Setudel on eluta asjade kõrval kummardamise objektideks Peko, tuntud on erinevates eesti piirkondades metsa- , koduhaldjad, vetevanad jne. Muinasaja lõpu ühiskonnaelu kirjeldus 12 ja 13 saj. oli Eesti ühiskond enamvähen ühtne. Tähtsamaid küsimusi arutleti rahvakoosolekutel. (Teedeehitus ja maakaitse, põllu- ja karjamaade jaotamine.) Ühiskond oli varanduslikult kihistunud. Jõukamad olid külavanemad ja maavanemad. Elatusalad · Põllundus o Kasutati kolmevälja süsteemi o Veoloomadena kasutati härgasid(olid vastupidavd ja ei vajanud nii palju toitu) o Hobused olid sõjaratsudeks o Kasvatati teravilja (nisu, rukkis, oder, kaer, tööstusilik kanep, hernes) o Põlde vätati sõnnikuga o Tööriistadena kasutati põhiliselt vannasatra, hiljem tulid teist tüüpi adrad · Metsamesindus o Mesi oli ainuke magusaine o Vahast valmistati küünlaid Rehielamud Oli mitme otstarbeline
· Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega(3000. Aastat ekr.) a) Maeti kägarasendis käsi pea all. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 3) Eesti muinasaeg pronksiajast 13. sajandi alguseni. · Tabel · Mõisted: Kaheväljasüsteem- ühel põllu poolel kasvati vilja ja teine pool oli kesa, siis vahetati. Kolmevälja süsteem- ühele põllule talibili, teisele suvivili ja kolmas kesapõld. Ringvall linnus- rajati tasasele maale, olid suured. Adramaa- maa mida sai ära künda ühe adraga, maamõõtühik. Vahetuskaubandus- kaup kauba vastu Vahenduskaubandus- kaup osteti edasi müügiks Malev- muinas eesti sõjaväeline üksus. 4) Muinas maakonnad: virumaa, harjumaa, revala, läänemaa, saaremaa, sakala, ugandi, järvamaa.
Perekond ristik Ristikheninad ehk härjapead on liblikõieliste sugukonda kuuluv umbes 300-liigiline taimeperekond. Tema ladina keelne nimetus on Trifolium. Ristikhein on levinud peamiselt Vana-maailma parasvöötmes ning lähistroopilistel aladel. Ristikud on enamikus madalad, mõnikord roomava varrega, 1-aastased ja püsiktaimed kolmetiste lehtedega lehtede ehk abilehtede ja väikeste valgete, kollaste või punaste liblikõitega. Eestus kasvab looduslikult umbes 11 ristikuliiki. Ristikute hulka kuulub rida väärtuslikke kultuurtaimi, näiteks põld- ehk punaneristikhein(Trifolium pratense) ja rootsi ristik(Trifolium hybridum). Peale nende esivenda Eestis järgmised pärismaised liigid: peamiselt saarte kuivades metsades kasvab alpi ristik(Trifolium alpestre). Saarte aasadel ja loopealseil leidub lamavat ristikeina(Trifolium procumbenos). Kogu Eestis aasadel, karjamail ning teeservadel leiame valget reistikeina(...
C.R. Jakobson Jakobson jätkas pidevalt edasi õppimist. Ta kasutas Torma riikliku loodust vaatlusteks botaanika ja zooloogia alal, valmistas linnutopiseid ja kogus lindude mune teadusliku süstemaatika alusel. Torma suurtes metsades armastas ta jahti pidada, kuni kohalik mõisnik hakkas selles takistusi tegema. Ta harrastas kodumaa ajalugu ja imetles muistseid mälestusmärke Tormas, eriti Kalevipoja sängi ehk nn. Linnutaja mäge, mille järgi ta hiljem valis oma kirjandusliku varjunime ,,Linnutaja". Ta annalüüsis meie maa põllumajanduse madalat taset ja leidis selle seletamiseks mitut põhjust: rahva puudlik haridus , teaduslikkude aluste puudumine põllumajanduses, paljukiidetud rendisüsteemi tegelik kahjulikus, mis sundis talupoja röövpõllupidamisele jne. Meie maa linnade kiratsemist seletas ta samuti põllumajanduse mahajäämusega. Uue võimaliku rahvusliku tuluallikana propageeris ta merenduse uuestiel...
Vähe panuseid, seostatakse roomlaste uskumustega, mille kohaselt on hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Igalk sugupõlvel oma tarand. Majandus hakkas kiiremini arenem seoses kohaliku rauatootmisega. Võeti kasutusele soorauamaak. Rauasulatuskoht on leitud Tartu lähistel Tidimurrus. 4. Muutused inimeste eluviisis ja elatusvahendites keskmisel ja nooremal rauaajal. Künnipõllundus. Kolmevälja süsteem tänu väetamisele. Konksader, hiljem harkader, adraots metallist. Sirp, vikat. Koos põllunduse ja karjakasvatuse arenguga süvenes varanduslik kihistumine. Ülikutele paremad maad ning orjad. Tootmine effektiivsem. Tekib käsitööliste kaupmeeste kiht. Ehted pronksist. Kahe ja üheteraline mõõk, kasvab linnuste arv. Linnused maakondade sõjalised, administratiivsed tugipunktid. Vanemate üheks asukohaks.
5. Eestlased muinasaja lõpus – rahvastik, tegevusalade kirjeldus, igapäevane elu, ühiskondlik elu (miks ei olnud veel oma riiki?) Ühiskond: ühtset riiki polnud; toimus koostöö piirkondade vahel(vanemate nõupidamised); Eesti koosnes maakondadest(8), mis koosnes kihelkondadest (küladeliidud); Rahvastik: elanikke u. 15000-200000; peamiselt eestlased, muid rahvuseid vähe; sündimus suur, juurdekasv kiire; Elatusala: põlluharimine- kolmevälja süsteem, viljakasvatus; loomakasvatus liha ja väetise pärast; metsmesindus, jahikäimine, kalandus; käsitöö; kaubandus rannikul elavate inimeste seas. Elustiil: elati rehielamutes; elamu ümber põllumaad; elamine pime ja kitsas, polnud aknaid, mööblit vähe; tuba oli suitsu täis, sest toas oli suitsuahi; Oma riiki polnud, sest rahvas polnud piisavalt ühtne ja sõjalist jõudu vähe võrreldes teistega. 6. Muistsete maakondade kaart
Põllumaa jagunes- talivili, suvivili, kesa - 3 väljasüsteem Islami usu pühakiri- oraan Kaubalinnade liit Põhja- Euroopas - Hansa - Liit Linnavalitsus keskajal- raad Usuteadus - teoloogia Ülikooli juht- rektor Keskaegne filosoofia- skolastika Ebateadus, erinevatest ainetest püüti saada kulda - alkeemia Maavaldus koos talupoegadega, anti vasallile kasutamiseks - lään Islamiusu pühakoda – mošee Islami usuvool- šiidid Keskajal oli põllumajanduses kasutusel kolmevälja süsteem, kus maa jagunes talivilja, suvevilja ja kesa vahel. Kõrgkeskajal võeti põllumajanduses kasutusele ratas-ader, künniloomadeks olid härg ja hobune Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv Lääne-Euroopas peaaegu 10 korda. Kõrgkeskajaks peetakse perioodi 11-13 sajandil. Majandussüsteemi, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise, nimetatakse Naturaalmajanduseks. Riik on jagatud väikesteks iseseisvateks üksusteks, kuningavõim nõrk-feodaalne killustatus.
1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted,...
Vana-vene riigiga IX-X saj. olid suhted rahumeelsed. Eestlasi nim. Tsuudideks. X saj lõpul suhted halvenesid.. võimukad vene vürstid üritasid oma valdusi Eesti arvelt laiendada ja sundisid elanikke alistada. 1030. tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid a rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nim, Jurjeviks. Muinasaja lõpp Rahvaarv vähemalt 150 000, keskmine eluiga ligikaudu 30 a. äärmiselt suur lastesuremus. Põhiline elatusala oli maaviljelus. Kasutati kolmevälja süsteemi. Keskmisele taluperele kuulus üks adramaa. Karja-, heina ja metsamaad olid küla ühisvaldus. Elati üheruumilses palkhoones. Nim regeelamu. Köeti korstnaga kerisahjuga. Valgust andis koldetuli, põletati pirde. Ka vilja kuivatati samas ruumis ja ka külma ilmaga toodi loomad sisse. Käsitöö; Riided, tööriistad, liiklusvahendid valmistati enamasti igas peres ise. Keerulisemaid metallitöis tegid sepead, kes kasutasid soomaagist saadud rauda
Rakke Gümnaasium ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST Loovtöö Autor: Sten Lehter Juhendaja: Marika Tekkel Rake 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 AJALOOST 2 RABA TALU KIRJELDUS 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS 3.1 Randaalimine 3.2 Väetamine 3.3 Külvamine 3.4 Vilja koristus 3.5 Sõnniku laotus 3.7 Kündmine 4 LAMBAKASVATUS RABA TALUS KASUTATUD KIRJANDUS LISAD SISSEJUHATUS TÖÖ EESMÄRGID,TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Kirjutasin loovtöö teemal „Õppematerjal talupidamisest algklassidele“. Valisin antud teema sest, elan ise talus, kus tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega ja nii on mul selle vastu huvi ja sellest lihtne kirjutada. Töö eesmärk on selgitada algklassi õpilastele kuidas käib talupidamine, kuna seda on väga väheseks jäänud ja lastel puudub võimalus nendest teadmistest osa saada. Olen tööd illustreerinud piltidega ,et anda lastele parem ettekujutus tal...
Asulate iseloomustus Talud moodustasid küla, mis kuulus mingi linnuse piirkonda linnus- asula kompleks. Külad ühinesid kihelkondadeks ja need maakondadeks. Rauaaja lõpul tekkisid esimesed varalinnalised asulad ehk aolinnad. Elatus- ja tegevusalad a) Karjakasvatus (lambad, kitsed, sead) b) Põlluharimine: 1) hakati kasutama kahevälja süsteemi; 11.sajandil kolmevälja süsteemi, sest kasutusele tuli talirukis (vastavalt 1. vili,kesa;; 2. kesa, talivili(rukis), suvivili) 2) puuadrale tehti rauast ots 3) ribapõllud pikkadeks siiludeks jagatud põllud, et iga pere saaks erineva viljakusega maid. c) Endiselt säilisid küttimine, kalapüük, korilus, mesindus
põllusaagist), b) tegema teotööd mõisapõllul. 14. Sajandil lääne euroopas hakkasid talupojad maksma raharenti ning said enamuses isiklikult vabaks. Ida euroopas kestis pärisorjus edasi. Rahvastik: Euroopa põllumajanduses toimus 9. Sajandil murrang, mis tõi kaasa tootmise effektiivsuse olulise kasvu. Põhjused: Ilmastiku soojenemine kogu euroopas 12-14 saj Üleminek kolmevälja süsteemile Ratastega hõlmandra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Sellega arenes oluliselt saagi suurus, toitumine ja põllukultuuride mitmekesisus, mis tõid esile rahvaarvu suurenemise. 14) Prantsuse revolutsioon. Põhjused. Algus. Jakobiinide terror. Revolutsiooni lõpp ja tulemused Vaata Prantsuse revolutsiooni lehte 15) Tööstus ehk industriaalühiskond. Tunnused
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisnii...
andmetel). vallutab Tartu linnuse. · Rootsis ruunikivid · 1060 eestlaste vasturetk tähtsate Eestis langenud kuni Pihkvani. viikingite mälestuseks. Eestlased muinasaja lõpul (11.-12. saj) 1. Elatusalad a. Peamine maaharimine: · Künnipõllundus, rauast ader · Oder ja talurukis · Kahe- ja kolmevälja süsteem talivili suvivili kesa · Adramaa põllumaa, mida hariti ühe adraga. b. Loomade pidamine: eriti arenenud Lõuna-Eestis (veised, hobused, lambad, kitsed, kanad, sead) c. Küttimine, kalapüük, metsmesindus (mesi oli ainus magus aine, vahamesindus Lääne-Euroopa kaubanduses) d. Käsitöö: · Relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. · Pronks- ja hõbeehted. · Savinõud e. Kaubandus:
1030a Vebe kroonika teatel korraldas Kiievi vürst Jaroslav Tark sõjakäigu lõuna eestisse rüüsteretke, vallutas muistse Tartu ja rajas Toomemäele eestlaste muinaslinnuse asemele oma linnuse ja nim selle Jurjeviks Tartu esmamainimine kirjalikes allikates. 1060a Kiievi suurvürst Izjaslav käis rüüsteretkel eestimaal Sossolidi. Nad ostsid end 2000 grivani eest vabaks. 1100a Väikesed linnused jäetakse maha ja hakatakse ehitama tugevamaid linnused. Edu maaviljeluses minnakse üle kolmevälja süsteemile(hakati kasvatama talvirukist). 1830 aastatel kahati eestis kasvatama kartulit. 1070a Bremeni Adama kroonikas kirjeldadakse läänemere maid ja rahvaid ja seal on üks maa, mida on nim Aestland, mainitakse saart, mille elanikud olevat kummardanud draakoneid, kes on ohverdanud draakonitele elus inimesi ja linde. Preemeni peapiiskopp Adebertl Hiltinus oli määranud läänemere rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse(piiskopina Johannes. Ristiusu
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, ha...
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
kaubandse elavnemine, käsitöö areng, rahulik ajajärk keskimine rauaaeg 450 800 pKr üksikud väga rikkad, matusepaigad, kääpad Kagu-Eestis, aardeleiud, rahutud ajad, tihenevad suhted Skandinaaviaga noorem rauaaeg 800 1200 pKr : viikingaeg - kindluste ehitamine, külade kujunemine hilisrauaaeg talirukki kasvatamine, kolmevälja süsteem, tihe kaubandusvahetus, kihelkondade liitumine maakondadeks, suurte linnuste ehitamine 2. Keskaeg 1200 1550 SÕJAD: Muistne vabadusvõitlus, Liivimaa ristisõda, Jüriöö ülestõus, Smolina lahing VALITSEMINE: Mõõgavendade Ordu: Saksa ordu territoorium, Eestimaa hertsogkond; piiskop Albert: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
a. Mõisamajandus Eesti alal kehtis alates Rootsi ajast mõisamajanduslik agraarkord (teoorjus, teotöö). Iga talu pidi mõisa saatma teotöölise. Põiline oli teravilja kasvatus ja turustamine. Mõisapõldude osakaal suurenes – kas talumaade arvelt või võsa maa võttes. Turustati Lääne-Euroopas (seal kasvas Vene turu osakaal 18. saj II poolel). Mõisates toodeti ka viina ning seda turustati Venemaal. Olid maanteekõrtsid ja külakõrtsid. Uuendused mõisates Valdav kolmevälja süsteem (talivili, suvivili ja kesa). 18. Saj lõpus tuli uus süsteem – mitmeväljasüsteem e. Viljavaheldus süsteem. See muutus taludes üldiseks 19. Saj II poolel. Hakati kasvatama meriino lambaid ja võeti kasutusele viljapeksumasinad. 1792.a. asutati Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sorieteet, millel oli pikka aega juhtiv roll põllumajanduse uuendamises. See tegutse kuni 1939. Aastani. 1802.a. asutati mõisnike krediidikassad – sai panna kinnisvara panti ja selle alusel
Viinatööstuse ümberkorraldamine. Masinapargi uuendamine, võeti kasutusele uued masinad, mis olid oluliselt paremad ja effektiivsemad. Tooraine vahetus, uue ja odava toorainena hakati kasutama kartulit. Vilja oli võimalik turustada kasulikumalt. Merino lammaste kasvatamine ehk peenlilla lambad, mida kasvatati Kesk-Eesti aladel. Merino lambad olid toidusuhtes mõnevõrra pirtsakamad, nõutsid paremat sööta kui tava loomad, tuli vaja kasvatada mõisatel ristikut söödaks. Üleminek kolmevälja süsteemilt mitmevälja süsteemile. Arengusuunad 19. saj. lõpupoolel: Raud tööriistad levisid 19. saj alguses. Hõlm ader asendas hark-atra, mis võimaldas paremini ja effektiivsemalt tööd teha. 19. saj II poolel hakati kasutama põllutööde masinaid, mida oli võimalik esialgu käsitsi liigutada või hobustega. Uuenduseks olid auru jõul töötavad masinad. Kõige tähtsam oli rehepeksu masin, mida esialgselt kasutati mõisates ning sajandi lõpul masinad jõudsid ka taludesse. 1910
Eesti talupoegade koormised: Teotöö: Rakmetöö Jalatöö Mõisavooris käimine Abitegu Keskmise talu teopäevade arv nädalas oli 3- 6 päeva. Teopäevade arv suurenes, sest suurenes mõisapõldude suhe talupõldudega. Enne Liivisõda oli talupõlde olnud ligi 4 x rohkem, kuid nüüd kuulus enamus maast mõisapõldude alla. Talupoegade elu sellest hoolimata paranes, sest Riigi tasandil määrati kindlaks maksud. Talupojad kasvatasid põhiliselt rukkist. Hakati kasutama kolmevälja süsteemi. Põllumaada jaotati talude vahel siiludeks. Tööloomadeks olid härjad. Põldudelt hakati kive korjama, sellega kaasnes ka kiviaedade ehitamine. Kariloomi peeti suhteliselt vähe. Talupoegadelt võeti õigus metsloomi küttida. 14 Elu-olu: joogiks oli kali ja mõdu, söögiks leib, soola silk, pudru hernestest, ubadest või läätsedest. Valitsevaks elamutüübiks olid korstanata rehielamu
Viina tootmise algatamien mutuis suuresti ka eesti pilti- kõrtside arvu suur kasv, sajandi vältel ligi 100 korda rohkem körtse tekkis. Körts sai maaelus väga tähtsaks, ka kirikute juurde ehitati körtse, kus pärast jumalateenistust toimus nn aftekas. Kõrtsist sai ka oluline suhtlemis jakommuniatsioonikoht. Kõrtsi võis pidada rüütimõisa omanik, oli mõisnikele hea sissetulekualllikas. Uuendused mõisamajanduses- domineeriv põlluharimisviis oli olnud nn kolmevälja süsteem (suvivili, talivili ja kesa). Alates 18 saj hakati mõistaes kasutama mitme-välja süsteemi (sest tulid uued kultuurid nagu ristik ja kartul). 19 saj teisel veerandil mutuus see mitmevälja süsteem mõistaes valdavaks. Taludesse jõudis see uuendus tükkaega hiljem (alles 19. saj Ii poolel). 18. saj teine pool hakati kasvatama Merino lambaid, sealt sai seda peenvilla" Esimene viljapeksumasinate kasutuselevõtt, üldiseks muutus nende kasutamine alles 19 ja 20 sajandi vahetusel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
