Betoontellis (0)

Sisukord
Sissejuhatus 2
1. Betooni iseloomustus 3
2. Betoontellis 5
3.Telliste tüübid ja omadused 6

Sissejuhatus

Betoonist valmistatakse tänapäeval majade vundamentide , kandepostide, silluste , vahelagede, kandvate seinte jms kõrval ka põrandaid, sissesõiduteid, õuesillutisi, õuemööblit, basseine ja nende ümbrust, aiainventari, tööpindu, mööblit, baarilette, kaminaid ja nende ümbrusi, vesiseadmeid.
Ning kõik need võivad osaval tegijal välja kukkuda märksa isiku- ja kunstipärasemad kui muudest materjalidest valmistatuna. Sest betoonil on omadusi, mida teistel materjalidel ei ole – sellest võite kohapeal luua nii samalaadse pinna ja vormi, mida võimaldavad ka teised materjalid, kuid ka sellise, mida muud materjalid ei võimalda.
Betoon on tugev, mitte just liiga kallis ja kergelt valmistatav materjal.
Betoon on piiramatute võimalustega, sellest saab valmistada pea igasuguse kujuga eseme, valades segu ükskõik millisesse vormi.
Betoon on keskkonnasõbralik, kõik selle koostisosad on looduslikud ja see on taaskasutatav .
Betoon on levinuim materjal ehituses.
Aastas valmistatakse maailmas iga elaniku kohta terve tonn betooni.

1. Betooni iseloomustus

Esmakordselt valmistati betooni umbes 500 aastat enne Kristuse sündi. Etooni koostisosad on vesi, liiv, tsement , täiteaine ( kivipuru ) ja õhk. Tsement seob koostisosad kõvenevaks massiks. Vesi on vajalik tsemendi vedeldamiseks ja kõvendamiseks. Tsemendipulbrile vee lisamisel hakkavad tekkima kristallid , mis haakuvad üksteise külge. Tsemendikristallide moodustumine võtab aega. Betooni eluiga on 50 000 aastat.
Betooni võib valada vormi ehk rakisesse kohapeal, sel juhul tuuakse see kohale vedelal kujul, poolfabrikaadina. Ehitusplatsil valatud betoonkonstruktsiooni nimetatakse monoliitbetoonkonstruktsiooniks. Kuid ehitusplatsil sõltub kõik ilmastikutingimustest ning ei vihm ega külm, kuivus ega palavus ei tule valamise ja tahkumise ajal kasuks. Et saada sõltumatuks ilmast , on hakatud betooni valama tehases, sisekliimas, katuse all. Sel juhul tuleb muidugi valada asi tükikaupa ja platsil kokku monteerida – nimeks betoonelementehitus. Tehases on mugav ja rahulik, ning elemente võib valmistada koos soojustusega, vajalike õõnsustega kommunikatsioonide jaoks, mitmesuguse pinnaviimistlusega jne. Betooni kvaliteet tuleb tehases valatuna samuti parem, sest selle tihendamine on lihtsam ja seetõttu võib veesisaldus olla väiksem, mis võib lühendada ehitise valmimisjärgset kuivamisaega koguni poole võrra.
Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon).
Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral.

2. Betoontellis

Telliseid valmistatakse silikaatbetoonist. Silikaattellis on tellis , mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi . Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest , Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910 . aastast.
Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm.
Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused sõltuvad suurel määral just nende hulgast ja struktuurist, mis kujunevad tehnoloogiliste parameetrite valiku tulemusena.
Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste ladumiseks mõeldud reakivi kõrval toodetakse laias valikus väärikkivi, s.o. mitmesuguse pinnastruktuuriga fassaadikivi, mis ei vaja täiendavat viimistlust.
Nii omaduste kui ka väljanägemise poolest on tellist fassaadimaterjalina soodsaim kasutada puhasvuukmüüritisena, nii et tellised on nähtavad oma algupärasel kujul – tulemusena saadakse kergelt hallika tooniga valge sein. Arenenud silikaatkivi tootmisega Euroopa maades on fassaadides peale tavalise pinnastruktuuriga kivi laialdaselt kasutatav ka murtud ja lõhestatud pinnastruktuuriga kivi. Tänu „ Silikaadi “ inseneride tööle on selline kivi jõudnud ka meie ehitusmaterjaliturule.

3.Telliste tüübid ja omadused

Silikaattelliste tüübid:
Reakivid - Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks.
Väärikkivid - Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks.
Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning – plokid - Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks.
Silikaattelliste omadused:
Survetugevus : Tellis on konstruktiivne materjal ja seega tema kõige olulisemaks omaduseks - survetugevus. Praegusel ajal toodetakse Eestis silikaatkivi keskmise survetugevusega 15 ja 25 N/mm2.

• reakivi, silikaattellis, lõhestatud ja klombitud silikaattellis – M25
  
• õõnessilikaattellis – M15
  
• õõnesplokk – M20
  

Teiseks oluliseks omaduseks tarbija seisukohalt on materjali pikaealisus, mis sõltub materjali struktuurist (nii tema poorstruktuurist kui ka kristallstruktuurist). Tellise struktuuri ja pika-ealisuse hindamiseks kasutatakse hulka kaudseid näitajaid.
Tihedus: Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850…1950 kg/m3. Seega on tegemist materjaliga , mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis.

• täistellis 1850...1950 kg/m3
  
• õõnestellis 1200...1300 kg/m3
  
• õõnesplokk 1300... 1400 kg/m3
  

Nagu teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat -tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad – mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 „Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim“).
Veeimavus: Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10…15% (massi järgi) – selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras
Veeimavuse kiirus: Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 „Kalkkihiekkatiilet“) kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min.
Niiskuskahanemine: Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 „Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen“) järgi on „Silikaadis“ toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3…0,4 mm/m.
Külmakindlus: Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35… 50 tsüklit vahelduvat külmutamist-sulatamist standardsetel režiimidel (nii vene kui soome standardite järgi). Praktika näitab, et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine silikaattellisest müüritisel külma-kahjustusi meie kliimas ka pärast 60-aastast ekspluatatsiooni. Kui silikaatkivimüüritis on kaitstud niiskumise ja külma eest, ei teki ka tema ekspluatatsioonis tellise omadustega seotud probleeme.
Soojuserijuhtivus:

• kuiv kivi λ= 0,7...0,8 W/mK
  
• niiske kivi (W = 5%) λ = 1,0 W/mK
  
• õõnestellis ja - plokk 0,56 W/mk
  

Erisoojusmahtuvus: silikaattellised ja -plokid c=0,9 kJ/kgK
Paindetugevus : 4...5 N/mm2
Tulekindlus : mittepõlev (euroklass A1)
Tulepüsivus:

• 1- kivisein – 120 min
  
• ½-kivisein – 60 min
  
• ¼-kivisein – 40 min
  

Müraisolatsiooniindeks

• 1-kivisein, õõnestellis ja -plokk – 56 dB
  
• ½-kivisein – 48 dB
  
• ¼-kivisein – 44 dB
  

Kokkuvõte
Betoontellis on inimese tehtud kivi. See koosneb looduslikest materjalidest ja paljud selle omadused saab inimene ette määrata. Milline see kivi on, sõltub selle valmistajast.
Tänu silikaattellise vastupidavusele on tema kasutamine Eestis pikaajaliste traditsioonidega. Tellise tootmine ja kasuta-mine algas Eestis 1910. aastal, s.o. juba kolmkümmend aastat pärast lubi -liivmaterjalide autoklaavse kivistumise menetluse patenteerimist ja „Silikaat“ on aegade jooksul olnud ainuke silikaatkivi tootja Eestis.
Kvaliteetse kivivoodri eeltingimuseks on kvaliteetse toote ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine . Silikaattellise ja -ploki ning mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteedi aga ehitaja. Et silikaattellistest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis kaua ja defektideta, tuleb järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid.
Kui silikaattellisest kasutatakse fassaadimaterjalina, pole kunagi muret tema remontimise ega värvimisega. Silikaattellise puuduseks on, et ajapikku muutub silikaatkivi värvitoon algsest valgest hallikaks, mis on tingitud mustuse kogunemisest tema pinnal asuvatesse pooridesse ja sulfaatsest korrosioonist tellise pinnal kõrge saastega piirkondades. Soovi korral võib silikaat-kiviseina ka värvida, siis eelistatavalt silikaatvärvidega.
10