osakaal. Negatiivne sarrustus kui joobes väheneb negatiivsete emotsioonide osakaal. Positiivne karistus kui joomise tagajärjel tekib peavalu. Negatiivne karistus kui alkoholi ostmisele kulub palju raha. 13. Mida väidab Hebb'i seadus? Neuronitevaheline suhtlus tugevdab nendevahelist ühendust. 14. Endel Tulving eristas eksplitsiitses mälus kaks liiki: episoodiline mälu ja semantiline mälu. 15. Hermann Ebbinghaus koostas unustamiskõvera, mis kirjeldab unustamise kulgemist ajas. 16. Täida lüngad E. Tulvingu poolt kirjeldatud mäluliikide nimetustega. ,,Sain pangast uues PIN-koodi. Õppisin selle pähe ja võin seda enda peas numbrina korrata tänu semantilisele mälule. Lisaks võin ma selle numbritele mõtlemata makseterminali sisestada selleks kasutan protseduurilist mälu. Selle isikliku sündmuse eelmisel kevadel juhtunust rääkisin teile tänu episoodilisele mälule."
Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara"
lühimälu maht on piiratud 7±2 ühikuga (st. lühimälu suudab haarata vaid 5-9, enamasti 7 objekti), siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine.Näiteks arvude jada 642135987 on lihtne meelde jätta kolme kängina: 642, 135 ja 987. Kahendarvude jada 001011101010011 on mugav meeles pidada, känkides seda viieks lõiguks 001 011 101 010 ja 011, millele omakorda vastavalt kaheksandarvud 1 3 5 2 4. (wikipeedia) Eksperimentaalse mälu-uurimise rajaja Hermann Ebbinghaus leidis oma katetes üle saja aasta tagasi, et materjal jääb kokkuvõttes paremini meelde siis, kui õppida seda mitte korraga, vaid osade kaupa. Kindlasti on õppurid sellist seaduspära ka ise tähele pannud: kui hakata õppima eksamiks paar nädalat varem, tehes õppimisse mitu pikemat (nt ühepäevast) paussi, on lõpptulemus kindlasti parem, võrreldes juhuga, kui õpitakse kolm päeva enne eksamit varahommikust kuni hilisõhtuni. 4
regulatsioon, korteks!) Glutamaat + (õppimine, mälu) Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiid) EKSPERIMENTAALSED ÜLESANDED ->VAIMNE INFOTÖÖTLUS NEURONAALSED PROTSESSID -> NEUROTEADUSLIKU psühholoogia strateegia: psüühika neurokorrelaadid 4. loeng 21.10.11 Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Loeng, reede 2. märts. Emotsioonid Emotsioon annab energiat, jõudu, toimekust. Võimaldab selektiivset reageerimist. Emotsioonidel on: 1. subjektiivne psühholoogiline sisu 2. objektiivne neurobioloogiline sisu Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu (nt hüpohondria, raskemeelsus), ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg;
Vajalik on edukas mälujälgede konsolideerumine. · Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. 10. Ebbinghausi mälukatsed ja unustamiskõvera kirjeldus Unustamiskõver - kohe pärast suhteliselt sisuta sõnade meeldejätmist (1-2 tunni jooksul) unustab inimene õpitud materjalist kõige rohkem (u 50%). Edasi on unustamine märgatavalt aeglasem. Seetõttu pole olulist erinevust, mida inimene mäletab 10 tundi või 10 nädalat hiljem. Ebbinghaus verbaalse mälu katsed. 11. Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste puhul mitte? EI pea paika protseduurilise mälu puhul. (Ka autobiograafilised mälestused). Tüüpiline unustamiskõver kehtib isegi näiliselt ebaoluliste sündmuste (materjali) puhul
informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega ning püüavad vältida infot,mis selle kahtluse alla seab. 57. E.Lenneberg(1921-1975)-Kriitiline period 58. E.Thorndike(1874-1949)-Efekti/tagajärje seadus 59. Ivan Pavlov(1849-1936) 60. Egas Moniz(1936)-patsiendi aju sagarate läbilõikamine 61. S.Freud ,,Unenägude tõlgendus" (1900) 62. E.Tulving (1970) 3 Mälusüsteemi eristamine (Mälu) 63. Herman Ebbinghaus- Unustamise kõver(psüh. On lühike ajalugu.....) 64. Jaak Panksepp (psühhobioloogia,emotsioonid) 65. Jüri Allik (Taju ja isiksusepsüh.) 66. P.Tulviste (kultuuriti võrdlev psüh.) 67. Wilhelm Wundt (1832-1920) 1879-Leipzigis 1-ne eksperementaalpsüh. lab. 68. E.Kraepelin(1856-1926) kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja. 69. Platon (427-347ekr) keha ja vaim on teineteisest eraldiseisvad 70. Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu. 71
keskkonnateguritemõjul,vaid on olemas varajases nooruses. Isikud,kellel on järelikud eeldused kriminaalseks käitumiseks,saab mittekriminaalse käitumise teele positiivsete keskonnamõjurite abiga. 13. Kaksikute uuringud ja suguvõsa uuringud (H. Goddard). 14. Intelligentsus ja kriminaalne käitumine (ajalooline kujunemine, A. Binet intelligentsuse testid). Intelligeensusest hakati rääkima 19.sajandil üksikute tedlaste poolt.Saksa psühholoog Herman Ebbinghaus oli üks neist,kes pidas intelligentsuse põhikomponendiks meeldejäätmise võimet.20.sajandil alguses kujunes välja objektiivne vajadus inimese vaimse võimekuse mõõtmiseks: 1)oli vaja teada saada inimese kooliküpsus ja potensiaal 2)otsida välja vaimuselt võimekad ja paremini õpetavad inimesi 3)rahvas tahtis saada hea haridust Prantsuse psühholoog Alfred Binet hakkas int.uuringuid 1890.a keskendudes meeldejäätmistele,varsti said aru et see pole küllaldane
tähelepanu 5. huvi 6. ootus Tahteline tähelepanu -> on tähelepanu tahtlik ja teadlik suunamine mingile objektile või tegevusele 8. Mälu protsessid -> 1) Meeldejätmine · Assotsiatsioonid oluline on materjali asetamine seostesse · Tahteline ja tahtmatu omandamine · Mnemotehnika e mälutehnikad · Mälu maht loetakse piiramatuks 2) Säilitamine · retro- ja proaktiivne pidurdus (ette- ja tagasihaarav) · unustamiskõver (Ebbinghaus) unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist 3) Reprodutseerimine · äratundmine · meenumine · meenutamine · reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast. Unustamine on vajalik efektiivsemaks toimetulekuks Unustamine kui mina-kaitsemehhanism 9. Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi ->
Nii ongi see iga inimese jaoks spetsiifiline. Mälulüngad ja mäluvead Unustamise põhjuseks võib-olla see, et mõnda asja me ei õppinudki kunagi korralikult ära. Lihtsam on meenutada hiljuti toimunud sündmusi (pooleaastatagust loengut või eilset õhtusööki). Mäletamine väheneb ja unustamine suureneb selle võrra, kuidas meelespidamise intervall (õppimise ja meenutamise vaheline aeg) üha pikeneb. Unustamiskõver (Ebbinghaus) tähendab seda, et mäletamine väheneb kõveral vahetult pärast õppimist järsult, hiljem üha sujuvamalt. Uue info pealetulek kahjustab vana info mäletamist. Kui õpitakse väga erinevaid asju, siis need ei sega üksteist, kui aga uus info on varasemaga kooskõlas, aitab see hoopis varem õpitut säilitada. Näiteks ajaloo õppimine aitab meeles pidada seda, mida me varem juba ajaloo kohta teadsime. Mälu interferents Miks ei saa vana info uuega koos eksisteerida
spetsiifilise energia kontseptsioon Johannes Müller`i järgi). Kuid: 1. teadusele anti suur hulk materjali nägemise, kuulmise, haismise, maitsmise jm kohta. 2. formuleeriti psühhofüüsika seadusi (nt Fechner`i seadus). 3. arendati eksperimentaalpsühholoogia aparatuuri. · Hermann von Helmholtz, Franciscus Donders- mõõtsid eksperimentaalselt psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ning järgnevust. · Hermann Ebbinghaus- mõõtis eksperimentaalselt stiimulmaterjali omandamist ja unustamist mälus. · Struktualism- mitmete esimeste psühholoogiateaduse esindajate teoreetiline baas Euroopas (Wilhelm Wundt, Ameerikasse ümberasunud inglane Edward B. Titchener) Püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. · Funktsionalism- 11.saj lõpu mõjukaim suund Ameerikas (William James, John Dewey)
Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 2. Psühholoogia ajaloost Katselise ehk eksperimentaalsepsühholoogia üks rajajatest Hermann Ebbinghaus on tabavalt öelnud, et psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik. See tähendab, et juba antiikajal tekkisid esimesed inimeseõpetused, kuid teadusliku psühholoogia tinglikuks sünnimomendiks peetakse aastat 1879, kui Wilhem Wundt (1832-1920) sisutas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi , kus hakati tegema inimese psüühika uurimise katseid. Inimes kohta saab andmeid koguda ka plaanipärase vaatlusega, mille üks oluline liik on sisevaatlus
Unustamise põhjustab ka negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene: eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastipidiselt protsessile- eelneva info häirivale mõljule uue info omandamisel. · Rohkem kui sajand tagasi uuris Hermann Ebbinghaus mehhaaniliselt omandatu unustamse kiirust eksperimentaalselt ja tegi kindlaks, et eriti intensiiven on unustaine esimese tunni vältel peale omandamist.(oli 1 esimesi, kes hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma). · Reprodutseerimine: on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Endale reprod. tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemetest, olenditest, situatsioonidest
Weber - erinevad tundlikkused. Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism, teadvus = kogemus. Flourens - eemaldas aju osi ja jälgis käitumist. Fechner - psühhofüüsik. sosin vaikses ruumis vs mittevaikus. absolut. lävi. Teised varj. lähenemised: Bretano - intentsionaalsus Stumpf - kuulmisvõime Geštaltpsy Husserl - põhiomadused, millele ph suunatud vs ph kirjeldamine. Külmpe - kujutlastevabad mõtted. süstemaatiline eksperiment. introspektiiv. Ebbinghaus. õppim protsess, mõtted jadad. uuris õppimist ja mälu. Darwin - evolutsiooniteooria, looduslik valik, adaptiivsus, individuaalsed erinevused. Galton - ilmakaart. sõrmejäljed. intelligentsus päritud -> valikuline aretus. I küsimustik. Binet - mentaalsete protsesside otsene mõõtmine. erinevuse uurimine. Cattell - reaktsiooniajad, psühhofüüsika, taju. eugeenika. Funktsionalism: James - uskumine vabasse tahtesse. teadvuse voog (pidevalt muutuv, ei saa jaotada osadeks, on
Heaks salvestamiseks on tähtis luua laialdased ja mitmekesised seosed mälus juba olemasolevaga, integreerida see olemasolevasse teadmiste ja kogemuste süsteemi. Salvestamisel on väga tähtis roll kordamisel. Kui lühimällu salvestamisel annab üsna hea tulemuse nn mehhaaniline e mõtestamata kordamine, siis pikaajalisse mällu salvestamiseks on kahtlemata efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud õppimine ja kordamine. Eksperimentaalse mälu-uurimise rajaja Ebbinghaus leidis oma katsetes, et materjal jääb kokkuvõttes paremini meelde, kui seda õppida mitte korraga vaid osade kaupa. Põhjus, miks niisugune vaheaegadega õppimine on efektiivsem, peitub selles, et erisugune kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) oluliselt kaasa. On uuritud ka une võimalikku osa mälujälgede ühisel konsolideerumisel. Õppimise tulemus on otseseoses nn kiire une hulgaga kogu uneperioodil. Kui kiire perioodi alguses uni
õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud - katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega - tulemused nn talletus-skoorina (savings) - tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted -taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid.
asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Ülesanne: püüdke kirjeldada (joonistada) objekti, mida on kujutatud 10.kroonise tagaküljel ( 2.kr kummalgi küljel) Mällu salvestamine ehk kodeerimine Seosta olemasolevate teadmistega ja kogemustega Kordamine, kordamine, kordamine Mehhaaniline kordamine- lühimälu Mõtestatud kordamine- pikaajaline mälu Jaotatud õppimine ja kordamine Hermann Ebbinghaus ( 1850-1909) Mällu salvestamine ehk kodeerimine Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta) Mnemoonika Näiteks: Rihõksesupelii - süstemaatilised rühmad Anne-Ly Padrik HT-16 APJUSENO kuud, milles on 30 päeva aprill, juuni, september, november Mälu e mnemoonilised tehnikad ( Henry Roediger) Jutumnemoonika- pikema loetelu meeldejätmiseks koosta jutuke
1. Dünamomeeter 2. Käe liikumise kiirus. 3. Taktiilne eristuslävi käel. 4. Valulävi (laubal) 5. Raskuste eristuslävi 6. Reaktsiooniaeg helisignaalile 7. Värvi nimetamise kiirus 8. Joone poolitamise täpsus 9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus 10. Konsonantide hulga meeldejätmine. Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity) IV Kognitiivne lähenemine vaimsetele võimetele Hermann Ebbinghaus (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus Kas hommikused või õhtused tunnid? Kas muuta koolitundide sisu või mitte? Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897, 13, S. 401-459. Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust? väsimus ja taktiilne tundlikkus psühhofüüsika ja kognitiivsed protsessid I. Vaimse võimekuse määratlus
)Tõenäoliselt on põhjus osalt selles, et selliseid asju pűűab ka inimene ise võimalikult vähe meenutada, seega esineb tõenäoliselt väga pikki vaheaegu vastavate mälujälgede aktiveerimises. 14. Kirjelda H.Ebbinghausi klassikalist unustamiskõverat. Kui ei korrata, ununeb esimese tunni jooksul õpitust ligi 50%, umbes kuu pärast jääb see suhteliselt püsivaks u 10-30% peale (erinevad allikad kasutavad erinevaid jooniseid, seega . . . dunno) Ebbinghaus - unustame, sest aja jooksul toimub spontaanne mälutrasside hääbumine. Põhieeldus oli, et unustamine sõltub meenutamise intervallist ja mitte sellest, mis juhtub õppimise ja meenutamise vahepeal.+mingi graafik, kus päev nr2 juures on suht nulli langenud ja sealt tasaselt madalamele. 15. Interferentsinähtused, mäluvead, ja nende tekkepõhjused. Proaktiivne interferents - varasem teadmine takistab uue omandamist Proaktiivne hõlbustus -> varasem toetab uue õppimist
Piiratud 7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Töömälu vahendab infot lühimälust 2. Pikaajalisse mällu Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Meelespidamine e säilitamine · Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) Meenutamine (mäletamine) · Taastamistunnused · Liigne pingutamine · Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t · Tulving oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip) Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip(Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest,
1. Dünamomeeter 2. Käe liikumise kiirus. 3. Taktiilne eristuslävi käel. 4. Valulävi (laubal) 5. Raskuste eristuslävi 6. Reaktsiooniaeg helisignaalile 7. Värvi nimetamise kiirus 8. Joone poolitamise täpsus 9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus 10. Konsonantide hulga meeldejätmine. Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity) IV Kognitiivne lähenemine vaimsetele võimetele Hermann Ebbinghaus (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus Kas hommikused või õhtused tunnid? Kas muuta koolitundide sisu või mitte? Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897, 13, S. 401-459. Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust? väsimus ja taktiilne tundlikkus psühhofüüsika ja kognitiivsed protsessid I. Vaimse võimekuse määratlus
Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, semantiline (teadmised) ja episoodiline (sündmused enda) eraldi Mälusõjad kohtuprotsess 1990 a. Franklin mõisteti süüdi oma tütre tunnistuse
Preisi prints Waldemar oli palganud oma lastele prantsuse keele koduõpetaja, kes seal raamatuid uurides märkas riiulil ühte, mis kohe ta tähelepanu köitis ning mille ta endale soetas. Selle saksakeelse raamatu autoriks oli Gustav Theodor Fechner ja raamat ise kandis pealkirja "Psühhofüüsika elemendid". Koduõpetaja, kelle nimi oli muide Hermann Ebbinghaus, luges selle raamatu põnevusega läbi ja tal tekkis mõte rakendada taju uurimiseks mõeldud uurimisvõtteid, millest jutustas Fechneri raamat, ka inimese mälu peal. Selleks, et uurida mälu puhtal, sisust puutumatul kujul, tuli lahendada ülesanne, millega varem polnud keegi veel hakkama saanud. Ta lahendas sisust
1874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eksperimentaalselt uurida kõrgemaid psühholoogilisi protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvaste elu, kogemusi ja arengut. "Rahvaste psühholoogia". Wundti põhipanus oli psühholoogia organiseerimine. 1.labor 1879.a., mida kokkuleppeliselt loetakse psühholoogia teaduse kui iseseisva teaduse alguseks. Wundt asutas ka 1. psühholoogia ajakirja. Hermann Ebbinghaus (1850-1909) - "On Memory",1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. 2. Reaktsiooniaja mõõtmine: liht- ja valikreaktsiooniaeg; A, B ja C reaktsiooniaeg. Milles poolest need erinevad? (loeng) Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh
Insert, Format, Tools etc.) ja sealt edasi rippmenüüde sisuna.) Automatismide kujundamisega (Töötava mälu koormuse vähendamisele aitavad kaasa ka akadeemiliste baasoskuste – lugemise, arvutamise, oma tegevuse jälgimise jms treenimine automaatsuseni.) Info paralleelse (visuaalse ja verbaalse) töötlemisvõimaluste pakkumisega. 12. Millise psühholoogilise kontseptsiooni valguses seletas mälu toimimist H. Ebbinghaus? H. Ebbinghaus (1850–1909) rääkis mälu assotsiatiivsetest käsitlustest. a) jaotatud ja kokkusurutud ajas õppimine b) üleõppimine c) unustamise kõverad 13. Millise psühholoogilise kontseptsiooni valguses seletas mälu toimimist F. Barlett? Mälu konstruktivistlikud käsitused. Barlett keskendus mäluilmingute väljaselgitamisele praktilisemates situatsioonides. Ta tundis huvi,
Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias. Tartu: TRÜ) Ralph Norman Herber: Inimesi iseloomustab naiivne realism. Arvatakse, et see, mida tajume on
Tõestas, et on olemas kujutlustevabad mõtted – otsimine, kahtlemine jne. • Mentaalne häälestatus – tähelepanuprotsess determineerib milliseid aistinguid kogetakse ja milliseid mitte. Keskkonnas olemasolev info ei loo automaatselt aistinguid. • Kõrgemaid mentaalseid protsesse saab eksperimentaalselt uurida ning teatud mentaalsed protsessid ilmnevad probleemi sisust sõltumatult. Aitas kaasa voluntarismi ja strukturalismi kokku kukkumisele. Herman Ebbinghaus (1859-1909) • Mälu ja õppimise eksperimentaalne uurimine. • Unustamise kiirus – kõige kiirem paar tundi pärast õppimist, pärast seda üsna aeglane. • Üleõppimine – materjali eksponeerimine pärast meisterlikkuse saavutamist – vähendas unustamist märgatavalt. • Tähendusrikkus ja õppimine – suvaliste tähekombinatsioonide õppimine võttis 10x rohkem materjali eksponeerimist kui kindlate sõnade õppimine. Charles Darwin (1809-1882)
või psühhiaater Teooria vs. argipsühholoogia Teadusliku psühholoogia eksperimentide läbiviimine, et leida põhjuseid ja tagajärgi. 1. Probleemide defineerimine 2. Uurimustulemuste seostamine olemasolevate teooriate ja varasemate uuringutega 3. Testitava hüpoteesi formuleerimine 4. Uurimisprotseduuride kindlaksmääramine 5. Uuringutulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine 6. teadusliku teadmise kohandamine uuringute tulemustega Psühholoogia koolkonnad Ebbinghaus (1907): ,,Psychology has a long past, but only a short history" Eksperimentaalpsühholoogia - teaduspsühholoogia algus 1879, mil W.Wundt rajas I eksperimentaalpsühholoogia labori. Kasutas introspektsiooni iseenda vaimse seisundi uurimist õpetades inimesi kindalaid reegleid järgides sisemist enesevaatlust läbi viima. Eksperimentaalpsühholoogid on seisukohal, et füüsiline ja psüühiline seos on võimalik tänu matemaatilistele seaduspärasustele.
o Tähelepanu hajuvus (hajameelsus) inimene mõtleb peas millelegi muule ja tema tähelepanu on sellel. Seepärast kipuvad inimesed unustama end mõnes olukorras. · Mälu - oma kogemuse ja muu info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. · Mälu põhiprotsessid: o Omandamine ja meeldejätmine (tuupimine) o Säilitamine o Meenutamine o Unustamine · H. Ebbinghaus pool materjalist unustatakse 20 minutiga. Üks materjali kordamine võiks kesta 20 minutit. Siis väheneb tõenäosus midagi meelde jätta. 1h tunni jooksul ununeb 2/3. Pidev kordamine aitab mälule kaasa. · Assotsiatsioonide ahel: lusikas tasskohvsuhkur · Pikaajaline mälu o Episoodiline mälu mälu liik, mis keskendub inimese enda ümber ja sisaldab komponendina isiklikke kogemusi ajas.
Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias. Tartu: TRÜ) Ralph Norman Herber: Inimesi iseloomustab naiivne realism. Arvatakse, et see, mida tajume on
See on uue lisamise ja vana taandamise protsess Repressioon - surve avaldamine Organisatsioon,skeem uus info ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub organiseeritud skeemi Retroaktiivne interferents - eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul Proaktiivne pidurdus eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel Negatiivne induktsioon - põhjustab unustamist, selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal Unustamiskõver - Ebbinghaus, eriti intensiivne on unustamine esimese tunni vältel pärast omandamist. Unustamine ei ole ühtlane, algul kiire ja seejärel aeglustub. Reprodutseerimine - mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses Äratundmine valdavalt passiivne , mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Tuginetakse tajukujunditele Meenutamine - reprodutseerimisliik, kus püsimälus fikseerunu väljatoomiseks on vajalik
ilmutavad ennast mäluvigade ja süstemaatiliste moonutuste kujul. Ajendeist sõltuv unustamine on põhjustatud sellest informatsioonist, mille põhjal püütakse midagi meenutada. Mälujäljest sõltuv unustamine on tingitud muutustest informatsiooni salvestamise viisis. See , kui hästi inimene midagi mäletab , sõltub siiski sellest, mis juhtub kolmes mäletamise faasis : meeldejätmise. kodeerimine, säilitamise ja mälust ammutamise ajal. Esimese mälu mõõtemise viis läbi Hermann Ebbinghaus 1885 aasta. Ta kasutas säästetud aega mõõduna unustamise määra kindlakstegemise olukorras, kus varem õpitud materjali polnud võimalik meenutada. Tänapäeva uuringutes kasutatakse mälu hindamiseks valdavalt äratundmist ja meeldetuletamist. 54. Mõtlemise ja mäletamise seos kesknärvisüsteemiga. Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, seljaaju ja nendest lähtuvad närvid. Pea-ja seljaaju moodustavad kesknärvisüsteemi (KNS) ehk tsentraalse närvisüsteemi.
teadmiste ja kogemuse põhjal kontseptuaalsesse raamistikku (nimet. tegevusskeemideks või “stsenaariumideks”), ning seda kasutatakse hilisemal meenutamisel nt käitumine teatris, loengus,spordivõistlusel, kohvikus, arsti juures, jne. Unustamine - Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine. Kõike meeles pidada oleks mõttetu ressursi raiskamine. Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, -mida rohkem aega õppimisest möödas, seda rohkem unustatud. Klassikaline unustamise kõver (Ebbinghaus, 1885), mis leidnud kinnitust ka paljudes hilisemates uuringutes, viitab sellele, et kõige suurem osa õpitud materjalist unustatakse suhteliselt lühikese aja jooksul peale õppimist. Unustamise põhjused : Tähelepanu puudumine- katsed näidanud, et on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta ega detailidele tähelepanu pöörata. Kordamise puudumine- informatsioon kaob mälust seetõttu, et teda piisavalt palju kohe ei korrata
mittedelinkventide võrdlus annab konservatiivselt hinnates vaheks vähemalt 10 punkti esimeste kahjuks. Intelligentsuse ajalugu Intelligentsusest hakati kõnelema XIX sajandi teisel poolel. Üks esimesi, kes hakkas uurima intellektuaalsete võimete jaotumist ja pärandumist ühelt generatsioonilt teisele, oli Francis Galton, kes lootis leida objektiivset inimese tarkust näitavat indeksit tema jõupingutused jäid aga edutuks. Saksa psühholoog Hermann Ebbinghaus (18501909) oli üks nendest, kes pidas intelligentsuse põhikomponendiks meeldejätmise võimet. Kuni XIX sajandi lõpuni jätkati praktikat, mil inimese vaimsete võimete üle otsustati arstide poolt kliinilisel meetodil mõnikord kasutati ka praktiliste ülesannete lahendamist ja mäluteste. XX sajandi alguseks kujunes välja vajadus inimeste vaimse võimekuse täpsemaks mõõtmiseks, sest seoses industriaalriikides viljeldava üldise koolihariduse ekspansiooniga
ununema isegi siis kui seda tajutakse korduvalt. Maht on 7+/-2 ühikut. Pikaajaline mälu – selles talletub informatsioon, mis võib meile ka edaspidi kasulik olla. Meelde saab vajalikku informatisooni jätta kas selle mehhaanilise kordamise või varasemate teadmistega seostamise teel. 8)Pikaajalise mälu käsitlemine assotsiatiivsetelt (H. Ebbinghausi näitel) ja konstruktivistlikelt positsioonidelt (F. Barletti näitel). H. Ebbinghaus (1850–1909) Jaotatud ja kokkusurutud ajas õppimine. Lühiseanssidena pähe õpitavate silpide kordamine annab paremaid tulemusi kui üks pikaajaline kordamine. Üleõppimine. Unustamise kõverad. Mehhaaniliselt meelde jäetud materjal ununeb pärast õppimist väga kiiresti. 24 h möödudes mäletatakse alla 50 % õpitust. Frederic Barlett (1932) Katsete iseloom
rohkem Anatoomilised teooriad - Vasak poolkera küpseb varem ja areneb paremini - Paljudel liikidel vasakul kehapoolel arengulisi eeliseid mis ei tulene geneetikat Hormonaalsed teooriad: - Testosteroon mõjutab soolisi ajuerinevusi – pärsib vk arengut Pärilikkuse mõju ajukoore struktuurile Aju ja soolised erinevused - Kindlad soolised erinevused testisoorituses ………. V LOENG – MÄLU Ajalugu - Ebbinghaus – pani aluse mälu uurimisele. Mõttetute silpide õppimise meetod. Õpikõvera ja unustamise tervminid - Pärast tekkis mälu uueimise teatav seisak, arvati et mälu on inimese ja muu mateeria lahutamatu osa ja seda pole vaja eraldi uurida Amneesiad Anterograadne – edasihaarav - Võimetus ajuhakhjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut infot. Retrograadne – tagasihaarav - Võimetus taastada ajukahjustustele eelnenud mälestusi
Protsessid ja representatsioonid,milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus;mis on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele · Liigitamine modaalsute järgi (nägemis-,kuulmis-,jne) · Liigitamine keskuste jöärgi (senroone,lühiajaline,püsi-) · Liigitamine säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi · Liigitamine sõltuvalt seotusest teadvusega Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus(1850-1909) näitas,et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida Sveitsi psühholoog Claparede (1873-1940) näitas,et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel,nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teaduvstamisel.Nt 1911.a. töös avaldatud kuulsas ,, nõelatorke katses".Warrington ja Wiskrantz said ka Korsakovi sündroomi patientidega korduspraimingu
Mäletamine e reproduseerimine Salvestamine sõltub- Materiali analüüsi sügavusest (Craik; Lockhart,1972) Episoodist, selle tajumises (subjektiivne, hinnanguline) Säilitamine on isikupärane- Sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just omakasupüüdlikult) Mitte kõik tajutu ei salvestu Kõige kiirem unustamine toimub vahetult pärast sündmust (unustamiskõver; Ebbinghaus, 1885), kui infot pidevalt ei korrata. Mäletamine Äratundmine (tahtmatu) Meenutamine (tahtlik) Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mäletamine Liigne pingutamine Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12- 14t A. Baddeley akvalangistid Tulving- oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip). Amneesia Amneesiat saab liigitada mitmetel alustel
individuaalne Protseduuriline mälu - avaldub käitumistes; tehakse midagi, et saavutada erinevaid eesmärke; muutub automaatseks; vajab harjutamist (näide: jalgrattaga sõitmine, kirjutamine) Semantiline mälu - teadmised (näide: mis kell hakkab kool; mis aastal L.Meri sündis jne.) Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine. Unistamine on tavaliselt pikaaegne protsess - mida rohkem aega õppimisest möödub seda enam unustatakse (Ebbinghaus 1885) Esimese paari tunni jooksul unustatakse 50% materjalidest semantilises mälus Materjal kihistub siis kõige paremini, kui on erinevaid kauste ja kontekste materjalide kohta (mitte pole kõik materjal üheskoos puntras) - niimoodi tekitatakse rohkem mooduseid, kuidas õpitut meenutada Kordusmoment aitab näha seoseid - teadmiste sidumine Vahel me kasutame motiveeritud unustamist - ei ole absoluutne Unustamist saab käsitleda nii,et see on oskamatus meelde jätta
Üks esimesi, kes hakkas uurima intellektuaalsete võimete jaotumist ja pärandumist ühelt generatsioonilt teisele, oli Francis Galton. F. Galton lootis leida küsimusele vastuse ilmsest seaduspärasusest, mille järgi nii vähene vaimne võimekus kui ka andekus päranduvad sageli vanematelt lastele. Tema jõupingutused leida objektiivset inimese tarkust,arukust näitavat indeksit, jäid aga edutuks. Saksa psühholoog Hermann Ebbinghaus (18501909) oli üks nendest, kes pidasid intelligentsuse põhikomponendiks meeldejätmise võimet. Kuni XIX sajandi lõpuni jätkati praktikat, mil inimese vaimsete võimete üle (näiteks nõrgamõistuslikkuse tuvastamisel) otsustati arstide poolt kliinilisel meetodil (ehk varasemale kogemusele tuginedes), mõnikord kasutati ka praktiliste ülesannete lahendamist ja mäluteste.XX sajandi alguseks kujunes välja objektiivne vajadus inimeste vaimse võimekuse täpsemaks mõõtmiseks
Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik) Taastamistunnused kui ühte moodi info ei meenu katsetada teisi mooduseid Liigne pinge Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub. Tulvig ja Thomson 1973 kodeerimise spetsiifilisise printsiip = oluline on keskkond, kus meenutatakse, aga aitab ka sinna olukorda tagasikujutamine. Reprodutseerimine
Teisisõnu, midagi meelde jättes tuleks püüda viia see võimalikult hästi kooskõlla ehk integreerida olemasolevasse teadmiste ja kogemuste süsteemi. Salvestamisel on väga tähtis roll kordamisel. Kui lühimällu salvestamisel annab üsna hea tulemuse tavaline nn mehhaaniline ehk mõtestamata kordamine, siis pikaajalisse mällu salvestamiseks on kahtlemata efektiivseim mõtestatud kordamine ning jaotatud õppimine ja kordamine. Juba eksperimentaalse mälu-uurimise rajaja Hermann Ebbinghaus leidis oma katsetes üle saja aasta tagasi, et materjal jääb kokkuvõttes paremini meelde siis, kui õppida seda mitte korraga, vaid osade kaupa. Kindlasti on õppurid sellist seaduspära ka ise tähele pannud: kui hakata õppima eksamiks paar nädalat varem, tehes õppimisse mitu pikemat (nt ühepäevast) pausi, on lõpptulemus kindlasti parem, võrreldes juhuga, kui õpitakse kolm päeva enne eksamit varahommikust kuni hilisõhtuni. Eriti praktiline ja tulemusrikas on selline
Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste – virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) – unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik) Taastamistunnused – kui ühte moodi info ei meenu katsetada teisi mooduseid Liigne pinge Reministsents – teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub. Tulvig ja Thomson 1973 – kodeerimise spetsiifilisise printsiip = oluline on keskkond, kus meenutatakse, aga aitab ka sinna olukorda tagasikujutamine. Reprodutseerimine
Protesessid ja representatsioonid, milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus, mälu on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele. · liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis- jne) · kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi- jne) · liigitamine säilitavate teabe-representatsioonide sisu järgi · sõltuvalt seotusest teadvusega (eksempl., implits.) teadliku mälupsühholoogia algus- Ebbinghaus- näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Claparede- näitas, et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel, nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teadvustamist. nõelatorke katse. See, kuda me mälu kasutame, sõltub sellest, mis meil juba mälus olemas on. Bartlett tõestas mälus varem kujunenud materjali organisatsiooni (skeemide) ning intellektuaalsete kujutuste määravat rolli inimomase mälu kujunemisel
korgkoolides ka tähena. Hindamine hõlmab alati tõendite kogumist ja nendele väärtuste omistamist. Mõõtmise puhul võrreldakse nähtust e õpitulemust etaloni või standardiga. 1) Kuidas on organiseeritud inimese pikaajaline mälu assotsiatiivselt ja konstruklistlikust pos vaadatuna? Semantilise ja episoodilise mälu eristamise tähendus. Assotsiatiivne teooriad. Ebbinghaus märkas, et õppematerjal jääb paremini meelde, kui seda korratakse kõvsti, võrreldes vaikselt omaette lugemisega. Samuti uuris ta esimesena jaotatud ja kokkusurutud ajas õppematerjali õppimist, näidates, et lühiseanssidena pähe õpitavate silpided kordamine annab häid tulemusi. Arvatakse, et unustamist põhjustab pigem äsja õpitud uue materjali halvav mõju vana meenutamisele kui materjali kustumine meie mälust
) 874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eks. uurida kõrgemaid ps. protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvase elu, kogemusi ja arengut rahvaste psühholoogia. Põhipanus - ps. organiseerimine. 1.labor 1879.a., mida kokkuleppeliselt loetakse pshholoogiatea duse kui iseseisva teaduse alguseks. Wundt asutas ka 1. pshhol.ajakirja. 12. Hermann Ebbinghaus (1850-1909)- "On Memory",1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. Reaktsiooniaja uuringute paradigmad (kui näide eksperimentaalse mõtteviisi arengust psühholoogias 100 a aasta jooksul) · Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. · Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh
Zipfi vähima jõukulu teooria miks autobussist saab buss jne. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents (vanema info unustamine uuema vastuvõtmise mõjul) ja proaktiivne pidurdus (eelnev info on häiriv uue info omandamisel). Unustamine eelsesneb emotsionaallne värk :P ja ka eelnev tegvus võib panna unustama saadavat infot. Oluline on tähelepanu mobiliseerimine: püsivus, konsentratsioon, valivus; mehhaanilislet omandatu ununeb kiiresti (Ebbinghaus uuris seda ja sai teada, et eriti intensiivne unustamine on pärast omandamsit tund aega + ta hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma, uuris ,,puhast mälu" tähenduseta silpide õppimine) 3) meenutamine e reprodutseerimine mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine"; nii iseendale (kujutlusena helist, värvist, olenditest) kui ka teistele
pidurdus aga tähendab eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Kui inimese psüühika tegeleb mingisuguse asja meenutamisega vmt, siis sellel on oma mõju järgnevale. Kui on tegemist millegi väga traumeeriva ja dramaatilise sündmusega, on samuti ajas oma kindel mõju mälule. Ajas eri hetkedel toimunud sündmuste vastastikmõju kirjeldab proaktiivse ja retroaktiivse interferentsi mõju. - Ebbinghaus´i unustamiskõver 3. Reprodutseerimine (ammutamine ja taastamine). Selle peamised alaliigid on äratundmine, mäletamine (ehk meenutamine), meenumine. Äratundmine on efektiivseim, sest reprodutseerimistunnused on antud hästi ja see võimaldab mälus jõuda kergelt selle informatsioonini. Mingusgune objekt või mõju tuntakse ära kui tuttav. Meenumine on iseeneselik millegi mälust esiletulemine. Järsku tuleb spontaanselt midagi meelde
10 testi (algselt 50 ) 1. Dünamomeeter 2. Käe liikumise kiirus. 3. Taktiilne eristuslävi käel. 4. Valulävi (laubal) 5. Raskuste eristuslävi 6. Reaktsiooniaeg helisignaalile 7. Värvi nimetamise kiirus 8. Joone poolitamise täpsus 9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus 10. Konsonantide hulga meeldejätmine. Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity). KOGNITIIVNE LÄHENEMINE VAIMSETELE VÕIMETELE HERMANN EBBINGHAUS (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus Kas hommikused või õhtused tunnid? Kas muuta koolitundide sisu või mitte? Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897, 13, S. 401-459. Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust? väsimus ja taktiilne tundlikkus – vead, ei saada hakkama. psühhofüüsika ja kognitiivsed protsessid
Meeldetuletamine õnnestub paremini siis, kui informatsiooni omandamine ja selle meeldetuletamine toimuvad ühesugustes tingimustes. 4. unustamine – on meelespidamisele vastupidine protsess. 1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. 2. kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon (tuupimisest pole kasu). Unustamiskõver (H. Ebbinghaus 1850-1909) iseloomustab kvantitatiivselt seda, kui pika aja jooksul midagi meeles püsib. Unustamise kõver näitab unustamise kulgemist ajas. Kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust. Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole näiteks erilist erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. Unustamise põhjused: • informatsioon kaob mälust seetõttu, et teda küllalt palju ei korrata
annaabi.ee 
