliskihi ribad, jättes selle all asuva valge säsikihi puutumata. Koka leeklamp Käes hoitava väikese leeklambi kõige levinum kasutusviis on kreembrülee pinnal oleva suhkru karamellistamine. Käepidemesse tuleb sisestada väike balloon butaangaasiga, misjärel väike otsak annab tillukese, kuid kuuma leegi, mis karamellistab suhkru kiiresti ja täpselt kuldseks koorikuks. Jäätisekulbid Lisaks ilmsele otstarbele jäätis jäätis söömisvalmis kuulikesteks vormida kasutatakse neid kulbikesi ka paljudel muudel kokatöödel. Sügava poolkerakujulise kulbikaha küljes on vedruga toimiv metallriba, mis eendub kulbi põhja seest ülespoole, lükates pallikese kulbist välja. Jäätisekulpe on müügil mitmes suuruses ning neid saab kasutada ka ühesuuruste
Vibrex vaiad on kinnise otsaga · Lõimis 6) Talla kallet arvestavad tegurid manteltorus, mis rammitakse pinnasesse. · Plastsuspiirid 7) Maapinna kallet arvestavad tegurid Betoneerimisel tõmmatakse manteltoru välja, · Suhteline tihedus 8) Talla süvise mõju arvestavad tegurid otsak jääb pinnasesse. Manteltoru läbimõõt 324, · Leonduvus 31. Milliseid suurusi arvutatakse vundamendi 406 või 508 mm pikkus kuni 25 meetrit · Orgaaniline aine sisaldus arvutamisel kasutuspiirseisundile (8)? 42. Millised on kohtvaiade kasutuskohad? · Nihketugevuse määramine 1
5. muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud 6. klapisääretihendid 7. tugipuks ja taldrik 8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru Klapivedru surub klapi tihedalt pessa. Klapivedru on vibreerimise vältimiseks tehtud muutuva sammuga. 7. Plokikaan Plokikaanes on sisse ja väljalaskekanalid ning klapipesad ja klapipuksid. OHV overhead valve rippklappidega mootor OHC overhead camshaft ülaasetusega nukkvõlliga mootor DOHC double overhead camshaft- kahe nukkvõlliga ülaasetusega mootor
5. muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud 6. klapisääretihendid 7. tugipuks ja taldrik 8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru Klapivedru surub klapi tihedalt pessa. Klapivedru on vibreerimise vältimiseks tehtud muutuva sammuga. 7. Plokikaan Plokikaanes on sisse ja väljalaskekanalid ning klapipesad ja klapipuksid. OHV overhead valve rippklappidega mootor OHC overhead camshaft ülaasetusega nukkvõlliga mootor DOHC double overhead camshaft- kahe nukkvõlliga ülaasetusega mootor
Puuri üldpikkus Puuri kinnitusosa pikkus Puuri lõikeosa läbimõõt Puuri kinnitusosa läbimõõt Puurid töötamiseks ühespindlilise puurpingiga Puuride saba on silindrilise kujuga sabaosa läbimööt on sama kui lõikeosal Puurid kinnitatakse padrunisse . Kõvadus on aine võime vastu panna teise materjali sissetungimisele Tuntumad kõvadusteimid ehk katsed on : Brinelli, Rockwelli, Vickersi Kõvast materjalist otsak surutakse kindla jõuga uuritava materjali pina ja mõõdetakse tekkinud jälje läbimõõtu Teramaterjli kõvaduse suurenemisel tera kulumiskindlus paraneb ja tera terituste vaheline aeg pikeneb . Suurem kõvadus tähendab kallimat ja sealjuures hapramat (rabedamat) teramaterjali Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF- Plaat ) Lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on
Põlemise kiirus sõltub: a) põlemiseelsete reaktsioonide kiirusest; b) reaktsioonide soojuslikust efektist. Diiselmootorile on selgelt ilmne madalatemperatuuriline süttimine ja sellele vastav küttesegu keemiline reaktsioon. Siinjuures on äratuntavad põlemisreaktsiooni lülimehhanismi staadiumid erinevate rõhu ja soojusülekannete parameetritena. 51. Pihustiotsaku tüübid ja liigid Pihusti otsak: - tihvtiga otsak - avadega otsak Nõela tihvti kujud: - koonus - silinder - pöördkoonus 52. Pöörlemissageduse regulaatori tüübid ja liigid Muutuva koormusega töötamise korral peab koos viimasega muutuma ka tsüklietteanne. Mootori väntvõlli pöörlemissagedust hoiab konstantsena regulaator. Tööpõhimõtte alusel on olemas: a) tsentrifugaalregulaator,
●Keskmetallid ρ=5000...10 000 kg/m³ Sulamistemperatuur - temperatuur, mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse. ●Kergsulavad metallid Ts<327 °C ●Rasksulavad metallid Ts>1539 °C ●Kesksulavad metallid Ts=327...1539 °C Kõvadus - materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse. Otsak on vähedeformeeruvast materjalist kuuli, koonuse või püramiidi kujuga. Brinelli, Rockwelli ja Vickersi kõvadus. Elastus – ehk elastsusmoodul, iseloomustab suhtelise risti- ja pikideformatsioonide suhet tõmbel (survel). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Tugevusnäitajateks on tõmbetugevus, survetugevus ,voolavuspiir tõmbel, voolavuspiir survel
jälje peab operaator ise mõõtma ja kasutama seda Brinelli kõvaduse valemis. Brinelli kõvadusarvu tähiseks on HBW - kõvasulamkuuli puhul ja HBS - teraskuuli puhul. Metallide ja sulamite puhul (lõõmutatud olekus) kehtib tõmbetugevuse ja Brinelli kõvaduse vahel ligikaudne seos Rm = 0,3HB Rockwell - Võrreldes Brinelliga sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Selle meetodi puhul peab katseobjekt olema hea pinnaviimistlusega. Katsetamisel surutakse otsak (kas kuul või koonus) materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel suurendatakse seda põhijõuni ja taastatakse esialgne jõud. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavuste vahe. Tulemus loetakse otse masina skaalalt - koonuse puhul mustalt skaalalt, kuuli puhul punaselt skaalalt. Vastavalt kasutatavale koormusele ning otsakule eristatakse mitmeid erinevaid skaalasid. Metalsete
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?..............................................................................
Suudmetorudena kasutati varem peamiselt asbesttsementtorusid, tänapäeval plasttoru. Suudmeotsak tehakse betoonist monoliitsena või monteeritavatest raudbetoondetailidest. Väikestele süsteemide korral kasutati ka virna laotud mättaid. Varem tehti mätasotsakut vaid üksikdreenidele. Äravoolurenn tehakse murtavatest plaatidest, pikuti pooleks saetud asbo- torust või viimastel aastatel ka kahest raudbetoonist kolmnurksest külje- ja nelinurksest põhjaplaadist. Nii otsak kui ka äravoolurenn peavad takistama suudmetoru ümbruse uhtumist ja taimestikuga kinnikasvamist. Suudmete ehitusel peab suudmerenni alumine ots olema toestatud, et see ei vajuks ega libiseks. Suuet ei tohi ehitada puistepinnasele (oht tekib, kui suue ehitatakse hiljem kui kollektor ja vahepeal uhub kollektorist väljuv vesi suudme aluse sügavamaks. Eestis kehtivate normide järgi ei tohi suudmetoru olla uputatud. Selleks ehitatakse ta arvutuslikust veepinnast kraavis 15 cm kõrgemale.
endast kaht vahetatavat suudmikku - sisemist ja välimist. Atsetüleenil ja hapnikul töötav injektorlõikepõleti koosneb kahest põhiosast - käepidemest ja otsakust. Käepideme küljes on niplid ja hapniku- ja atsetüleenivoolikute kinnitamiseks ning kere koos hapnikuventiiliga atsetüleeniventiiliga ja injektoriga . Otsak koosneb segukambrist, torust, lõikehapnikutorust koos ventiiliga ning lõikepeast, milles on kaks suudmikku - sisemine ja välimine. Otsak kinnitatakse kere külge survemutriga. Hapnik voolab balloonist lõikepõletisse läbi nipli ning jaotub keres kahte kanalisse. Osa gaasi suundub pärast ventiili läbimist injektorisse. Iniektorist suure kiirusega väljuv hapnikujuga tekitab hõrenduse ja imeb kaasa atsetüleeni, millega seguneb kambris. Põlevgaas väljub põletist välimise ja sisemise suudmiku vahelise pilu kaudu ning põleb ära leegiga mida nimetatakse kuumutusleegiks. Teine osa hapnikku läheb läbi ventiili ja
näiteks reservuaaride hermeetilisuse kontrollimine suruvedeliku või –gaasiga. Mittepurustavate kontrollimeetodite hulka kuulub ka visuaalne vaatlus, makro- ja mikroanalüüs. Kõvaduskatsed Enam levinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsaku sissesurumise teel. Otsaku küllalt suure jõuga sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakihi plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil katsekeha F D h S d Sele 2.13. Brinelli kõvaduse
Askeedile on omane uskumus, et säärase eluviisiga lunastab ta oma patud ning vabaneb neist. Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirill on öelnud: Askees pole üldsegi mitte "elu koopas ja pidev paast", vaid oskus oma instinkte valitseda.“ Ahing ehk västar on hargikujuline kalapüügiriist. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 m pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga kalapüük keelatud. Ajalooallikad – minevikus elanud inimeste loodud esmemed ja kirjutatised. Vikipeedia järgi
materjali pinnakihti plastselt. Peale koormuse (e. 3000 jõukilogrammi kgf). Brinelli kõvadusarv kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väik- määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pind- sem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja ala suhtena. seda suurem on jälg. Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB: katsetingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t = 2
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
