Setudel on eluta asjade kõrval kummardamise objektideks Peko, tuntud on erinevates eesti piirkondades metsa- , koduhaldjad, vetevanad jne. Muinasaja lõpu ühiskonnaelu kirjeldus 12 ja 13 saj. oli Eesti ühiskond enamvähen ühtne. Tähtsamaid küsimusi arutleti rahvakoosolekutel. (Teedeehitus ja maakaitse, põllu- ja karjamaade jaotamine.) Ühiskond oli varanduslikult kihistunud. Jõukamad olid külavanemad ja maavanemad. Elatusalad · Põllundus o Kasutati kolmevälja süsteemi o Veoloomadena kasutati härgasid(olid vastupidavd ja ei vajanud nii palju toitu) o Hobused olid sõjaratsudeks o Kasvatati teravilja (nisu, rukkis, oder, kaer, tööstusilik kanep, hernes) o Põlde vätati sõnnikuga o Tööriistadena kasutati põhiliselt vannasatra, hiljem tulid teist tüüpi adrad · Metsamesindus o Mesi oli ainuke magusaine o Vahast valmistati küünlaid Rehielamud Oli mitme otstarbeline
· Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega(3000. Aastat ekr.) a) Maeti kägarasendis käsi pea all. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 3) Eesti muinasaeg pronksiajast 13. sajandi alguseni. · Tabel · Mõisted: Kaheväljasüsteem- ühel põllu poolel kasvati vilja ja teine pool oli kesa, siis vahetati. Kolmevälja süsteem- ühele põllule talibili, teisele suvivili ja kolmas kesapõld. Ringvall linnus- rajati tasasele maale, olid suured. Adramaa- maa mida sai ära künda ühe adraga, maamõõtühik. Vahetuskaubandus- kaup kauba vastu Vahenduskaubandus- kaup osteti edasi müügiks Malev- muinas eesti sõjaväeline üksus. 4) Muinas maakonnad: virumaa, harjumaa, revala, läänemaa, saaremaa, sakala, ugandi, järvamaa.
põldhumalat(Trifolium spadiceum), mererannal randristikut(Trifolium fragiferum). Eestis on söödatamiedena suure tähtsusega põldristik, rootsi ja valge ristik. Ristikeinad annavad valgurikast sööta ja koguvad mügarbakterite kaudu õhust lämmasikku, aidates seega tõsta järgnevate taimede saake.põldristik on väga vana kultuurtaim. Euroopas levis ta kultuur 18. sajandi teisel poolel, Eestis aga 19. sajandi esimesel poolel. Kõrsviljakasvatusega kolmevälja-süsteemi asemele tekkis ristikheina abil otstarbekohasem viljadevaheldus. Väärtusliku talisööda anniga soodustas ristikhein karjakasvatust ja seega sõnniku tootmist põldude väetuseks. 1934. aastal oli Eestis põldheina all, kus ristikheinal tähtam osa, 21% põllupinnast. Kultiveeritavad põldheina vormid on 2-4 aastase kestusega. Metsikult esinev taim on vatsupidav ja vähenõudlik, kuid varane ja vähese saagiga, mistõttu ta sobib üksnes kestvale niidule
Teises kõnes õpetab ta sõnniku õiget kasutamist põldude viljakuse tõstmiseks. Brosüüris ,,Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874) arvustab ta eesti põllumajanduse mahajäämust ja seab nõudeks rutiinse teraviljakasvatuse asemel üle minna karjapidamisele, mis andvat talupojale paremat sissetulekut.. Ta selgitab põllumeestele karja õiget toitlustamist ja näitab arvudega selle tulukust. Teises kõnes ta ründab vananenud kolmevälja-süsteemi ja soovitab külvikorrad painduvamaks teha vastavalt iga talu majanduslikule iseloomule. Moodne põllumajandus nõudvalt üldse talupojalt suuremat teadlikust ja põllumajanduse teoreetilist tundmist, millega kaasa aitavat ka põllumeesteseltsid. ,,Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse hallikaks saavad" (1876) käsitleb karjapidamisest laiemas perspektiivis, soovitades eesti talupidajale ka veisetõugude parandamist ja Soome- võitegemise tehnoloogia juurutamist
Vähe panuseid, seostatakse roomlaste uskumustega, mille kohaselt on hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Igalk sugupõlvel oma tarand. Majandus hakkas kiiremini arenem seoses kohaliku rauatootmisega. Võeti kasutusele soorauamaak. Rauasulatuskoht on leitud Tartu lähistel Tidimurrus. 4. Muutused inimeste eluviisis ja elatusvahendites keskmisel ja nooremal rauaajal. Künnipõllundus. Kolmevälja süsteem tänu väetamisele. Konksader, hiljem harkader, adraots metallist. Sirp, vikat. Koos põllunduse ja karjakasvatuse arenguga süvenes varanduslik kihistumine. Ülikutele paremad maad ning orjad. Tootmine effektiivsem. Tekib käsitööliste kaupmeeste kiht. Ehted pronksist. Kahe ja üheteraline mõõk, kasvab linnuste arv. Linnused maakondade sõjalised, administratiivsed tugipunktid. Vanemate üheks asukohaks.
5. Eestlased muinasaja lõpus – rahvastik, tegevusalade kirjeldus, igapäevane elu, ühiskondlik elu (miks ei olnud veel oma riiki?) Ühiskond: ühtset riiki polnud; toimus koostöö piirkondade vahel(vanemate nõupidamised); Eesti koosnes maakondadest(8), mis koosnes kihelkondadest (küladeliidud); Rahvastik: elanikke u. 15000-200000; peamiselt eestlased, muid rahvuseid vähe; sündimus suur, juurdekasv kiire; Elatusala: põlluharimine- kolmevälja süsteem, viljakasvatus; loomakasvatus liha ja väetise pärast; metsmesindus, jahikäimine, kalandus; käsitöö; kaubandus rannikul elavate inimeste seas. Elustiil: elati rehielamutes; elamu ümber põllumaad; elamine pime ja kitsas, polnud aknaid, mööblit vähe; tuba oli suitsu täis, sest toas oli suitsuahi; Oma riiki polnud, sest rahvas polnud piisavalt ühtne ja sõjalist jõudu vähe võrreldes teistega. 6
Põllumaa jagunes- talivili, suvivili, kesa - 3 väljasüsteem Islami usu pühakiri- oraan Kaubalinnade liit Põhja- Euroopas - Hansa - Liit Linnavalitsus keskajal- raad Usuteadus - teoloogia Ülikooli juht- rektor Keskaegne filosoofia- skolastika Ebateadus, erinevatest ainetest püüti saada kulda - alkeemia Maavaldus koos talupoegadega, anti vasallile kasutamiseks - lään Islamiusu pühakoda – mošee Islami usuvool- šiidid Keskajal oli põllumajanduses kasutusel kolmevälja süsteem, kus maa jagunes talivilja, suvevilja ja kesa vahel. Kõrgkeskajal võeti põllumajanduses kasutusele ratas-ader, künniloomadeks olid härg ja hobune Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv Lääne-Euroopas peaaegu 10 korda. Kõrgkeskajaks peetakse perioodi 11-13 sajandil. Majandussüsteemi, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise, nimetatakse Naturaalmajanduseks. Riik on jagatud väikesteks iseseisvateks üksusteks, kuningavõim nõrk-feodaalne killustatus.
Prügi Sülg 14. Muinasusund ja tänapäev. Mis on muinasusundit tänapäevani säilinud? Hingedepäeva tähistamine Mardipäeva, kadripäeva, vastlapäeva, jaanipäeva tähistamine Väega seotud arusaamad (nt. ei tohiks inimene endal ise juukseid lõigata, kuri silm võib ära kaetada, eestlastel on kombeks sõna pidada, jne) 15. Selgita: alepõllundus, ribapõllundus, kahe- ja kolmevälja-süsteem, ruunikivi. Adramaa muistne maamõõtmise ühik, mis ei olnud konkreetne suurus vaid tegemist oli maatükiga, mida üks pere sai ühe adraga üles harida. Tavaliselt 8-10 hektarit. Vahetuskaubandus see on kaubanduse liik, kus vahetati kaup kauba vastu. NÄITEKS. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, maavarusid, soola, relvi, kangaid. Vastu viidi teravilja, vaha, karusnahku. Vahenduskaubandus kaubanduse liik, kus kaupa osteti edasimüügiks. NÄITEKS
Vana-vene riigiga IX-X saj. olid suhted rahumeelsed. Eestlasi nim. Tsuudideks. X saj lõpul suhted halvenesid.. võimukad vene vürstid üritasid oma valdusi Eesti arvelt laiendada ja sundisid elanikke alistada. 1030. tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid a rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nim, Jurjeviks. Muinasaja lõpp Rahvaarv vähemalt 150 000, keskmine eluiga ligikaudu 30 a. äärmiselt suur lastesuremus. Põhiline elatusala oli maaviljelus. Kasutati kolmevälja süsteemi. Keskmisele taluperele kuulus üks adramaa. Karja-, heina ja metsamaad olid küla ühisvaldus. Elati üheruumilses palkhoones. Nim regeelamu. Köeti korstnaga kerisahjuga. Valgust andis koldetuli, põletati pirde. Ka vilja kuivatati samas ruumis ja ka külma ilmaga toodi loomad sisse. Käsitöö; Riided, tööriistad, liiklusvahendid valmistati enamasti igas peres ise. Keerulisemaid metallitöis tegid sepead, kes kasutasid soomaagist saadud rauda
kitsed. I aastatuhandel eKr maaviljeluse areng hoogustus. Võeti kasutusele uusi põlluharimisriistu (nt kuuselatväke), rakendati veoloomi (veiseid), kasvatati kiulina. 1. sajandil tekkisid põlispõllud, koduloomade sõnnikuga hakati põldu väetama. Rakendati kaheväljasüsteemi. Hoogustus aleviljelus, sest metsa raiumiseks olid nüüd paremad tööriistad kui varem. 10.–13. sajandil tekkisid feodaalsuhted, algas üldine majanduslik tõus. Talirukki kasvatamisega seoses hakati üle minema kolmevälja-kesasüsteemile. 13. sajandil oli Eestis umbes 220 000 ha põllupinda, teravilja kogusaak oli 45 000 t. Põllumajandusest oli saanud valdav elatusallikas. Keskajal muutusid omandisuhted, eestlased jäid ilma õigusest maale. 16. sajandil muutus talupoeg pärisorjaks. Lisaks laastas Eesti ala mitu katku- ja näljapuhangut, rahvaarv kahanes (1697. aastaks 280 000-ni). 17. ja 18. sajandil sõltus talupidamine üha rohkem mõisast
Asulate iseloomustus Talud moodustasid küla, mis kuulus mingi linnuse piirkonda linnus- asula kompleks. Külad ühinesid kihelkondadeks ja need maakondadeks. Rauaaja lõpul tekkisid esimesed varalinnalised asulad ehk aolinnad. Elatus- ja tegevusalad a) Karjakasvatus (lambad, kitsed, sead) b) Põlluharimine: 1) hakati kasutama kahevälja süsteemi; 11.sajandil kolmevälja süsteemi, sest kasutusele tuli talirukis (vastavalt 1. vili,kesa;; 2. kesa, talivili(rukis), suvivili) 2) puuadrale tehti rauast ots 3) ribapõllud pikkadeks siiludeks jagatud põllud, et iga pere saaks erineva viljakusega maid. c) Endiselt säilisid küttimine, kalapüük, korilus, mesindus
põllusaagist), b) tegema teotööd mõisapõllul. 14. Sajandil lääne euroopas hakkasid talupojad maksma raharenti ning said enamuses isiklikult vabaks. Ida euroopas kestis pärisorjus edasi. Rahvastik: Euroopa põllumajanduses toimus 9. Sajandil murrang, mis tõi kaasa tootmise effektiivsuse olulise kasvu. Põhjused: Ilmastiku soojenemine kogu euroopas 12-14 saj Üleminek kolmevälja süsteemile Ratastega hõlmandra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Sellega arenes oluliselt saagi suurus, toitumine ja põllukultuuride mitmekesisus, mis tõid esile rahvaarvu suurenemise. 14) Prantsuse revolutsioon. Põhjused. Algus. Jakobiinide terror. Revolutsiooni lõpp ja tulemused Vaata Prantsuse revolutsiooni lehte 15) Tööstus ehk industriaalühiskond. Tunnused
19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks. Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suurem talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga perekonnaliikmete tööjõud. Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, omane rändavatele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili. Viljavaheldussüsteem (mitmeväljasüsteem): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder ristikuga. Rohumaade tööde aastaring Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad enamasti kütteks või põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Millal algas Eestis ulatuslikum pärandkoosluste kadumine?
andmetel). vallutab Tartu linnuse. · Rootsis ruunikivid · 1060 eestlaste vasturetk tähtsate Eestis langenud kuni Pihkvani. viikingite mälestuseks. Eestlased muinasaja lõpul (11.-12. saj) 1. Elatusalad a. Peamine maaharimine: · Künnipõllundus, rauast ader · Oder ja talurukis · Kahe- ja kolmevälja süsteem talivili suvivili kesa · Adramaa põllumaa, mida hariti ühe adraga. b. Loomade pidamine: eriti arenenud Lõuna-Eestis (veised, hobused, lambad, kitsed, kanad, sead) c. Küttimine, kalapüük, metsmesindus (mesi oli ainus magus aine, vahamesindus Lääne-Euroopa kaubanduses) d. Käsitöö: · Relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. · Pronks- ja hõbeehted. · Savinõud e. Kaubandus:
1030a Vebe kroonika teatel korraldas Kiievi vürst Jaroslav Tark sõjakäigu lõuna eestisse rüüsteretke, vallutas muistse Tartu ja rajas Toomemäele eestlaste muinaslinnuse asemele oma linnuse ja nim selle Jurjeviks Tartu esmamainimine kirjalikes allikates. 1060a Kiievi suurvürst Izjaslav käis rüüsteretkel eestimaal Sossolidi. Nad ostsid end 2000 grivani eest vabaks. 1100a Väikesed linnused jäetakse maha ja hakatakse ehitama tugevamaid linnused. Edu maaviljeluses minnakse üle kolmevälja süsteemile(hakati kasvatama talvirukist). 1830 aastatel kahati eestis kasvatama kartulit. 1070a Bremeni Adama kroonikas kirjeldadakse läänemere maid ja rahvaid ja seal on üks maa, mida on nim Aestland, mainitakse saart, mille elanikud olevat kummardanud draakoneid, kes on ohverdanud draakonitele elus inimesi ja linde. Preemeni peapiiskopp Adebertl Hiltinus oli määranud läänemere rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse(piiskopina Johannes. Ristiusu
tagajärjel. Kahjustatud taimed on nõrgad ning langevad kergesti lumiseene ja teiste parasiitseente ohvriks. Enamlevinumad on nisu ja rukis, väiksemal pinnal kasvatatakse tritikalet ja otra. Rukis Rukis pärineb Aasia edelaosast, teiste sealt pärinevate teraviljadega võrreldes hakati teda kasutama suhteliselt hilja. Eesti praegusel territooriumil kasvatati rukist juba 4...5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras. Kultuuris kasvatatakse ainult harilikku rukist, millel on tali- ja suvivormid. Rukki kõrs on 90...200 cm pikkune ja 3...6 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest kaheõielistest (harva kolmeõielistest) pähikutest. Rukis on paljasteraline (valmimisel eralduvad terad sõkaldest). Eesti rukkis on keskmiselt 9...10% proteiini, 1...2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt
tihedad külad. Kui suur on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adramaad ehk ruutadramaad. Põline taluadramaa – 24–36 riia vakamaad ehk 8–12 hektarit põllumaad. Maaviljelussüsteemid: uudismaa-, kolmevälja-, viljavaheldussüsteem. Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele. Uudismaasüsteem - haritud maal kasvatati 3–5 aastat teravilja ja jäeti siis põld maha ning rännati mujale. Kolmeväljasüsteem - ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks
kaubandse elavnemine, käsitöö areng, rahulik ajajärk keskimine rauaaeg 450 800 pKr üksikud väga rikkad, matusepaigad, kääpad Kagu-Eestis, aardeleiud, rahutud ajad, tihenevad suhted Skandinaaviaga noorem rauaaeg 800 1200 pKr : viikingaeg - kindluste ehitamine, külade kujunemine hilisrauaaeg talirukki kasvatamine, kolmevälja süsteem, tihe kaubandusvahetus, kihelkondade liitumine maakondadeks, suurte linnuste ehitamine 2. Keskaeg 1200 1550 SÕJAD: Muistne vabadusvõitlus, Liivimaa ristisõda, Jüriöö ülestõus, Smolina lahing VALITSEMINE: Mõõgavendade Ordu: Saksa ordu territoorium, Eestimaa hertsogkond; piiskop Albert: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani
Ahelküla on ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajakülas asusid õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili Viljavaheldussüsteem(mitmeväljasüsteem, norfolgi külvikord): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder koos ristikuga. Rohumaade tööde aastaring *Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. *Oksad kasutati enamasti kütteks või kuhjati kändudele ja põletati suvisel heinaajal. *Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Heinategu
a. Mõisamajandus Eesti alal kehtis alates Rootsi ajast mõisamajanduslik agraarkord (teoorjus, teotöö). Iga talu pidi mõisa saatma teotöölise. Põiline oli teravilja kasvatus ja turustamine. Mõisapõldude osakaal suurenes – kas talumaade arvelt või võsa maa võttes. Turustati Lääne-Euroopas (seal kasvas Vene turu osakaal 18. saj II poolel). Mõisates toodeti ka viina ning seda turustati Venemaal. Olid maanteekõrtsid ja külakõrtsid. Uuendused mõisates Valdav kolmevälja süsteem (talivili, suvivili ja kesa). 18. Saj lõpus tuli uus süsteem – mitmeväljasüsteem e. Viljavaheldus süsteem. See muutus taludes üldiseks 19. Saj II poolel. Hakati kasvatama meriino lambaid ja võeti kasutusele viljapeksumasinad. 1792.a. asutati Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sorieteet, millel oli pikka aega juhtiv roll põllumajanduse uuendamises. See tegutse kuni 1939. Aastani. 1802.a. asutati mõisnike krediidikassad – sai panna kinnisvara panti ja selle alusel
Viinatööstuse ümberkorraldamine. Masinapargi uuendamine, võeti kasutusele uued masinad, mis olid oluliselt paremad ja effektiivsemad. Tooraine vahetus, uue ja odava toorainena hakati kasutama kartulit. Vilja oli võimalik turustada kasulikumalt. Merino lammaste kasvatamine ehk peenlilla lambad, mida kasvatati Kesk-Eesti aladel. Merino lambad olid toidusuhtes mõnevõrra pirtsakamad, nõutsid paremat sööta kui tava loomad, tuli vaja kasvatada mõisatel ristikut söödaks. Üleminek kolmevälja süsteemilt mitmevälja süsteemile. Arengusuunad 19. saj. lõpupoolel: Raud tööriistad levisid 19. saj alguses. Hõlm ader asendas hark-atra, mis võimaldas paremini ja effektiivsemalt tööd teha. 19. saj II poolel hakati kasutama põllutööde masinaid, mida oli võimalik esialgu käsitsi liigutada või hobustega. Uuenduseks olid auru jõul töötavad masinad. Kõige tähtsam oli rehepeksu masin, mida esialgselt kasutati mõisates ning sajandi lõpul masinad jõudsid ka taludesse. 1910
Eesti talupoegade koormised: Teotöö: Rakmetöö Jalatöö Mõisavooris käimine Abitegu Keskmise talu teopäevade arv nädalas oli 3- 6 päeva. Teopäevade arv suurenes, sest suurenes mõisapõldude suhe talupõldudega. Enne Liivisõda oli talupõlde olnud ligi 4 x rohkem, kuid nüüd kuulus enamus maast mõisapõldude alla. Talupoegade elu sellest hoolimata paranes, sest Riigi tasandil määrati kindlaks maksud. Talupojad kasvatasid põhiliselt rukkist. Hakati kasutama kolmevälja süsteemi. Põllumaada jaotati talude vahel siiludeks. Tööloomadeks olid härjad. Põldudelt hakati kive korjama, sellega kaasnes ka kiviaedade ehitamine. Kariloomi peeti suhteliselt vähe. Talupoegadelt võeti õigus metsloomi küttida. 14 Elu-olu: joogiks oli kali ja mõdu, söögiks leib, soola silk, pudru hernestest, ubadest või läätsedest. Valitsevaks elamutüübiks olid korstanata rehielamu
Viina tootmise algatamien mutuis suuresti ka eesti pilti- kõrtside arvu suur kasv, sajandi vältel ligi 100 korda rohkem körtse tekkis. Körts sai maaelus väga tähtsaks, ka kirikute juurde ehitati körtse, kus pärast jumalateenistust toimus nn aftekas. Kõrtsist sai ka oluline suhtlemis jakommuniatsioonikoht. Kõrtsi võis pidada rüütimõisa omanik, oli mõisnikele hea sissetulekualllikas. Uuendused mõisamajanduses- domineeriv põlluharimisviis oli olnud nn kolmevälja süsteem (suvivili, talivili ja kesa). Alates 18 saj hakati mõistaes kasutama mitme-välja süsteemi (sest tulid uued kultuurid nagu ristik ja kartul). 19 saj teisel veerandil mutuus see mitmevälja süsteem mõistaes valdavaks. Taludesse jõudis see uuendus tükkaega hiljem (alles 19. saj Ii poolel). 18. saj teine pool hakati kasvatama Merino lambaid, sealt sai seda peenvilla" Esimene viljapeksumasinate kasutuselevõtt, üldiseks muutus nende kasutamine alles 19 ja 20 sajandi vahetusel.
annaabi.ee 
