Didaktika 1 töö (0)

Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
Lasteaed kui institutsioon – koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus.
Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks.
Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal.
Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus , õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses:
1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava)
2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava)
3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine)
4. Õppe- ja kasvatustöö realiseerimine (Tegelik õppekava)
Õppekava on õppimise plaan.
Õppekavatöö – protsess, mille eesmärgiks on õppimise, õpetamise ja kasvatusprotsessi kvaliteedi parandamine ning milles osaleb kogu personal.
Kasvamine kujutab endast põhiliselt kvantitatiivseid muutusi –laps ja tema elundid muutuvad suuremaks .
Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes või käitumises.
Õppekava struktuur- õppekava ülesehitus, erinevate osade paiknemine üksteise suhtes.
Päevakava – laste elurütmile vastav tegevuste vaheldumine, milles arvestatakse laste vanust .
Lasteaia arengukava – on nägemus lasteasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arenguperspektiividest. osa paikkonna arengukavast . Põhitegevus õppe- ja kasvatustöö. Täiendavad tegevused – juhtimine, laste hoid, tervishoiualane teenindamine, , lastevanemate ja töötajate koolitus, koostöö erinevate asutustega. Abistavad tegevused – majandamine , toitlustamine .
Lasteaia aasta tegevuskava (aastaplaan) analüüsitakse eelneva etapi tulemusi lähtuvalt arengukavast, sõnastatakse neist lähtuvad konkreetse aasta eesmärgid.
RÕK (koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava) määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused.
Riiklik õppekava määrab kindlaks: 1) lasteasutuse õppekava koostamise põhimõtted; 2) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; 3) õppe- ja kasvatustegevuse korralduse; 4) 6–7aastase lapse eeldatavad üldoskused; 5) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; 6) lapse arengu hindamise põhimõtted.
Lasteasutuse õppekava – lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mille lasteasutus koostab RÕKi alusel.
Rühma tegevuskava – lasteaia õppekavast lähtuv ja konkreetsest laste rühmast tulenevate eesmärkide püstitamine ja nende täitmiseks meetodite valimine.
Üldõpetus – terviklik õppesüsteem, kus keskendutakse koduloole. Üldõpetuses seotakse kõik õppeained tervikuks ühe keskse õppeaine teemade kaudu.
Intergatsioon (lõiming) - ainevaldkondade nägemine ühise terviku osana . Integreeritakse teadmisi, oskusi ja väärtushinnanguid, leitakse seoseid ja kasutatakse neid uutes olukordades .
Valdkonnakava ( ainekava ) – sisaldab valdkondade põhieesmärke, nende saavutamise teid ja integratsiooni teiste valdkondadega.
Õppetegevus Õppetegevuste abil kujundab õpetaja eesmärgistatud ja järjepideva teadmiste, oskuste ja käitumisnormide omandamise.
Tegevuse konspekt – õpetaja poolt kirjutatud konkreetse tegevuse plaan, mis sisaldab tegevuse teemat ja nimetust , laste vanust, eesmärke, vahendeid ja tegevuse kirjeldatud käiku.
Õpe e õppeprotsess – hariduse omandamise viis, sihipärane protsess selleks loodud keskkonnas.
Õppe- ja kasvatustegevuste päevikon lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse dokument, kuhu kannab õpetaja igapäevaselt kokkuvõtte lapse õppetegevuse kohta.
Lapse arengumapp (kasvumapp) on töövahend lapsele, vanemale ja õpetajale. võimalik jälgida lapse arengut ja õppimist.