Biheivioristlik e. käitumuslik paradigma Käitumuslik paradgma keskendub nähtavale käiumisele. Uuritakse kuidas erinevad keskkonna stiimulid mõjutavad nende käitumist.Sotsioloogia, psühhooogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmalt saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust. Biheiviorismi erinevad liigid: · Klassikaline: Watsoni versioon. Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne. · Metodoloogiline: kolmanda isiku objektiivne uurimine. Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon. · Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon"
nendevahelisi seoseid. -ÕIGE Hippokrates'e kehamahlade teooria on tänapäeval kasutu.- Vale / (+ Hippokrates'e kehamahlade teooriat tuntakse ka tänapäeval) Vabade assotsiatsioonide meetodit kasutab tunnetuspsühholoogia.- Vale (+ psühhodünaamiline psühholoogia) Unenägude analüüs on iseloomulik psühhodünaamilisele analüüsile.- Õige Katse ja eksituse meetodit kasutatakse humanistlikus psühholoogias. Vale (+ biheiviorismi) Eneseaktualisatsiooni kirjeldadakse biheiviorismi raames. Vale (+ humanistliku psy) Tunnetuspsühholoogia seisukohad on vananenud. - Psühholoogiateadusel puuduvad seosed teiste teadustega. Vale ( + on tihetalt seotud teiste teadustega) 3. Valikvastused Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist: a) oletuslikult; b) teaduslikult; c) kirjeldavalt; d) rakenduslikult. Eetikakoodeks on: a) eetikanormid; b) moraalinormid; c) kirja pandud eetikanormid; d) käitumisnormid.
kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." See lause väljendab seda, et kõik maailmas toimuvad õnnetused ja sõjad ei jäta meid ükskõikseteks, et ikkagi tuntakse hukkunute lähedastele kaasa. Iial ei tea ka ette, kuna inimene sureb, sest igaüks sureb nagunii varem või hiljem , seda määrab juba saatus. 7.Missuguseid Hemingway loomisprintsiipe tunned ära antud filmis? Antud filmis oli nii biheiviorismi kui ka "jäämäe teooriat" . Biheiviorismi all mõistetakse objektiivset tegelaste käitumise ja kõne fikseerimist. "Jäämäe teooria" puhul on aga tegemist peidetud tegelikkusega. Jäämäe tipuks on sümbol, mille abil lugeja aimab enamat, kui loeb. Kuna filmi vaadates oli teksti vähe, siis tuli põhimõtteid välja lugeda zestidest ja kui midagi Robert näiteks rääkis Mariaga, siis nende kõnelusest pidi ise välja otsima selle peamise mõtte, tõlke. Filmi tuli väga
Dualism Interaktsionism Parallelism Epifenomenalism Okasionalism Materialism Monistlik seisukoht – kogu reaalsus on materiaalne e. füüsikaline Ka vaimunähtused on materiaalsed, kuna nad on reaalsuse osad Kas saab anda materiaalset käsitust eranditult kõigi vaimunähtuste kohta? Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaim muud kui käitumine. Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele). Biheiviorismi põhiidee - inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Biheivorism tekkis psühholoogias. Psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste käitumine. 1
ebaselge psühholoog John Watson. Kaasajal ja vaimu probleemis? Miks just selline nimetus? kirjeldab mõiste eristatakse metodoloogilist biheiviorismi ning Berkeley nimetas oma seisukohta immaterilistiks, sest - J. Watson analüütilist ehk loogilist biheiviorismi. tema arvates pole olemas üldse midagi materiaalset. - Objektiivne
psüühiliste protsessidega ja seda raske kirjeldada ühe kõikehaarava mudeliga. Kõige tuntumad õppimisteooriad: biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad. Biheiviorism ehk käitumuslik psühholoogia nimetus tuleneb inglise sõnast "behavior" - käitumine tekkis XX saj. 20-ndatel aastatel USAs. aluspanija ja termini looja John Watson Tuntuimad koolkonna esindajad: Ivan Pavlov, Edward Thorndike, John Watson, Burrhus Frederic Skinner Biheiviorismi vaated õppimisele: Õppimine on inimeste kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi; See alateadvuslik motiiv kujundab inimestel käitumisharjumusi ja automaatseid reageeringuid keskkonna märguannetele. Isiku kogemuseks on tema kogutud reaktsioonid, s.t. mida rohkem reaktsioone on kogutud, seda rohkem arenenud on isik Mõtlemine teisejärguline, peamine on harjutamine.
Ilus on parem kui hea. Eesmärk on taltsutamata meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree." Ernest Hemingway (1889-1961) 20.s Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid omal ajal. Sündis Chicago eeslinnas Oak Parkis. Looming oli avatud modernistlikele vormiuuendustele Suhtumine ellu- humaanne, eetiline. Teostest võib leida eksistentsiaalseid varjundeid. Proosa stiililises eripäras leidub sarnasusi biheiviorismi meetodiga- fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet, anda edasi hingeelu. Tema arvates on nähtav-kuuldav vaid väike osa süagvamast, peidetud tegelikkusest. Kasutas vihjelis-dümbolistlikku stiili. Ametliku sõjaheroilisuse maandab iroonia abil. Väljendas protesti sõja vastu. Teosed- ,,Ja päike tõuseb(romaaniga saavutas oma isikupärase stiili)", ,,Vanamees ja meri". William Faulkner (1897-1962)
meeleorganeid endid. d) Mida nimetab Holbach hingeks? 3 Hing on inimene, vaadelduna tema võimelisuse aspektist tunda, mõtelda ja teatud viisil tegutseda. 5.Lugege fragmenti saksa-ameerika filosoofi Carl G. Hempeli artiklist „Psühholoogia loogiline analüüs“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldab keha ja vaimu probleemis Hempel? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Biheiviorismi. Selleks, et loogilist biheiviorismi aktsepteerida ei ole vaja, et me peaksime suutma kujundada ülima täpsusega inimese keha füüsikalist seisundit, millele viitab psühholoogia väide. b) Mis on pseudoväide? Sõnadeahel, mis on grammatika seisukohalt korrektne, kuid sisutu. c) Millistel väidetel puudub mõte? Selgitage! Väited, mille puhul ei ole võimalik viidata mitte mingisugustele tingimustele, mis teda võiksid vertifitseerida, mida pole põhimõtteliselt võimalik vastandada vaatlusandmetega, puudub mõte. 6
reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele subjektiivsuse omistamisele. Kuna biheiviorismi nime alla koondatud vaated on nii mitmekesised, siis ei pruugigi neil leiduda ühist nime: Ühisjooned: eeldatakse, et psühholoogia on loodusteadus ning peab olema empiirilise alusega ja objektiivne eitatakse introspektsiooni väärtust teadmiste allikana eitatakse seesmise kogemuse ja teadvusseisundite seletuslikku jõudu eitatakse arusaama vaimust kui seesmiste kogemuste vallast vastustatakse füsikalistlikku või kognitivistlikku arusaama, et mõtlemine on
model). b) Ta mõistab kommunikatsiooni kui protsessi, millel on o Idee vene psühholoogilt Ivan Pavlovilt. kaks o Arthur ja Carolin Staats: üks ja sama stiimul võib esile dimensiooni: kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. o taju, st. märkamise ja arusaamisega seotud mõõde; o Sisuliselt oli see biheiviorismi rakendamine o vahendite ja kontrolli mõõde kommunikatsiooni seletamisel (biheiviorismi rajaja Ameerika psühholoog New´Combi mudel John Broadus Watson (19781958)) o Kõik mudelid ei ole sirgjoonelised. Theodore Shannoni ja Weaveri kom. Mudel Newcomb'i Infoallikas-Saatja-Kanal-Vastuvõtja-Adressat sotsiaalpsühholoogiline mudel on kolmnurkne.
kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike'i tööde mõju õppimise uurimisele. Biheivioristliku koolkonna, eriti Thorndike'i fundamentaaluurimused õppimise seaduspärasustest andsid tõuke väga erinevate õppimisega seostuvate probleemide sügavamaks uurimiseks. Osa järgnenud uurimustest lähtus rangelt biheivioristlikust stiimul- reaktsioon-mudelist, teised aga ei pidanud biheivioristlikku ortodokssust esmatähtsaks ning on püüdnud integreerida nii biheiviorismi kui ka kognitiivse psühholoogia positiivseid momente. Tüüpiliseks näiteks viimati mainitule on A. Bandura neobi-heivioristlik õppimisteooria. Paljude teiste õppimisega seotud probleemide seas uuriti üleõppimise, õppimise ajalise jaotuse ja tagasiside mõju õppimisele. B. F. Skinner, toetudes põhiliselt efektiseadusele, arendas välja terve metoodika keeruliste käitumisviiside kujundamiseks ja fikseeris programmõppe põhimõtted
· Biheiviorism (ingl k behaviour, am ingl k behavior- käitumine) psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (Ivan Pavlov`i ja Vladimir Behterev`i tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise ning õppimise uurimises. Oluline daatum selles õpetuses- 1913.a, kui John B. Watson avaldas artikli, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Biheiviorismi järgi on teadusliku psühholoogia aineks inimeste ja loomade mõõdetav käitumine, teadvust eitatakse (teadvus ja kõik subjektiivne nim ,,mustaks kastiks"). Inimese käitumise uurimine taandub valemile S R (S- stiimul, R- reaktsioon). Probleemsituatsioonid lahendatakse katse-eksituse (proovide ja vigade) meetodiga. Loomkatsete tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmises. 1930.a sattus
· Dewey oli sotsiaalne filossof, haridusreformaator 45) Millised on J. Jamesi teened? · Peetakse USA psühholoogia rajajaks · Süstematiseeris ja populariseeris paradimatismi (paradigmatistlik filosoofia on praktika ehk elukeskne õpetus). · Tõe otsing annab suuna ja stabiilsuse. · Peamine on teadvuse eesmärk, kuhu minnakse. 46) Millised on biheiviorismi printsiibid? Watson · John Watson oli biheiviorismi rajaja. · Psühholoogiast peab saama loodusteaduse haru, aga pole suutnud selleks veel saada. Peab olema objektiivne, eksperimentaalne nagu teadus seda on. · Uurimisobjektiks on käitumine. 47) Millised on gestaltpsühholoogia printsiibid. Köhler. Lewin · Vabaneda introspektiivsest psühholoogiast, aga teisiti kui USAs.
Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende meelest on sotsiaalteadused sarnased
· Uuriti vaid seda, mida oli näha ehk siis käitumist. · Stiimuli ja reaktsiooni seos Esindajad: John Watson (1878-1958), E. Thorndike (1874-1949), B. F. Skinner, I. P. Pavlov. Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele). J. Watsoni tuntud tsitaat annab hästi edasi biheiviorismi põhimõtet, et keskkond on lapse arengus ülekaaluka mõjuga: ,,Andke mulle tosin tervet, hästiarenenud väikelast ning vajalik keskkond nende üleskasvatamiseks ja ma garanteerin teile, et ma võin võtta neist lastest juhuslikult ükskõik millise ning treenida teda selleks spetsialistiks, keda soovin - kas arstiks, kohtunikuks, ärijuhiks või isegi kerjuseks või vargaks, sõltumata tema annetest, kalduvustest, võimetest ja tema esivanemate ametist või rassist." (Watson 1925).
kaudu 4. Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et AJ Õige! esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. AK ? esimese kohaselt mõjutavad hing ja keha teineteist, teise kohaselt mitte. ? esimene eeldab Jumala olemasolu, teine mitte. 5. Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") AL ? on inimesel nii keha kui ka hing AM Õige! on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid ? on psühholoogia mõisted (näiteks rõõmsameelsus, nukrus) sisutud, sest on ainult mateeria (keha), hinge ei ole. 6. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") AN
salapära, mis neil on nt okultismis, kuid lisab sellele kriitiliselt juurdleva mõtte ja oskuse mõista nähtusi nende suhtetoimes ja ühtses süsteemis. 19. Paljud elunähtused nagu ka kirjanusest saadud juhtumid ei lase end lahtui seletada mitte ühe, vaid miteme erineva terroria või kontseptsiooni raames. Koduvägivalla, koolihirmu või narkomaania levikut võime tõlgendada niihästi arengu- kui sotsiaalpsühholooiga teooriat, biheiviorismi kui psühhoanalüüsi mõistetes. 20. Psühholoogia ei ole reaalteadus, mille seaduspärasusi saaks fikseerida säärase täpsusega nagu keemnias võifüüsikas. 21. Naiivpsühholoogia on samal ajaul arukas ja tobe. Püshholoogi apõhiprobleemidele jääb tinglikkus. 22. Ranget teooriat ehulk on psühholoogia üsna piiratud, tuleb teha vahet käsitluskontseptsioonide ja teooriate vahel. Spekulatiivsete arutluste arv on lõputu. 23. Algajala kõvaks pähkliks erinevate
mõistmine, struktuuri loomise oskus. L.Kohlberg kõlbelise arengu teooria (laps ei oska otsustada nii nagu täiskasvanu). Elus on teatud kokkulepped ja neid tuleb täita. Arusaamine, et reeglid on inimeste tehtud ja neid saab ka natuke muuta ja läbi rääkida. Väikestel lastel reeglid selged. Eelpuberteet juba vaidleb reeglite üle. E. Erikson psühhosotiaalne arenguteooria 6-11 eluaastatel areneb töökus, edukus/alaväärsus. 11. Biheiviorismi mõjutusvahendid, sh. pos.-, neg. kinnituse ja karistuse mõisted Biheiviorismi mõjutusvahendid on käitumise muutmiseks mõeldud stiimulid, mida kasutatakse peale reaktsiooni (st piits ja präänik peale õiget või vale käitumist) Positiivne kinnitus stiimul, mille lisamine tugevdab soovitud käitumist kiitus, raha, maiustused Negatiivne kinnitus kahjulik stiimul, mille eemaldamine tugevdab soovitud käitumist
Samuti on biheivorism aidanud mõista inimese õppimist ning luua vastavalt teooriale erinevaid õppeprogramme. Biheivorismile pannakse ette seda, et see ei arvesta piiri inimese ja looma vahel. See on õigustatud, sest enamus katseid on tehtud loomade peal ning saadud tulemused on üldistatud inimestele. [2] Teiseks pannakse ette seda, et biheivorism ei arvesta inimese teadvust. Analüüsitakse inimese käitumist, kuid mitte selle tagamaid. Seega ei saa biheiviorismi läbi selletada inimpsühholoogiat, vaid erinevaid käitumise aspekte.[8] Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. Kriitikud on öelnud, et biheivoristlikku teooriat laiendada inimese keelelisele käitumisele on võimatu.[2] Minu arvamus
Psühholoogia kordamine: 1.Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel.Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks.Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe , kui laborant(toitja) ruumi tuli. Seda nähtust nimetatkse klassikaliseks tingimiseks.Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John.B.Watson, kes tegi kuulsaks saanud katse 11-kuuse Albertiga.Watson üritas näidata, kuidas emotsioonid muutuvad, kui muuta esialgseid stiimuleid, mis seda emotsiooni esile kutsuvad.(Lk.90-91) 2.Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul(nagu klassikalise tingimise puhul), vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole
Biheiviorism. Samastab vaimsed protsessid ja seisundid käitumise või kalduvustega. Metodoloogiline biheiviorism. Psühholoogia peaks tegelema ainult vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslik, kuivõrd pole objektiivselt testitav. Uus meetod psühholoogiale, ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. Psühholoogiline biheiviorism tegeles käitumise kujundamise tehnikatega(Pavlovlik klassikaline tingimus, Skinneri operantne tingimus). Metodoloogilise biheiviorismi kriitika – väita, et psüühika uurimine on sama, mis käitumise uurimine, on võrreldav näitega, et füüsika uurib mõõtevahendite näitusid. Käitumine on tõendiks vaimunähtuste kohta. Analüütiline biheiviorism. Seisukoht näiliselt vaimuseisunditele osutavate väljendite tähenduse ning ka vaimuseisundite kohta. Kaks lähenemisviisi: hariliku keele filosoofia: analüüsis keele tavakasutust(Ryle, Wittgenstein)
49. Siedropi väide Euroopalik riik on eripärane valitsemisvorm 50. Traditsiooniline domineerimine on võimuvahekord, kus kõige olulisem on traditsioon. ,,nii on alati olnud". Tuleneb harjumustest. Korraldusi annavad need, kes seda alati teinud. (weber) 51. Mis iseloomustab rahvastiku? Soo-vanusejaotus 52. Mis on summaarsed kordajad? Eluea jaotusel toimuvad sündumused 53. Mis on standardiseerimine? Omavahel võrreldavaks tegemine 54. Radikaalse biheiviorismi järeldusena määrab isiksuse ja käitumise täielikult keskkond 55. Nõrgemad serotoniinineuronid rohkem impulsiivset käitumist 56. Mis põhjustas praeguse majanduskriisi? Alan Greenspan discovers that human beings are irrational! 57. HDI Human Development Index e. Inimarenguindeks, mõõdab 3 dimensiooni:Oodatav eluaeg, Haridus, SKP 58. Eesti arengu takistajad on : inimkapitali vähesus, etniline ja sotsiaalne heterogeensus, madal koostöövõime, kapseldumine 59
põhjusi nähtustee looduses ja inimkehas, arutleksime teisiti kui metsalased?" Biheiviorism: - psühholoogiline biheiviorism psühholoogia metodoloogia Psühholoogi ülesanne on uurida inimeste ja loomade käitumis (John Watson). Watson ,,Käitumise vaatlused võib esitleda stiimulite(S) ja reageeringute(R) kujul. Lihtne skeem S- >R sobib antud juhul täielikult." Vana koolkonna psühholoogid arvasid, et psühholoogia uurib inimese hinge. Psühholoogilist biheiviorismi nimetatakse ka analüütiliseks biheiviorismiks. C.G. Hempel ,,Psühholoogia väidete funktsioon on lühendada kirjeldusi, mis antakse inimeste ja loomade käitumisele teatud tingimustes." monism materiaalsed asjad, keha Psühholoogia väited, kõik need mõisted, nende funktsiooniks on lühendada pikki kirjeldusi. ->Lühidalt võetakse kokku keha seisundi kirjeldust. - filosoofiline biheiviorism filosoofiline arusaam Küsimus - Mida peab psühholoogia uurima?
teadmiste ja kogemuste võrgustik. Lisaks uuris ta ka , kuidas erinevatest sotsiaalklassidest pärinevad inimesed kasutavad ja tajuvad linnaruumi. Kaartide võrdlus näitas, kuidas erineva taustaga inimesed saavad aru linnast ja kuidas erinevad inimgrupid linna ruumiliselt kasutavad (vt joonis. ). Kõrgema sotsiaalklassi esindaja kasutas linnaruumi ulatuslikumalt kui alama sotsiaalklassi tumedanahalise esindaja. 6 Teine tähtis biheiviorismi uurimisvaldkond oli inimeste linna erinevatele elementidele antudhinnangute selgitamine. Tavaliseks uurimismeetodiks oli ankeetküsitlus. Üks biheiviorismi rakenduslik kasutamine toimus ajageograafias, milles aeg ühendati inimeste käitumisega ruumis ning uuriti rahvastiku mibiilsuse erinevaid vorme ja vormide klassifitseerimist. Aeg ja ruum on ressursid, mille kaudu inimesed organiseerivad oma elu. Aeg on olemuselt
piisavalt usaldusväärne, et seda saaks mudeliks formuleerida; latt liiga madalal; teadusliku andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud. Liiga deterministlik, suur keskendumine häiretele, liialt rõhutatakse inimese varjukülgi, inimeste käsitlemine emotsionaalsete monstrumitena. Humanistlik (eksitentsialistlik) psüh: 1950ndatel protestiks psühhoanalüüsi ja biheiviorismi vastu. Emots kontrollimise ja silmakirjalikkuse vastu. Ideaalne inimene kogeb sügavaid emots-e ja jagab neid vabalt teistega. Uuritavad teemad: mina, eneseaktualisatsioon, vaimne tervis, loomingulisus, inimese olemus, individuaalsus, olemuse mõtestamine. Carl Rogers (1902-1987): teooria psühhoteraapiast ja muutuste protsessidest. ,,Hum psüh oli tore eksperiment, aga kahjuks läbikukkunud, sest psüh-s pole humanistlikku mõttesuunda ega
iseloomulikumat joont. Enamik reduktsionistlikke 4 teooriaid isegi ei püüa seda seletada. Uurimine on näidanud, et mitte ükski praegu käibiv reduktsiooni mõiste pole sellele omadusele rakendatav. Nageli arvates on võimalik selleks otstarbeks leiutada mingi uus teoreetiline vorm, aga kui selline lahendus eksisteeribki, jääb ta kaugesse intellektuaalsesse tulevikku ja seega ei saa antud hetkel lugeda samasusteooriat parimaks lahenduseks. Samasusteooriate ja biheiviorismi järglaseks võib pidada funktsionalismi 5. Funktsionalism tunnistab fakti, et vaimuseisundi tüüpe on võimatu samastada käitumiskalduvuse tüüpidega, kuid soovib ikkagi vaimuseisundeid iseloomustada käitumise kaudu ( E. J. Lowe, lk 62 ). Funktsionalismi kohaselt on inimvaim ja keha analoogsed arvuti riist- ja tarkvaraga. Näiteks on valu tundmine inimorganismi teatud funktsionaalne seisund. Vaimu võiks võrrelda musta kastiga, millel on sisend ja väljund. Musta
tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks.
piisavalt usaldusväärne, et seda saaks mudeliks formuleerida; latt liiga madalal; teadusliku andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud. Liiga deterministlik, suur keskendumine häiretele, liialt rõhutatakse inimese varjukülgi, inimeste käsitlemine emotsionaalsete monstrumitena. Humanistlik (eksitentsialistlik) psüh: 1950ndatel protestiks psühhoanalüüsi ja biheiviorismi vastu. Emots kontrollimise ja silmakirjalikkuse vastu. Ideaalne inimene kogeb sügavaid emots-e ja jagab neid vabalt teistega. Uuritavad teemad: mina, eneseaktualisatsioon, vaimne tervis, loomingulisus, inimese olemus, individuaalsus, olemuse mõtestamine. Carl Rogers (1902-1987): teooria psühhoteraapiast ja muutuste protsessidest. ,,Hum psüh oli tore eksperiment, aga kahjuks läbikukkunud, sest psüh-s pole humanistlikku mõttesuunda ega
V osa. Keha ja vaimu probleem 1. Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et A. Ei ole õige esimene eeldab Jumala olemasolu, teine mitte. B. Õige! esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. 2. Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") A. Õige! on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid 3. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja? A.
kalkuleerib, milline ta peaks olema ja mida ütlema. (Randmann, 22.11.2009) Eneseteadvuse empiiriline uurimine algas juba XIX sajandil, esimesed uuringud lähtusid eeskätt isiksuse psühholoogia ja arengupsühholoogia probleemistikust ning nende taotluseks oli rekonstrueerida teadvusliku ,,ego" arengukäik. Selline levinud psühholoogiline suund nagu biheiviorism ei pidanud eneseteadvust tõsiseks teaduslikuks probleemiks. (Kon, 1987/1981: 36) Biheiviorismi loojaks oli John B. Watson (25.11.2009) ning ta ütleb nii: ,,Biheiviorist näeb psühholoogiat kui puhast loodusteaduse haru, mille teoreetiline eesmärk on prognoosida ja kontrollida käitumist. Selle meetodites ei ole introspektsioonil mingit põhimõttelist osa, ka ei sõltu selle andmete teaduslik väärtus sellest, kuivõrd need on teadvuse terminites interpreteeritavad. Biheiviorist, pingutades loomaks ühtne skeem elusolendite käitumisele, ei tee vahet inimesel ja loomal
teaduse eesmärgiks on tõde. Kui realism kasut teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat, siis instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Tüliküsimus- teoreetilised entiteedid- nagu aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 8. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada loengul räägitud seisukohti monismi-dualismi eristuse järgi. Lähemalt teada interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu probleemis. 4 Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti; kimbu teooria-keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; ekstreemne materialist- biheiviorism, füsikalism; identsusteooria; funktsionalism; dennetti materialism)-dualistlikud
tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks.
koera toitja ruumi sisenes. Et sellist refleksi koerale selgeks õpetada, alustas ta neutraalse stiimuliga. Nimelt helistati kellukest ning vahetult peale seda toodi koerale toit ette. Koeral tekkis süljeeritus. Sama tegevust korrati ja korrastati ning peagi hakkaski loomal sülg jooksma ainuüksi kellahelina peale. Koer omandas endale uue stiimuli. Seda tähendabki klassikalise tingimise järgi õppimine uue stiimuli omandamist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). Operantset tingimist uuris loomakatsetaja Edward L. Thorndike. Tema katses pandi näljane loom kasti, toidupalake aga paigutati kastist väljapoole. Et toiduni
Dualism pani vaimunähtused füüsikaliste nähtustega samasse kategooriasse. Vaimunähtusi hakati seetõttu käsitlema füüsikaliste asjade eitusena. Keha asub ruumis, allub mehaanikaseadustele, avalikult vaadeldav, välimine. Vaim ei asu ruumis, allub mittemehaanikaseadustele, privaatne ja sisemine. *Dispositsioon - Ryle samastas teatud vaimuseisundid käitumusliku dispositsiooni või kalduvusega. S-l on dispositsioon x-ida = S võib x-ida või kaldub x-ima teatud sobivatel tingimustel. Biheiviorismi kriitika: Psühholoogilisi väiteid ei saa tõlkida väideteks käitumise ja füüsikaliste protsesside kohta. Tsirkulaarsuse probleem: antud vaimuseisundit saab parimal juhul taandada käitumisele vaid teisi vaimuseisundeid eeldades. (Nt Jaan võtab kaasa vihmavarju kui tal on soov jääda kuivaks.) Käitumine pole vaimusündmuse esinemiseks ei piisav ega tarvilik tingimus.
(E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911). Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip, Superego (moraal, sotsiaalsed normid) Südametunnistus; ideaalne mina. Neofreudistid: Alfred Adler- võimutung vs alaväärsustunne, Erich Fromm -individualiseeritus, üksildustunne, enda tühisus, C.G. Jung - analüütiline psühholoogia 9. Kirjelda biheiviorismi – inimest mõjutavad stiimulid ja kuidas ta siis käitub, (J. B. Watson (1878-1958), Skinner (1904-1990 - Radikaalne biheiviorism. humanismi - Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle Carl Rogers (1902-1987), Abraham Maslow (1908-1970)- 1943. vajaduste hierarhia teooria. psühhodünaamilist koolkonda- kliinilise psühholoogia haru, mille eesmärgiks on jõuda inimese psüühika alateadliku osa mõistmiseni, seega on see
· Loomulik vs varjatud · Osalus vs mitteosalus Uurimismeetodid · Intervjuu Struktureeritud Poolstruktureeritud Struktureerimata · Test Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus) Projektiivtest · Juhtumianalüüs (case study) W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Ta oli strukturalist. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda Biheiviorism · J. B. Watson (1878-1958) · Sisend Must kast Väljund · 1920 "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga · B. F. Skinner (1904-1990) · Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast · Operantne tingimine Humanism · Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea
Dualism ontoloogias –mis on see, mille suhtes ollakse dualistid? Dualistlike positsioonide erinevad jaotused: Dualism -> Interaktsionism, Parallelism (→ Okasionalism), Epifenomenalism. Materialism Materialism või füsikalism on monistlik seisukoht, mille järgi on kogu reaalsus materiaalne/füüsikaline. Ka vaimunähtused on seega materiaalsed, kui nad on osa reaalsusest. Kas saab anda materiaalset käsitust, mis hõlmaks kõiki vaimunähtusi ilma midagi välja jätmata? Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaim muud kui käitumine. Biheiviorism jaotub: metodoloogiline biheiviorism ja analüütiline biheiviorism. Metodoloogiline biheiviorism: psühholoogia peaks tegelema üksnes vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslikult oluline, kuivõrd ta pole objektiivselt testitav. Pakub välja uue meetodi psühholoogiale, ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. J.B.Watson (1878-1958), B.F. Skinner (1904-1990).
tagajärje seaduse (law of effect) järgi suureneb seos stiimuli ja konkreetse reaktsiooni vahel juhul kui reaktsioonile järgnes kinnitus ja seos väheneb kui reaktsioonile järgnes karistus, vastavalt sellele antud reaktiooni (käitumise) sooritamise tõenäosus kas suureneb või väheneb. Sellest käsitlusest kasvas välja operantse tingimise teooria, mis käsitleb täpsemalt stiimulite mõju käitumisele (näiteks erinevate kinnitamise- ja karistamise 1.2Biheiviorismi puudused Biheiviorismi kriitiseeritakse muuhulgas selle pärast, et see ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel. Selline kriitika on õigustatud, kuna suurem osa eksperimentidest on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele. Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil.
annavad meile suurema kontrolli ümbritseva keskkonna üle. Evolutsiooniliselt on sellise protsessi olemasolu seletatav elukeskonnale kohanemise vajadusega, st me konstrueerime ise oma teadmised ümbritsevast maailmast, liites olemasolevatele kogemustele üha uusi. Enne Piaget`teooria sündi ja praegugi seletab osa psühholooge laste arengut kui vormumist välise keskkonna mõjul. Kõige selgemalt väljendavad seda arusaama biheiviorismi esindajad. Nende käsitluse järgi suunavad ja kujundavad meie tegevust füüsilise meeldivuse ja ebameeldivuse kogemused. Ni biheiviorism kui ka Piaget peavad inimeste vaimsete võimete kujunemise aluseks praktilisest, sh füüsilist tegevust. Nende käsitluste erinevus on vaid selles, et Piaget`puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas, biheiviorismi puhul temats väljas. Piaget`tunnetusprotsessi mudel Teadmiste konstruktiivne iseloom (kuidas kujunevad esimesed mälujäljed)
- Rajati alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile (me oleme seda uurinud, meil on olemas standardiseeritud meetodid, on olemas valim ja grupid ja saame öelda mida need metoodikate abil leitud vastused tähendavad- elust enesest). - Arenes välja etoloogia (Darwin, Lorenz, Tinberger) ja sotsiobioloogia Arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast?? - I.Pavlov- füsioloog. Õppimisteooriad - Tähelepanu koondamine õppimise seaduspärasustele. - Biheiviorismi tekkele viisid selle ajal tehtud tööd J. B. Watson- 1878-1957- keskkonnateoreerilist lähenemist (keskkond vs bioloogia). Mõjutatud Locke'i poolt (filosoof- inimkäitumist võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.). 1909- inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess. Ta uskus bioloogiasse vähe. Ütles, et võib kujundada tervest imikust ükskõik kelle
omadusi. Koosneb küsimustest ja/või ülesannetest. Testiga selgitatakse ainult teatud inimese psüühilisi omadusi. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd 1879. aastal Leipzigis asutas W.Wundt esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Olulise panuse teadusliku psühholoogia arengusse on andnud 19.sajandi psühhofüüsika. Esimeseks teoreetiliseks baasiks oli strukturalisim. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Biheiviorism rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. 1913. John.B.Watson. Inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõõdetakse reaktsioonide kogumine vastuseks ärritusele. Teadvust eitab, nimetatakse mustaks kastiks.
perekonna ja sugulaste vahel on indiviidide paljunemise teadmist me ei tea, näiteks samaaegsuse tõttu relatiivsed. A posteriori tulnukad. Antud seost ei ole võimalik muuta tüüpi komplitseeritud teadmised ilmnevad kehtetuks või paremini kehtivamaks, sest ainult emaliinipidi ja a priori tüüpi teadmised paljunemine on loodusteaduslik fakt. isaliini või kolmanda isiku kaasamisel. Intellekt Teaduslike paljunemise alaste faktide on läbi osalise biheiviorismi seotud vaimu ja kasutamisega kaasneb isikute vaheliste seoste paljunemisega. Seega piisavalt arenenud väljatoomisel induktsiooni probleem 14, mis on intellektiga kaasneb paljunemine ja üldiselt seejärel statistilises seoses osaliselt väliselt seonduv teiste vaimu a priori teadmine. määratava intellikentsusega, viidates tinglikult essee põhiosas mainitud vaimu olemasolule.
Inimese täielikuks tundmiseks piisaks seega tema keha uurimisest. 8. Keha ja vaimu probleemi monistlikud lahendused Klassikaline materialism- Materialism on arusaam, mille kohaselt kõik on materiaalne: on vaid materiaalse maailma asjad ning nähtused. Materialism oli populaarne ka 18. sajandi Prantsuse filosoofide seas. Rääkida hingest on materialistide arvates sama mis rääkida keha teatud olemisviisist või siis on sõna hing üldse tähenduseta. Biheiviorism- Biheiviorismi on kahte liiki: psühholoogiline ja filosoofiline. Esimene on metodoloogia, mille kohaselt psühholoogia uurimisaineks on loomade (ka inimese) käitumine. Biheiviorism - seisukoht, et väited vaimunähtuste kohta tähendavad tegelikult väiteid keha kohta. Neid, kes arvavad, et ikka peab olema mingi vastav vaimuseisund, võiks süüdistada nn kategooriavea sooritamises. Identsusteooria- Identsusteooria kohaselt on vaimsed protsessid identsed kesknärvisüsteemi
X LOENG Esimesed isiksusepsühholoogia ülevaatateosed (Allport, 1937; Stagner, 1937) Isiksusepsühholoogia erinevus Ameerika psühholoogia peavoolust 1930-ndatel (holism, motivatsioon, individuaalsed erinevused) Gordon Allporti indiviidipsühholoogia. Proprium ja selle osad. Allporti käsitlus isiksusejoontest (traits). Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. ”beta press” vs ”alfa press”. Kurt Lewin. Väljateooria. Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned). ”Konstruktid”; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus (Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin).
suunata. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile: objekt või sündmus, kas sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse (reaktsiooni) SR. Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Looma ajus on nö. Kognitiivne kaart: Loom õpib ingile mõjutusele vastama teatud viisil. Tänapäeval leiavad biheiviorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. Nad arendasid spetsiaalseid teraapiatehnikaid, et ravida foobiaid jm. E. Thorndike, B.F. Skinner jt. 3. Humanistlik psühholoogia esindajad C. Rogers ja A. Maslow See suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomadest -
Okasionalism Dualism Substantsidualism Omadusdualism 118. Materialism Materialism või füsikalism on monistlik seisukoht, mille järgi on kogu reaalsus materiaalne/füüsikaline. Ka vaimunähtused on seega materiaalsed, kui nad on osa reaalsusest. Kas saab anda materiaalset käsitust, mis hõlmaks kõiki vaimunähtusi ilma midagi välja jätmata? 119. Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaimmuud kui käitumine. Biheiviorism Metodoloogiline biheiviorism Analüütiline biheiviorism Metodoloogiline biheiviorism: psühholoogia peaks tegelema üksnes vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslikult oluline, kuivõrd ta pole objektiivselt testitav. Pakub välja uue meetodi psühholoogiale, ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. J.B.Watson (1878-1958), B.F. Skinner (1904-1990). Biheiviorismi kriitika
vähemaks jääb hüvitus. Niisuguse mehhanismiga kujuneb sotsiaalfoobia ning raskemal juhul vältiv isiksusehäire. Julian Rotteri teooria järgi sõltub see, kas inimene antud situatsioonis mingit antud käitumist esitab või mitte, inimese ootustest, milline võiks olla selle käitumise tulemus (outcome expectancy) ning tulemuse väärtustamisest, kuivõrra ta seda tulemust kinnitajaks peab (reinforcement value). Nagu näha, tuleb biheiviorismi järjest enam kognitiivseid tegureid sisse. Tänapäeva käitumisteooriaid ongi õigem kognitiiv-käitumuslikeks nimetada. Hüvitus, mille nimel inimene operanti (toimivat käitumisviisi) esitama hakkab, võib olla: (1) vahetu - käegakatsutavad hüvitused, heakskiit või halvakspanu, ebameeldivusest pääsemine; (2) kaudne - inimene näeb, et keegi teine saab hüvituse või karistuse tema enda käitumisele sarnase teo eest;
olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid) 2 kontrolltööd, mis sisaldavad valikvastustega testi konspektis oleva faktilise materjali kohta ja 1-2 arutlevat küsimust. • Individuaalne vestlus/arutelu etteantud teemal (nõuab materjalis orienteerumist; nimetagem seda ’suuliseks arvestuseks’)
konkreetse situatsiooni poolt antud välisarritajad, mälujälgede aktualisatsioon. Tunnetusprotsessid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W
elusolend aktiivselt ilmutab. Ka Skinneri biherviorism lõi hariduskontekstis läbi õppimise mudelina. Teadmised on indiviidist väljapool ja need on jagatud sobivateks, lihtsalt piiritlevateks üksusteks. Indiviid ehitab need üles väiksemast üksusest suuremani, liidab ühe teadmise teisega ning vastutab selle eest, et liita erinevad teadmiste tükid oma käitumisega ja vaadata, et need kinnistuksid. Teadmisi käsitletakse oma olemuselt kvantitatiivsetena ja diskreetsetena. Biheiviorismi arusaam pani aluse ametikoolitusele. Kognitivism Lähtutakse seisukohast, et on olemas põhjapanev mehhanism, mis on mõtlemise keskmeks ning seda nähtust ja selle protsesse on võimalik uurida. Kognitivism on ja oli teoreetiline seisukoht, mis kirjeldas staatilist mehhanismi ega arendanud tegelikult kunagi välja mingit veenvat käsitlust õppimisest ja arengust. Oli suunatud üldise, idealiseeritud infotöötlemise arvatava funktsioneerimise kirjeldamisele
annaabi.ee 
