KT A variant
B variant
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel
122 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment);
suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. 9) Elektrivälja pontentsiaal- Välja, milles töö ei sõltu liikumistee kujust, nimetatakse pontentsiaalseks väljaks. Näitab, kui suur on antud punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe.Pinge on võrdne laengu ümberpaigutamiseks elektriväljas tehtud töö ja laengute suhtega. Valemid: E = F/q. - elektrivälja tugevus F=E*q A=F*s*cos-alfa (J) A=E*q*s A=U*q A=q*E*d B=F/I*l (ühik N/A*m) F=B*I*l I=F/B*l U=roo2-roo1(pinge) U=A/q s=d juhtme pikkus l(m) I(A) B(T)
1.2 Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. E= F 1N V =1 Q 1C m Kus: V E elektrivälja tugevus. Ühik 1 m Laengust Q kaugusel r avaldub väljatugevus valemiga: Q E= 4 a r 2 Kui väljapunkti kaugus suureneb kaks korda, siis väljatugevus väheneb neli korda. TPT Doris Toos NÄIDE 1-2: Mineraalõlis asuvast punktlaengust Q kaugusel r1 = 5cm on elektrivälja tugevus E1= 9kV/m. Leida elektrivälja tugevus kaugusel r2 = 10cm. Q E=
3. Mis on plastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu B. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu C. Materjali võime purunemata taluda koormust. D. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defor E. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunema Score: 3/3 4. Mis on tugevus? Student Response A. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunema B. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu C. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu D. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deform E. Materjali võime purunemata taluda koormust. Score: 3/3 5. Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=10 966N ja teimiku
51 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Lõikav koormus ja lõikele töötavad liited. Lõikav koormus = · varda teljega risti mõju põikkoormus; · varda paine selle koormuse mõjul on tühine (Joon. 4.1) Varras ja lõikav koormus F Lõikav koormus Varras
51 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Lõikav koormus ja lõikele töötavad liited. Lõikav koormus = · varda teljega risti mõju põikkoormus; · varda paine selle koormuse mõjul on tühine (Joon. 4.1) Varras ja lõikav koormus F Lõikav koormus Varras
Soojus füüsika: piirete soojapidavus, keskonnamõjutused hoonetele, temperatuuri muutustest tingitud koormused piiretele, piirete helipidavus, elektrivool ja valgustus, keskonna parameetrite mõõtmine. Eesmärgid · Anda arvutusmeetodid pingrte ja defromatsioonide leidmiseks · Arvutusobjektiks on tarind ehk konstruktsioon · Tarindid peavad olema: piisavalt tugevad, piisavalt jäigad, piisavalt jäigad ehk stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused · Alalised koormused · Ajutised koormused · Staatilised koormused · Dünaamilised koormused · Kohtkindel ehk liikumatu koormus · Liikuv koormus (autosild, kraanatee) Tarindite toed Toed jagunevad · Jäigad tõkes...
5.20. Kuidas hinnata, kumba kesk-peatelje suhtes peab inertsimoment olema suurem? Suurim on inertsimoment selle keskpeatelje suhtes, millest pinnaelemendid paiknevad suhteliselt kaugemal. 5.21. Milline on kujundi kesk-peateljestike vähim võimalik arv? 2 5.22. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? *kõik keskteljepaarid on ka peateljestikud, inertsimomendid kõigi peatelgede suhtes on võrdsed. 5.23. Mitu kesk-peateljestikku on ruudul? 2 6. VARDA TUGEVUS PAINDEL 6.1. Milles seisneb varda paindumine? - varda telje kõverdumine koormuse toimel 6.2. Mis on varda (kesk)peatasand? ristlõike kesk-peatelje ja varda teljega määratud tasand 6.3. Millistel juhtudel on paindeülesanne tasapinnaline? varras paindub vaid ühes peatasandis- painutavad koormused või nende komponendid mõjuvad varda ühes peatasandis 6.4. Millistel juhtudel tekib ruumiline paine? - varras paindub mõlemas peatasandis ehk painutavad koormused või
Aine füüsikalised omadused, aine tihedus Igal ainel on oma kindlad omadused. Puhtal ainel on iseloomulikud omadused, mille järgi saame teda teistest eristada. Kergesti on võimalik aineid ära tunda värvuse ja lõhna järgi. Füüsikalised omadused on näiteks aine tihedus, sulamistemperatuur ja keemistemperatuur, agregaatolek, aine kõvadus, tugevus jne. Aine agregaatolek Aineid võib esineda kolmes olekus: tahkes, vedelikus ja gaasilises. 1. Tahkes aines • asuvad aine osakesed lähestikku • osakestevahelised sidemed on üsna tugevad • osakesed paiknevad korrapäraselt, moodustades kristalli • igal osakesel on oma kindel koht • tahketel ainetel on kindel kuju 2. Vedelikus • osakesed võnguvad tugevamin kui tahkes aines • muudavad aeg-ajalt oma asukohta
MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II Variant nr. Töö nimetus: Kodutöö nr. 3 A-3 Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele B-1 paindekoormusele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 61 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 20.04.2012 Algandmed ja ülesande püstitus Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. V...
MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II Variant nr. Töö nimetus: Kodutöö nr. 2 A-3 Raamtarindi varraste tugevusarvutus sisejõudude B-1 koosmõjule Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 61 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Algandmedjaülesandepüstitus F = 15kN - raamtarindile on rakendatudkoormus Materjal: teras S235 - voolepiirtõmbel [S] = 3 - varutegurinõutavväärtus a = 500 mm - vardaapikkus k = 0,6 - võrdetegur Varrasteristlõiked on järgnevakujuga: · vardal pikkusega a:=500 mm; ristkülik külgede suhtega ligikaudu 1 : 2 · vardal pikkusega b = k·a = 0,6· 500 = 300 mm : ring · varda...
MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II Variant nr. Töö nimetus: Kodutöö nr. 6 A-3 Tõmmatud-surutud staatikaga määramatu varras B-1 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 61 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: .05.2012 Algandmedjaülesandepüstitus D = 28 mm - vardajämedamaosaläbimõõt d = 25 mm - vardapeenemaosaläbimõõt [S] = 4 - varutegurinõutavväärtus Materjal: ehitusteras S355 Terasetemperatuurijoonpaisumiseväärtus: K-1 ElastsusmoodulE = 210 GPa Joonis 2.Jõududepaikneminevardal 1. Tarinditasakaaluvõrrand Tasakaalutingimus: F kõikidejõudude summa tarinditeljesihis Rohkemtasakaaluvõrrandeidselleletarindilekoostada eisaa. (tasakaaluvõrranditearv=1) Tasakaaluvõrran...
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012) Variant Töö nimetus A B Tala paindesiirete arvutus universaalvõrranditega 6 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- Ühtlane ja joonkoormusega. Dimensioneerida tala ja joonkoormus arvutada läbipaine v ja pöördenurk tala vabas otsas ning suurim läbipaine vm...
Kontrolltöö: elektriväli ja selle tugevus 1. Mis on elektromagnetiline vastastikmõju? 2. Kus kasutatakse elektromagnetilist vastastikmõju? 3. Mida näitab elektrilaeng ja kuidas laetud kehad teineteist mõjutavad? 4. Kirjelda aatomi osakeste laenguid. Mis on elektrilaeng? 5. Mida ütleb laengu jäävuse seadus? 6. Defineeri elektrijuhid, dielektrikud ja pooljuhid. Too näiteid. 7. Mida näitab voolutugevus? 8. Kirjuta Coulomb-i seadus ja valem. 9. Kuidas defineeritakse välja? 10 .Lähimõju ja kaugmõju teooria. 11
Tehnomaterjalid. Praktikum 1. “Mehaanilised omadused: tugevus, plastsus, sitkus.” Valisin 1. tõmbegraafiku. Rm=19040N / (2,9mm * 20,0mm) = 328,3 MPa Rp= R0,2 = 14572N / (2,9mm*20,0mm) = 251,3 MPa A= [(117,57- 80,0) / 80,0 ] *100 = 46,96 % Löögisitkuse väärtus: 8J; purunemine oli habras. Tehnomaterjalid. Praktikum 2.” Kõvadus” Meetod Materjal Kõvadus Brinell Teras K110 223 HBS
Elektrivool-elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas Voolutugevus-füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinnaühikut läbinud elektrilaenguga Ampermeeter-seade voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse jadamisi Voltmeeter-mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks, ühendatakse rööbiti Takistus- elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju Jadaühendus- järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus-paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge Eritakistus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust Ülijuhtivus-füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse...
docstxt/13210246874907.txt
Määrata suurimad normaalpinged I-tala nr 20 ohtlikus lõikes löögi tagajärjel.
docstxt/13210259214907.txt
Maarja-Liis Loo 11.A Katku Villu tugevus ja nõrkus Tammsaare 1922. aasta romaani "Kõrboja peremehe" peategelaseks on Katku Villu. Äsja vangist väljasaanuna ei olnud tema reputatsioon külas just kõige parem. Siiski leidis ta endas jõudu ning motivatsiooni Katku talus midagi korda saata. Villu tugevusteks olid ambitsioonikus, ettevõttlikkus ning perspektiivitunne. Ta tahtis midagi ise luua, olla millegi rajaja. Ta soovis omada talu, mille üle oleks tal tulevikus uhkust tunda, talu, mille peremeheks tahaks tema poeg saada
31 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.1. Varda arvutusskeem väändel Väände puhul on tihtipeale koormusteks detaili otseselt väänavad pöördemomendid või jõupaarid (Joon. 3.1): · koormust ülekandvad võllid; · keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne.
12 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2.1. Detaili arvutusskeem tõmbel ja survel Arvutusskeem ei arvesta tühiseks loetud mõjureid, Iga tugevusanalüüs algab s.t. näiteks antud juhul (Joon. 2.1): aluse vibratsioon, arvutusskeemi koostamisega tuule mõju, varda kõikumise dünaamika, hõõrdumine
Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektriväli · Elektriväli on potentsiaalne väli · Liigutades elektriväljas laengut kulutatakse selleks energiat või saadakse energiat juurde. · Liikudes Liik d ühest üh t punktist kti t tteise i kkulutatakse l t t k alati samapalju energiat sõltumata millist teed pidi liigutakse Elektrivälja tugevus · Elektrivälja tugevus mingis väljapunktis on võrdne antud punkti paigutatud F N V laengule mõjuva jõu E= = ja laengusuuruse Q C m suhtega E elektrivälja tugevus [v/m] F jõud [N] Q laeng [C] Elektrivälja tugevus · Laengust Q kaugusel r avaldub väljatugevus valemiga Q V E= m 4 a r 2 Elektrivälja tugevus
Tallina Tehnika Ülikool Materjalitehnika instituut trollolooo MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus, plastsus ja löögisitkus Tehnomaterjalide labor Õppejõud: Riho Tarbe Tallinn 2011 Materjalide mehaanilise omadused Tugevus, plastsus ja sitkus Töö eesmärgiks on tutvuda konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ning nende määramise meetoditega. Tõmbeteim Tõmbeteimiga saab määrata materjalide tugevus-ja plastsusnäitajaid, mis määratakse katselisel teel teimikule mõjuva jõu ja pikenemise või pinge ja suhtelise pikenemise kaudu. Tõmbeteimiga määratakse voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir.
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 B-8 Tala ristlõike tugevuse näitaja Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 04.01.2012 1. Detailide joonised 1.1 L-profiil mõõtudega 50/50/3, mis oli antud Kuna aga antud möötmetega L-profiili ei ole Ruukki kataloogis, valitakse ligilähedane, milleks on 50/50/5 Arvutatakse pinnakeskme asukoht z0 b - cm See on ka märgitud alljärgneval joonisel, kus on ka kujutatud L-profiili mõõtmetega 50/50/5 Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis Ristlõikepindala on A= 4,8 cm3 1.2 U-profiil mõõtmetega 30/100/30x3 Kuna ag...
1. Algandmed Joonis 1. Rihmülekande võll Joonisel nr.1 on välja toodud rihmülekande ühtlase võlli skeem, millele kogu ülesanne on püstitatud. Võlli materjal: teras E335 Voolepiir tõmbel: σy=325 Mpa Varuteguri väärtus: [S]=5 Võlliga ülekantav võimsus: P=5,5kW Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F ≈ 2,5*f Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud ning F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud, kusjuures F1≠f1 ja F2≠f2. Iga rihmaratta rihmade harud on paralleelsed. 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus Väänav koormus = ülekantav (kasulik) pöördemoment. P Võlliga ülekantav pöördemoment: M= ω , kus P – võlli...
Wx ≥[W ] = 354 cm 3 ≥ 297,9 cm 3 3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge M 17,5∗103 δ max = = ≈ 50 MPa W 3610∗10−6 Tugevuse kontroll paindel δy 235 Sδ = ≥[S ] = 4 δ max = 50 = 4,7 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga φ universaalvõrrandid. Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast. Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: • kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning • joonkoormuste painutav mõju ei muutu Universaalvõrrandite parameetrid: −¿ FA ¿ aFA= 0 +¿ FB ¿ aFB = 3,5 m
1. Algandmed Materjal: Teras E295 DIN EN 10025-2 Voolepiir: Re =295 MPa Tugevuspiir: Rm=470 MPa Töötemperatuur: T =120 ° C Tulemuse usaldatavus: 99% Pinnakaredus: Ra=3,2 μm Varuteguri väärtus: [S]=4 L= 260 mm D = 1,10d F = 2300 N Koostan Fmax paindemomendi epüüri M B=F∗L=2300∗0,26=598 Nm Ohtlik Lõige on M B=598 Nm Painde tugevustingimus: M σe σ max = ≤ , kus W on telg tugevusmoment W [S] M 598∗4 [ W ]= [ S ]= ≈ 8,1cm3 σe 295∗10 6 Tugevustingimus paindel tugevusmomendi kaudu W= π d3 32 ≥ [ W ] =¿ d= √3 32∗[ W ] π d≥ √ 3 π = √ ...
1. Algandmed Materjal: S355J2H Varda pikkus: L = 900 mm Mõõtmed: 50 x 50 x 5 Voolepiir tõmbel: σy=355 Mpa Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Varuteguri väärtus: [S]=2 Varraste redutseerimistegurid: μ1=1 ; μ2=2 ; μ3=0,5 ; μ4 =0,7 LE 1 =μ 1∗L=900=0,9 m LE 2 =μ 2∗L=1,8 m LE 3 =μ3∗L=0,45 m LE 4=μ 4∗L=0,63 m B = H = 50 mm T = 5 mm 4 I x =I y =25,69 cm i x =i y =1,78 cm A=8,14 cm2 Euleri piirsaledus arvutamine λ E= √ 2 π2 E σy λ E= √ 2 π 2 210∗10 9 355∗10 6 ≈ 108 Ohtliku saleduse tuvastamine LE1 0,9 λ1= = =50,6 imin 1,78∗10−2 LE2 1,8 λ2= = =101,1 i min 1,78∗10−2 LE3 0,45 λ3 = = =25,3 i min 1,78∗10−2 LE 4 0,63 λ 4= = ...
Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 1 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega. Kasutatud töövahendid: Löökpaindeteim koos katsekehaga. Katsetulemused: Löökpaindeteim: Materjal Teimiku Nurgad Purustustöö Katsetus- Purunemis- soone tüüp KU või KV temperatuur pinna kraad J iseloom C30 U-tüüpi = 150° KU = 158 J 20-22°C Pooleks rebitud löögi = 84° ...
mõjub ristlõikepinnal normaalpinge ; 7.28. Mis on ruumpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud kolme nullist erineva peapingega 7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust analüüsitakse? Ruumpingust analüüsitakse kolme tasandpinguse kombinatsioonina, kus suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) 1 ; 2 ja 3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad
Mis oli tuhandeaastase Rooma riigi tugevus? Roomal olid kõik eeldused, et olla võimas tugev riik. Hea asukoht, põlluharimiseks head põllud ja rannajoon pole ka nii liigendatud. Rooma tugevusele on aidanud kaasa mitmed teised tegurid: valitsejad, poliitiline kord ja paljud teised tegurid. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Alates sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja valitavad kaks konsulit.. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Rooma oli algul üks paljudest Latiumi
suhet. Elektrivälja tugevus-vektor, mis on suunatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunas. Elektrivälja superpositsiooni printsiip-summaarse elektrivälja leidmiseks tuleb kõik elektrivälja tugevused, kui vektorid liita. Punktlaengu elektrivälja tugevus- ( V/M, k-9*, e-aine dielekt läbist(1), r-kehade vaheline kaugus(m) Elektrivälja jõujoon-joon, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor suunatud piki selle joone puutujat. Homogeenne- selline elektriväli, mille välja tugevus on suuruselt ja suunalt igas punktis ühesugune. (selle korral on jõujooned paralleelsed sirged). Elektrivälja jõujoonte omadused:*mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on väli*jõujooned ei lõiku üksteisega*ajas muutumatu elektrivälja jõujooned saavad alguse + laengutelt või lõppmatusest ja lõppevad laenguga või lõppmattuses. (e-välja tugevus, q- laengu suurus, e-dielktriline läbitavus) Potentsiaalne väli-väli, mille töö sõltub ainult keha alg ja
Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus. E-riik on iga riigi oma interneti ruum, kus riigi elanikud võivad arvuti või mõne muu vastava seadme abil kasutada interneti, ehk e-teenuseid. Iga inimene võib ise valida, kas ta kasutab neid teenuseid läbi interneti või teeb seda vanamoodsalt. Järjest enam on levinud interneti ja sellega kaasnevate teenuste kasutamine. E-teenustel võib olla nii häid kui ka halbu omadusi. Kuid kas siis e-riik on ohutu või ohtilk? Kõige suuremaks negatiivsuseks e-riigi teenuste kasutamise juures võib pidada selle usaldatavust. Usaldatavust seetõttu, et internetis on levinud mitmesugused avutiviirused, mis söödavad kasutajale ette valeandmeid. Kasutades ära arvutikasutaja teadmatust, võidakse inimese isiklikku infot kuritahtlikult kasutada. Uuringud näitavad, et kuigi Eestis on loodud kümneid ja kümneid e-teenuseid, ei tea ega kasuta neid enamik inimesi. Õigemini kasutatakse väga ...
eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. b. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. c. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. d. Materjali võime purunemata taluda koormust. e. Materjali võime purunemata taluda dünaamilisi koormusi. Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on tugevus? Vali üks: a. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. b. Materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. c. Materjali võime purunemata taluda pinget. d. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. e. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
Materjal b, t, mm S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL, A, % E, , Rm/ Kasutusala mm mm2 mm N MPa N MPa mm GPa g/cm3 Teras C20 20 2,9 58 80,0 19040 328±10 14572 251 90,8±2 14 210 7,8 42 Rasketööstus, (117,57) (47) konstruktsioonid Komposiit II 10 4,0 40 50,0 11600 290±10 10410 260 52,72 5 50-70 2,1 138 Lennuki-, raketitööstuses ja spordiriistade valmistamisel Komposiit X 10 4,0 40 50,0 14538 363±10 14443 361 5...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKA TEADUSKOND Materjalitehnika instituut Materjalitehnika MTM0070 Materjalitehnika TUGEVUS- SITKUSNÄITAJAD Praktikum nr 3. Juhendaja: dotsent Mart Saarna Tallinn TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks oli: · Leida materjalide tugevus, tutvuda materjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning leida tõmbeteimil määratavad omadused. · Tutvuda metallmaterjalide katsetamisega löökpaindele TÖÖ KÄIK Ülesanneteks oli erinevatest materjalidest tehtud teimikuid katsetada tõmbele. Seejärel mõõta teimikute mõõtmed enne ja pärast katseid ning leida vajalikud suurused nende abil. Samuti tuli analüüsida graafikut saamaks vajalikud andmed.
d. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. e. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile Score: 5/5 Küsimus 4 (5 points) Mis on tugevus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali võime purunemata taluda koormust. b. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata c. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
kus <1 on dimensioonitu tegur, mis sõltub saledusest ja kannab nimetust nõtketegur. 13.18. Mis on nõtke varutegur? - ülesande nõutav (ehk normatiivne) nõtke varutegur 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Arvutada nõtketegur ja kontrollida stabiilsustingimust: stabiilsustingimuse kehtivus (N = F): 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada ristlõikepindala, valida parem materja 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb (raadius väheneb); Paindemoment on negatiivne, kui varda kõverus väheneb (raadius suureneb). 14.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega? varda neutraalkiht paikneb teljest "seespool"; Neutraalikhi asukoha ligikaudne avaldis: I -ristlõike inertsimoment peatelje suhtes, [m4]; 14.4
Eesti taasiseseisvus 1991.aastal. Me oleme läbielanud küüditamisi, osalenud maailmasõdades ning olnud erinevate võõrvõimude all aastaid. Olenemata oma väiksusest, suutsime me saavutada suveräänsuse ning oleme säilitanud selle siiani. 24. Veebruaril tähistasime oma riigi 92. Sünnipäeva ning loodetavasti saavad meie järeltulevad põlved 100 aasta pärast tähistada 192. Vabariigi aastapäeva. Eesti riiki on hoidnud iseseisvana ning kindlasti hoiab ka edasi meie tugevus." Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe."(Lennart Meri) Iga riigi aluseks on tavakodanike ning poliitikute terve mõistus. Kas riigid oleksid saavutanud üldse iseseisvust, kui poleks olnud inimesi, kes mõtlevad selgelt ning arukalt? 1991. aastal, kui Eesti taasiseseisvus olime me majanduslikult teistest Euroopa riikidest palju halvemas seisus, kuid erinevad poliitilised jõud Eestis leidsid
Pigem pass/ID-kaart taskus poliitika. Mul on see õigus. Samas oleme me väga altid muutustele.Väärtustatakse aktiivset tegutsemist ja väljakutseid, alalhoidlikkusel ja konservatismil ei ole eriti kõlapinda. Kahjuks annab see tunda ka meie perspektiivitundes- ootame kiireid tulemusi ja materiaalseid hüvesid, huvi pikemaajaliste arengukavade vastu on leige. Meie demokraatia värskus on nii selle nõrkus kui tugevus. Me ei ole veel päris välja arenenud, meie sotsiaalne pool on hooletuses, me nõuame palju (seadusega ei saa tagada üksteisele naeratamist, ehkki see on meeldiv), meie ametiühingud on nõrgad ja rahast viisakad inimesed lihtsalt ei räägi. Aga meil on võimalus õppida teiste õnnestumistest ja vigadest, me oleme avatumad ja mitmekülgsemad, kui nii mõnigi heaoluriik (nt Soomes välditakse konflikte ja eelistatakse avalikule arutelule vaikimist). Me peame end kuuldavaks tegema, me
kokkupuudet vaja oleks Selleks, et leida välja tugevust mingis punktis tuleb asetada sinna proovilaeng q0 ning mõõta temale mõjuv jõud F. Def : Elektrivälja tugevuseks antud punktis nim sinna asetatud proovilaengule mõjuva jõu ning proovilaengu enda jagatist. Elektri välja tugevuse tähiseks on E. F Jõuf. Q 0 proovilaeng. Mõõtühikuteks on 1 V/m ja 1 1 N/C Elektri välja suund on positiivsest laengust eemale ja negatiivse laengu poole. Välja tugevus sõltub 1)laengust - mida tugevam laeng, seda suurem on elv tugevus 2)kaugusest - mida kaugemale laengust, seda nõrgemaks läheb el väli. Üldsiselt on el v tugevus on küllaltki suur suurus. E=k*q/r2. El välja jõujooned on mõttelised jooned mille puutuja siht ühtib el välja tugevuse suunaga antud punktis. Kui el väli satub dielektrikuse, siis ta nõrgeneb. Seda nõrgenemist väljendatakse mõistega dielektrilne läbitavus. Kui vaakumis on el välja tugevus
nad pärast läätse läbimist nii , et nende mõttelised pikendused koonduksid läätse ette ühte punkti- ebafookus. Tõeline kujutis- sellist kujutist saab tekitada ekraanile ning näha silmaga Näiv kujutis näeme ainult silmaga Eseme kaugus läätsest a Kujutise kaugus läätsest k Fookus kaugus f Kui on tegemist koondava läätsega siis f = + , kui nõguläätsega siis F = - Kui kujutis on tõeline siis k = + , kui kujutis on näiv siis k= - Optiline tugevus tavaelus kasutatakse seda fookus kauguse asemel. Optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus. D , dptr. Suurendus nim. Kujutise kõrguse ja eseme kõrguse suhet. Antakse teda kordades, s.
MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II Variant nr. Töö nimetus: Kodutöö nr. 4 A-3 Kõvera varda tugevusarvutus B-1 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 61 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 18.04.2012 1. Algandmed D = 40 mm - konksusisepinnamõtteliseringjooneläbimõõt h = 40 mm ristlõikemõõde 235 MPa materjalivoolepiir [S] = 2 -nõutavtugevusvaru Materjal: S235 DIN EN 10025-2 Joonis 1.Konksuristlõikekuju Joonis 2.Konksuasetusjamõjuvajõupaiknemine Tööeesmärk: Arvutadakonksulesuurimlubatavkoormuse F väärtusantudvarutegurijärgi. 1. Konksujoonissobivasmõõtkavas 2. Konksuristlõikeparameetrid Pindala Pinnakeskmeasukoht Nulljoone...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
