Eesti muinasaeg (0)

 
AJALOO KT  muinasaeg  
Eesti muinasaeg:  
Kiviaeg - keskmine kiviaeg 
                           - uuem kiviaeg 
Pronksiaeg  
Rauaaeg - vanem rauaaeg ( eelrooma ,  rooma  rauaeg) 
                             - keskmine  
                             - noorem 
                             - viikingiaeg  
                             - hilisrauaaeg 
Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi.  Jääaeg  algas Eestis 
u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi.  
Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) 
 
Eesti rahvuse kujunemine: 
 Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat 
rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei 
leidunud, kasutamine), neoli tili ne  kammkeraamika  võis tul a koos ida poolt sisserännanud 
soome- ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri  seostatakse  lõuna poolt sisserännanud 
indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik need rhvad segunesid. Teine teooria, mis võidab 
järjest rohkem poolehoidu, selgitab rahvuse kujunemist läbi ühe suure rahvastikurände peale 
viimase jääaja lõppu. Esmaasukateks peetakse Kunda kultuuri elanikke. Arvatakse, et nöör- 
ja kamm - keraamika kultuurid jõudsid siia väikeste inimrühmade läbi. Tänapäevaste eestlaste 
keelele ja välimusele on avaldanud mõju  kokkupuude  idapoolseste sugulaste, germaani ja 
balti hõimudega muinasajal ja hilisemalt ajalt kõik muud  rahvad , kes me üle valitsenud on. 
 
Muinsaja tööriistad : 
Talb - suurte pakkude lõhestamiseks (nagu kiil) 
Ahing - sakilise servaga kalapüügiriist 
Tuur -  sarvest tööriist jää lõhkumiseks 
Harpuun - luust /sarvest tööriist sakilise servaga 
Kõõvits - Tulekivist tööriist naha töötlemiseks 
Uurits - nagu tänapäeval naaskel 
 
Kultuuride võrdlus 
1)Kunda kultuur vs kammkeraamika kultuur 
S: Mõlemas kultuuris rajati asulad veekogude äärde.  Küttimine , kalastamine ja  korilus  olid 
põhilised elatusalad. Rändlev  eluviis. 
E: Kammkeraamika kultuurist teame matmiskombeid, kuid Kunda kultuurist ei tea. 
Kammkeraamika kultuuris olid tööriistad rohkem "polished", Kunda kultuuris olid need palju 
algelisemad. Erinevalt Kunda kultuurist, tegeleti kammkeraamika kultuuris keraamikaga. 
Kunda kultuuris polnud miski kaunistatud, kuid kameraamika kultuuris juba oli.  
 
2)Kammkeraamika vs nöörkeraamika 
S: Mõlemas kultuuris tegelti keraamikaga. Samuti on mõleas kutuurist teda  matmiskombed . 
Tegeleti kalastus , küttimise  ja korilusega. Nõud olid kaunistatud. Tööri stade materjalid kivi, 
puu, luu. 
E: Kammkeraamika asulad olid põhiliselt veekogude ääres, kuid nöörkeraamika asulad olid 
roumaadel(nad tegelesid ka karjakasvatusega). Kammkeraamika elanikud  matsid  surnud 
koju, aga nöörkeraamika viis nad oma asulast eemale. Nöörkeraamika kirved olid üleni 
ihvitud ja neis oli auk (sai  pulga  otsa panna). 
 
Metalliaeg Eestis 
1) Pronksiaeg (2. aastatuhande keskpaik eKr) - Pronks oli 1.metal , mida Eestis tunda õpiti.   
 
Iseloomulik:  
I.
kindlustatud asulad (tekkisid tõenäoliselt, sest olid tekkinud vara), tuntuim Saaremaal 
Asva asula. 
 
Tegevusalad:  
I.
maaviljelus ( alepõllundus , põhiline kõblas; kasvatati nisu, otra, hirrsi, uba, lina),  
II.
karjakasvatus ( veised ,  lambad ,  kitsed ), lisaks kütiti ja kalastati,  
III.
kaubavahetus (skandinaaviaga pronks vilja vastu) 
 
Tööriistad:  
I.
Pronksi meil ei valmistatud, esemed osteti sisse ja vajadusel sulatati uueks 
II.
Enamus tööriistu veel kivist, sest see odav ja kättsaadav 
 
Asustus: 
I.
Kindlustatud asulad 
II.
Üksiktalud 
III.
Sise-Eesti hõredalt asustatud 
 
Matmiskombed: 
I.
Kivikalmed (maale laoti  kirst ) 
II.
laevamatus 
 
2)Eelrooma rauaaeg 
Raud on tugevam, odavam ja vastupidavam kui pronks. 
 
Tegevusalad: 
I.
Maaviljelus (alepõllundus,  söödiviljelus -kujunevad põlispõl ud) 
II.
Karjakasvatus  
III.
Kaubavahetus 
IV.
Raua tootmine (rauamaagist u 2000 a tagasi) 
 
Tööriistad 
I.
Üksikud raudesemed (kivi odavam) 
 
Asustus: 
I.
Inimesed muutuvad lõplikult paikseks (tänu söödiviljelusele) 
II.
Üksiktalud 
 
Matmiskombed 
I.
Algul jätkus kiikirstkalmed 
II.
Uuendusena tarandkalmed , põletusmatus 
 
3)Rooma rauaaeg 
Rooma rauaaeg oli  õitsengu aeg: 
I.
põllumajandustoodangust pi sas ka väljaveoks 
II.
Käsitöö arenes 
III.
Pronksi toodi Eestisse juba ni  palju, et sai teh  ehteid  
IV.
Eestis toimus kaubavahetus 
V.
Sõdadeta aeg mõjus rahandusele hästi 
 
Matmiskombed: 
I.
Tarandkalmed 
 
JMS: 
I.
Hakati valmistama ehteid 
II.
Kirved ja noad muutusid kvaliteetsemaks 
III.
Kasutusele võeti vikatid ja sirbid 
IV.
Naabritega hakati kaupa  vahetama  
 
4)Keskmine rauaeg 
Rahutute sajandite perioodi, sest leitud on palju  relvi   ja kohati ehitati linnuseid. Sel e 
põhjuseks võis olla naaberaladele  sooritatud  sõjakäigud või kohapealsete ülikute vahelised 
pinged . Umbes 600. a paiku tegi kuningas Ingvar rüüstretke Eestisse. Olid ka viikingite 
sõjakäigud Eestisse. Venelaste sõjakäik nurjati. 
 
   
Eestlased muinasaja lõpul 
 
Elatusalad: 
I.
Künnipõllundus 
II.
11.sajandil rukki kasvatamise algus 
III.
Üleminek kolmeväljasüsteemile  
IV.
Maad mõõdeti adramaades  (põl umaa, mis suudeti üles künda 1 adraga 8-12ha) 
V.
Loomakasvatus, küttimine,  kalandus ,  metsmesindus  
VI.
Käsitöö 
VII.
Relvasepad , pronks- ja hõbesepad, pottsepad ( potikeder -see pöörlev asi mil el 
voolid) 
 
Kaubandus: 
I.
Vahetuskaubandus  
II.
Vahenduskaubandus   
 
Haldusjaotus: 
I.
Muinasaja lõpuks enamus aladest asustatud 
II.
Elanike arv u 150'000 
III.
Asustuse alglüli - pere, talu 
IV.
Koduks reheelamu 
V.
Lähestikku paiknevad  talud  moodustasid küla 
 
Külade jaotus: 
I.
Sumbküla - taludpaiknesid keset põlde tihedasti koos 
II.
Ridaküla - talud ridastikku (Ida-Eesti 
III.
Hajaküla - talud paiknesid üksteisest eemal (rohkem Lõuna-Eesti  küngastel ) 
Kihelkond - teatud piirkonna külade ühendus (u 45) 
Maakond - mitme kihelkonna ühendus (u 8) 
 
Suhted naabritega: 
I.
Läänemeresoomlastega suhted rahumeelsed 
II.
Latgalitega suhted halvad - vastastikused röövkäigud 
III.
Sõjaretki eestlaste  alale  tegid ka  leedulased  
IV.
Rootsi kuningriik korraldas  aegajalt  alistus-  ja ristiretkeid, kuid edutult. 
V.
1187.a hävitati Rootsi tähtsaim linn  Sigtuna  
VI.
1030.a Kiievi vürst Jaruslav Tark val utas Tarbatu linnuse ja rajas Jurjevi linna 
VII.
12.saj Idas Vara-Vene riik  kil ustunud - tagasi tuli tõrjuda  Novgorodi  ja Pihkva 
vürstiriikide rünnakuid 
 
Sõjaline tase:  
I.
Linnused rajati küngaste otsa (raskem rünnata) 
II.
Relvad: vibud, odad , kilbid, mõõgad, rõngassärgid(rikastel) 
III.
Ratsasõdalased 
 
Elanike varanduslik ja õiguslik seisund (vähe teada) 
I.
Varanduslikud lõhed  eksisteerisid 
II.
Varanduslik kõrgkiht - rikkad maaomanikud, kel e hulgast valiti vanemad (juhid) 
III.
Elanike põhikiht - talupoegadest maaomanikud 
IV.
Maata talupojad - rentisid maad, töötasid sulastena 
V.
orjad - sõjavangid, kohalikud võlgnikud