10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
80 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tauri12
Õppematerjali autor
AMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota. * Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta. * Muudatused USA majanduses mõjutasid teiste riikide majandusi, eelkõige Euroopa riikide. Sellest tulenevalt tekkis ütlus: "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu." * Ameeriklastele tekitas murest NSV Liit.
vabariiklase J.McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Liikumine vaibus 1950.aastate algul. 2. Rassiline diskrimineerimine. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast Teist maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist. Esines neegrite lintšimisi ja seadustatud oli segregatsioon (e rassieralduspoliitika) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (nt nõuti kirjaoskuse testi). 1950.-1960.aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal getostuma. 1940
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
ettepoole sirutatud ülakeha. Sellest alates ronis vöökoht ülespoole rinna alla, luues uue ampiirjoone, ning vastavalt sellele kerkis pisut ka kleidiserv. Ajastut iseloomustas ka spordi populaarsuse plahvatuslik tõus. 1896. aastal olid toimunud esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud, see traditsioon jäi püsima ja muutus kord-korralt aina tugevamaks. Võidukäiku jätkas 19. sajandil sündinud moodne jalgpall, mis 1908. aastal võeti olümpiamängudesse kavasse. Pärast maailmasõda püüdsid inimesed sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iseloomustab teatav kergemeelsus. Loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt. Moodki muutus frivoolseks, lubades naistel paljastada õlgu ja käsivarsi, ning kleidiserv kerkis põlvedeni, mis varem olnuks mõeldamatu. Moemaailmad tegi tähelennu nooruke prantslanna Coco Chanel. Maailmakuulsaks sai koomik Charlie Chaplin, kelle komöödiad naerutasid lõbujanus publikut.
Sealt tuli ka nn võidurelvastumine soov olla parim, number 1. N: Esimene kuulkäik- USA. 2.JFK poliitiline pärand - reaalsus või legend? Kuna Kennedy ei saanud kaua olla USA president (1960-1963) ja tema elu lõppes atendaadiga, siis tehti temast kindlalt märter ja tema tegusid idealiseeriti. Ent samas tegi ta ka palju: ei olnud palju puudu Kuuba raketikriisi ajal, et oleks tulnud III maailmasõda, aga tema otsustuskindel käitumine suutis selle ära hoida. Samuti ta oli innovaatiline ning puhus tervele rahvale, samas ka tervele maailmale, elu sisse. Tema teod viisid samuti esimese kuulkäiguni. 3.Hrustsovi optimism põhines järgmistel NL edusammudel. Eesotsas NL maine tõstmises olid teadlased kosmonautika alal (Maa esimese tehiskaaslase loomine, Gagarini kosmoselend). Samuti oli NL majandus tõusuteel ning oldi optimistlikud, et kommunism saabub õige pea. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid