Kultuur peale II maailmasõda (4)

Tallinn
2000

Esimesed sõjajärgsed aastad

Tööstus- ehk industriaalühiskonna kultuur sõltus üha rohkem teadusest ja tehnikast.
Teise maailmasõja järel süvenes uus ehk teine tööstusrevolutsioon, mida iseloomustas tootmise automatiseerimine ja selle seostamine teadusega . Inimene oli avastanud uue ja ülivõimsa energiaallika – aatomienergia . Teadlased otsisid võimalusi selle rahumeelseks kasutamiseks ning esimene aatomielektrijaam lastigi käiku NSV Liidus 1954. aastal. Kõik arenes väga jõudsalt ning ei osatud kujutledagi, et inimkonda võiks oodata energiakriis.
Automatiseerimisega seda probleemi polnud. 1946. aastal valmis USA-s esimene arvuti. Suurenev teenindussfäär lausa neelas vabaneva tööjõu.
1950. aastail vallutas auto Euroopa, 1955 oli autotootmise rekordaasta USA-s – 8 miljonit. Kiiresti hakkas arenema ka Jaapani tööstus, mis tõi kaasa USA osatähtsuse languse esialgselt 80 protsendilt 20-le.
Jõudis kätte ka lennuki tähetund. Kohe pärast Teise maailmasõja lõppemist algasid esimesed reisilennud üle Atlandi ookeani. 1949 startis esimene tsiviil- (transpordi) lennuk. Reisijate vedu õhutsi kasvas maailmas 1950. aastail keskmiselt 15-20% aastas. Esialgu lendasid peamiselt ärimehed, kuid peatselt järgnesid neile ka turistid.
Üle saja aasta oli maismaal peamine liiklusvahend olnud rong . Nüüd oli selle asemele tulnud auto, algul reisijate, seejärel ka kaupade vedajana. Sisemeredele ja väinadesse ilmusid autopraamid. Mandrivahelises liikluses hakkas lennuk asendama laevu.
Teise maailmasõja lõppedes oli kino saavutanud oma tipu maailma lõbustajana, kust algas allakäik. Lavale astus kodukino – televisioon .
1948 algas televisiooni buum Ameerika Ühendriikides. Samas tempos tuli teler ka inglaste ellu, ülejäänud riikides algas teleajastu 1950. aastail.
Juba kino ja raadio olid mingil määral poliitilist elu mõjutanud, kuid televisioon hakkas ühiskondliku arvamuse kujundamisel ja suunamisel kiiresti konkureerima ajalehtedega.
Televisiooni mõju poliitikale oli vastuoluline . See tõi maailmasündmused otse ja kiiresti koju, aidates inimesel kujundada oma suhtumist probleemidesse, mis varem võisid tunduda talle kauged ja tähtsusetud. Teisest küljest võib televisiooni materjali esituse ja kommentaaride kaudu vaatajale peale suruda oma käsituse ja vaatenurga, võimaldades nõnda rahvahulkadega paremini manipuleerida .
Teaduse ja tehnika mõju igapäevaelule ei piirdunud ainult transpordi ja liiklusvahenditega. Arstiteaduses hakati kasutama antibiootikume – väärtuslikke ravimeid mikroobide tekitatud haiguste vastu. Uued ravimid lubasid senisest edukamalt võidelda raskete tõbedega.
Algas tarbeesemete massiline tootmine. Suurenes järsult kodumasinate valmistamine ning paljud esemed muutusid taskukohasteks ka tavarahvale.
Seda kiiret arengut iseloomustab tööstusriikides tohutu haridussüsteemi laienemine. 1950-1970 suurenes kõrgkoolide ja üliõpilaste arv neis 2, 3 ja rohkem korda. Üha keerukamaks muutuvad tootmisprotsessid ja seadmed nõudsid teadmisi.
1950. aastaid on moes nimetatud naiselikkuse kümnendiks. Ideaal oli saledus , make up pidi olema tugev , huulepulk suudluskindel ja ripsmed kõverdatud.
Samal kümnendil tekkis esmakordselt noorsoomood ( kitsad püksid jms.) – noored püüdsid oma rõivastusega eristada end vanemast põlvkonnast.
Moemuusikaks oli sving , kuid see muutus 1950. aastate keskpaiku rock´n´rolliks.
1950. aastate tähed olid E. Presley (1935-1977) ja M. Monroe (1926-1962).

60-ndad

See oli aastakümme, mil inimkond jõudis kosmosesse ja teisele taevakehale. Äge konkurents teostus kahe üliriigi – NSV Liidu ja USA vahel. Esialgu võisteldi rakettide tugevuses ja täpsuses, siis inimese saatmises maakesksele ehk geotsentrilisele orbiidile, seejärel Kuu-sõidus ja lõpuks kosmoseaparaadi saatmises väljapoole süsteemi Maa-Kuu.
1957. aasta 4. oktoobril lennutas Moskva üles sputniku. Seda loetakse kosmoseajastu alguseks. USA esimene Maa tehiskaaslane startis veebruaris 1958.
12. aprillil 1961 lendas esimene inimene ümber Maa – venelane Juri Gagarin . Esimene ameeriklane tegi seda 10 kuud hiljem – John Glenn .
1966. aasta jaanuaris laskus Nõukogude “ Luna 9” esmakordselt sujuvalt Kuule . Ameeriklased kordasid seda viie kuu pärast, ja umbes samal ajal möödusid nad püüdmatult NSV Liidust .
1969. aasta 17. juulil läks teele USA “ Apollo 11”, mille kolmeliikmelisest meeskonnast astus 20. juulil esimese inimesena teise taevakeha pinnale Neil Armstrong .
Kosmosetehnika ei jäänud üksnes taevasse. Üks, mida miljonid inimesed varsti oma silmaga nägid, oli televisiooni ja raketitehnika sümbioosi, satelliittelevisiooni sünd. 10. oktoobril 1964 elasid miljonid ameeriklased kaasa Tokyo olümpiamängude avamisele ning 1969 võis miljard inimest jälgida, kuidas USA astronaudid Kuul ringi liikusid.
Kuuekümnendad olid ka laseri sünniaastad. Esimene laser ehitati 1960 Ameerika Ühendriikides.
Arstiteaduse vallas oli tähtsündmus südame siirdamine . Esimene katse tehti 1967, patsient suri 18 päeva pärast. Kuid järk-järgult hakkas patsientide eluiga pikenema .
1960. aastate noorsugu oli rahutu . Tollase Lääne noor põlvkond protesteeris kujuneva tööstusühiskonna ja selle senise kultuuri vastu. Hakati kujundama edaspidist ehk vastandkultuuri, mis eitas massikultuuri ja teaduslikku tunnetust taotledes looduslähedast elulaadi.
Kujutavas kunstis esindas vastandkultuuri popkunst , kus kutsuti kaotama piiri kunsti ja elu vahel. Kunst pidi olema selline, et seda võis igaüks teha.
Popmuusikat esindas tippansambel The Beatles – Biitlid. 1960. aastal alustasid nad tegevust Inglismaal Liverpoolis ja 1964. aastaks saavutasid ülemaailmse menu . Neid võeti eeskujuks kõiges, isegi soengu- ja rõivamoes.
Rõivastuses olid noored väljakutsuvalt lohakad. Noormeestel oli kombeks kasvatada habet ja pikki juukseid, tütarlaste seas läks moodi miniseelik .
Kõige markantsemalt väljendas ajajärgu noorsoo taotlusi ja meeleolusid hipide liikumine. See levis peale USA ka teistesse tööstusriikidesse. Eeskuju otsiti idamaisest ja varakristlikust müstikast, erilist õndsust püüti saavutada ka narkootikumide abil.
Suurenes ka neidude ja naiste ühiskondlik aktiivsus. Eesmärk oli seadusega antud võrdõiguslikkus ühiskonnas ka tegelikult teoks teha. Kasvas usk naiste võimetesse, seda eelkõige tänu nende endi pealehakkamisele.
Sport muutus üha rohkem poliitilise konkurentsi objektiks . Eestvedaja oli Nõukogude Liit. Sellel aastakümmel hakkasid levima hormoonpreparaadid.

20 viimast aastat

1970. aastate paiku noorte aktiivsus vaibus äkki ja kiiresti. Selle aastakümne põlvkonda peeti passiivseks, kes poliitika vastu huvi ei tundnud ja pages argipäeva hulluse eest diskoteekidesse.
Aastakümne keskel ilmusid tänavale punkarid, taunides majanduslangust ja mässates moe ning ärinduse vastu.
1980. aasta suvel andsid Lääne-Euroopa noored endast taas märku. Seekord aga lõid nad kaasa keskkonnakaitses, nais -, rahu- ja rahvusliikumises. Varasemast vähem oli teoreetilisi arutlusi, rohkem otsest tegevust. Kui 1960. aastail mässasid üliõpilased, siis nüüd olid esindatud ka teised ühiskonnakihid, eeskätt töölisklass.
1970. aastail laiendas video teleri võimalusi ning kinole ilmus taas uus konkurent. Koos mõjutasid nad kirjandust ja teatrit. Suurenes elektroonilise kultuuri osa. Teater, kellele pakkusid konkurentsi nii raadio, kino kui televisioon, alustas eksperimente , et mitte kaotada sidet rahvaga.
Et teenindussfäär oli ulatuslikult laienenud ja seal töötas üha rohkem inimesi, hakati 1970. aastate algul tööstusriikides rääkima, et tööstusühiskonna asemele on kujunenud tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond. 1980. aastate lõpul ennustati aga, et peatselt saabub infoühiskonna ajajärk, mida iseloomustab arvutite, robotite, video ja televisiooni üha sügavam tungimine töö- ja igapäevaellu. Muutus ka ühiskonna sotsiaalne struktuur.
Infoühiskond on ühtlasi linnaühiskond. Maailma urbaniseerumine ehk linnastumine jätkub. 1950. aastal oli maailma suurim linn New York , kus elas 12,3 miljonit inimest, ja 15.kohal oli 3 miljoni elanikuga Mexico . 1980. aastal prognoositi, et Mexicost saab aastaks 2000 maailma suurim linn (31 miljonit elanikku) ning New York langeb 5. kohale.
Tervikuna kultuur internatsionaliseerus, kusjuures see protsess kulges vastuolulisest. Ühest küljest levis Lääne massikultuur tänu kinole ja televisioonile arengumaade kõige kaugematesse kolgastesse, teisest küljest minetas kõrgkultuur oma senise europotsentrismi nii, et aina rohkem räägitakse Euroopa-järgsest kultuurist.
1980. aastate keskpaiku oletasid teadlased, et ka kõige optimistlikuma variandi puhul lahutaks üht tehnilist tsivilisatsiooni Linnuteel teisest keskmiselt 200 valgusaastat.
Maa peal lennutasid ameeriklased 12. aprillil 1981 taevasse kosmosesüstiku, esimese korduvkasutusega kosmosesõiduki. Avastati ka AIDS-i viirus – inimese võitlus loodusega jätkub.
Lõpetuseks
Kõigest 30 aastat tagasi, 60-ndate algul, tundus maailma tulevik helge nii siin- kui sealpool raudeesriiet. Kuid tegelikult kultuur, mis Läänes tekkis ja oli, ei pruukinud jõuda NSV Liitu suletud eestlasteni. Enamasti see ei jõudnudki või kui jõudiski, siis ainult moonutatult.
Teise maailmasõja järgne teaduse ja tehnika areng on olnud tohutu ning muutub iga aastaga aina kiiremaks. See on tingitud infoühiskonnast.
Tänapäeval, mil maailm muutub üha rahvusvahelisemaks, luuakse mitmesuguseid riikide liite ja ühendusi, pööratakse järjest suuremat tähelepanu ka rahvusele ja selle kultuurile .
Kasutatud kirjandus

K. Jaanson, Üldajalugu (1938-1991), Tallinn, 1994

Keskkooli ajaloo konspekt

www. neti .ee
7