Didaktika 1 töö (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Alushariduses kasutatavad mõisted

ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, arengut ja eksperiment

Haridusteaduskond

9

docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika. Eelkoolipedagoogika uurib kasvukeskkonda ja kasvatusega seonduvaid probleeme ALUSHARIDUS Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja

Eelkoolipedagoogika

20

docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

loomisega  Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus.  Õpetajal on toetav roll kes suunab, mitte ei anna valmis teadmiseid.  Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel.  Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi.  Õppimise juures peetakse väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema  rikkalik,  valikuid võimaldav  varieeruv,  motiveeriv  individuaalne.   Tähtis on sotsiaalne kontekst ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. J.Piaget- Lapse tunnetusliku arengu, kognitivismi teooria. Arenguetapid. Laps õpib läbi aktiivse tegutsemise. Seosed tekivad läbi kogemuste, katsetamise.

Eelkoolipedagoogika

5

doc

Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine

Pedagoogilised kuldreeglid lasteaias: ·Rõõm, tegutsemislust, turvatunne, hingesoojus ja positiivsed lahendused · Mäng on lapse tähtsaim tegevus · Ainult täiskasvanult õpib laps elu (kõike tehakse koos lapsega) · Loovust, fantaasiat, mõtlemist ja tõetunnet ·Rütm ­ see on elu selgroog Hea alguse metoodika Lapsekeskne metoodika: · Õpetajate ettevalmistus · Lapsekeskne õpikeskkond ja õppekava · Lapse arengu jälgimine ja hindamine · Hoolikas planeerimine ja individuaalne töö · Kindlad reeglid rühmas · Lapsevanemate kaasamine · Meeskonnatöö ja läbimõeldud töökorraldus · Õppimine mängu kaudu TOIMIB AINULT KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTEL! Üldõpetus ­ lähenemisviisid, rakendamine J.Käis :) Kõiki õppeaineid õpetatakse omavahel seotuna - tuumaks on KODULUGU · Jälgida tuleb tervikteema käsitlust ­ õpetus moodustab ühe terviku, piirid kaovad. · Üleminek ühelt õppetegevuselt teisele ei ole tajutav ega toimu alati kella järgi.

Pedagoogika

7

doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid. Esimesed päevahoiuasutused olid eraalgatuslikud, mitte riiklikud. Kui Fröbel hakkas kasutama sõna lasteaed, siis see muutis lasteasutuse rolli. Lasteaia idee oli suunatud kõikidele lastele, mitte ainult neile, kelle vanemad tööl käisid. Algselt lasteaiad 3-6 aastastele lastele, hiljem alla 3 aastastele. Esimeste koolieelsete lasteasutuste töö riiklik reguleerimine seaduste abil toimus Prantsusmaal ja Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme. Enamikes riikides kuuluvad lasteaiad haridussüsteemi, mõnedes sotsiaalsüsteemi (nt Soome, Saksamaa). Mõnedes alla 3 aastastele mõeldud lasteasutused sotsiaalsfäär, üle 3 aastastele haridussfäär. 4. Pedagoogilised suundumused - F. Fröbel, M. Montessori, R

Eelkoolipedagoogika

17

docx

Õppekavade võrdluse tabel

SVETLANA KOBENJAK, ANASTASSIA ZRELOVA-RÕŽOVA, MARIA TSATSURO, KERTU TIEV KELA 2 LASTEAEDADE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS. 1. Lasteaed 2. Lasteaed 3. Lasteaed Erinevused/sarnasused Võrdlus Koolieelse PAIde lasteaed Maardu lasteaed Valga lasteaed lasteasutuse riikliku „Rukkilill” “Kaseke” õppekavaga 1) Milline on Erinevused: selle Lasteaed asutati Lasteaed nr 164 alustas tööd Lasteaed Kaseke on  Võrreldes teiste lasteasutuse 19.07.1965.

Alushariduse pedagoog

12

docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

Üleriigiline nõustamiskomisjon: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või sotsiaaltöötaja, Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja. Nõustamiskomisjon lähtub lapse parimatest huvidest ja juhindub Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, lapse hariduslikest vajadustest ja SA Innove Õppenõustamisteenuste korraldamise töökorrast. Nõustamiskomisjoni sihtrühm on hariduslike ja arenguliste erivajadustega lapsed, lapse perekonnaliikmed. Õpetaja töö on toetada õppijate arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust. Vajadusel toetub oma töös nõustamisele ja mentorlusele ning nõustab ise õppijaid ja lapsevanemaid

Eripedagoogika

18

docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

kujunenud! Esmakordselt ühendati meditsiini, hariduse ja sotsiaalteenuste valdkonnad. Eripedagoogika kujunemine. Tänapäeval on aktuaalsed vaesuse probleemid. 0-3a lastele individuaalsed pereplaanid. Näiteks: PEP testid autismiga ja teiste suhtlemisprobleemidega laste hindamiseks Saksamaa Interdistsiplinaarsed ja perekesksed varajase sekkumise keskused. Stabiilsed, vajadusel mobiilsed meeskonnad (11 terapeuti). Katusorganisatsioon. Sekkumise kestus on reeglina 2 aastat. Aktuaalne on töö immigrantidega. Näiteks: Wolf-Rüdiger Walburg ja intellektipuudega laste õpetamine. Portugal Projektmeeskonnad – juhtumipõhiselt moodustatakse interdistsiplinaarsed meeskonnad, mis ei ole püsivad. Kohaliku tasandi initsiatiiv on väga oluline, mõjutanud seadusandlust. Sekkumise sihtgrupiks on lapse perekond. Koolitatakse eraldi varajase sekkumise spetsialiste, näiteks kliiniline eripedagoog. Soome Varajane sekkumine on osa alusharidusest ja kohaliku omavalitsuse korraldada.

Psühholoogia

Kommentaarid (0)