Rootsi alal põhja poolt läbi ning tekkis ühendus ookeaniga. Muinasaja ajalooallikad · Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.sajandi lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. · Sellele järgneb ajalooline aeg, mille kohta on juba rohkem kirjalikke allikaid. · Teadmisi saadakse peamiselt inimese rajatu või majajäetu põhjal NT: * kinnismuistised asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr
Eliit töötles metalli, elas kindlustatud asulates, tegeles kaubandusega. e) Eelrooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr : Raua kasutusele tulek. Vanmim raudese – naaskel – teada Irust. Uut tüüpi kalmed: varased tarandkalmed. Nelinurksed maapealsed kalmed, surnu maeti kalmeala keskele. Kohati ka sees kivikirstud, hilisemates kalmetes kirst kaob. Ka kivivarekalmed: ilma konstruktsioonita kivihunnikud. Panusteks ehted, savinõud. Esimesed linnused, nt Päälda (Muhu saar). Vall pae – raudkividest. 200 a paiku eKr muutub raud Eestis tavaliseks tööriistade ja relvade materjaliks. Odad, kirved, möögad, noad, habemenoad, karjasekeppnõelad, oimuehted. f) Rooma rauaaeg 50 – 450 pKr: Asustus tiheneb, hakatakse harima raskemini haritavaid muldasid, millest varem jagu ei saadud. Tüüpilised tarandkalmed: korrapärased, nelinurksed, ehitati järjest suuremaks. Surnu põletati, tuhk puistati kalmele laiali
V. Loomakasvatus, küttimine, kalandus, metsmesindus VI. Käsitöö VII. Relvasepad, pronks- ja hõbesepad, pottsepad (potikeder-see pöörlev asi millel voolid) Kaubandus: I. Vahetuskaubandus II. Vahenduskaubandus Haldusjaotus: I. Muinasaja lõpuks enamus aladest asustatud II. Elanike arv u 150'000 III. Asustuse alglüli - pere, talu IV. Koduks reheelamu V. Lähestikku paiknevad talud moodustasid küla Külade jaotus: I. Sumbküla - taludpaiknesid keset põlde tihedasti koos II. Ridaküla - talud ridastikku (Ida-Eesti III. Hajaküla - talud paiknesid üksteisest eemal (rohkem Lõuna-Eesti küngastel) Kihelkond - teatud piirkonna külade ühendus (u 45) Maakond - mitme kihelkonna ühendus (u 8) Suhted naabritega: I. Läänemeresoomlastega suhted rahumeelsed II. Latgalitega suhted halvad - vastastikused röövkäigud III. Sõjaretki eestlaste alale tegid ka leedulased IV
Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused.
1500). Pronksiaeg- vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma(500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200). 1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult olid need pada taolised anumad, millel oli kitsenev põhi, st kaevati
Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. 4. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uusi linnuseid juurde. Linnused rajati järskudele nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused.
Rauaaeg (500eKr-1200pKr) Keskmisel rauaajal (450-800) oli elu võrreldes eelmise perioodiga muutunud rahutuks. Seda näitas linnuste ehitamine, arvukate peiteleidude olemasolu ja ohvriandide leidmine, mis võib viidata jumalatele ohverdamisele enne sõjaretke, hauapanuste hulgas leidub relvi. Raua eelis: vastupidavam kui pronks ning lihtsam töödelda ja tööriistad saavad teravamad. Kooselu Elati üksikperedena, kuid olid tekkinud jõukad talud varanduslik kihistumine. Asulate iseloomustus Talud moodustasid küla, mis kuulus mingi linnuse piirkonda linnus- asula kompleks. Külad ühinesid kihelkondadeks ja need maakondadeks. Rauaaja lõpul tekkisid esimesed varalinnalised asulad ehk aolinnad. Elatus- ja tegevusalad a) Karjakasvatus (lambad, kitsed, sead) b) Põlluharimine:
Eesti asustuse kujunemine 12.märts Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj alguseni. Ajalooline piiritlus. 18-20 saj. Alguseni. Tsaariaeg. Põhjasõjajärgselt kehtestatud Vene Impeeriumi Balti provintsid. Provintside vasallriigi staatus koos Balti erikorraga. Kõrtsi mõiste endiaegne söögi- ja joogimaja. Kõrtsid kuulusid maaomanikele, kuulusid mõisnikele (mitte kõrtsmikele) kõrtsmik oli vaid rentnik. Kindlasti tuleb vahet teha linnakõrtside ja maakõrtside vahel linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas koos et pidu pidada. Sõlmiti väga ebameeldivaid kokkuleppeid tööandja vastu (mõisnike, riigi vastu). Ka juba rootsi ajast on kokku loetud oma 200 maakõrtsi (enne Põhjasõda). Olles vene riigi koosseisus on Eestimaal esimeste esialgsete andmete põhjal arv
möönda, et meie ettekujutuses maakonnast on palju oletuslikku (Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Eestlased elasid valdavalt maal. Elamud kujutasid endast umbes 4x5 meetri suuruse põhjaga üheruumilisi hooneid kerisahjuga nurgas. Korstna puudumisel vaevas elanike tihti suits, mis tollal kui veel 19.sajandilgi meie esivanemate silmanägemist laastas. Lisaks kuulus iga majapidamise juurde mitmesuguseid aitu ja kõrvalhooneid(Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. Kroonik Henrik ei jäta kiitmata siinsete külade ilu. Vastavalt maastiku iseärasustele levisid Eestis erinevad külatüübid. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad. Lõuna-Eestis küklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal(Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M
elemendid meie maastikele: põllusüsteemid, kivikalmed ja linnamäed RAUAAEG Viljelusmajandus muutus valdavaks, seetõttu on loetud kultuurmaastike tekke alguseks on loetud ka varase rauaaja algust (600 eKr). Sisemaal toimus ümberorienteerumine põlispõllundusele nn Rooma rauaajal I a.t esimesel poolel Noorem eelrooma rauaaeg 200 eKr toimus tegelik üleminek raua kasutusele, sest rauda hakati sulatama kohalikust maagist MUINASAEG Tekkisid esimesed tõelised linnused: ringvalllinnused (tuntuim Päädla Muhumaal). Ka haudades relva panused- tegemist on rahutu ajajärguga Sellesse perioodi kuulub töenäoliselt ka esimesed leitud ristpalkhoone jäänused, Virumaal Koilast Ajaline piir kokku leppeline, raudesemete levik oli aeglane, üleminekuperiood 500-200 eKr, nimetatakse varaseks eelrooma rauaajaks Maaviljeluses kujunes regulaarne maakasutusmuster, mis on tuntud Kelti põldudena. Põllupeenardega eraldatud keskmine suurus on 390 ruutmeetrit
-6. sajandil. 5 Üldiselt jaguneb eelrooma rauaaeg kaheks üsna eriilmeliseks etapiks: Varasel eelrooma rauaajal (500100 ema) jätkub kivikirstkalmete rajamine ja neisse matmine. Ajajärgule on iseloomulikud Ilmandu tüüpi keraamika, Bräcksta tüüpi kaelavõrud ja labidakujulise peaga ehtenõelad. Hilisel eelrooma rauaajal (100 ema50 maa) rajatakse varaseid tarandkalmeid ning ilmuvad väikesed linnused. Esemeline materjal on sellest perioodist hoopis rikkalikum, kui varasemast. Iseloomulikud on rauast ehted (karjasekeppnõelad, käevõrud jm), rauast tööriistad ja relvad, nöör- ja kammornamendiga keraamika. ESEMELINE MATERJAL Eelrooma rauaajale iseloomulik Ilmandu tüüpi keraamika on oma nime saanud Ilmandu kalmest leitud keraamika järgi. Need on väikesed nõud, mis on kaunistatud tekstiilijälgedega või mille pind on riibitud
Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI TALUPOJA ELUOLU 19. SAJANDIL Referaat Õpilane: Õpetaja: Tallinn 2012 19. sajandil hakkas muutuma kogu Eesti asustuse ilme. See muutus hajusamaks ning muutus ka külade sisu. Uute külavormide tekkimisel mängis suurt rolli maastik. Arvestati joogivee olemasolu, pinnareljeefi ja mulla viljakust. Väheviljakatele maadele tekkisid hajusad külad ehk hajakülad taluõued paiknesid maastikul laialipillutult ja korrapäratult ning nende vahel laiusid metsad, karjamaad ja põllud. Hajakülad olid eriti laialt levinud Lõuna- Eestis, kuid neid võis leida üle kogu Eesti. Ridakülad rajati harilikult mõne kõrgendiku veerele, jõe, järve või mere kaldale, või harvem ka raba servale. Ridakülades asetsesid hooned ja õued ühel pool teed üksteisele lähedal. Tavaliselt paiknes põllumaa külast kõrgemal ja rohumaa madalam
a alanud Prantsuse revolutsioonini 5. Uusimat ajajärku Eesti ajaloos nim lähisajalooks Kiviaeg: 1. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ( u 9000- u 5000 eKr ) 2. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis 3. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim , Pulli kuuluvad nn Kunda kultuuri alla. See kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani Asulakohad: 1. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada , küttida veelinde ja loomi kes olid veeäärde tulnud jooma 2. Ühtlasi pakkusid järved paremaid liiklemisvõimalusi kui raskesti läbitavad metsad Töö- ja tarberiistad 1. Kiviaja inimeste töö-ja tarberiistad oli valmistatud luust,- kivist,- sarvest ja kindlasti ka puust 2
2. Idaslaavlased üritasid meid vallutada 1030 (linnus Tartu kohal). Jurjevi tugipunkt. 1061 löödi idaslaavlased välja. Rahvaarv: u. 150 000 inimest Adramaa- põllumajanduse ühik (üks adramaa toidab ära u. 7 inimest) Asustamata alad: läänerannik (pinnas ebasoodne), sooalad( Pärnu jõest allapoole jäävad alad) ja Peipsi äär. Kõige väiksemaks haldusüksuseks on küla ( erinevad küla tüübid) 1. sumbküla (kõik talud paiknesid keset põldu, koos) 2. ridaküla- ühel pool teed (voored, Kesk-Eestis) 3. hajaküla-talud paiknesid üksteisest eemal, korrapära puudus. (Lõuna-Eestis) Ühinenud kihelkondadeks. Muinasaja lõpul oli u. 45 kihelkonda. Kihelkonnad ühinenud maakondadeks: (8 maakonda) Saaremaa, Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Sakala, Ugandi ÜHISKONDLIK KORD Eesti ühiskonnas valitses suhteline võrdsus ( vabade talupoegade ühiskond)
majanduses suurem kui rannikualadel. Rauaaeg – 6. saj. eKr – 13. saj. Hilisrauaajal võib juba kindlasti rääkida peamise asustusüksusena küladest kui mitme majapidamisega asustusüksustest talude vahel siiludeks jagatud külapõllu ja ühiskasutuses olevate rohu- ja alemaadega. Samal aja kasvas peaaegu kõikjal Eesti alal rahvaarv ning põllumaa pindala. Asustuse ümberpaiknemine toimus enamasti juba olemasolevate asustusüksuste piires: kohta vahetasid majad ja linnused, mitte põllud. Muutus põllumajandus ja aineline kultuur: kasutusele tulid uued maaharimisriistad, levis talirukki- ja seakasvatus. Kelti põllud - esiajalooline põllusüsteem, milles põllulapid on (peaaegu) täielikult ümbritsetud madalate liivast, kividest või neist mõlemast koosnevate vallidega. Hakkasid levima hilispronksiajal ja jäeti maha rooma rauaaja keskel. Keldi põlde võidi harida erineval moel. Sageli jäeti põld peale paariaastast kasutamist 10-20 a seisma, siis põletati
9. Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Rooma rauaaeg · Rooma aladelt üksikud esemed · Kiire areng kõikides valdkondades · Kaubavahetuse tähtsustamine · 98 pKr Taeitus kirjutab aestidest ja fennidest Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba
pärisorjadeks, neid eo tohtinud enam müüa ega pantida, maast lahus kinkida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid osta maad ning seda edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati üle. Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormiste normid kaotati, talud anti rendile. Mõisa juurde loodi vallad. 1816 vastuvõetud ja 1819. Aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega otsustati kaotada pärisorjus; talurahvas võus omandada ka kinnisvara, koormisena tuli kasutusele raharent ning loodi talurahvakogukonna- vallad. 1849. aasta Liivmaa talurahvaseadus kinnitas, et kogu maa oli mõisnike oma, kuid määras ära maa kasutamisviisi. See osa maast, mis oli seni talupoegade
2) noorem pronksiaeg (u 1100-500 a eKr) Rauaaeg : 1) vanem rauaaeg 1.1) eel-rooma rauaaeg (u 500-50 a eKr) 1.2) rooma rauaaeg ( u 50 eKr-450 a pKr) 2) keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) 3) noorem rauaaeg 3.1) viikingi aeg (u 800-1050 a pKr) 3.2) hilisrauaaeg (u 1050-1200 a pKr) Muinasajast saame teadmisi : 1) peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asulakohad, linnused, kalmistud, relvad, ehted, põldude jäänused jms) 2) rahvaluule, eesti keele teadus * Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad!! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp.
VIIKINGIAEG kullatud või kullast karjakasvatus, koosnesid kaasa pandud 450 pKr 1050 esemed, käsitöö, kaubandus., mitmest talust esemete hulk pKr raudesemed künnipõllunduse nign võib rääkida suurenes. Osa Need olid rahutud (odaotsad, üksikud algus külade ehetest olid ajad: linnused, mõõgafragmendid, kujunemisest. kullatud ja esines relva- ja peitleiud. võitlusroad ja Ühtlasi muutus üksikuid kullast tööriistad) põllusüsteem esemeid. sellest ajast on tuntud esimesed
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr
ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi.
Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus asustus) mesoliitikum keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t. eKr (u 7500) kuni V a.t. eKr (u 3000), töö- ja tarberiistad kivist, sarvedest, luudest neoliitikum noorem kiviaeg, Eestis V a.t. eKr kuni II a.t
ka tütrele. Need alad, mis ei olnud läänistatud, need alad jagasid maaisandad suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mille peamajaks oli ametimõis. PILET 5 1) Muutused ühiskonnas keskmisel rauaajal ja viikingiajal Juba keskmise rauaaja (u 450-800) algul hakati ehitama linnuseid, aga nende kasutusiga ei olnud väga pikk. Rohkem ehitati linnuseid viikingiajal (u 800-1050) LINNUSED Mägilinnus Mäe otsas, igast küljest looduslikult kaitstud Neemiklinnus Lauge mäe otsale ehitatud linnus. Kaitsevall kuhjati ainult ühele küljele
Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal. Nendeks on kalmistud, linnused, asulakohad, tarbeesemed jne- Neid nimetatakse muististeks. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks on töö ja tarbeesemete materjal- kivi, pronksi ja rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg(2,6 mln-10 000) · Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg(10 000-5000) · Neoliitikum e. Noorem kiviaeg(5000-1800) Pronksiaeg: · Vanem pronksiaeg(1800-1100) · Noorem pronksiaeg(1100-500) Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr
küngastele. Arvatakse, et surnu võis olla kägaras ja kõvasti kinni seotud. 3. Kirjelda erinevaid linnusetüüpe, asustust (külad), analüüsi linnuste rajamise areaali ja aega. Linnuseid hakati ehitama umbes 8. sajandi paiku. Neid ehitati ka keskmisel rauaajal (u 450 800), kuid tunduvalt rohkem ehitati neid viikingiajal (u 800 1050). Linnuseid rajati järskudele nõlvadele ning kaitseks kuhjati kunstlik vall. Välisilme põhjal jagavad arheoloogid linnused mitmesse rühma: · Mägilinnused; on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. · Neemiklinnused; mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Kunstlik vall kuhjati ainult seljapoolsele küljele. Neemiklinnuseid rajati Ida- Virumaa voortele. · Ringvall-linnused; Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad,
baltisaksa aadlike eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad - aadlimatriklid -, kuhu lisati uus perekondi ainult olemasolevate nõusolekul; aadli positsioone tugevdas järsult ka Peeter I poolt Põhjasõja lõpuaastail läbiviidud restitutsioon, millega kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine, mõisad ja talupojad said tagasi ka rootsi aadlipered, kirik läks täielikult rüütelkondade võimu alla > nõnda säilis ja tugevnes rüütelkondade eesõiguste süsteem, mida nimetatakse Balti maariigiks või Balti erikorraks - baltisakslaste ülemvõim teostus küll eestlaste ja lätlaste arvel, kuid teisalt pakkus Venemaast erinev kord kaitset venestamise eest ja aitas säilitada kohalikku omapära 18.saj muutus mõisnike seni üsna lihtsakoeline eluviis uhkemaks - barokkstiil, hiljem juba
suhteliselt kompaktset asulat, mille majapidamised olid seotud maade ühisusega. Hooned olid grupi või reana küla keskuseks, põllud, heinamaad ja muud kõlvikud asusid nende ümbruses. Küla kasutuses olnud maad moodustasid külasarase, mis kuulus kogu külakogukonnale. Külasaras hõlmas kõik kõlvikud- põllud, heinamaad, karjamaad, metsad, kalaveed jm. Küla põllumaa, mis jagunes kolmeks väljaks, oli talude vahel püsivalt ära jagatud, kuid talu põllumaa ei moodustanud kompaktset krunti, vaid koosnes paljudest tükkidest, mis asusid vaheldumisi teiste talude põllutükkidega. Ühele talule kuuluvate põllutükkide arv ulatus kümnetesse, mõnikord sadadesse. Selle põhjuseks oli ühtlusamispüüd, õigluse arvestamine. Küla põllumaad polnud ühtlase kvaliteediga, seepärast jagati külaväljad maa headuse alusel väiksemateks osadesks, millest siis iga talu sai nii paremat kui halvemat maad, mis omakorda võimaldas ühtlustada saake, nii et ka ikalduse korral oli kõigil
Linnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe. Külavormidest olid eriti Põhja- ja Lääne-Eestile ning saartele iseloomulikud tiheda korrapäratu kobarana paiknevatest taludest koosnevad sumbkülad. Loode-Eestis esines tuumikkülasid, mille tiheda keskuse - sumbküla ümber oli veel arvukalt hajatalusid. Kesk-
Linnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe. Külavormidest olid eriti Põhja- ja Lääne-Eestile ning saartele iseloomulikud tiheda korrapäratu kobarana paiknevatest taludest koosnevad sumbkülad. Loode-Eestis esines tuumikkülasid, mille tiheda keskuse - sumbküla ümber oli veel arvukalt hajatalusid. Kesk-
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane. Jaguneb omakorda k
· Savinõud e. Kaubandus: · Vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. · Vahenduskaubandus vilja eest Novgorodi karusnahad jms Euroopa turule. · Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad Tallinn ja Tartu 1154 esmakordne Tallinna mainimine (al-Idrisi kaardil Koluvan). 2. Eluviis a. Elanikke umbes 150000. b. Elamuks suitsutuba (rehielamu eelkäija) korstnata väike palkhoone, kus kuivatati ka vilja. c. Lähitalud moodustasid küla: · Sumbküla talud keset põlde tihedasti koos (Lääne- ja Kesk-Eesti, Saaremaa). · Ridaküla talud ridastikku (Ida-Eesti) · Hajaküla talud üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) d. Haldusjaotus: · Kihelkonnad Eesti tähtsaim haldusüksus, moodustasid ühe piirkonna küladest (45 kk. 13. saj algul) · Maakonnad mitme kihelkonna liit, peamiselt välisohu tõttu (8 suurt ja 4 väikest).
Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev
pärandatava vabadikukoha pidajad, kes kandsid maa kasutamisest tulenevaid koormisi. Vaesunud üksjalad muutusid vabadikeks * KÜLA - külakogukond, • selle kasutuses olnud territoorium (külasaras) • asula (hoonete kogumit) * Talu- talupoja majandusüksus. Adratalupoegadel adratalud. Seotud pere kui talupidamisest elatuva kollektiiviga. Reeglina majandas üks pere üht talu. Kõige levinumad 1/2-4 adramaa suurused talud, piirid 1/8-8 adramaad, suurused piirkondlikult erinevad. Arvestati üksnes põllumaad. Igale talule kuulusid elu- ja majapidamishooned, mis aga ei olnud seotud muude kõlvikutega. Talupojal oli talule pärandatav kasutusõigus. Aluses sai feodaal talu kogukonnalt ära võtta vaid pärijate puudumisel. Ajapikku see praktika muutus. * Poolemaamehed – kui ühte talu majandas kaks peret, kes kandsid ühiselt talule määratud koormisi. Osalt pere jagunemisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
