VIETNAMI PÕLLUD Kerlyn Tarendi 12B Tallinna Arte Gümnaasium OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS Maastik on tasane. Põllud on ristküliku või ruudu kujulised ning korrapärased. On nii suuri ja väikseid põlde. Teede võrgustik on üsna tihe ning majad asetsevad mööda teeääri ja väga tihedalt koos. Enda jaoks kasvatakse riisi, juurvilju ning loomadest sigu ja kanu. OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS RIISIPÕLLUD Asetsevad kahe jõe vahelisel alal Vietnami põhja osas. Antud piirkonnas on maastik madala pinnamoega ning niiske. Teedevõrgustik on tihe. Elamud asetsevad mööda teeääri ja hõredalt ning neid ümbritsevad puud. Taimedest kasvatatakse riisi ning loomadest kanu ning sigu. RIISIPÕLLUD TERRASSPÕLLUD Antud alal on maastik mägine. Põllud on ebakorrapärase kujuga ning on nii suuri kui ka väikseid põlde. Põllud on ehitatud astmeliselt ehk treppehitus. Palju külasid, kus majad asetsevad lähestikku n...
Põllud Egiptuses Koostas: Kristofer Seil 11.a Egiptus Joonis 1: Egiptuse piirkond kaardil Pinnamood Egiptuse pinnamood on suuremalt jaolt tasane. Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700 800 m üle merepinna) läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Kliima Egiptus asub troopilises kliimavöötmes, mille tõttu on riigis vä...
osa neist olid ka kindlustatud. Talumajad olid ehitatud käepärastest materjalidest. Küla moodustas sageli omaette kogukonna, mille liikmed, s.o taluperemehed, otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja oma õiguste eest ka suhetes isandaga. Hõredamalt asustatud piirkondades leidus ka külasid, kus elati üksiktaludena. Põllud (mets, heina- ja karjamaad) Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härjapaari või hobust. Tihti oli künnirake nd mitme pere peale. Ko lme väljas üs te e mi rakendamisel paiknesid põllud vähemalt komes osas. Küla põldudest eemale jäid heina- ja karjamaad ning mets. Mets talupojale eluliselt tarvilik.
Kokkuvõtte Anna Haava elust Anna Haava sündis 15. oktoobril 1864 ja elas Haavakivi talus, mis sai nime kivide ja haabade järgi. Talul oli looduslik ümbrus, erinevad maastikuvormid: kuppelmaastik ja tasased põllud. Anna mured said alguse juba peale sündi, kui ta nii haigeks jäi, et talle isegi elupäevi ei lubatud ja seetõttu ka hädaristimisele minna tuli. Kuid õnneks ta siiski paranes. Tema kujunemisloos on esikohal isa, kellelt ta päris sisemise täiusetungi ja ebamäärase püüdlemise ideaalide poole. Just isa viiulimäng, jutustused ja raamatute ettelugemised panid lapse fantaasia liikuma. Kui isa talle ette luges, siis värsid ja laused muutusid tema jaoks piltideks ja helideks.
vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots kasutusele võeti kaheväljasüsteem Kalmed: Kasutati erinevaid matmispaiku sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid juurde ei ehitatud kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad
3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1. Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud 2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3
Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (l...
Põlluharimine tõi suuri muutusi: · Inimesed õppisid ise toitu kasvatama · Toit oli mitmekesisem · Paremad elutingimused · Rahvaarv kasvas tänu sellele Põlluharijate eluviis muutus paiksemaks kuna läheduses olid ju põllud. Kuidas kujutati ette jumalaid? Enamasti kujutati neid ette inimestesarnastena, ent palju võimsamatena. Arvati, et õnnetused tabavad inimesi siis, kui jumalad on nende peale pahaks saanud. Metallide kasutamine u 5000 eKr õpiti Lähis Idas metalli kasutama. Algas metalliaeg, mis kestab tänaseni. Esimene metall oli vask
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus)
Põldohakas korvõielised mitmeaastane Põld, aed, seemnetega põld teeservad Põld- korvõielised mitmeaastane karjamaa seemnetega rohumaa piimohakas Harilik korvõielised mitmeaastane Niidud,põllud seemnetega põld piimohakas Põldpuju korvõielised mitmeaastane Põllud, Seemnetega, rohumaa karjamaa vegetatiivselt juuretükkidega Põld-litterhein ristõielised üheaastane Põllud, seemnetega põld teeservad Harilik ristõielised üheaastane Põllud, seemnetega põld
Poola.kmz Joonis 2. KMZ faili näide. Kliki ikoonil! o Teekonna kiht on salvestunud Places alla. o Klõpsa hiire parema nupuga tekkinud kihi nimele ja vali avanevast rippmenüüst Save Place As .. arvuti pakub salvestustüübiks kmz . Määra salvestamine töölauale. o Kopeeri töölaualt kmz-fail oma töösse ja saada oma või sõbra meilile. Avage! 4. Uuri riigi asulaid ja põllumajandusmaastikku o Suumi riigi vaade suuremaks ja vali neli huvitavat kohta: küla, põllud, istandused, teed, rannik, jõeorg, keskkonnakatastroofi koht jm. o Salvesta töösse pilt maastikust ja kirjelda, mis on pildil. Kirjuta iga maastikupildi kohta kirjeldus, kus iseloomustad asula, teede ja põldude kuju, paiknemist, suurust jm. Põhjenda, miks need on selliseks kujunenud. Võid lisada ka fotosid. o Fotode leidmiseks lülita sisse fotode kiht. 1. Foto _Pealkiri o Joonis 3. Vietnami terrasspõllud ja küla
Terrasspõllud Vietnamis Üldilme Mägine Ebakorrapärase kujuga põllud Leidub nii suuri kui väiksed põlde Põllud on astmelised, treppehitus Palju külasid, ümbritsetud suures osas metsaga Hooned asuvad lähestikku Hõre teedevõrk Loomad ja taimed Loomadest kasvatatakse sigu, kanu, piisoneid Taimedest kasvatatakse riisi, loomasööta, suhkruroogu, puuvilla, teed ja pähkleid II osa Intensiivne ning kaubaline põllumajandus, kuna riisi toodetakse väga suurtes kogustes, seega tõenäoliselt eksporditakse ka mujale
Saras kuulus kogu külakogukonnale ja üksikperel oli õigus seda kasutada vaid külakonna liikmena. Külakogukond reguleeris maakasutust. Nõupidavaks ja täidesaatvaks organiks oli küla peremeeste täiskogu. 13. saj. Kodifitseeritud Liivi talurahvaõigus üksikksautuses olevaid peenardega eraldatud põlde, põlispõlde ja alepõlde. Saraskonda kuuluv talu kasutas küla põllumaad vastavalt talu suurusele adramaades. Neid jaosmaid nim. ,,Aru, arve". Külasaras hõlmas kõik kõlvikud: põllud, heinamaad, karjamaad, metsad, kalaveed. Põllud olid talude vahel jaotatud, kuid põllud ei moodustanud ühtset krunti. Külaväljad(tavaliselt 3) olid jagatud tükkideks või ribadeks, mis paiknesid läbisegi. Selle paiknemise põhjus oli ühtlustamispüüd, sest külaväljad ei olnud ühesuguse viljakusega ning püüti anda ühele talule erineva viljakusega maad. Vanema ajaloo uurimisel on eristatud
Maaparandustööd: Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandusmaast, mida niisutatakse. Igal pool põllumajandusega tegemise võimalus: Puudub. Hispaania koosneb 90% mägismaast, mis muudab põlluharimise liiga raskemaks. Põllud on enamasti lapikutel maatükkidel. Seetõttu ongi Hispaanias väga palju kasvuhooneid. Kapitali olemasolu: Kapitali olemasolu põllumajanduseks on piisav b) Kõigest 4,2% rahvastikust on hõivatud põllumajandusega. Tööjõud: Kõigest 4,2% rahvastikust on hõivatud põllumajandusega. Põllumajanduse peamised osad Hispaanias: Põllumajanduses kasvatatakse nii loomi kui ka taimi. Sisepiirkonnas tegeletakse peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatusega.
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine.
puust reha ja suga tähistavad meie rahvuse ja kultuuri võimast ja pikka ajalugu. Klaasist kangas tähistab soovi jätkata meie kultuuri, mis tänapäeva ühiskonna tõttu kerge purunema. Teose juures on kasutatud kummitöötlust, kokkusulatust, koolutust ja külmtöötlust. See teos jäi silma oma kujundusega seinal oli reha ja suga ning selle ees oli laud millel oli klaasist linik. Sellise huvitava lahenduse peale annab tulla. Teisena Räägiksin Kairi Orgussaare teosest ,, Põllud" Need põllud olid riputatud seinale. Olid nelinurksed ja sakilised (tekkis tõeliselt põllu efekt). Huvitavaks tegi teose see, et põllud olid nii hästi ära tuntavad ja klaasi peal sellist asja edasi anda on üsna keerukas. Seal oli välja toodud Lumine põld videvikus, Jäine põld, Raps (kollase ja rohelisega), Tärkav oras (musta ja rohelisega), Lumine põld ja Talirukis (valge ja rohelisega). Kunstniku kirjeldus tööle oli see,
TOSCANA PÕLLUMAJANDUS Maastik Põllud on korrapäratud ja kõik on erineva suurusega, lopergused Igal pool on väikesed künkad Asfaldiga kaetud teid on vähe, enamasti on põlluteed Teed on käänulised, kitsad ja väiksed Asustus Põldude vahel on asustus hõre Esineb talude komplekse Äärealadel on isegi mõned suuremad linnad Elatakse põhiliselt küngaste peal Lähim linn asub umbes 3km kaugusel Põllumajandus Toscanas on intensiivne põllumajandus, kuna
Karakasvatus ja karjakasvatus karjakasvandus(tooda Künnipõllundus maaviljelus ngust jätkus isegi Ader rausat otsaga väljaveoks) Kaheväljasüsteemi ga põllud TEGEVUSALAD/ Küttimine ja Kasutusele võti käsitöölised kes Linnuste ümber Suutsid OSKUSED kalapüük oma soo valmistasid liivavalle vaenlastele vastu Põllundus, rauamaak, tekkisid raudesemid(kirved Loomasõnnikuga panna valmistati uued vikatid sirbid ja väetati mulda Kvaliteetsed
Minu roheline kodukoht Maidla Maidlat saab nimetada roheliseks, kuna kui külla sisse sõita on kohe teelt paista suuri põlde, lähedusse jäävaid metsi, loomi ning tunda õhku, mis ei ole saastunud. Kui suvel sõita Savala poolt Maidlasse on näha paljusid inimesi, kes hoolitsevad põldude eest, võtavad kartuleid, sõidavad jalgratastega ja rulluisutavad-sellepärast Maidlas ei olegi palju heitgaase. Rohelust on näha väga palju-mets, põllud, kraavid, kus on näha rohelisi taimi, jõgi, mis on puhas, hoolitsetud aiad, majad, puud, põõsad, mis on talveks puhtaks tehtud. Rohelust asub igal pool, kuhu minna-kool, lasteaed, spordihoone, spordihooneplats, kus on sügisel ja kevadel näha paljusid õpilasi kehalise kasvatuse tundides jpm. Vähe on näha prügi kusagil maas, ainult bussijaam, mis on täis soditud, aga milliseid bussijaamu tänapäeval ei sodita?
Põllumajandus Holland I osa • Korrapärane, ristkülikukujulised, enam-vähem sama suured, värvilised põllud. • Asutus on hõre, ühe talu kohta umbes kolm maalappi. • Põldude ümber on suurteed aga põldude lähedale saab minna mööda kõrvalteid. • Lauge maastik ja viljakad mullad. • Holland on peamine riik, mis kavatab tulpe. • Merelise kliima tõttu on palju tuuleparke. • Lisse linn- maailma suurima sibullillede kollektsiooniga ainulaadne Keukenhofi lilleaed. Peale tulpide kasvatatakse ka nartsisse ja hüatsinte. • Amstedramis on palju kanaleid, teda
hooldusvõtted, taimekasvatus jmt) Odav tööjõud. Arengumaades. levinum maisi, nisu, riisi kasvatamine. Suurim saagikus riisist sest annab 2 korda aastas saaki. Riis vajab alguses kõvasti vett, pärast kuiva, kasvatatakse palju soojemas kliimas kui nisu. 3. Maailmatoiduprobleemid Arengumaades : rahvastiku kasv. Põllumaad pole võimalik enam juurde teha. Pigem väheneb. Kliima muutused, ebastabiilne kliima, kuumalained, üleujutused. Mulla erusioon, tuul, suured põllud, vesi, nõlvad. Sooldumine, soojas kuivas ilmas sajab vähe, aurab palju. Põllud muutuvad kasutuskõlbmatuks. Kõrbestumine, laienemine põllualadele, kõrbepiiril ei kasva metsa. Puude mahavõtmine soodustab
Juba nooremal pronksiajal (umbes 1100-500 eKr) hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus. See omakorda tekitas majandusliku ebavõrdsuse ja mõni jõukam talu võis piirkonna üle võimu haarata. Eelrooma rauaajal (umbes 500 eKr-50 pKr) jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes majanduslik ebavõrdsus. Tähtsamat rolli hakkasid omandama jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Võeti kasutsuele kindla pindalaga põllud, sest ülikud maksustasid haritava maa. Põllumajandus hakkas levima ka sisemaale, kus olid tüsedamad mullad, mis olid raskemini haritavad. See tõi kaasa asustuse tihenemise ja jõukaid talumehi. Peamine elatusala oli põlluharimine ja karjakasvatus. Saagist jätkus ära elamiseks ning kuna toodang oli kasvanud, siis veeti seda isegi välja ja teeniti raha. Külad tõid kaasa muutused põllusüsteemis. Külamaad polnud ühesuguse
kaubandust ja käsitööd. Kindlustatud asula oli loodud pealiku väärtuste ehk pronksesemete ja kariloomade kaitsmiseks karjakasvatus oli kõrvale tõrjunud küttimise. Teine kinnismuistis on vanimad põllujäänused (vanuseks kuni 3000 aastat). Leiukohaks Saha-Loo Tallinna lähistel. Tegemist on põlispõldudega. Kasutati põlluharimisel leitud kive põllupeenarde tegemiseks, mille laius võis olla kuni 3 meetrit ja kõrgus paarkümmend sentimeetrit. Individuaalsed põllud olid suhteliselt väikesed: 20m x 20m. Süsteemitud põllud nagu meil kannavad nime balti põllud, organiseeritud põllud seevastu on keldi põllud. Põldu hariti adra ja härgade abil, tegeleti künnipõllundusega. Kolmas kinnismuistis on kivikirstkalmed, mis koosnevad suuremast 58-meetrise läbimõõduga kiviringist ja kivist laotud kirstust, mis oli enamasti põhja-lõuna suunal. Surnuid maeti nii kirstu kui kiviringi ja kivikirstu vahele. Need paiknevad täielikult maapinnal.
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest.
Kuna põld võib olla elupaigaks ka loomadele, uurin, milliseid imetajaid ja linde võib põllul kohata. 1.PÕLDUDE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1.Põllu mõiste Põld on haritav maa, kus kasvatatakse peamiselt lühiealisi (1-2- 2 aastasi) kultuurtaimi. Põld on lage, puudeta ala. Esimesed põllud tekkisid Eestis teise aastatuhande algul eKr. Peagi muutus põlluharimine eestlaste peamiseks elatusalaks. Asustus ja põlluharimine koondus kohtadesse, kus oli viljakas muld. Kasvatati peamiselt otra, hiljem ka talirukist. Esialgu olid põllud väikesed ja liigenstatud, põldudel kasvatai erinevaid kultuure vaheldumisi. Põllutöömasinate kasutuselevõtuga tekkis vajadus suuremate põllupindade järele. Väikesed põllud ühendati, põllusiilude vahelt kaotati üksikud puud, metsatukad
elatusaladeks. Majanduses oli peamine põllundus. Künnivahendiks oli puust ader, millel oli rauast sahatera. Kasvatati nisu, otra, rukist, kaera ja hirssi. Põldusid väetati. Kasutati käsikivisid, sirbid ja vikatid mis valmistati rauast. Olid kelti põllud kuid ka avatud põllud. Kütid ja korilased jahtisid loomi ja jagasid saagi ühiselt. Kuna seda ei saanud pikka aega säilitada, polnud kellelgi võimalik endale ka suuremaid tagavarasid koguda. Kuid põlluharijate ja karjakasvatajate asulates muutusid ühed perekonnad ajapikku teistest jõukamaks ja auväärsemaks. Mõned pered töötasid hoolsamalt või oli neil
JAAN KOORT ELULUGU Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa 14. oktoober 1935 Moskva) oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Jaan Koort sündis talupoja perekonnas. Lapsepõlvel oli erakordselt suur mõju tema edaspidisele elukäigule. Tema tähtsamaks iseloomuks oli see, et ta lähenes kunstile kui käsitööle, kui hingestatud käsitööle. Koorti perekonnas loeti palju, telliti Olevikku ja Valgust, austati muusikat. Viiulimäng oli tema jaoks meeldivaim kõrvalharrastus, mis aitas teda isegi Pariisi nälja-aastatel mitmel korral välja kroonilisest rahahädast. (Annaabi) Esimesed kooliaastad veetis Koort Orge koolis...
Põllumajandusmaastikud kahe riigi põlumajandus võrdlus: Holland ja Vietnam • Rühmatöö • Holland asub Belgia ja Saksamaa vahel.Põllud on väga suured, maju asub piirkonnas hõredalt, põlde on palju. Põllud on enamjaolt pikad ristküliku kujuga.Talud paiknevad üksteistest eraldi. • Kasvatatakse enamjaolt kartuleid ja lambaid, kartulid kasvavad põldudel ja lambad taludes. • Holland on madalmaa, sealne kliima on parasvöötmeline, soojade ja pilviste suvedega. Sageli sajab vihma. Teed on väga sirged ja sõidetavad :D :D :D :D :D :D
Pärast sõdade lõppu hakkas rahvaarv taas kiirelt kasvama. Eesti ala jaotati kolmeks: Põhja Eestis Eestimaa kubermang (+ Hiiumaa). Lõuna Eestis koos Läti põhjapoolsete aladega Liivimaa kubermang. Kubermange valitsesid kindralkubernerid või kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik. Põllundus Põlispõllud (kolmeväljasüsteemiga) ja mõne aasta kasutuses olevad võsamaad. Kasvatati lehmi, lambaid. Mitte piisavalt,et põllud saaksid normaalselt väetatud. Piima toodeti linnalähedastes mõisates kuna transporditingimused olid viletsad. Veoloomaks härjad, hobuseid oli vähe. Karjamaadena kasutati viletsaid maid, sood ja rabad. Enne Liivi sõda oli talumaid rohkem kui mõisamaid. Rootsi ajal vastupidi 17. saj lõpuks 1:2,5. Mõisate arv üle 1000. Kuna põllud olid kivised siis tegeleti kivikoristusega ja ehitati kiviaedu. Suurimad kivikoristused Saare ja Hiiumaal. Teotöö
Kõrbestumise tagajärgedeks on viljakate muldade hävimine, harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine, veekogude kuivamine ja sooldumine, mis on inimtervisele ohtlik. Selliste tagajärgede põhjusteks on paduvihmadest ja üleujutustest tingitud vooluveed, tuul ning ka inimtegevusel on suur roll : monokultuuride kasvatamine, liigniisutamine (maa sooldumine) ja metsade hävitamine. Kõrbestumise ära hoidmiseks tuleks kasutada õigeid maaharimisviise (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus), tuleks rajada põldude äärde tõkkeid ja kindlasti puude juurde istutamine. Üks olulisemaid keskkonnaprobleeme veekogudes on eutrofeerumine, ehk veekogu toitelisuse tõus. Eutrofeerumine on tihedalt seotud põllumajanduse intensiivsusega. Suur osa veekogudesse sattuvatest toitainetest pärinevad põllumajandusest. Eutrofeerumise ära hoidmiseks on oluline reostusallikate (põllud) ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid - mets, võsa
hooneid. 1950. aastate alguses on maanteede kaunistamise ajajärk, rajati maanteede äärde suurejoonelisi puhkealasid, mis paiknesid enamasti teede ristumiskohtadel. Sinna püstitati suurejoonelisi puhkealasid, mis olid enamasti ideoloogilise kallakuga. Puhkealade juurde kuulusid lisaks skulptuuride ka bussiootepaviljonid ja pingid. Näiteks istutati veel erinevaid puid ja tehti allesid, nt Paplialle Mõniste vallas. Detents Kolhoosi ajal oli väga massiivne soo kuivendamine, kuhu tehti põllud. Mehhaniseerimise arenguga käis kaasas maade massiivistamine. Väljaparandamise nime all likvideeriti terveid külasid. Endisi talukohti põllumassiivil võib tuvastada viljapuude või üksikute õuepuude järgi. Samas hakkas toimuma ka põllumajandusmaade metsastumine. Esimesed põllud võsastusid ja jäid sööti juba sõja ajal, hiljem jätkus metsastumine ääremaadel, vähetootlikel aladel ja väikestel kõlvikutel. 1960ndatest algas ka
Õitsemine kestab tavaliselt 10 12 päeva ja kauem. Sellel perioodil lõpetab linavars kasvamise pikkusesse. Soodsalt mõjutab õhutemperatuuri tõusmine 16 18 oC-ni ja mõõdukas mullaniiskus. Üldiselt kulub Lõuna Eestis kiulinal külvist koristuseni 90 ± 10 päeva, sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest. Lina kasvutingimused Külviks sobivad nõrgalt happelised (pH 5 6), kerge kuni keskmise raskusega liivsavi- ja saviliivmullad. Põllud peaksid olema tasased, hea mullaviljakusega ja umbrohupuhtad. Linale ei sobi kerged liivamullad, sest need ei taga mullas vajalikku niiskusekogust. Samuti ei sobi linale rasked savimullad, mis on liigniisked ja kergesti paakuvad. Soomuldadel kasvatatud linavarte kiusisaldus on madal, kiud ise aga kore, puituv, tugevuseta. Seemnekasvastuseks tuleb valida kõige paremad ja umbrohupuhtamad põllud. Parimaks eelviljaks linale on ristikurohke põldhein
vihmametsad ja neid maha hävitates kevatakse tegelikkuses endale auku. Puud seovad endas õhus lendleva CO2-e ja eraldavad selle käigus hapnikku. Aastas hävitatakse ligikaudu 29 miljonit hektarit vihmametsi. Brasiilias eraldub 200 miljonit tonni süsihappegaasi metsade hävingu tõttu. Selle numbriga on Brasiilia üks suurimatest kasvuhoonegaaside õhkupaiskajaid. Sealne elanikkond põletab metsa, et sellest järelejäänud viljaka tuha peal kultuurtaimi kasvatada. Kuid need põllud kurnatakse kiiresti üle ja peab liikuma jälle uute alade peale. Kasutatud põllud muutuvad kõrbeteks, kuna enam ei ole midagi, mis toodaks veeaure, mis tekitaks sademeid ja puudub taimestik, mis hoiaks kinni viljakat pinnast alumistesse kihtidesse uhtumast. See muudab ökosüsteeme ja hävitab sealset liigirohkust. Prooblemi võiks lahendada puude tagasi istutamisel, loobuda väärtpuidu kasutamisest sellisel hulgal ja leida teised väljundid.
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maai...
243 789 km2 Rahvastik 62.1 miljonit ( 2010. aastal) iive on positiivne Suur sündimus ja palju immigrante Rahvastutihedus on 254,7 in/km² Loodus Kliima on mereline pehme talv, jahe suvi Ümbritsetud La Manche väinaga, Atlandi ookeaniga ja Põhjamerega Mägised mereäärsed alad Majandus Kõrgelt arenenud majandus Põllumajandus, teenindus ja tööstus 74% riigi pindalast on põllud mahukas eksport ja import Euroopa Liit On Euroopa Liidu liige Liitunud 1973. aastal Rahaühikuks on naelad Turismindus ja transport Turisminduslik riik 505 lennujaama, suurim on London Heathrow British Airways ja EasyJet AITÄH KUULAMAST!
Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa
põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal (Loch Lomond, Loch Ness) ja Cumberlandis (Lake District). Elustik Vaatamata kõigele jätab Suurbritannia teede ja teede ja kõlvikute istutatud puude, paljude parkide ja hekkide tõttu väga metsase maa mulje. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimede ja organismidega. Eriti tihedalt on rabasid mägedes, kus need kooslused on asendanud raiutud metsad. Samadel aladel s. t. mägedes (eriti Põhja-Inglismaal ja Sotimaal) on ka enamus seni säilinud metsadest raske ligipääsu tõttu. Seepärast ongi tekkinud tavaline Suurbritannia taimestik: madalikel laiuvadki põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel aga nõmmed ja rabad
meistriteose luua, kus oma perega tulevikus rahulikult elada. Kuid kahjuks said Kesk- Eesti kehvad loodusolud ja tülikad suhted ebameeldiva naabri, Pearuga talule saatuslikuks ning kui palju Andres tööd ka ei teinud, seda kaugemal tulevik tundus. Andres oli tulnud Lõuna-Eesti viljakate muldadega alalt ning lootis oma kodukandi eeskujul ka Vargamäed vastavalt arendada, kuid pidev soode kuivendamine ei andnud loodetud efekti: Põllud jäid endiselt igerikeks ning head saaki sealt ei saanud. Õli valas tulle ka Pearu oma pidevate vee paisutamistega, mis Andrese põllud üle ujutas. Kõik, mis Andres oma tööga saavutas ja lastele lootis pärandada, polnud pooltki see, mida ta tahtnud oli. Kuid selle saavutamiseks oli ta pidanud tunduvalt enam tööd tegema, kui ta talu ostes oli arvestanud. Inimesed ülehindavad peale oma töövõimete ka armastust ja armastatut, mis võib neile väga kurvalt lõppeda
osa sellest viidi ka ukukivile.. Õlut on antud ohrviannina maale, lihakeetmisvahtu visati laudaseintele. Sellised ohrvid pidid tagama lambaõnned tulevaseks aastaks. Kuke , kelle vere piserdamine talliseintele pidi tooma hobuseõnne. Mihklipäeval tehti ka ennustusi järgmiseks aastak. Kui mets oli Mihklipäeva ajal juba kollane, pidi suvivili järgmisel aastal valmima õigel ajal ja andma hea lõikuse. Olid puude lehed Mihklipäeva aegu veel rohelised, pidi tulema pehme talv, aga põllud pidid kevadel halla all kannatama. Kui puude lehed olid aga Mihklipäeva ajal juba varisenud, tähendas see eesolevaks aastaks varajast kevadet, Maarjapäevaks pidi lumi olema läinud ning heinamaal ja karjamaal kasvama juba noor rohi. Kust kandist Mihklipäeval tuul puhub, sealt puhub ta terve talve. On Mihklipäeval maa valge, on jõulud mustad. Kui Mihklipäeval müristab, tuleb soe ja pikk sügis. On Linnutee Mihkliööl hästi hele ja sirav, tuleb sügava lumega talv
Nurmkana Sulestik on peamiselt pruun, rind on hall ja saba roostepruun. Emalinnu kõhualune kastanpruun laik on tunduvalt väiksem isalinnu omast. Nokk on neil tume ja jalad hallid. Kaalub keskmiselt 400 grammi. Põhilise toidu moodustavad umbrohtude seemned, mahavarisenud teravili, rohttaimede rohelised osad, samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod. Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud. Hunt Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Talvel elavad hundid kindlal maaalal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu
Energiamajandus Energiamajanduse põletavamad probleemid: Energiatarbe kiire kasv · Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaütlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendamine · Energiajulgeolek · Keskkonnaprobleemid Gaas · Suure kütteväärtusega · Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata · Ei vaja ümbertöötlemist, ainult puhastamist · Põletamisel tekib vähe saasteaineid · Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik Tahked kütused-kivisüsi · Suured varud · Kõrge kütteväärtus · Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud · Saaste CO2 kasvuhoonegaasid, happevihmad · Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik · Karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas Hüdroenergia · Odav elekter-jooksvad kulud väikesed · Saasteaineid ei teki · Taastu...
Kihelkonna vald pärandkultuuri inventeerimisest Allika 6 d Muistsed põllud on kasutuseta seismise tagajärjel muutunud metsaks või kadastikuks: Allika 7 d Muistsest mõisakeskustest on saanud kohalikud haridus- kultuurikeskused: Kihelkonna 8 mõisad Kihelkonna kirikumõis (Pastorat Kielkond)- kaitse all Loona (Kadwel) rüütlimõis – kaitse all Oju (Ojo) Paju kõrvalmõis - hävinud
Võimalik, et enne meie viimast kõneaega on siin elu olnud. 2. keskmine kiviaeg mesoliitikum 9600-5000 eKr. Kunda kultuur jääb sinna perioodi. 3. noorem kiviaeg - neoliitikum on eestis täitsa olemas.. 5000-1800 eKr. Märksõnaks venekirveste kultuur jne.. Pronksiaeg. 1800-500 eKr. · Vanem pronksiaeg 1100-500 eKr · Noorem pronksiaeg künnipõllundus (künti härgadega), esimesed kividega ääristatud põllud. Eelrooma rauaaeg 500 eKr ja 50 pKr *Esimesed raudesemed. *Esimesed jäljed raua tootmisest Eestis. Rooma rauaaeg 50-450 pKr *Tarandkalmed tulid *Leitud on pronksehteid, vähe on leitud relvi. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr *Luksuslikud importesemed *Hakati ehitama linnuseid. *Tekivad esimesed külad *Kahevälja süsteem (alepõllunduse asemel) *Tekkivad kihelkonnad. Vikingi aeg 800-1050 pKr *Ilmuvad põletusmatused Hilisrauaaeg 1050 1227 pKr *Kujunevad välja muinasmaakonnad
Tiit Jürgenstein Mis põhjustab kasvuhooneefekti? Kasvuhooneefekti põhjustavadki niinimetatud "kasvuhoonegaasid" : Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad.
oktoobri manifesti väljakuulutamisega ning hääbus 1907. aasta keskpaigaks. Revolutsiooni tulemusena sai Venemaast siiski põhiseaduslik monarhia, kus monarhi võimu piiras Riigiduuma. Revolutsioon andis Venemaale ka väga võimeka ja targa, kuid karmi käega ja seetõttu vihatud peaministri - Pjotr Stolõpini. Tema kõige tähtsam reform oli maaeraomanduse lubamine talupoegadele. Seni kuulus talupoegade haritav maa külakogukonna ühisomandisse. Igal aastal jagati põllud liisuvõtmise alusel uuesti välja. Kuna keegi ei võinud kindel olla, millise põllu ta järgmisel hooajal endale saab, siis puudus igasugune huvi korraliku maaharimise vastu. Stolõpin lubas külakogukonnast lahku löövatele talupoegadele kindlad põllud. Sisuliselt tähendas see, et Venemaal hakati rajama eratalusid ning talumehed said võimaluse töö läbi rikastuda. Ka teistes valdkondades ette võetud reformid andsid hämmastavaid tagajärgi.
kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad, nõlva all osas aga pealeuhtekihiga deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad. Liigestatud reljeef, muutlik pinnakate ja iseloomulik vetevõrk on soodustanud mosaiikse taimkatte kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Kunagi siinsele piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ning neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. Vaatamisväärsused
Põld on haritav maa, kus kasvatatakse inimestele todutaimi ja loomadele söödataimi. Eesti rahvas on üle 2000 aasta olnud meie toitja, paljud vanasõnad, laulud, kombed ning need kirjeldavadki põlde ja talumehi. Põlluharimine sai alguse korilusest. Üks esimesi põlde oli alepõld sellege oli nii, et alguses oli kas mets või metsatukk sealt võeti puud maha, põletati ära ja tuhk oli väetiseks ja kui enam hea saak polnud lasti põllul võssa kasvada. Põlispõllud on niisugused põllud, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on jätkuvalt viljakad.Põldudel on ka oluline viljakas muld selleks hakati mulda kobestama. Pideva põlluharimisega peaks vahepeal ka põld puhkama Mullal on kihid: Metsakõdu. See koosneb maapinnale kuhjunud orgaanilistest ainetest Huumushorisont. See on mulla viljakas osa. Väljauhtehorisont. Kus vihmavesi uhub toitained välja mulla sügavamasse ossa Sisseuhtehorisont Lähtekivim
Mõisted 1. trääl- orjuses olev sõjavang v. selle järeltulija 2. adratalupoeg- Eesti- ja Liivimaal talupoeg, kelle talu põllud olid hinnatud adramaades ja kes kandis tavalisi feodaalkoormisi, adrik 3. üksjalg- 15.17. saj. Eestis väljaspool kogukonnamaad asunud talupoeg, kes tegi mõisale ühe jalapäeva nädalas 4. maavaba talupoeg- muistsete Eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Olid vabad kõigist koormistest 5. kaksikklooster 6. linnafoogt-(kuninga poolt määratud) linna haldur ja/või kohtunik 7. vitaalivennad- 14.-15
Oliivisalud Hispaanias Jakob Westholmi Gümnaasium 11.A Kadi Remann Satelliidipildid Asukoht ja maastiku üldilme Hispaania keskosas Vahemereline kliima Joonis 3 Suured põllud, puud paigutatud korrapäraselt Mäestikuline pinnavorm Joonis 1 Joonis 2 Taime- ja loomakasvatus Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad,
skulptori Bernt Notke poolt maalitud Surmatants (Danse Macabre). Maal on maalitud 15 saj. lõpus. Algne variant sellest asus Lübecki Maria kirikus, kuid hävis Teises Maailmasõjas. Sarnase ning osaliselt säilinud teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Algselt ligi 30 meetri pikkusest teosest on säilinud vaid kristliku maailma vägevamaid kujutav algustükk. Maali taustaks on linnamüürida tagune maastik ehk siis puud ja põllud ja ka linna kirikutorn paistab, ning taevas on pealkirjale kohaselt süngemates toonides. Seisab neli isikut kellest 2 on kuninglikust soost ja teised kaks on linadesse mässitud skeletid, kellel on väga elavad poosid. Tegelt need ei olegi niivõrd skeletid kui väga rängalt näljutatud inimesed, kuna neil on veel nahk ümber luude. Maali all ääres on pikk paberirull lahti laotatud ja see on tihedalt peenikese kirjaga täidetud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
