Psühholoogia alused konspekt (taju) (0)

Psühholoogia - Psühholoogia alused

3 HALB

Psühholoogia alused
Taju:

Apertseptsiooni (taju sõltumine inimese varasematest kogemustest, psüühilisest seisundist) üks tegureid on sisendus , eriti laste puhul. Sisenud on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma . Apet. annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab teatud suhet tajutavasse. Tegemist on taju enda muutustega või hoopis tajutud materjalist mingi osa valikulise salvestamisega lühimällu. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Viimane on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil -meeleoust, aktiveeritusest, ootustest- ja on valdav.
Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide töö.
Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemade kokkupuutest, alles seejärel huvi millegi vastu.Katseid vilumuste, ebaedu, emotsioonide, huvide, soo, temperamendi, hoiakute, rahvuse, isiksuse tüübi jmt on tehtud väga palju. Enamuses ilmunud ka taju teatud sõltuvus loetletud teguritest. Väga oluline ka sõna mõju vaimsele infotöötlusele. NB! Elisabeth Loftus ja Stephen Palmeri katse.
Taju konstantsus on esemete ja tajuvate sündmuste omaduste(suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivana ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne , kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Täiskasvanud inimese töö teadvustub tagajärjena, mitte protsessina.
Väärtaju e illusioon . See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii maitsmis -, kompimis-, kuulmis -, nägemis- kui ka haistmisillusioone. Illusioonide tekkepõhjused võivad olla psühholoogilised, füüsikalised kui ka füsioloogilised. Mõne haiguse korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju e hallutsinatsioon . See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus, seda võetakse tõe pähe. Pseudohallutisonatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et et tema tajuelamuses esinduv reaalsus eksisteerib. Meelepetete meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. See on psühhoos, mis seisneb elavate hallutsinatsioonide esimeses muidu selge teadvuse ja orientatsiooni juures. Tüüpilisi hallukaid esineb kroonilistel alkohoolikutel. Tekivad halvustava, ähvardava, mõnitava sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda. Võib ette tulla ka taktiilseid hallukaid- näiteks nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Võivad kulgeda lühiajaliselt või krooniliselt, diagnoos ja ravi on psühhiaatrite pärusmaa.
Taju-uuringud enamasti kognitiivpsühholoogia(uurib vaimse tegevuse protsesse ja struktuuri. Eeldatakse, et ajus on füüsilised struktuurid , mis määravad aju tegevuse) suund, tuleb arvestda veel ühte vägagi mõjukat suundumust, mille koondnimeks on ökoloogiline lähenemisnurk tajule ja toimingutele. Selle suuna rajajaks oli James J. Gibson. Tajus on esindatud eelkõige keskkonna (metsa, põllu, tänava, kabineti jmt) nn võimalused (affordances )- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata.
Võites kiiruses , võrreldavuses ja universaalsuses, kaotame paraku nüansirikkuses, täpsuses ja riskime olla eelarvamuslik või ebaobjektiivne. Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja – tunnustel nagu näol, žestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jne. Püsiomadusteks on intelligentsus , iseloom, füüsiline võimekus jne.
Kulmutõstmine, kõõrdpilk, ninasõõrmete avamine , huultetorutamine, pilkkontakt, lõua etteajamine, simade kissitamine, autokontakt(st muiudgi iseenda, mitte suvalise auto puudutamine) Paul Ekman jt on koostanud näoilmete atlasi.
Paralingvistilised-kõnega kaasnevaid kuid mittesõnalisi-siganaale ja näidanud nende kasutavust varjatud seisundit ja suhtumise avastamiseks. Hulka kuuluvad kõnepausid, intonatisooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused, helikõrguse modulatiivne muutmine, abihäälitsused, sõna lõppude „ära söömine“(foneetiline reduktsioon ) jne.
Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvusekontrolli välised, raskesti jugitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. (Talleyrand: sõnad on inimesele antud tunneta varjamiseks). 2 peamist mõõtu, millele sotiaalne taju on suunatud ja mille teenistuses on enim signaale. 1- inimestevaheline domineerimine -allumine ja 2-vaenulikkus-sõbralikkus. alluv
domineeriv
vaenulik
sõbralik

(4)
(1)
(2)
(3)

Tüüp (1) tähsitb meile üle domineeriva sõbraliku isiku taju, tüüp(2) meile alluva sõbraliku isiku tajumist, (3) alluva ebasõbraliku taju ja (4) meile vaenuliku ha meie üle domineeriva isiku tajumist. Hea nähtavuse korra võib isiku ära tunda 2km kauguselt . Inimese üldkontuur on tajutav 1 km kauguselt, käte-jalgade liikumine 700 m, peakate - 200m, pea, õlad, näo- ovaal , riiete värv-300m; näo globaalne eristamine eristamine, köelabad-200 m, silmad, nina, sõrmed-60m, inimese individuaalsus tervikuna - 20 m kauguselt. Ilusamaid inimesi hinnatakse intelligentsemateks. Kõige enam tajutakse inimese välimuses füüsilis tunnuseid. Väljenduslikke tunnuseid tajutakse vähem, kuid ka nende taju suureneb vanuse kasvades. Tähtdqad teemad sotsiaalses tajus on nägude ja näoväljendite äratundmine. (pilte ja selle pealkirju peab ka teadma)
Inimesetajus on tähtsal kohal silmad.Olulised on pilgu suund, selle muutused, silmamuna (piupilli) läbimõõt.Üksteist hästi tundvatel partneritel kõne ja pilgud sünkroonis, valetamine - silmside muutub, meeldimine- silmside suureneb, sotsiaalne domineerimine-madalama positsiooniga isik vaatab partnerit rohkem kui see teda, ehkki nii-öelda „tõevaatamisel“ pöörab alluv pigem pilgu ära ja vestlusteema intiimsus . Intiimsuse kasvades silmside grupi liikmete vahel kasvab. Suurem pupill viitab afektile, sümpaatiale, ahenenud vastumeelsusele, rünnakuhirmule. Suurema pupilliga inimene tundub sümpaatsem.
Tuleb eristada objektiivset(e psüühiline aeg näitab, kui pikk mingi ajavahemik inimesele tundub, mitte aga seda, kui pikk see tegelikut on, üldtendents on lühemaajalisi vahemikke üle hinnata ja pikemaid alahinnata) ja subjektiivset aega (sõltub ajavahemikku täitvast tegevusest, ka isiku hoiakust ). Tagasivaatel on kõik vastupidi- ajal, mil oli rohkem tegevust tunduvad siis pikemaajlisemad ja vastupidi. Lastel tundub, et aeg läheb aeglaselt, vanemaealistele aga aeg lendab. Mehed hindavad olukorraga hõlmatavaid ajaintervalle alla ja naised üle. Reprodutseerimises on naised täpsemad, kuid mõlemate taastatud intervall on tegelikult lühem. Produtseerimises on mehed täpsemad, naised kannatamatumad.
Liikumismulje tekib:1) Objekti reaalsel liikumisel- n. Piljardikuuli liikumisl mööda kalevit; 2)strotoskoopilisel esitusel, kui kaht või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjetikune esitamine(n intervalliga vahemikus 40- 200 ms) erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumisemulje(see nähtus on kinofilmi ja telesaate “elavana“, liikuvana tajumise e animatsiooni aluseks); 3)indutseeritud liikumisel, kui teglikult(st absolutkoordinaatides) liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumisele vastassuunas; 4) autokineetiline liikumine, kui näiteks pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat(üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused); 5)liikumise järelefekt. Ajukoore piirkondades, mis asuvad primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel, on spetsiaalsed liikumisdetektorid. Kui ajus töötavad ruumis erinevates punktides erinevatel ajahetkedel esitatud objektide kodeerimise eest vastutavad rakud , aga ei tööta liikumisdetektorid, siis liikumismiljet ei teki.
Vormitaju: tänu reklaamide jne on see meil hetkel olemas. Vormitaju aluseks on ennekõike elementide konfiguratsioon, mitte elementide endi detailne kuju. Halvemad tajumistingimused annavad teatud vormitunnuste osas paremad tajutulemused. Lühiajalisel esitusel jõuavad tajupilti vaid (või eelkõige) globaalsed vormitunnused. Taju töötab prinsiibill „jämedakoeline enne, detailid pärast“.
Victor Lamme, Fancis Crick, Christof Koch , Ronald Rensink jt pooldavad teooriat: objekti ilmudes vaatevälja töödeldakse 2+- 100 millisekundiga objekti lihtsad lokaalsed tunnused(nt kontuuride asukoht, kaldenurk, pinna värvused, liikumissuunad, tekstuuri tihedus jne.) Tõimud ajukoore tagaosas . Selle töötluse tulemusel suunatakse signaalid ajukoores ettepoole (oimu- ja otsmikusagaratesse), mis võimaldab püsida eelteadvusliku hüpoteesi objekti üldisest põhisisust. 100-300 millisekundi järel antakse tagasisidet mõju ajukoore eesmistest, üldkategooriat esindavatest keskustest lokaalseid detaile ja konkreetseid üksiktunnuseid kodeerivatele varasematele keskustele aju tagaosas. Alles sellise tsüki elluviimisel teadvsutab objekt nii oma üldisemas tähenduses (olemus, gist ) kui ka seda kehastavates detailides. Teadvustatud objekti taju on abstraktes mõtte, üldistatud kategooria ning konkreetsete detailide integratsioon tagasiside abil.
Alkoholijoobes kannatavad eriti aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiallsete signaalide tõlgendamise kriitilisus .

Mälu:

Inimese ja kõrgemate loomede käitumise olemuslikuks tunnusjooneks on psüühiliste protsesside vahendamisel saadud info pidev kasutamine oma tegevuses. Selleks AKUMULEERITAKSE(?) tekkinud kujundite , ideede, reaktsioonide aluseks olnud närviseosed ajus, mis teebki võimalikusks kogemuse kujunemise. Psüühilise tegevuse käigu ja tulemuste salvestamine, üldistamine ja hilisem ärakasutamine on mälu ülesandeks.
Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprobutseerimises (mälust taastamises või „ammutamises“). Mälu on kogemsute aluseks, teatud mõttes on mälu psüühiline võime, mille aluseks on teatud mäluprotsessid. Mälu on psüühilistest protsessides üks olulisemaid, kindlustades isiksuse ühtsuse aj terviklikkuse, sest igasugune, ka kõige elementaarsem psüühilise tegevuse akt vajab eelnevate ja järgnevate elementide hoidmist seostuses. Eesmärgipärane tegevus eedab järgneva rajamist eelnenule. Mälu on suunetud tulevikku, sest selle mäletamisne, mis oli, oleks mõttetu, kui see poleks kasutatava selleks, mis tuleb. Iga ajukoorde jõudnud närvierutus jätab sinna ka jälje. Osad püsivad väga lühikest aega, teised jäävad sinna praktiliselt kuni ajutegevuse lõpuni. Talletamise täpsus ja püsivus sõltuvad info intensiivsusest ja olulisusest iskule. Eluliselt oluline fikseerub püsivamalt. Peab arvestama, et püsivat info säilitamist tagavad pikaajalised mäluprotsessid on suures osas teadvuse kontrolli välised ja toimuvad inimese subjektiivsest teadmisest erinevalt.
Informatsiooni püsivamat talletamist organismides seletatakse tänapäeval muutustega närvirakkude molekulaarstruktuuris, biokeemiliste protsessidega ajus. Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise eht päritava mälu kandjaks , riblonukleiinhapet(RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks.
JÄRG...........

Suure osa mälujälgede jaoks ei puuduvad (või ei ole käepärased) efektiivsed taasamistunnused, mille abil muidu igati tugevasti mälus salvestatud infot leida. Selles vallas põhjapanevaid uurimusi teinud Endel Tulving , kognitiivpsühholoogia ja mälu uurija, kes 17-aastasena emigreerus Eestis ja saavutas ülemaailmse tuntuse Toronto ülikooli professorina. Säilitamine on uue lisamine ja vana taandamise protsess. Mälust tõrjutakse väljaka ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda lõhestada, pingestada. Lõplikul võib aga väita, et lõplikult, täielikult ei unune midagi. Uut infot ei säilitata eraldi, üksi, see ühineb, absorbeerub vanaga, suubub nn organiseeritu skeemi.
Peamised muutused, mis leiavad mäluskeemidena talletuva ja hiljem aktualiseeruva teabega:

Info redutseerub(kahandub, vähendub; taandub)
Info muutub isikupäraseks, sh tekivad isikupärased moonutused või varjundid, mälumaterjaliga liitub subjektiivne hoiak, suhtumised muutuvad neutraalse isiklikuks
Info transgormeerub, tekivad lüngab ja vahelejäetud, vähemtuntud ühikute asemele võivad asuda tuttavad, hilisem võib asenduda varasemaga ja vastupidi
Liiga individuaalne ja konkreetne, „mittepõhimõtteline“ võib ununeda (nt pärisnimed), detailid taanduvad
Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud, see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele
Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info ununeb(vrdl kognitiivse dissonantsi teooria)
Ilmneb ratsionalisatsioon.lisandub info, mis aitaks saeletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas
Domineeriva teema teke, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad

Spetsiifiline mälu ja üldised teadmised kombineeruvad, mälus saab juhtivaks idee. Hästi säilib mälus see info, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamise põhjustab ka negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene: eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastipidiselt protsessile- eelneva info häirivale mõljule uue info omandamisel.
Rohkem kui sajand tagasi uuris Hermann Ebbinghaus mehhaaniliselt omandatu unustamse kiirust eksperimentaalselt ja tegi kindlaks, et eriti intensiiven on unustaine esimese tunni vältel peale omandamist.(oli 1 esimesi, kes hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma).
Reprodutseerimine: on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Endale reprod. tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemetest, olenditest, situatsioonidest. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal repro tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Liigid: äratundmine(valdavalt passiivne, mitteteadlik protsess, mis teadvustub tagajärjena-tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena), meenutamine (on valiv nagu ka omandamine), mäletamine/ meenutamine(teadlik matejali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu).
Reprodutseerimisraskusi võivad suurendada liialt pindutatud soov vajalik meelde tuletada.
Eristatakse nägemismälu, kuulmismälu jne.
Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, erinevad struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud.
Praiming tähendab tajulise töötluse hõlbustumist tänu sellele, et sedasama stiimulit on hiljuti juba töödeldud.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 70 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

70 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

likoor Õppematerjali autor

Tajumine ja muu sellega seonduv - konspekt

psühho alused tajumine konspekt

Sarnased õppematerjalid

docx

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub see individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt. See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide,

Psühholoogia alused

docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

Psüühilised nähtused tekivad paratamatult igakord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga nad ei toimi alati igal üksikjuhul iga üksikisiku juures. Nad on statistilised seadused. St neil on teatud ilmnemise seadus pärasus. Nad tekivad paratamatult ja iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välimised tingimused. Eristatakse kolme psühholoogiat: 1) eelteaduslik psühholoogia, 2) filosoofiline psühholoogia 3) teaduslik psühholoogia Eelteaduslik psühholoogia on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseeritud praktilistest teadmistest ja käibetõdedest inimese hingeelu kohta, käitumise jne kohta. See on nn elutarkus, elupsühholoogia. Heatasemelist eelduslikku psühholoogiat võib kohata kogenenud arstide, juristide, taksojuhtide, ka kurjategijate jne juures. Suur osa siinsetest teadmistest ei ole verbaalselt edastatav.

Psühholoogia

docx

Psühholoogia alused konspekt

TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad

Ülevaade psühholoogiast

docx

Kognitiivne psühholoogia: taju

Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus.

Psühholoogia

doc

Psühholoogia alused

potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. 1 Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1

Psüholoogia

doc

Psuhholoogia alused

Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. 1 Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati.

Psühholoogia alused

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse (õpiku konspekt)

1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine  Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos  psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus)  Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis)  subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu  subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist  Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt

Tsiviilõigus

docx

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele

Kognitiivne psühholoogia

Rohkem sarnaseid