Kohastumine - spikker (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Evolutsiooni mõisted

Mõisted lk 84 Adaptatsioon- Organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel varempõlvkonnast järglaskonda. Geograafiline isolatsioon- er

Ajaloolised sündmused

3

rtf

Elu areng Maal

Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel. Geneetiline triiv - alleelide- ja genotööbisageduse suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades: tingitud statistilisest valmiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskond

Bioloogia

2

doc

Mõisted

Adaptsioon- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine , sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogoline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused , mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisestn geograafilise isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda.

Bioloogia

2

doc

EVOLUTSIOON

levila. (taimerühm, loomarühm) Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevoluts. - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaa Konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine.(sarnased tunnused)Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke prokarüoodid eukarüoodid (ainuraksed hulkraksed) Geneetiline muutumine- DNA lõigu muutumine. Evolutsioneerumine -liikide muutumine aegade jooksul.

Bioloogia

2

doc

Evolutsiooniõpetus

EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kivistis)-organismi või tema osa k

Bioloogia

25

docx

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

Kohastumuste suhtelisus avaldub järgnevas: *ühe ja sama keskkonnateguri suhtes kujunevad erinevad, kuid konkurentsivõime seisukohalt samaväärsed kohastumused. *organismirühmale tervikuna kasulik omadus ei pruugi olla seda kõigi üksikisendite seisukohalt; *kohastumus töötab erinevates situatsioonides (kuigi teatud tingimustes ja teatud ajal) erinevate tagajärgedega. 6. Mis kujundab kohastumusi? Liigi uusi kohastumusi kujundab suunav valik olemasolevate. Kohastumine kui protsess on pidev ja kohastumise puhul üldiselt ei saa rääkida  kindlast algusest ja lõpust. Seetõttu on ka kohastumise hindamine suhteliseks või absoluutseks alusetu. Suhtelised on kohastumused, mis tekivad kohastumise tulemusena. Kohastumine toimub organismirühmades. Üksikisend ei evolutsioneeru, järelikult ka ei kohastu. Pealegi algab kohastumine tavaliselt mingi kindla keskkonnateguri toimel. Konkreetne organismirühm ei suuda kohastuda lõputult

Bioloogia

7

doc

Evolutsioon

Praegu on ka hapnik, mida tol ajal ei olnud ja see pärsib samuti uue elu tekkimist. Milliseid üldisi järeldusi võib teha elu arengust Maal? Algselt olid lihtsama ehituse ja talitlusega organismid, millest arenesid keerukama ehitusega organismid. Organismid/liigid/elu on mitmekesistunud, täiustunud. Algselt oli elu vees, kuid arenes maismaale. Maal on toimunud liikide väljasuremisi ja toimub ka edaspidi, see on üks elu osa. Milles seisneb kohastumine ning mis on selle tähtsus? Kohastumine on pärilik populatsiooni ehituse ja talitluse muutumine vastavalt elukeskkonna tingimustele. Kohastumisest arenevad välja kohastumused nt: kaitsevärvus jne. Kohastumine aitab organismidel ellu jääda ja edasi areneda. Iseloomustada inimese evolutsioonietappe Esimeseks etapiks võib pidada australopiteekuse tulekut (u 4,2-1,1 mln a. tagasi), kes oma arengus lahknes kaheks: siredaks ja robustseks

Bioloogia

2

doc

Evolutsioon

1. Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Süsteemi pöördumatu ajalooline areng 2. Evolutsiooni tõendid : *paleontoloogia *feneetilised võrdlused *embrüonaalne areng *geneetilised võrdlused *biograafilised võrdlused 3. Evolutsiooni vormid *Füüsikaline- viis keemiliste elementide mitmekesususe tekkeni. Galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi arenguni *Keemiline- aatomid ühinseid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- 7.Populatsiooni genofond on populatsiooni kõigi genide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 9. Geenitriiv- alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes

Bioloogia

Kommentaarid (0)