Ahelküla- Küla, kus majad asetsevad hõreda reas tee ääres. Aheraine- Kaevandatava maavara hulgas olev mittekasutatav kivim. Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka. Annekteerima- teise riigi territooriumi või selle osa vägivaldselt oma riigiga liitma. Aparaadiehitus- Masinatööstuse allharu, mis toodab väiksemaid keeruka ehitusega seadmeid ehk aparaate. Arvjoonis- Arvandmeid esitav joonis. Assimileerima- Samataoliseks muutma, endasse sulatama; nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägival...
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ LOODUSÕPETUS 6. KLASS 8. MAI 2003 VARIANT A ÕPILASE NIMI ____________________________ POISS VÕI TÜDRUK KOOL ___________________________________ MAAKOND ______________________LINN___________ 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE _________ TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA ___________ TASEMETÖÖ HINNE ___________________ _____________________________________ Õpetajale 4 punkti 1. ÜLESANNE Otsusta, kas väide on õige või väär. Märgi kasti +, kui väide on õige ja -, kui väide on väär. Paranda väär(ad) lause(d). 1) 1) Päikesesüsteem on maailmaruumi osa. ...
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ LOODUSÕPETUS 6. KLASS 8. MAI 2003 VARIANT A ÕPILASE NIMI ____________________________ POISS VÕI TÜDRUK KOOL ___________________________________ MAAKOND ______________________LINN___________ 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE _________ TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA ___________ TASEMETÖÖ HINNE ___________________ _____________________________________ Õpetajale 4 punkti 1. ÜLESANNE Otsusta, kas väide on õige või väär. Märgi kasti +, kui väide on õige ja -, kui väide on väär. Paranda väär(ad) lause(d). 1) 1) Päikesesüsteem on maailmaruumi osa. ...
korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt põlluharimise ja kalandusega. Silver 9B Inimeste paiknemine linnalistes asulates: Alevik, alev, linn ja suurlinn. Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval · Sumbküla: Hooned paiknevad korrapäraselt, aiamaad tihedalt üksteise kõrval. Kõik on koondunud kiriku vm ümber. Maavanemal: Juhib maakonna tööd, viies ellu riigi poliitikat. Vallavanemal: Allub maavanemale ja juhib valla tööd. Silver 9B
korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt põlluharimise ja kalandusega. Inimeste paiknemine linnalistes asulates: Alevik, alev, linn ja suurlinn. Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval · Sumbküla: Hooned paiknevad korrapäraselt, aiamaad tihedalt üksteise kõrval. Kõik on koondunud kiriku vm ümber. Maavanemal: Juhib maakonna tööd, viies ellu riigi poliitikat. Vallavanemal: Allub maavanemale ja juhib valla tööd.
10. NL topokaart 11. Katastrikaart aastatest 1978-1989 12. Kultuurimälestised 13.Kohanimed 1. Koha tutvustus Lukse talu asub Pühaste külas, Puka vallas, Valgamaal. Talu on ehitatud umbes 1978a. Ennem seda elasid seal Sakslased. Praeguses talus asus kunagi koolimaja ning raamatukogu. Salu ja Pikasilla vahele tõi kunagi suubunud liustikujõgi lubjarikast liiva ja kruusa, millele hiljem kuhjus moreen. Kus vähegi mullaviljakust oli, sinna tekkis külakesi. Pühaste ahelküla paikneb üsna omaette metsade vahel. Võibolla sai möödakiirustav oja magnetiks, mis tõi siia asustuse. Pühaste on allikakoht ja nii võiks ehk õigustada pühadusele viitavat nime. Aastal 1938 tuli Pühastes päevavalgele suur peiteleid. Korralikult kokkupakitud aaret kattis paarkümmend sentimeetrit mulda.Aastal 1659 peeti Pühaste külas tagajärjetuid Rootsi-Vene läbirääkimisi. Pühastes oli luuletaja Heiti Talviku (1904-1947) suvekodu. Pühaste omapäraks on aga karmid talved
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
viljakus, pinnareljeef ja joogivee olemasolu. Nende elementide koosmõju viis erinevate külavormide tekkeni- hajusad külad väheviljakatel maadel; sumbkülad nõlvadel ja madalal (põllumaadele jäeti kõige paremad asukohad) jne. Nii on asustus tekkinud nn materjali jaotusest tulenenud põhjustel. Ridaküla talude hooned ja õued asuvad ühel pool teed üksteisele lähedal. Ridakülal on mitmeid teisendeid: nt ahelküla õuede vahemaad on suuremad. Paiknevad harilikult mõne pikliku kõrgendiku veerel, mere, jõe või järve kaldal, aga ka raba serval. Põllumaa paiknes üldiselt ühel pool küla (kõrgemal) ja rohumaa teisel pool (madalamal). Sumbküla kindla korrata, koosnes kobaras koos paiknevatest õuedest. Tänavad võisid keskele külavainule kokku viia. Võib olla hajaline või tihe sumbküla. Põllud ja rohumaad paiknevad mitmel pool ümber küla.
toimunud maade kruntimist haldusüksus. Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga. 7 Küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem. Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud, kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Sumbküla Ridakülad Ahelküla Hajaküla Tänavkülad Talu – põllumajanduslik väikemajand, maavaldus koos õue, hoonete ja taluperega. Pärisorjuse ajal kasutasid talupojad talu pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks. Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
