Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

III teema: mälu ja õppimine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
III teema eksam : mälu ja õppimine
1. Unehäirete vähendamiseks soovitatakse vahel vältide voodis lugemist. See ettepanek toetub ideel, et voodi kui tingitud stiimuli poolt esile kutsutud tingitud reaktsioon oleks unisus ja mitte lugemisest tekkiv ärksus.
2. Peetril on vahetevahel pärast trenni hea tuju. Vahetevahel on ta heas tujus ka siis, kui pole trennis käinud. Kas pelgalt klassikalise tingimise mehhanism suudab tekitada Peetri ajus assotsiatsiooni treeningu ja hea tuju vahele? Ei
3. Üldistatult öeldes on kõigi mälu süsteemide ühiseks funktsiooniks tuleviku ennustamine
4. Vahel ei tule mul kodus meeldegi, mis mu PIN-kood on, aga poes on see alati meeles. Seda seletavat seaduspära nimetatakse ........ (kaks sõna) ????
5. Kui sul palutakse meelde jätta 15 sõna, mille mäletamist kontrollitakse peale mitmete arvutustehete sooritamist, siis tõenäoliselt on olemas esmasuse efekt, aga kadunud värskuse efekt.
6. Pikaajalisse mällu salvestamiseks on eriti kasulik mõtestatud ja ajas jaotatud kordamine.
7. Teadvustatuse alusel jaotatakse mälu tihti eksplitsiitne ja implitsiitne .
8. Episoodilises mälus on salvestatud mälestused isiklikest elusündmustest (tegime eile Madisega Vikipeediasse mäluteemalise artikli).
9. Ebbinggausi mälu-uuringutest selgus, et unustamine on suurim vahetult peale õppimist.
10. Palun täida lüngad teadvustamise alusel eristatud mäluliikide nimetustega. Eksplitsiitne mälu aitab sooritada eksamit edukalt. Implitsiitses mälus on salvestunud käitumisharjumused.
11. Semantilises mälus on salvestatud teadmised konkreetsetest faktidest (Alan Baddeley on töömäluuurija).
12. Alkoholi tarbimisega võivad kaasneda kõik neli operantse tingimise teoorias eristatud tagajärje tüüpi. – Positiivne sarrustus – kui joobes suureneb positiivsete emotsioonide osakaal. – Negatiivne sarrustus – kui joobes väheneb negatiivsete emotsioonide osakaal. – Positiivne karistus – kui joomise tagajärjel tekib peavalu. – Negatiivne karistus – kui alkoholi ostmisele kulub palju raha.
13. Mida väidab Hebb’i seadus? Neuronitevaheline suhtlus tugevdab nendevahelist ühendust.
14. Endel Tulving eristas eksplitsiitses mälus kaks liiki: episoodiline mälu ja semantiline mälu.
15. Hermann Ebbinghaus koostas unustamiskõvera, mis kirjeldab unustamise kulgemist ajas.
16. Täida lüngad E. Tulvingu poolt kirjeldatud mäluliikide nimetustega. „Sain pangast uues PIN-koodi. Õppisin selle pähe ja võin seda enda peas numbrina korrata tänu semantilisele mälule. Lisaks võin ma selle numbritele mõtlemata makseterminali sisestada – selleks kasutan protseduurilist mälu. Selle isikliku sündmuse eelmisel kevadel juhtunust rääkisin teile tänu episoodilisele mälule.“
III teema-mälu ja õppimine #1 III teema-mälu ja õppimine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grete S Õppematerjali autor
Kontrolltöö/eksam teemal mälu ja õppimine, koos vastustega.

Sarnased õppematerjalid

PSÜÜHIKA EKSAM
62
docx

PSÜÜHIKA EKSAM

Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud. • Mentaalsed representatsioonid on erinevate objektide, nähtuste ja sündmuste esitused meie mõtetes. • Mentaalsed representatsioonid võivad olla analoogsed ja sümbolilised. • Mentaalsed representatsioonid on nt kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid. Kujundid (images) - Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. • Kujundid on kvaasitajulised kogemused. • Kujundid on seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud objektide klass või kategooria. • Mõiste: – kirjeldab mingisugust objektide klassi või kategooriat, kuhu võivad kuuluda mitmed (vahel ka lõputu hulk) individuaalseid objekte; – määratleb omadusi või dimensioone (vanus, aeg jms); – määratleb suhted erinevate objektide, nähtuste, indiviidide vahel (nt pikem kui)

Psühholoogia
Mälu
51
docx

Mälu

ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on

Üldpsühholoogia
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused
42
docx

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon)

Kognitiivne psühholoogia
Kognitiivne psühholoogia
75
docx

Kognitiivne psühholoogia

on mõistlik neid piiranguid tunda. Töötab ainult selle ulatuses millega oleme kohastunud. Nt tumedad silmad kohtades kus paistab rohkem päikest. Seetõttu on ka neil erinev valgusspektri ja värvide nägemus. Veendumused mõjutavad seda kuidas me asju näeme ja millised tajukujundid tekivad. II loeng Taju – mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne/pildiline kood) PROTSESSID Tajukujund – meeleorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel mille alusel tehakse otsustusi ja planeeritakse tegevusi MUDEL Illusiooni ja hallutsinatsiooni vahe – illusioon on valesti tajumine (põhjus ja meelestatus on olemas), illusioonid on väga püsivad nt peegel, vikerkaar jne; Illusioonid – toetuvad normaalsetele näegmistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes mis

Psühhomeetria
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid. Strukturaalsed ja funktsionaalsed piirangud. 2. Kognitiivne psühholoogia: Mõistmaks tegutsemise sotsiaalseid ja arengulisi aluseid ning normist hälbivat käitumist. Mentaalsed protsessid: Tähelepanu, Taju, Õppimine, Mälu, Probleemilahendus, Keel Individuaalsed erinevused: Francis Galton – Hereditary Genius, 1869 1. isiksuse erinevused  Arengulised erinevused  Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused  Populatsioonisisesed erinevused  Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3

Psühholoogia alused
Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. Superego – areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks

Ülevaade psühholoogiast
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I

Psühholoogia alused
Psühholoogia konspekt
74
docx

Psühholoogia konspekt

katsetamine Binet ja Simon – lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel Lewis M. Terman (1877-1956) – inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise keelde ja kohandas neid ameerika oludele – sõdurite paigutamine ametipostidele ja välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun