Teema: Antropogenees ja muinasaeg Mõisted, mida peaksite valdama: antopogenees, australopiteekus, homo habilis, homo erectus, homo sapiens; paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum; Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirves- e. nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg; kivikirstkalme, laevkalme, tarandkalme, kääbas; lohukivi; hajaküla, sumbküla, ridaküla; keraamika, metallurgia, tekstiil; alepõllundus, 2-väljasüsteem, 3-väljasüsteem; maakond, kihelkond, vanem; irdmuistis, kinnismuistis; mägilinnus, neemiklinnus, ringvall-linnus, Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Olulisemad teemad: 1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n. 3,2 mln aastat tagasi), liigi nimetuse tõlge (n. lõunaahvlane), mõni iseloomulik joon (n. oskus käia kahel jalal, oskus
Hajaküla- Küla, kus majad asuvad hajutatult. Haldusjaotus- Riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks, s.o haldusüksusteks. Haldusreform- Haldusjaotuse ning haldusüksuste õiguste ja kohustuste ulatuslik muutmine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Hankiv majandus- Loodusvarade kasutamisele orienteeritud majandusharud; tänapäeval põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Hõivatud isik- Palgalisel töökohal töötav või tasulist tööd tegev isik. Iive- Rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb. Imikusuremus ehk imikusuremuskordaja- Alla aastaste suremus 1000 samal aastal elusana sündinud lapse kohta. Immigratsiooni kvoot ehk sisserände piirarv- Absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata; Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse sisseända...
keisririik 476.a. Ebastabiilsus, sõjad Euroopas, muutis Eesti eluolu · Muinasaja lõpp o Kroonikad: Läti-Henriku kroonika, o Maakonnad (8)-Ugandi, Sakala, Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa o Külade tüübid Sumbküla-taluõued paiknevad suhteliselt vaba vormiga kobaras koos Hajaküla-taluõued paiknevad hajusalt ja maastikus iseseisvana Ridaküla-taluõued paiknevad ühel pool külateed o Loodususund-Tarapita o Linnuse tüübid:mägilinnus, kivivallid,asulalinnused,(Siin on neid veel, aga mul on õpik koolis:S)
9. Kuidas nimetati mihkli- ja mardipäeva vahelist aega? Hingede aeg 10. Kuidas nimetati eestlaste väeüksuseid? malevateks 11. Mis aastat loetakse Tartu asutamise aastaks? 1030 12. Missugune nädalapäev oli eestlastel ,,pühaks päevaks"? neljapäev 13. Iseloomustage Kalevipoja - sängi tüüpi linnuseid. Ehitati voore kõrgemale keskosale nii, et kaugemalt vaadates meenutas linnus voodit 14. Mis on hajaküla? Talud asuvad hõredalt 15. Kes oli vallutussõdade peamine organiseerija ja juht Baltimaades? (ametnimetus ja nimi) Ordumeister Albert 16. Kellele pühendati alistatav maa? Neitsi Maarjale 17. Toreida vaherahu (aasta). 1212 18. Võnnu piiramine (aasta). 1210 19. Milline linn rajati 1201? Riia 20. Ümera lahing (aasta) 1210 21. Millist maakonda rünnati vabadusvõitluse alates esimesena? Ugandi 22
ja hea hariduse kättesaadavus. Lisaks on ka meditsiin ja vaba-aja veetmine kergemini korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt põlluharimise ja kalandusega. Silver 9B Inimeste paiknemine linnalistes asulates: Alevik, alev, linn ja suurlinn. Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval · Sumbküla: Hooned paiknevad korrapäraselt, aiamaad tihedalt üksteise kõrval. Kõik on koondunud kiriku vm ümber. Maavanemal: Juhib maakonna tööd, viies ellu riigi poliitikat.
ja hea hariduse kättesaadavus. Lisaks on ka meditsiin ja vaba-aja veetmine kergemini korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt põlluharimise ja kalandusega. Inimeste paiknemine linnalistes asulates: Alevik, alev, linn ja suurlinn. Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval · Sumbküla: Hooned paiknevad korrapäraselt, aiamaad tihedalt üksteise kõrval. Kõik on koondunud kiriku vm ümber. Maavanemal: Juhib maakonna tööd, viies ellu riigi poliitikat.
Kordamisküsimused, KT 1. Muinasaeg-Esiaeg ehk muinasaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Arheoloohiline kultuur- sarnaste leidude muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike ühtekuuluvust nim . Kunda kultuur-Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi.Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid Asva kultuur- Pronskiajal, Asva kindlustatud asulate kultuur. Küttimine ja kalastamine kaotas oma tähtsust. Hakati tegelema põlluharim...
Välismaalased isikud, kellel puudub elukoha-riigi kodakonsus. Muulaste osatähtsus on aasta aastalt kasvanud, eriti on vene rahvusest inimesi Narvas ja Sillamäel. Rahvastiku tihedus Eestis on 30 in/km2 Rahvastik ei paikne riigis ühtlaselt. Eestis jaotatakse asulad : ®Linnad- linnaline, Eestis 47 ®Alevid- linnaline, 9 ®Alevikud- linnaline, 173 ®Külad maaline Linnastumise tase linnaelanike osatähtsus kogu riigi rahvastikust(73.9%). Külade tüübid: Hajaküla maastikul hajutatult paiknevad külad Ahelküla paikneb külatänava ääres, hõredalt Ridaküla paikneb külatänava ääres, tihedalt Sumbküla teeristmike ümber kobarana elamud Linnad(vanad) on tekkinud keskaegsete kindluste ja kirikute ümber, mere või jõgede äärde, maanteede ja turukohtadesse. Uuemad linnad kujunesid ümber tööstusettevõtete. Eesti territoorium on jagatud halduse tarbeks 15 maakonnaks ei ole omavalitsuslik
maaviljelus peamine elatusala, ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused, varandusliku ebavõrdsuse teke Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m Laevkalme – kividest laevakujuline kalme (pealtvaates) Tarandkalme – ristkülikukujuline kalme Kääbas – maeti liivast või mullast kuhjatisse või alla Lohukivi – rändrahn, millele on tehtud lohud sisse inimeste poolt Hajaküla – majad, talud on hajutatud laiali (metsad, põllud, karjamaad vahel) Sumbküla – majad, talud paiknevad vabavormina kobaras koos Ridaküla – majad, talud on kõik reas Keraamika – savist tehtud esemed Metallurgia – metallist esemete valmistamine Tekstiil – riide/kanga valmistamine Alepõllundus – võeti mets maha, ülejäänud põletati, tehti põld 2-väljasüsteem – ühe põllu peal kasvatatakse vilja, teise peal on kariloomad, kes söövad heina ja situvad
kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht Kammkeraamika kultuur: savinõud, elati järvede-jõgede ääres, jahi- ja tööriistade valmistamine arenes, uued matmiskombed, kalastamine, korilus Nöörkeraamika kultuut: savinõud, maaviljelus, karjakasvatus, venekirved, loomakasvatus,
ning Asva Saaremaal. Peale asulate hakkasid tekkima ka erinevad küla tüübid näiteks: Lääne-, Kesk-ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, Ida-Eestis ridakülad, kus talud paiknesid ridastikku ning Lõuna-Eestis olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kauemal. Paljud külatüübid on ka praeguses Eestis esindatud näiteks Ida-Virumaal on siiamaani säilinud mitmed ridakülad ning Lõuna-Eestistki võib leida erinevaid hajaküla tüüpe. 1208-dal aastal algas Muistne vabadusvõitlus, mis tõi endaga kaasa mitmeid lahinguid. 1210. aastal toimus Võnnu piiramine ehk Ümera lahing. See oli tähtis lahing sest tänu eestlaste kavalusele saavutati just selles lahingus võit sakslaste üle. Just see võit andis indu ja usku juurde eestalstele edasi võitlemiseks. Kuid 1227-dal aasta jaanuaris kogusid sakslased suure väe kokku, ning ründasid Muhu linnust
c. Ristirüütlite võidukoht mandril(Madisepäeva lahing) - Sakalas 5. Linnuste ja külade tüübid, näited a. Linnused i. Neemiklinnused, nt Padise linnamägi ii. Kalevipoja sängid, nt Alatskivi linnamägi iii. Mägilinnused, nt Otepää linnamägi iv. Ringvall-linnused, nt Muhu maalinn b. Külad i. Sumbküla, nt Põhja-, Lääne-Eesti ii. Ridaküla, nt Peipsi ääres iii. Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii. Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi iii. Lõpus ristiusu levik b. Kalmed i. Tarandkalmed ii. Kivikirstkalmed iii. Kääpad 7. Muistne vabadusvõitlus a. Eellugu i
kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatati vilja, sumbküla talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (põhja eesti), ridaküla talude paiknemine ridastikku (ida eesti voored), hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel (lõuna eesti künklik maastik). pulli asula pärnu jõe ääres sindi lähedal pulli külas, 9. aastatuhat eKr, kunda kultuur. kunda kultuur levis mesoliitikumis, elanikud rajasid asulad veekogu äärde, tööriistad valmistati luust, sarvest ja puust, tööriistad tulekivist ja kvartsist: nooleotsad, kivikirved, ahingud, tuurad, harpuunid, tegeleti kalastamise, küttimise ja korilusega.
eemal. Samas ei saa mööda vaadata ka faktist, et paljude linnuste lähikonnast on teada kunagine mõis. Taani Hindamisraamatu andmeil olid 13. sajandi alguse Põhja-Eestis mitmekümne adramaaga külad üsna harvad, keskmises külas loetleti 10-12 adramaad. Põhiline külavorm tõenäoliselt sumbküla, kuna sel ajal oli see kõikjal laialdaselt levinud. Hilisem vorm ridaküla (ahel-, tänav-), ning hajaküla, kuid olenes ka looduslikest- maastikulistest eeldustest. Keskajal säilitas küla Eestis ja üldse läbi kogu feodaalaja oma muinasajal omandatud struktuuri. Küla oligi tollal keskne asustusüksus - eelkõige asula, mille moodustasid enam-vähem lähestikku paiknevad talumajapidamised. Oli ka üksikuid hajatalusid. Külal oli ühine maakasutus, hajatalude kogumikul ühist maakasutust polnud.
Varem arvati, et enamik Eesti elanikest olid varanduslikult ja õiguslikult võrdsed, viimasel ajal on ajaloolased jõudnud seisukohale, et toimus juba varanduslik kihistumine Ühiskond jagunes ülikuteks ja talupoegadeks, kes pidid ülikuile tasuma andamit. Kasutati ka orjade tööjõudu, kelleks muudeti sõjavangid või võlgnikud Talud ja külad Suitsutuba- algeline rehielamuvorm 1) sumbküla- Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eesti, Saaremaa 2) ridaküla- Ida-Eesti 3) hajaküla- Lõuna-Eesti talu- küla- kihelkond- maakond 8 suuremat maakonda: 1) Saaremaa 2) Läänemaa 3) Rävala 4) Harjumaa 5) Virumaa 6) Järvamaa 7) Sakala 8) Ugandi Naabrid: svealased-läänenaabrid soomlased,hämelased-põhjanaabrid karjalsed, vadjalased, sloveenid-idanaabrid kuralased, liivlased, latgalid-lõunanaabrid 9000 eKr- vanim Eesti asulakoht (Pulli) 1030- Tartu esmamainimine muinasaeg- aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad
Eesti mereröövlid vangistanud Norra kuninganna ja tema poja ja seejärel müünud orjadeks. VI. Hiline rauaaeg noorem rauaaeg 11 12 saj Maaharimine kõrgel tasemel, põllukultuurid (talirukis, nisu, kaer, oder, hernes, uba). Adramaa ühe adraga harimise põld, loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead). Elamud suitsutuba, ilma korstnata vaid kiviahjuga. Talud enamasti lähestikku, moodustavad küla (sumb-, rida-, hajaküla). Harimisviis 3väljasüsteem. Käsitöö ja kaubandus enamus ise, raskemad lasti valmistada. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli ka relvasepp. Valmistati ka pronksehteid. Head suhted liivlaste, kurelaste ja karjalastega. Tülid latgalite ja leedulastega. 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Muinasusund PÜHA kõik seletamatu.
Salme laev-vanim eestist leitudmuinssegse laeva vrakk, adramaa-sellise suurusega põllumaa , mida suudeti harida ühe adraga kolmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks metsamesindus- vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus- kaup edasimüümiseks suitsutuba-eestlaste elamu, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga sumbküla-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos ridaküla-talud paiknesid ridastikku hajaküla-talud paiknesid üksteisest kaugel kihelkond- teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna Vakus-külade maksustamisüksus malev-maakonnast moodistatud väeüksus, koosnes jalaväest ja ratsaväest sigtuna- rootsi tähtsaim linn mille eestlased vallutasid sõjad pihkvalastega- tsuudid- eestlased ja läänemeresoomlased(venemaal kutsuti) jurjev- Kiievi suurvürsti poolt loodud tugipunkt Tartus mille ta nimetas enda nime järgi, ohvrikivi-kivi mille peal toodi ohvreid Isikud
13. Kuidas nimetati Eesti peamist haldusüksust, mis koosnesid mitmest külast? Kihelkond. 14. Kui suur oli Eesti elanike arvmuinasaja lõpuks?150 000- 200 000. 15. Milline oli muinaseesti halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda. 16. Leia kaardil eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine. rootslased, soomlased, karjalased, liivlased, latgalid. 17. Seleta mõisted: sumbküla- majad asetsesid tihedalt korraparatult ;ridaküla- tee ääres reas majad ;hajaküla- majad kaugel teine teisest ;adramaa- maa, mida harili ühe adraga( ühe hõbuse või paari härgadega) ;kolmeväljasüsteem- üks osa talivilja all, üks osa puhkas, üks osa sivivilja all;alepõllundus- raiuti mets maha, põletati ja külvati tuha sisse ;ohverdamine- maagiline toiming, loodeti saavutadajumalate heakskiitu ;hing- hoidis keha elus ja kandis elusolendi isukupära ;animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemet ja loodusnähtuste hingestatusesse..
* kilbid, kiivrid, * käsitöö * ridaküla- voortel rajati (Virumaa, Rävala, Järvamaa, rõngassärgid * liiklusvahendite talud ridastikku; Ida- Eesti Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, * saag valmistamine * hajaküla- künklikul Ugandi ja Sakala), * metalli töötlemine maastikul, talud üksteisest väikemaakonnad? (Alempois, * sõjaline tase, linnuste kaugemal; Lõuna-Eesti Nurmekund, Mõhu, Vaiga, piiramine Jogentagana)
VII. Relvasepad, pronks- ja hõbesepad, pottsepad (potikeder-see pöörlev asi millel voolid) Kaubandus: I. Vahetuskaubandus II. Vahenduskaubandus Haldusjaotus: I. Muinasaja lõpuks enamus aladest asustatud II. Elanike arv u 150'000 III. Asustuse alglüli - pere, talu IV. Koduks reheelamu V. Lähestikku paiknevad talud moodustasid küla Külade jaotus: I. Sumbküla - taludpaiknesid keset põlde tihedasti koos II. Ridaküla - talud ridastikku (Ida-Eesti III. Hajaküla - talud paiknesid üksteisest eemal (rohkem Lõuna-Eesti küngastel) Kihelkond - teatud piirkonna külade ühendus (u 45) Maakond - mitme kihelkonna ühendus (u 8) Suhted naabritega: I. Läänemeresoomlastega suhted rahumeelsed II. Latgalitega suhted halvad - vastastikused röövkäigud III. Sõjaretki eestlaste alale tegid ka leedulased IV. Rootsi kuningriik korraldas aegajalt alistus- ja ristiretkeid, kuid edutult. V. 1187.a hävitati Rootsi tähtsaim linn Sigtuna
Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba Küla Sumbküla, riaküla, hajaküla Kihelkond Maakond Vanem Malev Eesti muinasaja lõpp 11. sajandist võetakse kasutusele talirukis Sel ajal elas Eestis vähemalt 150 000 inimest Metsamesindus Käsitöö areng Igas peres valmistati Tööriistad Tarberiistaid Ehitisi Rõivaid Liiklusvahendeid Oma ala meistrid tegid metalltöid Relvi Tööriistu Pronks- ja hõbeehteid Tegeleti vahetuskaubandusega Kaup vahetati kauba vastu Kaup osteti edasimüügiks
27. Suitsutuba/rehielamu Eestlaste elamu. Väike palkidest hoone, mida köetiilma korstnata kerisahjuga. Seal kuivatati ka vilja. 28. Vahetuskaubandus Kaup vahetati kauba vastu. 29. Vahenduskaubandus Kaup osteti edasi müügiks. Nt: müüdi vilja , selle eest saadi karusnahad, karusnahad viidi edasi muule turule. 30. Sumbküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. 31. Ridaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres. 32. Hajaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal. 33. Maakond kihelkonnad liitusid suuremateks. 34. Kihelkond moodustasid teatud piirkonna külad. 35. Malev Põhiline väeüksus, mis koosnes ratsa- kui ka jalameestest. 36. Tapper sõjakirved, mis olid ründerelvadeks. 37. Kärp sõjanuiad, mis olid ründerelvadeks. 38. Amb Sõjarelv 39. Vägi elujõud, karisma. Väge leidus elusolendites, paikades, objektides, taevas. 40
asualad, Saaremaa. 6. Linnuste tüübid: Mägilinnused – igast küljest looduslikult kaitstud künkal paiknev linnus. N: Otepää. Neemiklinnused – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. N: Rõuge linnamägi. Kalevipoja sängi tüüpi – rajati voorele. N: Põhja – Tartumaal Alatskivil. Ringvall linnus – ümber linnuse rajati kõrge vall. N: Saaremaal. 7. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile. 8. Külade tüübid: sumbkülad (kõik üksteise otsas) hajaküla (juhuslikult suhteliselt eraldi talud) ridaküla (majad reas) 9. Muinas-Eesti haldusjaotus. Tunda kaarti. 8 suuremat maakonda, 45 kihelkonda (13saj): Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. 10.Muinasusund, vägi, hing, animism, ohverdamine, ennustamine, tark/nõid. Ühtne usund puudus. Kirjalikes allikates muinasusundist juttu vähe. Rahvaluule japärimus võib olla teisenenud ja omandanud kristlike lisandusi. Muinasusundi põhimõtted:
Jurjevi tugipunkt. 1061 löödi idaslaavlased välja. Rahvaarv: u. 150 000 inimest Adramaa- põllumajanduse ühik (üks adramaa toidab ära u. 7 inimest) Asustamata alad: läänerannik (pinnas ebasoodne), sooalad( Pärnu jõest allapoole jäävad alad) ja Peipsi äär. Kõige väiksemaks haldusüksuseks on küla ( erinevad küla tüübid) 1. sumbküla (kõik talud paiknesid keset põldu, koos) 2. ridaküla- ühel pool teed (voored, Kesk-Eestis) 3. hajaküla-talud paiknesid üksteisest eemal, korrapära puudus. (Lõuna-Eestis) Ühinenud kihelkondadeks. Muinasaja lõpul oli u. 45 kihelkonda. Kihelkonnad ühinenud maakondadeks: (8 maakonda) Saaremaa, Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Sakala, Ugandi ÜHISKONDLIK KORD Eesti ühiskonnas valitses suhteline võrdsus ( vabade talupoegade ühiskond) Ühiskonnas valitses majanduslik ebavõrdsus.Olid väljakujunenud suurmaaomanikud, keda peeti vanemateks
tootmine ja töötlemine, rauatöötlemis meistrid olid Saaremaal Tuius ja Virumaal. Kujunesid välja ka relvasepad, kes graveerisid ja ilustasid tehtud odasid ning mõõku. vahetuskaubandus, vahenduskaubandus peamised parnerid oli liivlased, soomlased, karjalased, vadjalased ja balti hõimud. Vahetuskaubaks olid karusnahk ja vaha. Vahenduskaubaks oli vili, millega varustati Novgorodi. rehielamu, sumb-, rida- ja hajaküla - Rehielamu oli praktiline elamu, kus kuivatati ka vilja. Sumbkülad asusid Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. Ridakülad olid Ida-Eestis voorte vahel, Hajakülad aga Lõuna-Eesits, küngaste vahel. 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda, 4 väikemaakonda - riikluse kujunemise alged - varanduslik ebavõrdsus,vanem tekkisid eraomandus ja orjad. Vanemad olid ülemad, kes juhtisid linnuseid ja kihelkondi.
Venemaale. · Hõbe oli üldtunnustatud vahetusväärtus, on leitud kaale, mis viitavad sellele, et kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi Talud ja külad · Eestlaste elamuks oli suitsutuba, kus kuivatati vilja, toimus rehepeks ja võimalik, et seal võisid olla ka loomad · Sumbküla talud paiknesid keset põlde tihedalt koos nt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis · Ridaküla talud rajati ridastikku nt Ida-Eestis · Hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugemal nt Lõuna-Eestis Haldusjaotus · Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks · 13. sajandi algul oli kihelkondi kokku umbes 45 · Algas kihelkondade maakondadeks muutmine, neid oli 8: * Virumaa *Rävala * Järvamaa * Harjumaa * Läänemaa *Saaremaa *Ugandi *Sakala · Kesk-Eestis säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad
negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel. hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel- maastikul. katapult - kiviheitemasin legaat - Rooma paavsti eriesindaja Liivimaa - 13-16. saj. nimetati Liivimaaks (tänapäeval kasutatakse terminit Vana-Liivimaa, et eristada Liivi sõja järgsest Liivimaa kubermangust) ristisõdijate poolt vallutatud Eesti ja Läti alasid, 17. saj.- 1917. aastani tähistati selle mõistega Lõuna-Eestit ja Lätit (va. Kuramaa hertsogkond).
__________________________________________________________________________________________ ______________________________ 11. Külade tüübid. Eestlased elasid taludes, mis moodustasid küla. Külasid oli 3 liiki: 1) sumbküla see on küla, kus talud paiknesid keset põlde ja karjamaid tihedasti koos. NÄITEKS. Saaremaa, mõnes kohas Põhja-Eestis, Läänemaal. 2) ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval. NÄITEKS. Ida-Eesti voortel. 3) hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel, igaüks nö. omal künkal. NÄITEKS. Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. 12. Muinaseesti haldusjaotus. Tunda kaarti. __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________
- Kaubandus vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. Vahenduskaubandus vilja eest novgorodi karusnahad jms euroopa turule. Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad (tallinn ja taru). 1154 esmakordne tallinna mainimine (al--idrisi kaardil koluvan) b) Eluviis elamuks suitsutuba. Lähitalud moodustasid küla: sumbküla(talud keset põldu koos), ridaküla(talud ridastikku), hajaküla(talud üksteisest kaugemal). c) Haldusjaotus (kaart) kihelkonnad (eesti tähtasaim haldusüksus, moodustasid ühe pk. Küladest), maakonnad (mitme kihelkonna liit peamiselt välisohu tõttu (8 suurt ja 4 väikest). Kutsuti ennast maakonna nime järgi. d) Rahvas ja ülikud: - Rahvakoosolekud vabade eestlaste kokkutulekud töhtsamate küsimuste arutamiseks. - Kihistumine (eraomand, varanduslik ebavõrdsus)
Ringvall-linnused ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid. Linnus-asula eelviikingiajal välja kujunenud kompleks, mis hõlmas linnust mäe otsas ning avaasulat selle jalamil. 6. Külade tüübid. Külasid oli kolme liiki: 1. Sumbküla küla, kus talud olid tihedalt põldudel koos (nt Saaremaal, Põhja- ja Lõuna-Eestis) 2. Ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval (nt Ida-Eesti voortel) 3. Hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel n-ö oma künkal (Lõuna-Eesti kuppelmaastikel) 7. Muinasmaakonnad. Osata kanda kaardile. 8. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile naaberrahvaste paiknemisalasid. Aastatel 800-1050 liikusid viikingite laevad Läänemerelt mööda Venemaa suurjõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seda teed nimetati idateeks ehk tee variaagide juurest kreeklasteni. Eestlaste naabrid olid: 1) Idaslaavlased: a) 9.-10
toimunud maade kruntimist haldusüksus. Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga. 7 Küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem. Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud, kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Sumbküla Ridakülad Ahelküla Hajaküla Tänavkülad Talu – põllumajanduslik väikemajand, maavaldus koos õue, hoonete ja taluperega. Pärisorjuse ajal kasutasid talupojad talu pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks. Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad
Hooldusasutus. PILET 8 1) Eestlaste eluolu ja ühiskondlikud suhted muinasaja lõpul (Õ lk 31-35) Elamuks oli suitsutuba – palkidest hoone, millel polnud korstent. Sees oli ahi. Vilja hoiti samades majades. KÜLAD Kuidas külad paiknevad? Asukoht Sumbküla Ridaküla Hajaküla Külad moodustasid kihelkonnad, mis liitusid suuremateks maakondadeks. I teooria: rahvas ja ülikud olid võrdsed – rikkam kiht on kui jõukamad talupojad. II teooria: arheoloogid väidavad, et muinasajal oli varanduslik ebavõrdsus suur. Rikkaid suurmaaomanikke võidi nimetada kuningateks. Põhiosa moodustasid talupojad, kes maksid ülikutele andamit. Külad jagunesid maksustamisüksustesse ehk
eeskujul planeerima aedlinnasid (n. Saku aedlinn). Puitasumitega eeslinnad: Tartus Riia ja ülejõe Narva suunas, Pärnus ülejõe eeslinn, lõuna poole ja Riia eeslinn jne. Urbanisatsioon eeslinn + linnastute kokkukasvamine. Koondumine linnadesse (toimub ka praegu ja progresseeruvalt), hõlmab muutuseid rahvastiku kultuuris, elulaadis. Külas ja küla tüübid: ridakülad, hajakülad, tänavkülad, sumbkülad jne. Ajaloolised tüübid: ridaküla, hajaküla, tänavküla. Maa-asustus oli tekkinud kihelkonnakirikute juurde. 167 alevikku 3 Eesti Nõukogude entsüklopeedia 1890 aastast. Alevikel omaette liigitus Nõukogude perioodil olemas kuurortalevid, linnatüüpi alevid jne. 19.märts 2012 Seminarid 1. 30.04. Andmebaaside kasutamine asutuse ja maastike uurimisel (arvuti kaasa!) 2. 07.05. Näiteid uurimustöödest ja rakendusprojektidest
· Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad Tallinn ja Tartu 1154 esmakordne Tallinna mainimine (al-Idrisi kaardil Koluvan). 2. Eluviis a. Elanikke umbes 150000. b. Elamuks suitsutuba (rehielamu eelkäija) korstnata väike palkhoone, kus kuivatati ka vilja. c. Lähitalud moodustasid küla: · Sumbküla talud keset põlde tihedasti koos (Lääne- ja Kesk-Eesti, Saaremaa). · Ridaküla talud ridastikku (Ida-Eesti) · Hajaküla talud üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) d. Haldusjaotus: · Kihelkonnad Eesti tähtsaim haldusüksus, moodustasid ühe piirkonna küladest (45 kk. 13. saj algul) · Maakonnad mitme kihelkonna liit, peamiselt välisohu tõttu (8 suurt ja 4 väikest). · Eestlased kutsusid end maakonna nime järgi, kuid kirjalikes allikates juba ühisnimetus eestlased. e. Rahvas ja ülikud:
Telefon: +372 523 5115 Kodulehekülg: www.kamari.ee Meiliaadress: [email protected] 0 Piirkonna kirjeldus: Kamari asub Põltsamaa vallas Kamari küla paikneb Põltsamaa vallas Jõgevamaal. Küla eripära on selles, et piirkonna keskel on NSVLiidu ajal ehitatud Kamari alevik oma 10 suure korterelamu, 10 individuaalelamu ning suute tootmishoonetega. Ümber Kamari aleviku paikneb Väike- Kamari hajaküla, mille hulka kuulub ka Põltsamaa ametikooli ümber olev asustus. Väike Kamari küla piirid lõpevad Põltsamaa linna piiridega, ning Kuningamäe külaga ja teiselt poolt puutuvad piirid kokku Umbusi külaga ning Võhmanõmme külaga. Kamari Haridusselts loodi 1999 aastal ja 15 aasta jooksul olnud piirkonna arengumootoriks. 2005 aastal pärjati piirkond oma tegevuste eest Eesti Külaliikumise Kodukant Aasta küla konkursil „Aasta Küla“ tiitliga.
või sõdis oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnad olid: Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa, Ugandi, Sakala. Ja väiksemad Alempois, Nurmekund, Vaiga, Jogentagana, Mõhu, Nurmekund, Soopoolits. -haldusjaotus kõige tähtsam haldusjaotusüksus oli kihelkond (45), need hakkasid koonduma maakondadesse; kolm peamist külatüüpi: sumbküla (Põhja-, Lääne-Eesti), ridaküla (Peipsi ääres), hajaküla (Lõuna-Eesti); külad moodustasid kihelkonna; iga üksuse eesotsas olid vastavad valitavad vanemad, kes valiti rahvakoosolekutel (Raidküla); kaks kõige suuremat maakonda olid Sakala ja Ugandi; maakonnal oli oma ühine malev ja suuremad linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestis teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. 12. sajandil kerkivad siin-seal väga suured ja
Rassid, keeled usundid 7. Maailma tihedalt ja hõredalt asustatud alad 8. Linnad 9. Looduse ja inimtegevuse geograafia Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutes Avita 9. klassi õpik Koolibri 9. klassi õpik Eesti rahvastiku suurus ja paiknemine Rahvastik, esialgne asustus, rahvaloendused, rahvaarvu muutus, rahvastiku tihedusAsulastik, maa- ja linnarahvastik Haldusjaotus, linnalised- ja maa asulad, linnastumine, uued ja vanad linnad, külade tüübid (hajaküla, ahel-ja ridaküla, tänav-, sumbküla)Sündimus, suremus, iive Loomulik iive, sündimust ja suremust mõjutavad teguridSoolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur Rahvastikupüramiid, keskmine eluiga, rahvuslik koosseisTööjõud Tööealine rahvastik, majanduslikult aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik, tööjõud, töötajad, töötud, tööpuudus Õpilaste eelteadmiste ja huvide väljaselgitamine Eelmise teema lõpul või tunni alguses:
Ringvall-linnus – ümber linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall Neemiklinnus – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. 2-st küljest ja 1-st otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Muinasasulad – tekkisid linnuste vahetusse lähedusse Küla tüübid- ka pole õpikus ega küsimustes, aga äkki-äkki :D Sumbküla – talud paiknesid keset põlde tihedalt koos Ridaküla – talud paiknesid ridastikku Hajaküla – talud paiknesid üksteisest kaugel ----------------------------------------------------------------------------------------- Rehielamu – palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks; rehes kuivatati vilja Tegevusalad: •maaharimine, oma aja kohta üsna kõrgel tasemel. Kolmeväljasüsteem- ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmandal kesaks(väli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist) •loomapidamine- veis, hobune, lammas, kits, siga, kana
· Seisti silmitsi idanaabriga Vana-Venega o Tsuudid o 1030 Jaroslav Targa sõjaretk. Tartu esmamainimine o 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hiline rauaaeg 1050-1200 · Maaharimine o Adramaad o Kolmeväljasüsteem · Käsitöö o Rauatootmine o Rauatootmiskeskused · Kaubandus o Vahetuskaubandus o Vahenduskaubandus · Elamu o Rehielamu o Suitutuba · Küla o Sumbküla, ridaküla, hajaküla · Kihelkond · Maakond o Vanem o Malev (Relvastatud salk maakonnas) · 1154 al Idrisi · Lõunas o Eestlaste retked latgalite vastu o Leedulaste retked · Lääne o Vastastikused retked o 1187 Sigtuna põletamine · Idas o Vastastikused retked KÜSIMUSED: PRONKSI JA RAUAAEG EESTIS lk 16-20 1) Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega?
kaheväljasüsteem kasvatatakse ainult suvivilja kolmeväljasüsteem kasvatatakse nii suvi- kui talivilja (põld: talivili, suvivili, kesa pool puhkab) sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel. hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel-maastikul. kihelkond teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, kõige tähtsaim haldusüksus, XIII saj algul 45 kihelkonda maakond kihelkonnad moodustasid maakonna, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Ugandi, Sakala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa malev malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal (alates 13
Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja tuumikkülad, kus tihedama sumbja keskosa ümber on üksikud õued. Ridaküla - õued kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Ridakülad olid iseloomulikud näiteks Kesk-Eesti voortel ja oosidel. Ahelküla - ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajaküla - õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule. Talu Põllumajanduslik väikemajand, hõlmab maavalduse koos õue ja hoonetega ja talupere. Pärisorjusest vabastamiseni (1816-1819) kasutasid talupojad pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks
kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub. · Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju. Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive suurema vallina hauatähiseks). Hunniku sees kivist tehtud kirstud- kivikirstkalmed. Suurim leiukoht Harjumaalt Jõelähtmest, 36 kivikirstkalmet koos ringis. 1-2 saj pKr. Põletusmatused, uus kalmistutüüp- tarandkalmed (kivikalmed, mis sisaldavad
Jaroslav Tark: Tegi Eestisse sõjaretke (1030), võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. Sossolid: Eesti hõimud Izjaslavi kroonikas. 8. Eestlased muinasaja lõpul Adramaa: Nendes mõõdeti maad. Kolmeväljasüsteem: See levis põlluharimises. Ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesas. Rehielamu: Iseloomulik eestlaste hoone, mis oli nii elu- kui tootmishoone. Sumbküla: Talud paiknesid tihedalt koos Ridaküla: Talud paiknesid ridatikku Hajaküla: Talud paiknesid üksteisest kaugemal. 45 kihelkonda, 8 maakonda + 4 väikemaakonda Vanemad: Juhtisid külasid ja kihelkondi. Ülikud. Malev: Põhiline väeüksus. 9. Muinaseestlaste usund Vägi: Üks muinasusu põhielement ja -mõiste. Arvati, et elusolendid omandavad peale füüsilise keha ka veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides ja taevas. Väge võis olla ka sõnades (loitsimine, nõidumine, ravimine). Selliseid inimesi, kes
Vabanik- sulane, kes on oma tööst loobunud ja maatükikese endale saanud ja maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on „külakirjandust“, see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid. Küla juurde kuuluvad ka veel kirik ja kõrts. Küla mentaliteedi vormijad. Siis toimub ka linnastumise esimene laine. See kõik säilib ka veel 20. saj vältel.
Toiduahelate esimene organism on alati taim. Taimedest toituvad taimtoidulised loomad, nendest omakorda loomtoidulised loomad. Surnud organisme lagundavad lagundajad. ASULAD JA NENDE ELUKOOSLUSED Eestis on 15 maakonda ja rohkem kui 200 valda, 42 linna. Umbes 30% eesti rahvastikust elab maal ja 70% linnas. Eestis on palju vanu külasid, mis koosnesid mõnest üksikust eraldiasuvast talust hajaküla. Tasase pinnamoega aladel on honed ehitatud lähestikku teede ristumiskohta põllumaade keskele sumbküla. Voorte ja madalamate küngaste nõlvadel leiame ahel- ja ridakülad. Seal, kus viljaka põllumullaga maad oli vähe, tekkisid tänavkülad. Asulate keskkonnatingimused * Suur osa maapinnast on asulates hoonete ja teede all. * Muld saab vähe niiskust. * Õhutemperatuur kõrgem. * Asulate õhk on saastatud. * Tekib palju mitmesuguseid jäätmeid. Linnahaljastus ja taimed linnas
Vabanik- sulane, kes on oma tööst loobunud ja maatükikese endale saanud ja maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on ,,külakirjandust", see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid. Küla juurde kuuluvad ka veel kirik ja kõrts. Küla mentaliteedi vormijad. Siis toimub ka linnastumise esimene laine. See kõik säilib ka veel 20. saj vältel
kauplesid, Eesti jäi muinasaja ühe olulise kaubatee juurde, so "tee varjaagide juurest kreeklasteni"; toimus vahenduskaubandus, hakkasid kujunema varalinnalised asulad kauplemiskohtadel ja eraomand just põllumaa suhtes, karjamaa ja heinamaa olid ühiskasutuses haldusjaotus kõige tähtsam haldusjaotusüksus oli kihelkond (45), need hakkasid koonduma maakondadesse; kolm peamist külatüüpi: sumbküla (Põhja, LääneEesti), ridaküla (Peipsi ääres), hajaküla (LõunaEesti); külad moodustasid kihelkonna; iga üksuse eesotsas olid vastavad valitavad vanemad, kes valiti rahvakoosolekutel(Raidküla); kaks kõige suuremat maakonda olid Sakala ja Ugandi; maakonnal oli oma ühine malev ja suuremad linnused eestlastel polnud kujunenud riiki, kuid oli toimunud teatav ühiskondlik kihistumine ja oli alanud väiksemate struktuuriüksuste koondumine suuremateks moodustiteks
väiksem järv, samuti ojad ja magistraalkraavid, mille vesikonna suurus on alla 25 km2, kui need veekogud ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Sellistel veekogudel ei ole igaühele avatud kallasrada ja ka veekogul liikumiseks on vaja maaomaniku või muu maavaldaja luba. Liikumine kohalike elanike õue-aiamaal ei ole kodurahu tagamise nimel lubatud isegi siis, kui see on tähistamata. Kohalikuks elanikuks loetakse ka suvekodu elanik. Kui hajaküla maakodu on avalikust teest kaugemal kui 200 m, tuleb sellest mööduda võimaluse korral vähemalt 150 m kauguselt. Metsad võib kohalik omavalitsus põua ajal liikumiseks ajutiselt sulgeda, sellest teatatakse massiteabevahendite kaudu. Tuleohutuse tagamiseks võib niisuguse kitsenduse seada ka metsaomanik, selgitades sulgemise keeldu vastavatel tähistel. Mootorpaadiga võib sõita avalikul või avalikuks kasutuseks määratud veekogul, kuid alla 100
annaabi.ee 
