Juergen Guido 1) Iseloomusta metanooli, etanooli, metaanhapet, etaanhapet *Rahvapärane nimetus: metanool- puupiiritus etanool- piiritus metaanhape- sipelghape etaanhape- äädikhape *Valemid: metanool- CH3OH etanool- C2H5OH metaanhape- HCOOH etaanhape- CH3COOH *Lahustuvus vees: kõik lahustuvad vees *Põlevus: kõik põlevad *Keskkond: kõik happelised *Kasutamine: metanool- kütusena etanool- maopuhastus metaanhape- säilitusaine loomatoidus etaanhape- toiduvalmistamine *Ohtlikkus: metanool- surmavalt mürgine etanool- mürgine suurtes kogustes metaanhape- mõnevõrra mürgine etaanhape- pole mürgine 2) Milleks kasutatakse etaandiooli ja glütse...
esinemine selles. Puit on näiteks toiduks paljudele seentele (majavamm), putukatele ja bakteritele. Niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened. Puit kahaneb vananedes, aga võib ka niiskusesisalduse vähenedes või kasvanud puus tekkinud pingete kadumisel iseeneslikult lõheneda. Teisalt põhjustab puidu vee imamisvõime, nii tema eluaja jooksul kui ka hiljem tema vormi muutumist. Puiduniiskus sõltub ümbruse niiskustasemest. Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Samas puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes ja sellisel kujul mõningatel juhtudel hoopis tulekahju tõkestamiseks kasutatakse, kuna sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas ise põlemiseks kõrget temperatuuri vajab
Üle poole puidu kuivaainest moodustavad tugevad ja painduvad tselluloosikiud. Risti kiudu tõmbele on puidu tugevus väike. Kui lõgata puidust õhukesi kihte ja liimida need kokku plaadiks nii, et igas kihis on kiudude suund erinev, saadakse väga tugev materjal - vineer. Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk- või puitkiudplaadid, mis on sageli tugevamad kui täispuidust plaadid. Puidu halvad omadused on põlevus ja tundlikkus mikroorganismide suhtes. Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema, kuivades tingimustes võib puit püsida aga sajandeid.
katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuid valmistamise etapid on: puidu kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsioon võib olla erinev. Väikesem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. TERMOTÖÖDELDUD PUIT Termopuit tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuride 195 kuni 230C. Tavalise puiduga võrreldus on termopuit tumedam. Kasutatakse ukse- ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne.
sest vaid niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened. · Veel üks puidu puudus on tema deformeerumine ehk puidu vormi muutumine nii koormuste kui ka niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste mõjul. · Paljusid neist halbadest omadustest on võimalik niinimetatud konstruktiivse puidukaitsega vältida või vähendada. Üks uus moodus puit niiskusekindlaks ja vastupidavaks muuta on termopuidu-protsess. · Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Ehitusviisi ja kaitsemeetmetega on võimalik tõsta puidu vastupidavust nii tulele kui keskkonnamõjudele. Puitehituse stabiilsus nõrgeneb tänu halvale puidu sisemisele soojusjuhtivusele aeglaselt tulekahju puhul ja kandevõime väheneb peamiselt kandetarindite ristlõike vähenemise tõttu, mitte nende kuumenemise tõttu.
Polümeermaterjalid · Polümeermaterjalid on materjalid, milles ainsaks v'i sideaineliseks osakd on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. · Kaasaegne ehitusmaterjalide tööstus ja ehitus ei ole mõeldav polümeersete ainete kasutamiseta. · Polümeerseid materjale kasutatakse nii konstruktsioon- kui ka isolatsioonmaterjalidena, lisanditena betoonis, fassaadide viimistlusmaterjalina, ka materjalide kaitsmiseks ilmastiku ja keskkonna mõujutuste vastu. · Polümeersed materjalid on nii looduslikud (puit, looduslik kautsuk) kui ka sünteetilised (polüetüleen, polüstüreen jne). · Sünteetiliste polümeermaterjalide suureks eeliseks on nende valmistamiseks vajaliku tooraine kättesaadavus. · Üheks levinud lähtematerjaliks on nafta ja loodusliku gaasi töötlemise produktid. Polümeersei...
· Risti kiudu tõmbele on puidu tugevus väike · Kui lõgata puidust õhukesi kihte ja liimida need kokku plaadiks nii, et igas kihis on kiudude suund erinev, saadakse väga tugev materjal - vineer. · Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk- või puitkiudplaadid, mis on sageli tugevamad kui täispuidust plaadid. · Puidu halvad omadused on põlevus ja tundlikkus mikroorganismide suhtes · Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema · Kuivades tingimustes võib puit püsida sajandeid. PLASTMASS · Järjest enam on ehituses hakatud kasutama plastmasse · Koosneb plümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastastest vahenditest jt lisanditest · Moodustab põhiosa plastmassist ning viimase omadused olenevad peamiselt polümeeri omadustest.
..11 lehte, paksusega 1,4-3,2 mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. · Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. · Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm. · Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar- ja sõrestik konstruktsioone. · Vineeril on väiksem põlevus kui saematerjalil või lamell-liimpuidul. Püsib hästi mõõdus. · Liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. · Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel n kas muutuv või ka konstantne ristlõige. · Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete
10. Tabelid Tabel 1. Välistunnused Mehaanilised Pindala olek Värv Läbipaistvus Läige tunnused kombates LDPE pehme, elastne Pehme, sile Värvimatu Läbipaistev Matt HDPE Kare Natuke õline, Värvimatu Poolläbipaistev Matt sile, sahiseb Tabel 2. Põlemise karakteristikud. Keemiline vastupidavus Põlevus Leegi Põlemise Keemiline Keem. Lagunemine värv produkti vastupidavus vastupidavus lõhn hapetele alusele LDPE Põleb leegis Sees on Põletava Suurepärane Hea Tolueenis ja sinekas, küünla eemaldamisel valge lõhnaga leegist suitsuga
paisumise koefitsent; · Pöördemulsioonid - dispersiooni keskkonnaks madal termiline püsivus; kiire vananemine ehk madal bituumen ja selles hõljuvad veepiisad pikaealisus, valguse, temp. ja gaasi mõjul omadused halvenevad; põlevus. Eelised - võimalik saada mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus jne); toormaterjalide kättesaadavus; kergelt töödeldavad ehitustoodeteks; tootmine hästi automatiseeritav.
Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,43,2 mm. Iga järgmine kuid eelmisega risti. > Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudeks, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. > Ehituses kasutatske liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 430mm. > Puuliikidest kasutatakse männi, kuuse ja kasepuitu. Kasepuu vineer on kõige tugevam. > Vineeril on väiksem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuidul. Püsib hästi mõõdus. > Valmistamistatakse mitmesuguseid tala, raam, kaar ja sõrestik konstruktsioone. > Liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist parkettristlõikest liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on parallelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. > Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige.
tipuosa vähe tumedam pruun. Käbid avanevad kolmanda aasta kevadel. Seemnesoomuse varjatud väline külg on must. Käbikandvus algab avatud alal umbes 20-aastaselt- parim käbikandvus on 60-90-aastastel puudel. Seemned on 5-7mm, tiib 20-25mm pikk. 1000 seemne mass on 16-24g. Täisteralisus on puistutes ja gruppides hea (u 80-90%). Eestis looduslikult uuendust pole andnud. Puidus on maltspuit kollakas ja lülipuit punakaspruun. Suure vaigusisalduse tõttu on puidu tihedus 670kg/m3 , puidu põlevus hea ja teda ka vaigutatakse. Puit kuivab hästi, on hea töödeldavusega ja ta kahanemine on kuivamisel väike. Mädanemiskindliselt on ta lähedane lehisele. Kuna musta männi puistuid on Euroopas vähe, siis pole tema puidu majanduslik tähtsus suur. 4 Musta männi puhul on peamine keskkonnakaitseline tähtsus mägedes ja haljastuslik tähtsus asulates, sest ta on tolerantne linnatingimuste suhtes
• suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60…200 0C, erandlikult 300…350 0C • suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel • suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15…30% • põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300…400 0C juures) • toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. 13. EPSi põhilised kasutuskohad? Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega
eeltoodud nõuetele. Pinnakihi omaduste süttimistundlikkuse ja tule leviku klassid iseloomustavad hoone seinte, lagede (kaasa arvatud ripplagede), torustiku, isolatsioonikihi pealispinna ja tarindi sees olevate õõnsuste ja kanalite pinnakihte. Klassinäitajad esitatakse koos, eraldatuna teineteisest kaldkriipsuga (nt V1/I) ja nende vastupanu tulele alaneb järjekorras: V1/I; V1/II; V1/; V2/ ja /. Vastavalt EVS 620-9:2003 Katusekattematerjalid. Põlevus jagatakse klassidesse K1 ja K2 selle järgi, kuidas nad väldivad või aeglustavad süttimist ja tule levimist katuse pealispinnal ning samaaegselt kaitsevad alustarindit süttimise eest. Klassi K1 kuuluvad katted, mis ei sütti ning kaitsevad alustarindit süttimise eest. Näited joonis 28. Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest. Kergsüttivad, tule kiiret levikut võimaldavad ja alustarindit
eeltoodud nõuetele. Pinnakihi omaduste süttimistundlikkuse ja tule leviku klassid iseloomustavad hoone seinte, lagede (kaasa arvatud ripplagede), torustiku, isolatsioonikihi pealispinna ja tarindi sees olevate õõnsuste ja kanalite pinnakihte. Klassinäitajad esitatakse koos, eraldatuna teineteisest kaldkriipsuga (nt V1/I) ja nende vastupanu tulele alaneb järjekorras: V1/I; V1/II; V1/; V2/ ja /. Vastavalt EVS 620-9:2003 Katusekattematerjalid. Põlevus jagatakse klassidesse K1 ja K2 selle järgi, kuidas nad väldivad või aeglustavad süttimist ja tule levimist katuse pealispinnal ning samaaegselt kaitsevad alustarindit süttimise eest. Klassi K1 kuuluvad katted, mis ei sütti ning kaitsevad alustarindit süttimise eest. Näited joonis 28. Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest. Kergsüttivad, tule kiiret levikut võimaldavad ja alustarindit
Referaat Elavhõbe 1 Sisukord 1. ELAVHÕBEDA AJALOOST................................................................................................................... 3 2. ELAVHÕBE OMADUSED....................................................................................................................... 4 2.1.ELAVHÕBEDA FÜÜSIKALISED OMADUSED..............................................................................................4 2.2.ELAVHÕBEDA KEEMILISED OMADUSED..................................................................................................5 3. ELAVHÕBEDA KASUTAMINE ............................................................................................................ 6 4. ELAVHÕBEDA JA TA ÜHENDITE OHTLIKKUS JA SAASTE.......................................................7 4.1.ELAVHÕBEDA TOIME INIMESE TERVISELE........................................................................
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetihe...
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
Niiskuse muutused põhjustavad puidu märkimisväärse vormimuutuse aga mõjutavad ka tema mehhaanilisi omadusi. Paljusid neist halbadest omadustest on võimalik niinimetatud konstruktiivse puidukaitsega vältida või vähendada. Selle hulka kuulub ka paljude vanade teadmiste ja tavade rakendamine puidu kasutamisel, ulatuslikult ilma kaasaegsete puidukaitsevahenditeta. Üks uus moodus puit niiskusekindlaks ja vastupidavaks muuta on termopuidu-protsess. Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Samas puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes ja sellisel kujul mõningatel juhtudel hoopis tulekahju tõkestamiseks kasutatakse, kuna sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas ise põlemiseks kõrget temperatuuri vajab. Ehitusviisi ja
ümbruse niiskustasemest. Niiskuse muutused põhjustavad puidu märkimisväärse vormimuutuse aga mõjutavad ka tema mehhaanilisi omadusi.Paljusid neist halbadest omadustest on võimalik niinimetatud konstruktiivse puidukaitsega vältida või vähendada. Selle hulka kuulub ka paljude vanade teadmiste ja tavade rakendamine puidu kasutamisel, ulatuslikult ilma kaasaegsete puidukaitsevahenditeta. Üks uus moodus puit niiskusekindlaks ja vastupidavaks muuta on termopuidu-protsess. Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Samas puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes ja sellisel kujul mõningatel juhtudel hoopis tulekahju tõkestamiseks kasutatakse, kuna sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas ise põlemiseks kõrget temperatuuri vajab
Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, te...
suureneda juba väikesel temperatuuri tõusul) • kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) • suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60…200 0C, erandlikult 300…350 0C • suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel • suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15…30% • põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300…400 0C juures) • toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel 41. Plastmassidest rullmaterjalid- põranda-, katusekattematerjal, geomembraanid Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli kas PVC- põrandakate või linoleum. Linoleumi ja PVC peamine erinevus seisneb nende toormaterjalides. Kui PVC´d ehk vinüülkatet toodetakse toorainete keemilisel
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
väikesel temperatuuri tõusul) · kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) · suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60...200 0C, erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15... 30% · põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300...400 0C juures) · toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid EPS, XPS, PUR Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 1035kg/m 3, survetugevus suureneb koos tihedusega
korrosioonikindlus jne) 2. toormaterjalide kättesaadavus. 3. Kergelt töödeldavad ehitustoodeteks 4. Tootmine on hästi automatiseeritav 5. Tootmis- ja töötlemisettevõtted on suht odavad ja tasuvusaeg on lühike. 17. PUUDUSED: 1. suur roomavus 2. kõrge temperatuuripaisumise koefitsient 3. suht väike kuumakindlus 4. suht madal tugevus vahelduval koormamisel 5. madal pikaealisus, kiire vananemine. valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad. 6. Põlevus 7. Toksilisus. 18. KEEMILINE PÜSIVUS plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht praktiliselt puudub seetõttu plastmassid väga kestvad materjalid. jäätmed looduses ei hävine. 19. TUGEVUS plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid väga tugevad. Kõige sagedamini kontrollitakse plastmasside paindetugevust. 20. 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR 21. 1
Puudused- · kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10x kõrgem kui ehitusterasel); · suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60-200 kraadi, erandlikult 300-350; · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel; · Suhteliselt kiire vananemine. Valguse, temp ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad. Materjali on vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15-30%. · Põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300-400 kraadi juures) · Toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ta tootes ning põletamisel. Keemiline püsivus- väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. Seetõttu on plastmassid väga kestvad materjalid. See omadus on mõnes mõttes ka negatiivne. Plastmassi jäätmed looduses ei hävine. Plastmassid aja jooksul vananevad, mis seisneb suurte
soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures). Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühikuks on soojaerimahtuvis c (kJ/ºC). Näitab soojusenergia hulka mis kulub 1kg materjali soojedamiseks 1 ºC võrra. Väikese soojamahtuvusega on metallid, suure soojamahtuvusega on vedelikud. Põlevus iseloomustab süttivus. 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (metallid) 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuid valmistamise etapid on: puidu kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsioon võib olla erinev. Väikesem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. TERMOTÖÖDELDUD PUIT Termopuit tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuride 195 kuni 230C. Tavalise puiduga võrreldus on termopuit tumedam. Kasutatakse ukse- ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne.
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
poorsusest. · Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 0C võrra. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. · Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. · On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad- ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju
näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1°C võrra. Suure soomahtuvusega - vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega - metallid (kuumenevad kiirelt ja ka kahtuvad kiirelt). Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte puhul) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Põlevus. Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid).
Traumad ja põletused nagu tugeva ärritava toime korral plahvatuse korral patsiendile ja personalile; nahka imendumise ja süsteemse mürgistuse sümptomite korral 3. Kergesti süttivad Ohud Kaitsemeetmed vedelikud Põlevus: tahiefekt, leek, Mitte siseneda ohualasse lööklaine – võimalik plahvatus; lekkimisel/põlemisel! nahka imendumine ja mürgisus, Kaitsevahendid: kindad, mürgised aurud, söövitav toime; vajadusel ühekordne põll ja 672 kuumad põlemisgaasid, kaitseprillid keskkonnakahjustused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
