betoonist (300 mm). Variant B-s lisandub sissepoole soojustuseks kivivill (100 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant C lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole kivivill (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant D lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole vahtpolüstereen (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Selleks, et teada saada, milline seina variant on parim tuleb iga seina variandi kohta teha mitmeid arvutusi. Esiteks tuleb leida välispiirete soojatakistused, seejärel soojajuhtivus, soojainerts, välispiirete üksikute kihtide temperatuuride arvutused, küllastusrõhud, materjali aurutakistus ja osarõhud. Seejärel saab leida kas ja kus kihis tekib kastepunkt. VARIANT A Joonis 2 1 1- Kuivkrohv 13mm 2- Põlevkivituhkgaasbetoon 300mm 1.1 Välispiirete soojatakistuse arvutused Sisepinna soojatakistus oleneb soojavoolu suunast, antud juhul on see horisontaalne.
servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1Pa. Aurutihedus sarnane mõiste gaasitihedusele (materjali omadus endast vee auru läbi lasta), ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes) 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures). Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühikuks on soojaerimahtuvis c (kJ/ºC)
Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p 0 100(%) Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse veel tühiklikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-des kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused (tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne ). Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. G Gk G Gk Bm m 100(%) Bk m 100(%)
Materjal on võetud internetist. Tempsi GRANITO fassaadiplaat Tempsi GRANITO ehitusplaadid on valmistatud Tempsi BASE tsementlaastplaadist on kaetud erinevas fraktsioonis loodusliku kivipuruga. Põhivalikusse kuulub 12 värvitooni. Tempsi Granito plaate on toodetud Eestis alates 1999 aastast. Kasutamiseelised · Käepärane formaat · Lihtne paigaldada · Kerge hooldada · Niiskuskindel · Hallituskindel · Tulekindel · Soojajuhtivus · Külmakindel Hooldus Plaadi lõikamisel tekkinud tolmu eemaldamiseks kasutada 10% - list äädikalahust. Määrdunud plaadi puhastamiseks võib kasutada survepesurit. Tehnilised andmed Plaadi mõõdud 10mm x 1250x2600mm, 1250x3350mm Mahukaal vastavalt normidele 1350 kg/m³ Tõmbetugevus perpendikulaarselt pinnale min. 11,5 N/mm² vastavalt normidele Survetugevus 0,63 N/mm²
Akende ajalugu Esialgu luuk seinas Aknaklaasi eellasteks olid loomapõis, vasikanahk või riie. Taludel hakkasid klaasitud aknad levima 19. saj.: 4 ruuduga. Klaas tihendati saviga, hiljem linaõli-värnitsast ja kriidist valmistatud kitiga Hiljem 6 ja 4 jaotusega aknad, hiljem lisandusid tuulutusavad Funktsionalistlik stiil tõi lintakna 5 Klaasi omadused Soojajuhtivus: 0,7- W/°K·m (tellis 0,7 W/° 0,7-0,8 W/° W/°K·m) Soojuspaisuvus 8,5·10 1/° -6 1/°K (teras 11· 1/°K) 11·10-6 1/° 20°C / +40° st. -20° +40°C 0.5mm/m Klaas on habras Tugevus (Pika- (Pika-ajalise koormuse: tugevus ~50%) Survetugevus 500- 500-2000 MPa Tõmbetugevus 30- 30-50 MPa Paindetugevus 20-
vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused ( tugevus, veeimavus, soojajuhtivus jne).
materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned. 8. Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsiooni-materjalideks. 9. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. 10
tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumistsüklite arvuga. Näiteks harilikult telliselt nõutakse 15 tsüklit, kõnniteeplaat aga 100 tsüklit. · Soojamahutavus- on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergijat, jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. · Soojajuhtivus- on materjalie omadus juhtida sooja läbi enda. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. · Tulepüsivus- näitab kuidas materjal toimib tules ja selle järgi jagatakse ehitusmaterjalid mittesüttivateks, raskeltsüttivateks ja süttivateks. · Tulekindlus-on materjali võime taluda väga kõrget temp.pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused. · Tugevus- on materjali võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi.
*Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta, hinnatakse külmatsüklites. 6. Soojajuhtivus, mis/kuidas seda mõjutab -Materjali võime endast soojust läbi lasta -Mida poorsem materjal, seda väiksem soojajuhtivus -Niiskus ja temperatuur tõstavad soojajuhtivust 7. Materjalide liigitus põlevuse järgi Mitte põlevad- ei põle, ei sütti, ei hõõgu raskesti põlevad- süttivad raskelt, hõõguvad ja söestuvad ainult tulekolde juures põlevad- süttivad, põlevad ja hõõguvad ilma tulekoldeta 8. Surve-, tõmbe-, paindetugevuse määramine
.......... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, TÕMBETUGEVUS, PAINDETUGEVUS- MÄÄRAMINE, VALEM, MÕÕTÜHIK?. 5 9. MATERJALI ELASTSUS, MÕNI ELASTSE MATERJALI NÄIDE................................................6 10. MATERJALI PLASTSUS, MÕNI PLASTSE MATERJALI NÄIDE..............................................6 PUITMATERJALID.............
Tubade arv: 5 Hoone korruselisus: 2 Brutopind: 165,3 m2 Netopind: 158,1 m2 Kasulik pind: 146,1 m2 Hoone ruumala: 593 m3 Sh. Hoone maaalune kubatuur 0 m3 Sh. Hoone maapealne kubatuur 593 m3 Hoone alune pind: 120,5 m2 Krundi pind: 1810 m2 Täisehituse protsent: 6,66 % 5 1.2.3. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. R = d/ R = Rse + R1 + R2 + R3 + ... + Rsi U = 1/R Lubatud soojajuhtivus U 0,22 W/m² ºC Välisseinad: - Krohvikiht 5 mm, = 0,21 W/m² ºC - Vahtpolüstürool 150 mm, = 0,041 W/m² ºC - Fibo-plokk 200 mm, = 0,24 W/m² ºC - Krohvikiht 5mm, = 0,21 W/m² ºC R = 0,04 + 0,005/0,21 + 0,15/0,041 + 0,2/0,24 + 0,005/0,21 + 0,13 = 4,71 U = 1/4,71 = 0,21 W/m² ºC Välisseina soojajuhtivus vastab lubatud soojajuhtivusele. Katuslagi: - Tuuletõke Isover RKL 50 mm, = 0,036 W/m2 ºC - Soojustus Isover KL 200 mm, = 0,036 W/m² ºC
EHITUSPROJEKT Autor: Taavi Tammekivi Matrikli nr: 092583 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Sügis 2010 Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Hoone plaan M 1:50 2.Lõige 1-1 M 1:50 3.Lõige 2-2 M 1:50 4.Hoone vaade M 1: 50 5. Sõlm S1 M 1:20 6.Sõlm S2 M 1:20 7.Konstruktiivne skeem lõige 2-2 M 1:50 8.Konstruktiivne skeem plaan M 1:50
Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Soojusjuhtivuse olemus Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojus levikut kehade või nende mikroosakeste vahel. Mida tihedam on kontakt keha aineosakeste vahel, seda suurem on antud keha soojajuhtivus. Sellest tulenevalt on tahketes osades ainetes soojajuhtivus parem, kui vedelikes, samas vedelikes on jällegi parem, kui gaasides. Kasutatavates hoonestes on tavaliselt oluline energiatarbimise piiramine. Selle oluliseks teguriks on välispiirete soojusjuhtivuse vähendamine. Et energiakasutus oleks võimalikult optimaalne pööratakse tähelepanu soojustusele, külmasildade vähendamisele, välispiirde õhupidavuse vähendamisel. Täiendavalt on võimalik projekteerimise juures kasutatada akende õiget paigutamist, mis
EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoone plaan M 1:100 -2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1 Hoone korruselisus 1
Passiivmaja Passiivmaja ● Soojus tagatakse hoonesse värske õhu vooluhulga järelsoojendamisega või -jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid
Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. Töökäik 4.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast
ülessulatamist vees. • Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Näiteks harilikult telliselt nõutakse vähemalt 15 tsüklit, kõnniteeplaadilt aga 100 tsüklit. KUUMSIN 6 SOOJAJUHTIVUS • Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. • Soojajuhtivuse ühikuks on soojaerijuhtivus (W/(m°C) või W/(mK)), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1 h jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 1 °C. • Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, veesisaldusest ja ka keskmisest temperatuurist, mille juures soojus üle kandub
kordadel erinevate niiskussisalduste korral, et jõuad tulemuseni, et peale küllastuspunkti saavutamist puidu survetugevus enam ei kahane. 6. Vastused küsimustele 1) Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskusesisalduse suurenedes suurenevad puidu lineaarmõõtmed piki tüve 0,1-0,3%, radiaalsuunas 3-6% ja tangensiaalsuunas 6-10%. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Puidu soojamahtuvus sõltub niiskusesisaldusest. Mida suurem on niiskussisaldus, seda suurem soojamahtuvus. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel tema survetugevus väheneb. Mida niiskem on puit, seda suurem on tihedus. 2) Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Puidu positiivsed omadused: kättesaadav, hõlbus töödelda, tugev ja kaalult kerge,
2) KIIRGUSTIHEDUS (alfa, beeta, gammakiirgused) Alfa kõige väiksema läbivusega Beeta pole eriti ohtlik (ei läbi kivi) Gamam kõige ohtlikum, peab looma spetsiaalseid tõkendeid, kõige paremaks tõkendiks on betoon. 3) AKUSTILISED OMADUSED 1 OSA peegeldub 2 OSA sumbub 3 OSA läbib materjali PUIT umbes 30 000 puiduliiki POSITIIVSED OMADUSED: väike soojajuhtivus, väike mahumass, suhteliselt suur tugevus, hea töödeldavus, paljudes kohtades kasutatav (ehituses kandekonstruktsioonina, välis, siseviimistlus), ökoloogiline (taaskasuttav). NEGATIIVSED OMADUSED: niiskuvus, ebaühtlane struktuur, süttivus, kõdunevus, hügroskoopsus, kahjustatavus putukate poolt. 1) OKASPUUD 2) LEHTPUUD 3) PALMID (eraldi rühmas) 4) BAMBUS PUIDU SISEEHITUS: KIHID: 1
Hüdroisolatsiooni materjalide puhul · Milliste materjalide puhul on oluline aurutihedus? Aurutõkkematerjalid · Kuidas mõõdetakse materjali külmakindlust? Materjali omadus veega küllastunud olekus taluda vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma nähtavate murenemistunnustega ja tugevusega kaotuseta · Millised materjalid peavad olema külmakindlad? Väliskeskkonnaga kokkupuutuvad ehituskonstruktsioonid · Miks on soojajuhtivus, ühik? Soojusjuhtivus-materjalide omadus juhtida soojust läbi endas.Vastandmõiste soojuspidavus.Ühikuk on soojuserijuhtuvus- W/mK.Soojusenergia hulk mis läbib kuupi küljega 1m 1h jooksul,kui vastaskülgede temperatuuride vahe on 1K (c) · Millal on oluline materjalide soojusmahtuvus? Kui planeeritakse soojustsalvesteid · Kuidas jaotatakse tulepüsivuse järgi materjale? Mittesüttivateks(ei põle ega söestu)
Survetugevuseks risti kiudu tuli keskmiselt 8,05 N/mm², internetist võib leida tulemuseks 5 10 N/mm², seega tulemus on sobiv.[2] Niiskussisaldus on kõige suurem vees olnud kehadel (60,7 %), tiheda toas olnud keha niiskussisaldus on suurem kui hõreda toas olnud keha niiskussisaldus, vastavalt 7,3 % ja 4 %. 6.KORDAMISKÜSIMUSED 6.1 Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest? Puidu märgumisel küllastuspunktini puit paisub. Niiskussisalduse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Puidu veesisalduse tõusuga tõuseb ka puidu soojamahtuvus. Niiskussisalduse suurenemisel väheneb tugevus. [3] 6.2 Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Puidu positiivsed omadused on: teda on hõlbus töödelda, tugev ja kaalult kerge, soojapidav, sitke, hea välimusega, kuivas kliimas ka väga püsiv materjal. Negatiivsed omadused on: puit on kergesti süttiv, hügroskoopne ja omaduselt
• Tihedus sõltub oluliselt veesisaldusest (hügroskoopsus) • Standardniiskus w= 12% • Enamasti alla 1000 kg/m3 (haab 340; kuusk 460; mänd 530, kask 640; saar 680, tamm 720 kg/m3). • Balsa tihedus 176 kg/m3 ja lignum vitae tihedus 1230 kg/m3. Näiteks balsa tihedus võib varieeruda 40…320 kg/m3. EHITUSMATERJALID 8 SOOJAJUHTIVUS (THERMAL CONDUCTIVITY) Puidu soojajuhtivus sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, veesisaldusest, tihedusest, puu liigist ja temperatuurist Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus ligikaudu 1,8 korda suurem kui risti kiudu, olles piki kiudu 0,22 W/m0C, risti kiudu aga 0,14 W/moC. Puidu niiskuse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Heli levib puidus 2-17 korda kiiremini kui õhus. SOOJAMAHTUVUS
Survetugevus oleneb otseselt tihedusest, kasvuvigadest, niiskussisaldusest, temperatuurist, koormamise kiirusest jne. Niiskusest tingitud puidu nõrgenemist on näha graafikul 1. Katsest selgus et puidul on väga hea veeimavus, puit suutis endasse imada 90% vett võrreldes oma algse massiga. 7. Küsimused. 1. Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskussisaldusest sõltuvad järgmised puidu omadused: · Puidu tugevus (mida kuivem, seda tugevam) · Puidu soojajuhtivus (niiskuse suurenemisel kasvab ka soojajuhtivus) · Soojamahtuvus (mida kuivem, seda väiksem on soojamahtuvus) · Mahumuutus (piki tüve 0,1 0,3 %; radiaalsuunas 3 6% ning tangentsiaalsuunas 6 10%. 2. Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Positiivsed omadused: · Soojusisolatsioon sõltub tihedusest · Kerge töödelda · Puidu lihtne liimitavus · Võime hoida kinniseid (kruvid, naelad) · Head dekoratiivomadused
Tihedust, mahumassi ja poorsust on vaja selleks, et otsustada kus, mis otstarbel ja millistes tingimustes antud materjali kasutada. Nendest kolmest omadusest sõltuvad ka paljud teised materjali füüsikalised omadused(mass, soojusjuhtivus jne) 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende tihedusest, mahumassist või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Tihedusest sõltuvad soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Mida suurem on poorsus, seda väiksem on aine tihedus ja seda madalam on materjali tugevus. 10 Kasutatud materjalid 1. Raado, L. (2008). EPM 3500 EHITUSMATERJALID 1. osa. [www] http://ehitustootlus.ttu.ee/ 2. R
3.KIUDUDE EHITUS Tekstiilkiududel saab uurida ja kirjeldada: *füüsikalist ehitust, *keemilist ehitust. Kiu ehitusest üldise ettekujutuse võib saada palja silmaga, täpsema ehituse kohta tuleb kasutada juba spetsiaalseid seadmeid ja uurimismeetodeid nagu elektronmikroskoopia, infrapunakiirguse, valgus- ja röntgenkiirte abil uurimist, termoanalüüse jm. Selleks et kirjeldada kiuehitust on vaja teada ja kasutada kindlaid mõisteid. 3.1.MÕISTE "KIUD" Mõiste "KIUD" liigitatakse: *TEKSTIILKIUD *ELEMENTAARKIUD JA ELEMENTAARNIIDID *TEHNILISED KIUD *FILAMENTKIUD *STAAPELKIUD. *TEKSTIILKIUD painduvad ja tugevad moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. *ELEMENTAARKIUD - kiud , mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill *ELEMENTAARNIIDID pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud *TEHNILISED KIUD - looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühen...
sellest sõltub puidu tugevus, soojapidavus ja mõõtmed. Näiteks kuiva puidu märgumisel küllastuspunktini kaasneb puidu paisumine ja muutuvad puidu lineaarmõõtmed eri suundades erinevalt: pikitüve (0,1-0,3%), radiaalsuunas (3-6%) ning tangensiaalsuunas (6-10%). Antud laboritöös saadi õhkkuivade proovikehade keskmiseks niiskusesisalduseks 7,0 % ning immutatud proovikehade keskmiseks niiskusesisalduseks 83,5%. Puidu soojajuhtivus sõltub paljudest teguritest nagu tema niiskusesisaldus, tihedus, puidu liik, temperatuur ning soojavoolu suund puidukiudude suhtes. Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus 0,22 W/(mᵒK) ning risti kiusu 0,14 W/(mᵒK). Kui puidu niiskusssialdus suureneb 1% võrra, kasvab puidu soojajuhtivus 1,2% võrra. Puidu tugevust mõjutavad näiteks tema niiskussisaldus, temperatuur ning koormamise kiirus.
Ehitusmaterjalid ja-konskursioonid Standardid ja sertifikaadid · Standardid on riiklikud dokumendid,milledega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. · Standartidte ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi,nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. · Standardi kehtivuseaeg on piiratud. · Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat,mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Füüsikalised omadused erimass · Erimass(või absoluutne tihetus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poorideta) P=G/V kg/cm3 G-aine mass;V- tihedus,poorideta aine ruumala · Portlandtsement 3100kg/m3 s.o3,1 g/cm3 · Teras 7850kg/m3 s.o 7,85g/cm3 Mahumass · Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-...
Plastmassid Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad. Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui ne...
Kipstooted Tooted: Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid Armeeritud plaat Suuremõõtmelised vaheseinad Vaheseinaplaadid ( 800*400*80-100) Ventilatsioonidekanalite detailid Viimistlusmaterjalid ( kipsplaadid , näit firmadest Gyproc , Knauf jt) Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms Perforeeritud akustilised plaadid Lubi-kips kuivsegud Plussid Odavus Kerge ehitada ja viimistleda Kiire kivinemine Hügieenilisus Halb soojajuhtivus Dekoratiivsus Väike tihedus ja mass Miinused: Väike vee- ja niiskuskindlus Haprus Väike tugevus Tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid Betoone valmistatakse: Aurutamisega Normaalkivinemisega Autoklaavimisega Betooni koostisosad: Sideaine, tavaliselt tsement, Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) Jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) Vesi Lisandid Raudbetoonist ehitusdetailid
isevalguv põrandakatte mass), Aknad, uksed, liistud, Torud Soojaisolatsioonimaterjalid poorsed (>=60%), mille mahumass on väiksem 600 kg/m3. S isol mat on parem, * mida poorsem ta on * rohkem kinniseid poore * suletumad poorid * väiksem ümbritseva kelme paksus * puu korral on pikikiudu 2X suurem * puistel mida peenem tera * vee sisaldavus väiksem. Klassifikatsioon struktuur (kiuline, teraline), vorm (tükk, rull, nöör), toormaterjal (looduslik, sünt), mahumass, jäikus, soojajuhtivus, tulekindlus. Mineraalsed Mineraalvill (klaas, kivi) ei põle, õhu läbivus sõlt mahumassist, auruläbivus on suur, survetug oleneb tüübist, müraisol on hea madalatel lainepikkustel. Mullklaas valm boorsilikaatklaasist om kasut 260..430 C ei kahane, ega lase vett läbi, ei põle, kõrge hind. Kergkruus valm põlet pais savist, kasut..., ei karda kemikaale, niiskust, tuld, hallitust, mädanikku.
õhkvahes inertgaasi (Ar,Kr). 14). Nimetage inimorganisimi sooja äraandmise viisid normaaltemperatuuril? Norm. temp. juures eraldab inimene soojust konvektsiooni ja konduktsiooni, soojakiirguse ja vee aurumise teel.+joonis,kus y-telg= inimese soojatoodang, x-telg= keskkonna temp 15..35c. 15). Eriti kerge min villa soojusjuhtivuse tõus. tiheduse vähenedes muutub vill liiga hõredaks, tekib mikrokonvektsioon ja tõmbevool(sein käitub nagu korstnalõõr). Selle tulemusena soojajuhtivus tõuseb. Seinas kasut villa tihedus võiks olla üle 50 kg/m3, oluline on ka õhu juurdepääsu vältimine vertikaalsesse soojustusvahedesse. Hõredaid villu soovitav kasutada põrandate ja lagede soojustamiseks, kus tõmmet ei teki. 16). Miks võib piirde sees tekkida veeauru kondensaat, kuigi sise ja välispinnal kondens. ei teki? joonis, kus temp. langu ja aururõhu vähenemise graafikud läbi seina on lineaarsed (sirged), veeauru küllastusrõhu graafik on aga parabool
või lõhkeda, kuna külmudes suureneb vee maht asjades 10% võrra. Külmutustsükliga kontrollitakse külmakindlust, ehk üks tsükkel on siis kui materjal külmutatakse ja siis omakorda sulatatakse ülesse. Nt. Harilikul tellisel 15 tsüklit vähemalt aga kõnniteepaneelilt 100 tsükklit. Soojajuhtivus- Soojaerijuhtivus sõltub materjali omadustest ja koostisest, mida kergem ja kinniste poorsusega on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal on väiksema soojajuhtivusega kui jämepoorne. Soojamahtuvus- on omadus neelata sooja tema soojenemisel ja ära anda seda ajhautmisel. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, sellepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suurenbki. (Q=c(t1+t2)) . Sooja erimahtuvus C on nt veel 4200, puit 1500 jne Tuelkindlus- materjalide omadus pidada vastu tulega kokkupuutel. Tuelkindlus sõltub tavaliselt sulamsitemperatuurist. • Tulekindladt>1500
EcoTerm 1) 400 0.10 6 Classic 2) 500 0.10 4 1) Kehtib krohvitud välisseintele normaalsetes kasutustingimustes 2) Kehtib siseseintele ja mineraalvillaga soojustatud välisseintes normaalsetes kasutustingimustes n -näitajad kehtivad normaalmõõtmetega plokkidele (200x600 mm) paigaldatuna liimvuugil. Muude plokkide suuruste ja vuukide paksuste korral võib vuukide osakaal muuta - väärtusi. AEROC EcoTerm välisseina soojajuhtivus (U-arv) Piirde soojapidavus saadakse konstruktsioonimaterjalide ja pinnakihtide soojatakistuste summana. R = Rs + di/i + Rv Võttes Rs = 0,13 m²K/W (sisepinna soojatakistus) Rv = 0,04 m²K/W (välispinna soojatakistus) n = 0,10 W/mK (poorbetooni soojaerijuhtivus, tihedusklass 400 kg/m³) AEROC EcoTerm 375 välisseina soojatakistus R = 0,13 + 0,375/0,10 + 0,04 = 3,92 m²K/W Soojajuhtivus U = 1/R = 1/3,92 = 0,255 W/m²K Vastavalt EPN 11.1 järgi peaks välisseina soojajuhtivus U 0,28 W/m²K.
Näiteks on 4 mm ühekordse klaasi soojajuhtivuseks 5,8 W/m2 K. Klaasi paksuse suurenedes see näitaja oluliselt ei muutu. Akna soojajuhtivuse oluliseks parandamiseks on kasutusele võetud hermeetilised klaaspaketid. Klaaspaketi soojajuhtivus sõltub klaaside arvust, klaasi tüübist (tavaline klaas, erineva kiirgusteguriga selektiivklaas), klaaspaketi klaaside arvust, klaaspaketi õhuvahest, klaasilehtede vahelise gaasi liigist. Järgnevas tabelis on ära toodud klaaspaketi soojajuhtivus (U) sõltuvalt klaaside arvust, klaasi tüübist, klaaspaketi õhuvahest ja õhuvahe täitegaasist (klaasifirma Glaverbel andmed). Klaaspaketi soojajuhtivus sõltub klaaside arvust, klaasi tüübist (tavaline klaas, erineva kiirgusteguriga selektiivklaas), klaaspaketi klaaside arvust, klaaspaketi õhuvahest, klaasilehtede vahelise gaasi liigist. Järgnevas tabelis on ära toodud klaaspaketi soojajuhtivus (U) sõltuvalt klaaside arvust, klaasi tüübist,
tuli keskmiselt 34,7 N/mm2, külmas keskkonnas kivinenud katsekehade survetugevuseks aga saadi 10,0 N/mm2. 6. Vastused küsimustele 1) Millised on betooni põhilised omadused? Betooni põhilisteks omadusteks on tugevus (määratakse klass), poorsus, külmakindlus (määratakse külmakindluse tsüklite arvuga), veekindlus, tihedus, kahanemine, termilised omadused (sh soojajuhtivus, erisoojus), keemiline püsivus (nt hapetes ei ole betoonid püsivad). 2) Mida mõistate betooni klassi all? Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud survetugevus peale 20-päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. 3) Millised faktorid mõjutavad betooni survetugevust (mitte ainult koostis)?
Tartu Kutsehariduskeskus PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: Jana Trolla Koostaja: XXX Tartu, 2013 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Ettevõtte tutvustus......................................................................................4 1.2 Praktikandi tegevus ettevõttes...................................................................5 1.3 Hinnang praktika kohta.............................................................................6 2. Kokkuvõte............................................................................................... ...7 3. Lisad..........
...3,3. Kõige suuremaisd piirdes kõigub metallide erimass (alum. 2,7;teras 7,8) Mahumass 0: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsete mat. V < V0 ja > 0 , täiesti tihedate mat. = 0 Mat. mahumass kõigub suurtes piirides, nt. klaasvill 30-50, puit 400- 600, tellis 1800- 2000 kg/m3 Poorsus p: näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus B: omadus imada vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Mat veeimavust võib väljendada kaalu(mitu % kuiv mat. muutub raskemaks) või mahu(mitu %moodustab sisse imetud vesi mat. kogu mahust) järgi. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal, vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk sõltub
Pragusid kipsplaatide vahel ja seinte nurkades väldib plaadivuukide ülekleepimine võrklindiga, nurkade täitmine elastse mastiksiga, värvkatte sarrustamine klaaskiudkangaga. Kivist massiivseinad Paekiviseinu paksusega 60 cm ehitati elamutele kuni möödunud sajandi alguseni, nende soojajuhtivus on kuni 1,85 W/m2 0K. Soojustamata tellisseinu paksusega 51 cm ehitati elamutele 1950-ndate lõpuni, nende sooja- juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Kärgtellistest seinte soojajuhtivus on kuni 0,80 W/m2 0K. Gaasbetoonplokkidest seinu ehitati kuni 1990-ndate aastateni paksusega 30 cm, nende sooja- juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Gaasbetoon ei talu niiskuse ja külma koosmõju, sellepärast niiskuse eest kaitsmata seinad lagunevad suhteliselt kiiresti. Kõik eelpoolnimetatud seinad vajavad tänapäeval lisasoojustust, kusjuures see tuleb reeglina paigutada väljapoole. Soojustatud tellisseinad
Juhendaja: Aivar Krull Sisukord 1. Puit 2. Puidu siseehitus 3. Puidu omadused 4. Puidu vead 5. Tuletõkkevahend MP FR 6. Tuletõkkepeits 7. Kasutatud kirjandus 1. Puit Puidu peamised positiivsed omadused on: · väike mahumass (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), · küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), · väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), · väga hõlpus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), · sobivus väga paljudesse kohtadesse. Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi. Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne), · hügroskoopsus (niiskusesisaldus kõigub), · kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk),
Kõik materjalide omadused jaotatakse: -füüsikalisteks -keemilised -mehaanilised -tehnoloogilised (kasutusomadused)sitke ja habras Materjali omadusi kirjeldatakse iseloomustavate näitajatega, mille valik sõltub materjali kasutamisest. Ainete keemiline koostis määrab ära nende ja neist valmistatud materjalide põhiomadused. Ehitusmaterjalide valmistamiseks kasutatava aine keemilistest koostisest sõltub nende kasutatavus ehitusmaterjalina st. mehaanilised näitajad, soojajuhtivus, tulekindluse ja biopüsivuse omadused · atomaarne tasand ehk keemilise elemendina väljendatud koostis. · Ainult ühest molekulist koosnevaid materjalide puhul on otstarbekas väljendada koostist molekulaarsel tasandil, Enamasti koosnevad ehitusmaterjalid aga komplekssetest molekulidest - mineraalsete ehitusmaterjalide koostist oksiididena: · Tihti ei saa aga oksiidide tasandil kogu informatsiooni materjali koostisest, sest samad oksiidid moodustavad erinevaid ühendeid
Termotöödeldud puidule on ultraviolettkiirguse lagundav mõju samuti väiksem kui töötlemata puidule. Teisalt aga hallistab UV-kiirgus ka termotöödeldud puidu värvitooni. 4 · Põlemisomadustelt ei erine termotöödeldud puit kuigi palju tavalisest puidust. Selle tulekindlusklass on D-s2, d21, nagu puidul ikka. · Termotöötlus vähendab puidu soojajuhtivust 20...25%. Vähenenud soojajuhtivus tuleb eriti esile niisketes oludes, sest termotöödeldud puidu niiskusesisaldus on väiksem kui töötlemata puidul. Termotöödeldud puidu keskmine soojajuhtivus (10) on 0,099 W/(mK). · Termotöötluse tulemusena jääb puidule juurde veidi suitsu meenutav lõhn, mis aja möödudes nõrgeneb. Selle lõhna kõrvaldab pinnatöötlus. Termotöödeldud puidust pihkuvaid orgaanilisi ühendeid on märgatavalt vähem kui töötlemata puidul, ning pole tõdetud nende kahjulikkust.
8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik-Pascal/ mm/Hg 9)Aurutihedus-mtrjli omadus endast auru läbi lasta. Mõõdetakse grammides. 2.Ehitusmaterjalide termilised omadused 1)Külmakindlus-mtrjli omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse kaotuseta. 2)Soojajuhtivus-mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda. Mida kergem ja poorsem materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel mtrjli soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on suurem, kui õhul. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. 3)Soojamahtuvus-mtrjli omadus soojenemisel endasse soojust salvestada. Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, väikese soojamahtuvusega on metallid. 4)Põlevus-mtjli põlevust iseloomustatakse süttivusega (põlevad ja mittepõlevad materjalid). Mittepõlev eh
Neutraalse aatomi laeng kokku on 0. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu sama- 1,67*10-27 kg, elektroni mass on palju vaiksem- 9,11*10-31 kg. Iga keemilist elementi iseloomustab tema prootonite arv, mida nimetatakse ka aatomnumbriks. Neutraalse aatomi korral on see number vordne elektronide arvuga. Seda naitab jarjenumber. Aatommass on tuumas leiduvate prootonite ja neutronite masside summa. Sama prootonite arvu juures voib aatomites Uleminekugrupi metallide omadused: Hea elektri- ja soojajuhtivus Hea plastilisus Korge sulamistemperatuur Suur tugevus ja kovadus Suur tihedus Pohiliste uleminekugrupi metallide kasutusalad: Fe (iron)- ehitusmaterjal, tooriistad, masinad Ti (titanium)- kunstlik puusaliiges, tuumajaamade torustikud Cu (copper)- elektrikaablid, Lihtsad metallid (poor metals) Valentselektronid paiknevad p-allkihis. Lihtsate metallide sulamis- ja keemistemperatuur on madalam kui uleminekugrupi metallidel. Nende elektronegatiivsus on suurem, nad on pehmemad
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
teiste ainetega), vaadeldakse 2 tasandil: makrostruktuur (palja silmaga nähtav poorsus, tera jämedus jne), mikrostruktuur (mikroskoobiga nähtavad peenemad poorid, kristalli kuju ja suurus jne). Füüsikalised: ·Absoluutne tihedus aine mass jagatud poorideta aine ruumalaga (aine tihedus). g/cm3. ·Näivtihedus loomuliku struktuuriga terade tihedus (ei arvestata tera pooridega). ·Tihedus loomuliku struktuuriga materjali mahu ühiku mass (ei arvestata poore). Tihedusest sõltub: soojajuhtivus, tugevus, poorsus, detaili mass jm. Materjal kuivatatakse püsiva massini. Puistematerjalide puhul arvestatakse ka teradevahelisi tühimikke. ·Poorsus pooride maht tahkes kehas. Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning jaotatakse pooride suuruse järgi. p=pooride ruumala / materjali ruumala x 100%. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Lahtise poorsuse korral ei ole püsiv ega külmakindel. Kinnise poorsuse korral on soojusisolatsioon suur.
soojusenergiat. Põlevus - Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. 4. Too välja puidu positiivsed omadused Puidu peamised positiivsed omadused on: • väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), • küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), • väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), • väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), • sobivus väga paljudesse kohtadesse. 5. Loetle puidu negatiivsed omadused • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ), • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub), • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), • süttivus (üks olulisemaid puudusi), • kahjustatav putukate ja röövikute poolt, 6
12 Vaheseinad J. Tamm 8 Väikeplokkidest vaheseinad Väikeplokkidest vaheseinad ehitatakse: * gaasbetoonist (Silbet, Aeroc) * keramsiitbetoonist (Fibo) Vaheseinad võib laduda Silbet'i väikeplokkidest (588x288x100 mm ja 600x380x100 mm) ning Aeroci 600x200x150 mm plokkidest. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest leiavad põhilliselt kasutust Fibo 100 mm plokid, tööstusehituses suuremate/kõrgemate seinte puhul ka 150 mm plokid: Mõõtmed mm Ploki kaal kg Soojajuhtivus Helipidavus dB Tulepüsivus W/mK 100x185x490 6 0,20 35 120min. 150x185x490 9 0,20 35 240min. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 9 Tellistest vaheseinad Tellistest vaheseinad laotakse poolkivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse
ning pannakse talade vahele 150 mm soojustust. Talade vahele kinnitatakse prussid ja Visa-kasevineerplaadid. 2-korruse põrandad rajatakse ,,ujuvana", st taladele pannakse ISOVER FLO 30 mm ning seejärel põrandalauad. Põrandad peavad olema eraldatud seintest ning tehnilistest seadmetest. Välisseinad Välisseinte kandvaks kihiks on väikeplokk Fibo 3Mpa ning välisvoodriks on laudis. Soojustuskihi paksus on 150 mm, soojajuhtivus 0,17 W/ (m²K), välisseina paksus on 430 mm. Juhul kui hoone kaetakse lõhestatud silikaatkividega, on seinas soojustust 100 mm ja seina soojajuhtivus 0,22 W/ (m²K) Siseseinad Kandvad siseseinad on rajatud 200 mm paksusest Fibo väikeplokist 3MPa, mittekandvad 100 või 150 mm paksusest Fibo vms. plokist. Teise korruse mittekandvad seinad on puidust või kipsist puitkarkassil. Sisepiirete nõutava mürapidavuse 43 dB 6
Näiteks suure poorsusega materjali ei pane väga niiskesse keskkonda, see tõmbab kogu niiskuse endasse ja siis pole enam kasutuskõlblik. 2) Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konktreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Absoluutsest tihedusest sõltub poorsus. Tihedusest sõltub materjali soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili mass. Näiteks 1m3 terast (7850 kg/m3) kaalub palju rohkem kui 1m3 betooni (~2400 kg/m3) Poorsusest sõltub materjali tugevus, mida väiksem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. Pooride läbimõõdust oleneb ka vee olek antud ümbritseva keskkonna temperatuuril ja liikumise võime poorides, mis põhjustab materjali püsivomaduste muutumist. Näiteks külmakindlus veega läbiimbunud materjalil
kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil. Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad, välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima. Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa minimeerimise kaudu tasuvusaja jooksul. Puitehitiste enimlevinud vead ja kahjustused: ·Katuste läbijooks ja toolvärgi mädanemine, vihmaveetorude roostetamine ja puudumine ning maja nurgaelementide mädanemine. ·Kõikvõimalike katteplekkide läbiroostetamine ja kaetavate elementide mädanemine. ·Ümbritseva maapinna tõus ja soklilähedaste elementide niiskumine ja mädanemine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
