ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigust kaitsev. 3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või
Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad
Rooma eraõiguse mõju õigusteaduse kõrge tase õigusriigi idee era ja avaliku õiguse eristamine ERA- JA AVALIK ÕIGUS AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS subordinatiivsed varalised ja õigussuhted, kus isiklikud suhted üheks pooleks on võrdsete isikute riik vahel reguleerimise reguleerimise meetod on meetod on imperatiivne dispositiivne Huviteooria (Ulpianus) Subjektiteooria ÕIGUSSÜSTEEM ÕIGUS ERAÕIGUS AVALIK ÕIGUS TSIVIILÕIGUS RIIGIÕIGUS VÕLAÕIGUS HALDUSÕIGUS TÖÖÕIGUS KRIMINAALÕIGUS
C. PROF A.AARNIO järgi (Aarnio lk 58): 1) primaarnorm 2) sekundaarnorm Moodsa õiguse normitüübid (moodsad normitüübid Aarnio lk 67): 1) kaalutlusnorm 2) kokkuleppenorm 3) eesmärginorm 4) ressursinorm D. LOENGUMAPI (J.LIVENTAAL) (LM II lk 20 - 21, vt ka lk 23): 1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav 2) kohustav 3) keelav 1) üldsubjektne 2) erisubjektne 1) imperatiivne 2) dispositiivne 3) soovitav/juhendav 1) delegatsiooninorm 2) definitsiooninorm (legaaldefinitsioon) 3) õigusnormid õiguse põhivaldkondade (avalik õigus, eraõigus), õigusharude ja õiguse instituutide järgi Lisaks: 1) lihtnorm 2) liitnorm Ius scriptum / ius non scriptum Ius distributiva / ius commutativa I, II või III samba õigus (Laffranque) Formaalne või mitteformaalne sanktsioon
teenuste hankimine. See toimub eraõiguslikes suhetes hanke-, inimese (ettevõtja) planeerimis- ja organiseerimistegevuse tulemus. teenindus-, rendi-, laenu jm. lepingute alusel. Ettevõttemajanduses eristatakse neli ettevõtte tootmistegurite gruppi: TOOTMINE (toodangu ja/või teenuste materiaalsete komponentide · juhtiv (dispositiivne) töö; valmistamine) on käsitletav kui tootmistegurite kombineerimine. · juhitav (täidesaatev) töö (vahetult tööobjektiga seotud töö); TURUNDUS hõlmab kõik ettevalmistavad ning täitvad tegevused, mille · tootmisvahendid (krunt, hooned, masinad, seadmed, tööriistad jms);
EM Faasid Varustus Tootmine Turustus Ressursid Materjalid Seadmed Personal Инфо Т.KARM 13 OPERATSIONAALNE TEGEVUS STRATEEGILINE INVESTEERIMMISTEGEVUS FINANTSEERIMISTEGEVUS OPERATIIVNE PLANEERIMINE DISPOSITIIVNE ARVESTUS KONTROLL ANALÜÜS MOTIVATSIOON Т.KARM 14 KONTROLLINGU PÜRAMIID OTSUSED JUHT JA KONTROLLER ARUANDLUS JA ANALÜÜTILINE INFORMATSIOON JUHTIMISOTSUSTE VASTU VÕTMISEKS HÄLVETE SELGITAMINE, ANALÜÜS JA
Dispositsioon 1 Dispositsioon 2 Dispositsioon 3 Õigusaktis väljendamise viisi Käitumise määratletuse Dispositsiooni õigusliku järgi astme järgi iseloomu järgi Lihtne absoluutselt määratletud imperatiivne Kirjeldav suhteliselt määratletud dispositiivne Sakntsioonide liigid 1 Sakntsioonide liigid 2 Sakntsioonide liigid 3 Rakendatavate vahendite Määratletuse astme järgi Struktuuri järgi iseloomu ja rakendavate organite järgi - kriminaalõiguslikud - absoluutselt määratletud - lihtsanktsioon - haldussanktsioonid - suhteliselt määratletud - liitsanktsioon
kehtestatud üldistes raamides oma kohustusi täpsustada Alternatiivne dispositsioon võimaldab subjektil valida kahe või enama käitumise vahel. Käitumise õigusliku iseloomu järgi eristatakse: Imperatiivne dispositsioon- kohustuslik täitmiseks, Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. Kohustus ja keeld on imperatiivne Dispositiivne dispositsioon- mitte kohustuslik, annab õigussuhete subjektidel endil võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Kui kokkulepe puudub, siis määrab käitumisvariandi seadus. Õigus millegi peale või midagi saada jne- dispositiivne Sanktsioon: Sanktsioone on: – kriminaal-, haldus-, distsiplinaar-, varalisi ehk tsiviilõiguslikke Sanktsiooni määratletuse järgi eristatakse:
(Kui O müüdud asi ei vasta lepingu- tingimustele, võib ostja nõuda asja O parandamist või asendamist). N Õigusl iku Imperatiivne e kategooriline e käsutav dispositsioon. Dispositiivne e korraldav dispositsioon. iseloo Teeb subjektile kategoorilises Annab suhte subjektile võimaluse mu vormis kohustuseks tetud viisil teataval määral ise kindlaks määrata järgi käituda ega luba sellest kõrvale oma õigused ja kohustused. kalduda ka mõlema suhtepoole Seadusandja annab sel juhul suhte nõusolekul
2. Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse ise seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel.26 Õigusliku iseloomu järgi eristatakse: 1. Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. 2. Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile teatavalt määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida.27 Dispositiivseid dispositsiooni kasutatakse laialdaselt eraõiguses ja on lepinguvabaduse väljenduseks.28 3.3. Sanktsioon Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada nende isikute suhtes, kes ei
alternatiivne hüpotees Dispositsioon: 1. Õigusaktis väljendamise või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Tekivad õigusrikkumise viisi järgi: lihtne ja kirjeldav, 2. Käitumise määratletuse astme järgi: alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine. absoluutselt määratletud ja suhteliselt määratletud. 3. Dispositsiooni Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku õigusliku iseloomu järgi: imperatiivne ja dispositiivne. Sanktsioon: toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 1. Rakendatavate vahendite iseloomu ja rakendavate organite järgi: kriminaalõiguslikud, haldussanktsioonid, varalised ja ÕIGUSRIKKUMISE ERINEVUS ÕIGUSPÄRASEST distsiplinaarsanktsioonid. 2. Määratletuse astme järgi: absoluutselt KÄITUMISEST määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata. 3. Struktuuri Inimese käitumine õiguslikust aspektist vaadatuna võib olla kas
· Tehingu sõlmimise ettevalmistamine · Sõlmimise järgsed toimingud, peamiselt lepingu täitmise jälgimine ja vajadusel sekkumine d. ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostumüügi lepingute kohta: ostu-müügileping oferdi (pakkumuse) ja aktsepti (nõustumuse) vormis Sõlmitud Viinis 1980 (seetõttu ka 1980. aasta Viini konventsioon), jõustus 1988. Eesti ratifitseeris selle 1993 ja see jõustus Eesti suhtes 1994 · Läbinisti dispositiivne õigusnorm, v.a artikkel 12: kui kasvõi ühe lepingupoole asukohariigis on kohustuslik lepingu sõlmimise kirjalik vorm, siis tuleb leping sõlmida kirjalikult (sobib ka telegraafi või teletaibi teel ) · Lepingu sõlmimise klassikaline mudel: Oferent teeb pakkumuse (ofert) ja aktseptant võtab pakkumuse vastu (aktsept) Ofert piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse tahet olla lepinguliselt kohustatud,
3. Vooltootmine masinad ja seadmed on paigutatud vastavalt tootmisjärjekorrale. Materjal ja pooltooted liiguvad kõige lühemat teed pidi Töökojatootmine kõik tööd tehakse ühes kohas 5. Valmistamisprintsiipide ja valmistusmeetodite järgi Üksiktootmine toimub töökojameetodil, masstootmine vooltootmisena Ettevõte kui tootmistegurite kombinatsioon Neli ettevõtte tootmistegurite gruppi: o Juhtiv ehk dispositiivne töö ( planeerimine, organiseerimine, korraldamine, kontroll) o Juhitav ehk täidesaatev töö( vahetult tööobjektiga seotud töö) o Tootmisvahendid (krunt, hiined, masinad, seadmed, tööriistad) o Materjalid (tooraine, põhimaterjalid, abimaterjalid, kütus) Kolm viimast on elementaartegurid ehk objektiga seotud tegurid. Originaarne koostisosa autonoomne otsustamisõigus tuleneb omandusest
natsiooni oma ostjatele; · majandusüksust, kes tegutseb kaupade ostu- ja müügiturgudel, raha- ja kapitaliturul ning tööjõuturul; · ettevõtet, kus ringleb kolm voogu: raha, kaup ja info. Autori arvates tekitab mõningaid küsitavusi turgude ja tulemitegurite eraldi paigutus, samuti ostu- ja müügiturgude koht mudelis. Kaubandusettevõtte tulemiteguriteks ei ole ainult ruum, kaup ja personal. Need on elementaartegurid, mille kõrval on oluline ka dispositiivne tegur. . 4. Kaubandusettevõtte turusidemed ja väliskeskkond Kaubandusettevõtte turusidemete käsitlemiseks ei piisa vaid kaubandusettevõtte mudelis esitatud turgude nimetamisest. Prof. Schenk on kaubandusettevõtte turusidemete käsitlemisel välja toonud seitse erineva keerukuse, tähtsusega aspekti. Siinkohal on esitatud need põhiliste märksõnade kaudu ja valdavalt joonistena. Kaubandusettevõte ja turuvorm. Turuvorm iseloomustab pakkujate ja nõudjate struktuuri turul,
Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad
jumisest teadlik, kuid otsustas seaduseelnõu seda punkti muutmata siiski vastu võtta, tuleb asuda seisuko- hale, et õiguskantsler võib uue seaduse järgi alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ilma põhi- seaduse §-s 142 sätestatud ettepaneku ja tähtajata. Kas see jääb põhiseadusega ette antud raami, mille ületamisele Tunne Kelam viitas, sõltub sellest, kas põhiseaduse § 142 on seadusandja jaoks dispositiivne või obligatoorne säte. Põhiseaduse § 142 eesmärgiks on kaitsta seadusandjat ja anda talle võimalus iseen- nast parandada. Kaitsva sätte toimest võib aga vabatahtlikult loobuda. Seega on Riigikogu perspektiivist tegu dispositiivse sättega.*109 Riigikogu võib vabastada õiguskantsleri kohustusest teha ettepanek akti vastuvõtnud organile akti põhiseadusvastasuse kõrvaldamiseks ning oodata seejärel 20 päeva. Kui sea-
Hüpotees näitab õigusnormide kehtivuse tingimused. Määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, kasuistlik, abstrektne, lihtne, liit, alternatiivne hüpotees 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Lihtne, kirjeldav, absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, imperatiivne, dispositiivne dispositsioon 10. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Kriminaalõiguslikud, haldus, distsiplinaar, varalised e tsiviilõiguslikud, absoluutselt määraltetud e määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, liht, liit e kumulatiivne, alternatiivne sanktsioon
arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. Eraõigus - reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Eraõigus on dispositiivne. eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud. Avalik õigus reguleerib avaliku võimu organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid. Avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Avalik õigus:
Võivad müügilepingu pooled müügilepinguga või ka hiljem kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus, peale müüja poolse vastavasisulise tahteavalduse tegemist ostjale. Seega tagasiostuõigus tähendab algse müüja õigust osta asi algselt ostjalt teatud tähtaja jooksul tagasi. Selleks, et algne müüja saaks asja ostjalt tagasi osta, tuleb teha ostjale vastavasisuline avaldus, mille tegemise järel loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks. Kuna antud säte on dispositiivne võivad lepingupooled antud põhimõttes ka teisiti kokkuleppida, näiteks tekib müüjale asja tagasiostu õigus peale ostja poolset avalduse tegemist. Peab avaldus olema samas vormis nagu müügileping.Tagasiostuõiguse avalduse tegemise järel tekib algse müüja ja ostja vahel uus müügileping, kus algne müüja muutub ostjaks ja algne ostja muutub müüjaks. Ostueesõigusega müük. Ostueesõigus erineb tagasiostuõigusest ennekõike selles osas,
maksmist - 113 lg 7 – al on õigus nõuda arvutatud intressi tasumist v-lt - Vabandatavad asjaolud - VÕS ÕKV eeldused Viivise nõudmisel peab olema tegemist rahamaksmise kohustusega Formaalsed eeldused: teatamine ja mõistliku aja jooksul Võlgniku vastuväide - A pidi arvesse võtma tema juhist kustutada makstud summast esimeses järjekorras põhivõlg VÕS § 88 alternatiivkohustused. Erand on lg 8 pooled saavad kokkuleppida erinevas täitmisjärjekorras - dispositiivne säte. Praegu võlgnik tegi ettepaneku, täitmisjärjekorra muutmiseks. Praegu ei ole võlausaldaja tegevusetus nõustumus. Tarvijakreedipuhul läheb põhivõlg enne maha kui teised kohustused, aga tavaolukorras on vastupidi VÕS § 415 lg 2 – praegu ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga Tingimused on need tingimused, mis on erikokkuleppe kohta viivise kohta, seega kui on kaasuses välja toodud, tuleb hinnata kas tegu on tüüptingimusega, kas see on saanud lepingu
kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust Suhteliselt määratletud annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel (alternatiiv). * Jagatakse dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi. Imperatiivne teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul Dispositiivne annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused ·Sanktsioon (riiklik sund, mida rakendatakse õiguste ja kohustuste rikkumisel tingimustes) * Jagatakse rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi. Kriminaalõiguslik kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid Haldusõiguslik sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest
156. Asjaõigus annab vahetu võimu teatud kindla asja peale;on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu; tegemist on absoluutse õigusega. Võlaõigus on rajatud vaid kahe poole – võlausaldaja ja võlgniku – vahelisele õigussuhtele; On suunatud teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada
- subordinatsiooniteooria; - subjektiteooria, sh modifitseeritud subjektiteooria. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer. Haldusõigus. Üldosa. Tallinn 2004, lk 31-32. Eraõigusest eristamisel on oluline põhimõte, et kui eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, siis avalikus õiguses, sh haldusõiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Eraõigus on üldjoontes dispositiivne, avalik õigus imperatiivne. Samas ei ole probleem mitte üksnes avaliku õiguse ja eraõiguse omavahelises eristamises. Esineb ka avaliku õiguse siseseid eristamisprobleeme – silmas pidades haldusõiguse ja karistusõiguse eristamist. 2. Halduse eraõiguslik tegevus Avalik võim osaleb lisaks avalik-õiguslikule tegevusele ka eraõiguslikes suhetes, nt: – tegutseb vara omanikuna (nt ostab ja müüb vara), – sõlmib rendi-, töö- jms eraõiguslikke lepinguid,
1 Personalifunktsioon s.t. kõik need tegevused ettevõttes, mis on seotud inimeste ja nende juhtimisega Organisatsioon ja juhtimine s.t. ettevõtte struktuuri kujundamine ning kõikide tegevuste ja tegevusvaldkondade koordineerimine lk 67 ETTEVÕTTEMAJANDUSES ERISTATAVAD TOOTMISTEGURITE GRUPID JUHTIV EHK DISPOSITIIVNE TÖÖ (juhtimise põhi funktsioonid) s.t. planeerimine, organiseerimine, korraldamine, kontroll JUHITAV EHK TÄIDESAATEV TÖÖ s.t. vahetult tööobjektiga seotud töö (vahetu töö, mille käigus toode toodetakse) TOOTMISVAHENDID (mida ettevõttes ostetakse pikemaks ajaks) s.t. krunt, hooned, masinad, seadmed, tööriistad MATERJALID (kõik see mida kasutatakse toodangu valmistamiseks) s.t. tooraine, põhimaterjalid, abimaterjalid, kütus
sissemaksete suurused ja muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. Loomulikult võivad osanikud leppida kokku ka muudes tingimustes, mis ei ole vastuolus seadusega. Kui aga osanikud on leppinud kokku tingimustes, mis on seadusega vastuolus, ei ole ühinguleping kehtetu, kuid kehtetu on seadusega vastuolus olev tingimus ja kohaldamisele kuulub seadus. ÄS kohaselt võib ühingulepingut muuta ainult kõigi osanike nõusolekul, kuid seadusesse on lisatud dispositiivne säte, et ühingulepinguga võib näha ette juhud, mil ühingulepingut võib muuta ka häälteenamusega. See häälteenamus ei või aga olla väiksem kui 3/4 kõigist häältest. Täis- või usaldusühingu kandmiseks äriregistrisse tuleb esitada vastav avaldus, millele peavad alla kirjutama kõik osanikud. Kuna ühingulepingu vorm on vaba, st. see võib olla sõlmitud ka suulises vormis, ei saa registrisse kandmisel nõuda ühingulepingu esitamist
tarbijalepinguteregulasiooniga, sest need on üldjuhul imperatiivsed ehk kohustuslikud.). [Privaatautonoomia] Dispositiivsuse (soovituslikud) põhimõte: poolte kokkuleppe alusel võib seaduses sätestatust kõrvale kalduda. Kõik, mis pole keelatud, on lubatud, kehtivad nii kaua, kuni ei lähe vastuollu avaliku korraga, heade kommetega või ei riku kellegi põhiõigusi. Kuidas saame olla kindlad, et mingi VÕS-i § on oma olemuselt dispositiivne? (§113 on dispositiivne, sest lepingu pooled võib leppida kokku suuremast intressimäärast, kui seaduses on kirjas; ".. kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti".) Kui omavahel sõlmib lepingu kaks füüsilist isikut, siis lähtume et normid on dispositiivsed. Kui kaks ettevõtet, siis ka dispositiivne. Kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti-viitab dispositiivsusele.
Võlaõiguse allikad - TsÜS § 2 lg 1: tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava - VÕS § 25 lg 1: tava ja praktika(subjektiivne õigus, tava- oodatav käitumine, mis tuleb mingisugusest valdkonnast või traditsioonidest, praktika- iseloomustab võlasuhte pooli ja pooltel on võimalik tugineda sellele, et nad on varem sarnaseid lepinguid sõlminud) - leping Hierarhia mida kõigepealt vaatame: leping, seadus, tava, praktika ning vaatame kas on dispositiivne? VÕS üldosa kohaldamine VÕS § 1 lg 1: Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele (, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduses sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Võlaõigus Eestis - 1865-1940 Balti Eraseadus (BES) - 1939. (1940) a
kinnisasju ilma kostja nõusolekuta? 2 VÕS § 42 lg 3 p 14 Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi Menetlusosalised: “Võlaõigus on dispositiivne ega välista kokkulepet, mille kohaselt on rendileandjal õigus lisada lepingusse ühepoolselt uusi rendiesemeid” VÕS § 26 lg 1 Kolleegium: “lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused).” Määratud tingimus peab vastama hea usu ja mõistlikkuse PM-
eristatakse imperatiivseid ehk kategoorilisi ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. 1) Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kürvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Sellised dispositsioonid on iseloomulikud karistusõiguse, haldusõiguse, finantsõiguse ja teistele avalik-õiguslikele normidele, kus üheks suhte subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon. 2) Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Dispositiivsed dispositsioonid on laialt kasutusel eraõiguses ja on lepinguvabaduse väljenduseks. Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaar- ja
156. Asjaõigus annab vahetu võimu teatud kindla asja peale;on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu; tegemist on absoluutse õigusega. Võlaõigus on rajatud vaid kahe poole võlausaldaja ja võlgniku vahelisele õigussuhtele; On suunatud teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada
- Kompetentsinorm - menetlusnorm 3. A.Aarnio liigitus 1) Primaarnorm 2) Sekundaarnom Moodsa õiguse normitüübid: 1) Kaalutlusnorm 2) Kokkuleppenorm 3) Eesmärginorm 4) Ressursinorm 4. Loengumapi liigitus 1) Regulatiivne 2) Õigustkaitsev Regulatiivsed: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 1) Üldsubjektne 2) Erisubjektne 1) Imperatiivne 2) Dispositiivne 3) Soovitav/juhendav/lubav 1) Delegatsiooninorm 2) Definitsiooninorm 3) Õigusharu norm 1) Lihtnorm 2) Liitnorm Regulatiivsed – faktiline koosseis T ehk hüpotees ja õiguslik tagajärg R ehk dispositsioon; iseloomulik H-D struktuur. Dispositsioon väljendub kohustuse, õigustuse või keeluna. Õigustkaitsvad – eesmärk tegude keelamine/ keelatud teo sooritamisest hoidumine. R= sanktsioon. H-S struktuur. Primaarnorm – regulatiivne
mis seeläbi on justkui mõtteline õigusnorm. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. Põhimõte, et madalama astme kohtud on lahendite kujundamisel seotud kõrgema kohtu lahenditega kui juhenditega hilisemate suhtes. Siduv ei ole mitte lahend kui selline, vaid lahendis sisalduv põhimõte. 7. Era- ja avaliku õiguse vahetegu Olulisemad põhimõtted: Eraõigus on dispositiivne, avalik õigus imperatiivne, st: eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, mis tähendab, et isikul on vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette
kontseptsiooni päris korrektselt läbi mõelnud. MTÜ seadus on vastu võetud 1999. peale ÄS on kiirelt välja töötatud. Mis vahet on, kas tegemist on juriidilise isikuga või ei? Ühingu välisküljes on näha seda erinevust. Aga palju meil väliskülge ülds evaja on? Seltsing ajaks muidu enamus asju ära. Nt üliõpilaskorporatsioon. Palju on neil nt vaja sedaväliskülge? Eriti pole ju vaja. MTÜS kaldus eraõiguse poole, seadus on äärmiselt dispositiivne, sest meil pol võimalik neile ette anda ühtset reeglistikku. 41 Juhtimine seadus näeb tratud vormi ette näha. Korteriühistu nt on MTÜ neil on kõige enam, üle poole kõvasti. Erakonnad MTÜd ka. Erakond ja KÜ mis neil olulist vahet on? Pole eriti vist. Kirikute ja koguduste seadus ka MTÜ regulatsioon. Miks on siis siin vaja seaduse dspositiivsust? Nt kogudus kuidas neid inimesi nimetada seal
juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. 4. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti; 3) soovitavad (ka: juhendavad või selgitavad). Imperatiivne on nt PS § 11 norm: õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Dispositiivne on nt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 141 lg 2 norm: pooled võivad kokku leppida teatud maa seaduse kohaldamises kas kogu tehingu või selle osa suhtes. Juhendav on nt KrK § 7 lg 2 norm: kui käesoleva koodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase suhtes haldus- või distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel. 21
Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse: 1. imperatiivne dispositsioon mis teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlemale suhtepoole nõusolekul. Sellised dispositsioonid on iseloomulikud karistus, haldus, finants ja teistele avalikõiguslike normidele, kus üheks suhete subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon 2. dispositiivne dispositsioon annab õigussuhete subjektidel endil võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Kui kokkulepe puudub siis määrab käitumisvariandi seadus. Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Kuna rikkumised on erinevad, siis ka sanktsioone on ettenähtud erinevad ja neid ka rakendatakse erinevate organite poolt: 1
Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid väärtegude eest,
eraõigus avalik õigus · Kõige üldisemalt reguleerib eraõigus eraisikute (füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute) vahelisi suhteid. · Avalik õigus reguleerib avaliku võimu (s.o riik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraisikud, kes tegutsevad avalikke ülesandeid täites) organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid. · Olulisemad põhimõtted: · Eraõigus on dispositiivne, avalik õigus imperatiivne, st: · eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. · eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, mis tähendab, et isikul on vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud
parandamist või asendamist. Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. 1. Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Iseloomulikud karistusõiguse, haldusõiguse, finantsõiguse jt avalik-õiguslikele normidele, kus üheks subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon. 2. Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida. Kui kokkulepe puudub, määrab käitumisvariandi seadus. Nt üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Need on laialt kasutusel eraõiguses ja on lepinguvabaduse väljenduseks. 16
subjektidele valikuvabadust. 2) Suhteliselt määratletud Annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. // Dispositsioonide liigitus igusliku iseloomu järgi: 1) Imperatiivne dispositsioon Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. 2) Dispositiivne dispositsioon Annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. // Sanktsioonide liigitus
jätmata subjektidele valikuvabadust. 2) Suhteliselt määratletud – Annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. // Dispositsioonide liigitus igusliku iseloomu järgi: 1) Imperatiivne dispositsioon – Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. 2) Dispositiivne dispositsioon – Annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. // Sanktsioonide liigitus rakendatavate vahendite iseloomu
Tulenevalt asjaolust, et paljud käsutustehingud on reguleeritud asjaõiguses, nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks. Tiivel võrdleb kohustus- ja käsutustehinguid selliselt, et kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust, käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et kui kohustustehing on dispositiivne, siis käsutustehingute tingimused on seadusega imperatiivselt ette kirjutatud. Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte teoreetilisel käsitlusel. Tehingute liigitamisel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi saame ühekülgsed ja vastastikused tehingud. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgse
2) õigustkaitsev; 2) õigustkaitsev; E3.C.b. 1) õigustav; 1) aktiivne; 2) kohustav; 2) passiivne; 3) keelav; E3.C.c. 1) üldsubjektne; 1) lihtõigussuhe; 2) erisubjektne; 2) liitõigussuhe. E3.C.d. 1) imperatiivne; 2) dispositiivne; 3) soovitav/juhendav/lubav; E3.C.e. 1) delegatsiooninorm; 2) definitsiooninorm (legaaldefinitsioon); 3) õigusharu norm; E3.C.f. 1) lihtnorm; 2) liitnorm. PROF R.NARITSA ÕIGUSNORMIDE LIIGITUSE KOHASELT (ÕE): - VT mappi joonte tõmbamise osas!! 1) regulatiivne (nn käitumisnorm); 2) õigustkaitsev; 1) õigustav; 2) kohustav; 3) keelav; 4) ergutusnorm; 1) täielik; 2) mittetäielik, sh:
ka siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 114 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja, kui võlgnik rikub kohustust. Kostja väitel ei pidanud ta andma hagejale lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega, kuna VÕS § 114 on dispositiivne säte, ning juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti, ei tule kohaldada mitte VÕS §-s 114 sätestatut, vaid poolte kokkulepet. Kolleegium märgib, et iseenesest õige on väide, et VÕS § 114 on dispositiivne säte, millest pooled võivad kokkuleppega kõrvale kalduda. Pooled võivad kokku leppida, et lepingust on õigus taganeda ka mitteolulise rikkumise puhul ilma täiendavat tähtaega andmata. Samuti
Tulenevalt asjaolust, et paljud käsutustehingud on reguleeritud asjaõiguses, nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks. Tiivel võrdleb kohustus- ja käsutustehinguid selliselt, et kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust, käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et kui kohustustehing on dispositiivne, siis käsutustehingute tingimused on seadusega imperatiivselt ette kirjutatud. Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte teoreetilisel käsitlusel. Tehingute liigitamisel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi saame ühekülgsed ja vastastikused tehingud. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgse
valida kahe või enama käitumisvarjandi vahel ( alternatiivne alaliik). Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk kategoorilisi ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. · Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustusek teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. · Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. 24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaar- ja varalisi ehk tsiviilõiguslikke sanktsioone.
Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel ( alternatiivne alaliik). Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse: Imperatiivne dispositsioon (kategooriline, käsutav) teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Dispositiivne dispositsioon (korraldav) annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaar- ja varalisi ehk
valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Tsiviilmenetlusõigussuhte objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Tsiviilmenetlusõigussuhte subjektid
parandamist või asendamist. Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. 1. Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Iseloomulikud karistusõiguse, haldusõiguse, finantsõiguse jt avalik-õiguslikele normidele, kus üheks subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon. 2. Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida. Kui kokkulepe puudub, määrab käitumisvariandi seadus. Nt üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Need on laialt kasutusel eraõiguses ja on lepinguvabaduse väljenduseks.
Õigussuhte tekkimise juriidiliseks aluseks on sellisel juhul reeglina võimualane ettekirjutus. Kohustatud subjektil lasub otsene juriidiline kohustus neid käske täita. Avaliku võimu käsud (ettekirjutused) on ühepoolsed. Tahteavaldus on seadusega kindlaks määratud. Dispositiivse reguleerimise aluseks on õigustus, see annab õigussuhte subjektidele õiguse iseseisvalt valida oma käitumine ja tunnistab nende võrdõiguslikkust. Õigussuhte tekkimise aluseks on tavaline leping. Dispositiivne reguleerimismeetod on omane eraõiguse harudele: tsiviilõigusele, perekonnaõigusele jt. Munitsipaalsuhete õigusliku reguleerimise iseloom tuleneb asjaolust, et munitsipaalõigus kuulub haldusõiguse eriossa (munitsipaalõigus kitsamas mõttes). Seepärast on tema reguleerimismeetodiks haldusõiguse reguleerimismeetodid. Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära väljendub: 1) sellele on iseloomulikud käsud (ettekirjutused). Kohustatud subjektil lasub otsene
jätmata subjektidele valikuvabadust. 2) Suhteliselt määratletud Annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. // Dispositsioonide liigitus igusliku iseloomu järgi: 1) Imperatiivne dispositsioon Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. 2) Dispositiivne dispositsioon Annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida. 28. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjustusevahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsioonide liigitus rakendatavate vahendite
annaabi.ee 
