Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teiste inimeste vaim (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas me seda teame?
MANIFEST Teiste inimeste vaim Svenand496
,,Keha ja vaim, nagu mees ja naine, ei ole alati nõus surema koos." 1 Charles Caleb Colton
20. sajandi keskel tõuseb fööniksina eraldiseisva distsipliinina tuhast tuhandete aastate vaimufilosoofia. 2 Elavaim küsimus tänapäeva maailma eksmerimentaal filosoofia suunal 3 on, hoolimata eriteaduste nagu bioloogia ­ neuroloogia ja teadvuseteaduse saavutustest, kas teistel isikutel on vaim ja kuidas me seda teame? Essees arutlen vaimu olemasolu tõese teadmise 4 võimalikkusest teiste isikute ­ eelkõige inimeste suhtes. Essee esimesel poolel arutlen paljunemise ja intellekti vahelist seost ja teisel poolel antud idee nelja, mitte täielikul määral õigustatud, võimalikku vastuargumenti: 1) analoogilisus, 2)teised bioloogilised entideedid (sh tulnukad ), 3) tehisintellekt ja 4) p-zombid ehk filosoofilised zombid.
1 Inglise keelest : ,, Body and mind, like man and wife , do not always agree to die together." Charles Caleb Colton, URL = http://www.quotegarden.com/mind.html 2 Lowe , J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 3 Eksperimentaal filosoofia on filosoofiline suund, millega alustati filosoofias umbes 2000. aasta alguses. Experimental philosophy , URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Experimen tal_philosophy 4 Tõene õigustatult põhjendtatud uskumus , mida täpsustan filosoofias tuntud Hiina toa arutelu toel arusaamise / mõistmise terminiga, millega osaliselt lahendan E. Getteri mitte teadmise probleemi. (Hiina tuba, Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.)
1 iseendale vaimu omistamisest või mitte Paljunemine ja intellekt omistamisest: ,, Cogito ergo sum" 7 (Rene Enne teiste isikute vaimu tõestamist Descrates). soovin sõnastada eelnevalt esimese isiku Järgnevas arutelus kasutan vaimu eskistentsi, kellest edaspidi lähtun lihtsustamise ja seoste paremaks teiste inimeste vaimu (mitte) olemasolu väljatoomiseks trükitähes lühendeid. Vaimu arutlemisel. Üldiselt käsitlen essees vaimu olemasolu ja selle teadmise esimese isikuna passiivse tegija tähenduses, mille olen on isk L ­ laps, kelle sõnastame vastavalt tuletanud kolemest filosoofilisest lähtekohast eelnenud esimese isiku vaimu eskistentsi ­ relativismist, materialismi vastuväidetest sõnastusele. L vaimu olemasolu kinnitab keha-vaimu lahknevusest ja keelelisest koheselt E ­ ema, isiku vaimu eksistentsi, sest seosest. Ajaloolise vaimu kontseptsiooni L tuleneb E-t otseselt rakkude jagunemise teel. kohaselt on osade filosoofide arutlusel tegu Olles kindlalt a posteriori8 tüüpi teadmine läbi ,,tondiga masinas", mis tänu sündimise empiirilise fakti, mis on kogemuslik. vastuargumentidele ja nende edasi Sellest teadmisest saab aga a priori9 teadmine arendamise tulemusel on vaimu filosoofia I ­ isa, isiku enese sündimist ja paljunemist muutunud relativistlikuks. 5 Materialism väidab puudutava informatsiooni alusel. (vt. Lisa, eelkõige vaimu mitte eksisteerimist dualismist Joonis1) Siin kohal on vajalik sõnastada vabanemisel, muutes keha ja vaimu üheks paljunemise kui termini tähendus, et mõista keskseks jagamatuks tervikuks, mida peaks järgnevaid analoogial põhinevaid tõlgendama kui mitte funktsionaalset lahususe epistemioloogilisi seoseid . Paljunemisena vajadust. Sõna vaimne on tegusõna, mis käsitlen kahte funksionalismi doktriini 10 märgib intellektuaalset ja meelelist mõistes alginformatsiooni jagunemise viisi, vormistikku. (Meeleandme teooria kohaselt kasutades lihtsustamise eesmärgil bioloogia vaimne märgib ainuüksi meelele kuuluvat alaseid mõisteid: meioos/amitoos ­rakkude vormi.6) Nimisõnana tähendab vaim isikulist pooldumine , mitoos - suguline paljunemine. vormi, määrsõnana füüsilise keha entiteedilist Mõlemad on üldiselt alginformatsiooni omadust, andes meelelisele illusionistlikule jagunemine ja (ümber) jaotumine. (Vaimu kui vormile kehast sõltumatu eksistentsi aluse. alginformatsiooni vormina olen tuletanud Eelnenud kolme suunda iseloomustab mitte teadusfilosoofide ja teadvuseteadlaste müütiline arusaam vaimust , mis on võrreldav 11 uurimustööde najal , mis argumenteerivad ( teoreetilise maailmamõistmise) energia teadusliku terminiga ­ võime teha tööd, mis 7 Eesti keeles: Mõtlen, järelikult olen. on oma olemuselt elutamaailma osa ja on läbi Filosoofiakunst - Eesti Kunstiakadeemia tudengite materiaalsete kehade rakendatav . Seega ei ole filosoofiliste esseede kogumik, Kask , Alle: Keha ja vajalik vaimu enese olemasolu tõdemus, sest vaimu dihhotoomia Lääne mõtlemises, Tallinn: oleme ekslikult järeldanud vaimu eksistentsi Tallinn. Cogito_ergo_sum, URL = http://et.wikipedia.org/wiki/Cogito _ergo_su m või mitte eksisteerimist inimarengust. Piisab 8 Kogemusest lähtuv või tuginev teadmisevormi nimetus. 9 5 Kogemuse eelne või ainult mõistusel tuginev Märkuseks: Dualistli seisukoht oli olemas juba teadmisevormi nimetus. Vana ­ Kreeka filosoofias. Relativimi all käsitlen 10 Functionalism (philosophy of mind), URL = kahe subjekti omavahelist suhtelisust. Lowe, J. E http://en.wikipedia.org/wiki/Functionalis m_(philos (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: ophy_of_mind) Tartu Ülikooli Kirjastus. Analysis , URL = 11 Damasio, R. Antonio (1998): Investigation the http://plato.stanford.edu/entries/analysis/ 6 Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, biology of consciousness; The Royal Society; Varela Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. J., Francisco ; Thompson , Evan; Rosch, Eleanor
2 teadvuse identsust keha kui terviku ja osa ­ teadmisega , mis on kaudselt tuletatav rakkude aju kui üksik organi, neuronipopulatsioonide ja jagunemise bioloogilisest faktist. Ühiskondliku üksik neuronite / rakkude, suhtes.) Seega peab seose otsimisel toetab K isiku vaimu järelikult toimuma materiaalsetele andmetele eksistentsi argumendi K-i enese rakkude toetudes kaasaarvatult vaimu jagunemine, pooldumine, järglaste saamine ja vanemate välistamata vaimu olemasolu erinevatel olemasolu. Selline üldistus vähendab antud olenditel või kehadel , mis on võimelised analoogia tugevust ja suurendab aprioorse jagunema sisemiselt või välispidiselt, näiteks teadmise seost. (vt. Lisa, Joonis 1) Järelikult on tulnukatel ja robotitel. õigustatud, et kõik suguluses olevad inimesed, I isiku vaimu kinnitab nagu eelnevalt L-ist lähtuvalt emapoolselt, on vaimuga / oli kirjutatud, tema enese sündimine ja L isiku teadvusega, kui üks suguvõsa liikmetest essee sündimiseks vajalik lahksuguliste seksuaalakti esimese isku eelduse kohaselt Rene intelliktuaalne mõistmine (vt. Lisa, Joonis 1). Descratese kombel osutab iseenenese Esseest arusaamise teeb keeruliseks I või E vaimule . omavaheline suhe L-i, I või E on samaaegselt L- Intellikentsus ja paljunemine on läbi i sündimise aluseks ja olles ise ka L isik. (Igal vaimu vastastikulises seoses, üks tuleneb sündinud, sh impotentsel inimesl on teisest. Vaimu osaliseks väliseks tunnuseks ja vanemad.) I ense sündimist võib tõlgendada paljunemiseks tarvilik intellikentsus on kui vaimu olemasolu tõestust, kuid antud katussõna12 erinevate subjektide tarvis. essees käsitlen esimese isikuna L-i. Teadmine Koondades peamiselt füsioloogilisi tingimusi sellistest suhetest indiviidide vahel saab olla (näiteks närvide olemasolu) ja vaimseid ainult ema poolselt ja suguvõsas ema liinipidi entideete (näiteks üksteise suhtes a posteriori tüüpi teadmine, sest tegu on kontaktiseerumine, arusaamise ja mõtlemise esimesena kirjeldatud L-i ja E vahelise võime). Seoses sellega näitan, et inimesel on seosega. Seega isa poolne ja suguvõsas isaliini paratamatult paraleelselt seotud intellikentsus pidi paljunemine tähendab paratamatult ja paljunemise võime. Tänapäevased nn empiiriliselt põhjus-tagajärjest arusaamist, arenenud arvutite ja robotite tarkvara ­ milele omistan komplitseeritud a priori operatsioonisüsteem (sh programmid ) on teadmise, sest I ja L-i suhe põhineb mõtlemise filosoofide poolt võetud kasutusele kui vaim, tõdemusel, mis on ise kogemuslik. Lubades mis võimaldab riistvara kasutamist, seega indiviidide seostel osalist muutumist a täielikult mehitamata tööstuses vajame posteriorist nn puhtaks teadmiseks ja eelnevalt arvutite / robotite programeerimist vastupidi. Perekonna, E- I -L , teadmiste suhe tarkvara ja riistvara kasutamiseks, mis toob on looduslik fakt, millel puudub a priori või a välja nn tehnoloogilise vaimu dualismi. posteriori teadmine, kinnitades seega Piisavalt kõrge tarkvara arengu tulemusena eelöeldud seoseid. kaob aga eelnimetatud tugev biheivioristlik 13 Kolmanda ehk K isiku vaimu omamise dualismi vajadus. See tähendab, et robotid on analoogia on ligilähedane I isku vaimu saavutanud inimesele sarnase (või võrdse) olemasoluga, sest K on võrdne E ja I intellikentsuse, lubades paljunemist ehk toota paljunemise komplitseeritud a priori 12 Kasutusel vastava termini iseloomustamiseks, (1999): The embodied mind: cognitive science and mis koondab teatud sõnade hulka. 13 Doktriin , mis määrab väliste tunnuste, peamiselt human experience , MIT Press; ja Aru, Jaan; käitumise järgi vaimu olemasolu (või selle Bachmann, Talis (2009): Tähelepanu ja teadvus; seisundeid). Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus Tallinn: Tänapäev vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3 enese koopiaid . Siit ilmneb samuti käsitletud L, hierarhiliseks. Antud juhul tekib piiratud E, I j a K iskute vaimu teadmiste a priori neljaastmeline süsteem. Esimese astme paraleelsus sarnase problemaatilise moodustab vaimule osutav indiviid, essees on intellikentsuse ja paljunemise vahel. Selleks, et selleks L. Teise astme moodustavad seejärel paljuneda on vajalik piisavalt kõrgelt arenenud tema perekond ja ema-isa suguvõsad. intellekti, mis viitab antud essees tõestatud Eelviimasel astmel on kolmandad isikud ehk terminoloogia kohaselt kirjeldatud vaimule. ülejäänud ühiskond. Viimase astme Ülevaatlikult võiks öelda, et seosed moodustavad ajutiselt isikud, kelle perekonna ja sugulaste vahel on indiviidide paljunemise teadmist me ei tea, näiteks samaaegsuse tõttu relatiivsed. A posteriori tulnukad. Antud seost ei ole võimalik muuta tüüpi komplitseeritud teadmised ilmnevad kehtetuks või paremini kehtivamaks, sest ainult emaliinipidi ja a priori tüüpi teadmised paljunemine on loodusteaduslik fakt. isaliini või kolmanda isiku kaasamisel. Intellekt Teaduslike paljunemise alaste faktide on läbi osalise biheiviorismi seotud vaimu ja kasutamisega kaasneb isikute vaheliste seoste paljunemisega . Seega piisavalt arenenud väljatoomisel induktsiooni probleem 14, mis on intellektiga kaasneb paljunemine ja üldiselt seejärel statistilises seoses osaliselt väliselt seonduv teiste vaimu a priori teadmine. määratava intellikentsusega, viidates tinglikult essee põhiosas mainitud vaimu olemasolule. Vastuargumendid See mõjutab L, E, I ja K iskute seoseid Kõigepealt arutlen esitatud teesi ebastabiilse vaimu teadmisevormi suunas. võimalikke vastuargumente ja nende Nagu eelnevalt mainitud, on tegu lahendeid . Eraldi toon välja indiviidide loodusteadusliku faktiga. Seega ei ole analoogilised, teiste bioloogiliste olendite, teadmine teiste vaimude olemasolu kohta tehisintellekti ja p-zombi ehk filosoofilise objektiivne. zombi vaimu teadmise vastuargumendid. Kokkuvõtvalt analoogia valdkonnas essee põhiteesi mõjutavad kriitiliselt: 1) Analoogilisus Teiste inimeste vaimu olemasolu intellikentsuse osaline mõõdetavus, 2) uskumuse tõesus sõltub antud temaatika indiviidide komplitseeritud seosed, 3) vaimu käsitlemisel analoogiast ja ainuüksi selle olemasolu teadmistevormi hierarhia ja 4) tugevusest. Antud essee kõige nõrgemaks induktsiooni probleem. Sõltuvalt kasutuses analoogiliseks seoseks on I ja K isiku vaheline olevast filosoofilisest metoloogiast on paljunemise a priori tedmise vorm, koos täielikult ümberlükatavad neist esimene ja suguvõsa ja inimkonna paljunemise vahelise viimane vastuargument . seosega. Järgnevad intellikentsuse analoogiate Teised bioloogilised entideedid induktsiooni probleemid. Essee peamiseks eesmärgiks on I ja K isiku analoogia nõrkus seisneb tõestada vaimu olemasolu võimalikkust teistel tugevas aprioorses seoses, mis ei taga inimestel. Seega on tegelikult küsimus nagu empiirilist paljunemist kui fakti, viidates eespool öeldud, suunatud läbi refleksiooni paljunemise võimatusele või alternatiivsusele iseenesele, näiteks L indiviidile. Tekib ­ nn katseklaasi paljunemisele. Antud probleem paljunemise ja intelligentsuse argumenti nõrgestab empiirline fakt, et iga vahelises seoses. Kas kõik bioloogilised täiskasvanu oli / on ka laps. K vahelise paljunemise alase teadmise muutumine 14 Lihtsustatult öeldes statistika õigustatuse tugevalt komlitseeritud a prioriks, muudab probleeb. Problem of induction, URL = vaimu teadmise seoste analoogia http://en.wikipedia.org/wiki/Problem_of_induction
4 olelusvormid omavad vaimu kui suudavad intellekti. Püstitan uue olulise küsimuse: kas paljuneda? intellekt tähendab tingimata paljunemist ja Liikide vahelise vaimu eksistentsi sellest tulenevalt vaimu eksistentsi teadmist tõesus ja selle teadmine koos vastava vormiga robotitel / arvutitel? seisneb eelkõige intelligentsuse mõistmises, Bioloogilistest organismidest lähtudes mis ümber mõtestades tähendab enamasti on indiviidi esimeseks huviks peale energia liikidesisest paljunemise juurde kuuluvat vajaduse rahuldamise DNA kui lisaomadust. Seega on igal olemasoleval liigil alginformatsiooni säilitamine, mis on tinglikult vastavalt füsioloogiale arenenud teatav seotud indiviidi keha säilimisega ehk eluajaga. intelligentsus ning vaim on seega liigi sees Nn surematuse korral võib osutuda tervikuna a priori teadmisevorm15, millest paljunemine kasutuks 17, kuid laienemise annab tunnistust teistest olelusvormidest eesmärgil kasulikuks. Tehisintellekti puhul võib rääkides pooldumine ehk lihtsaim paljunemise tähendada paljunemine eelkõige intellektiks vorm. Inimeste ja teiste liikide olendite ja tarvilike uute koopiate ehitamist, mis saab olla tema vanemate seos saab tulenevalt essee inimesele sarnaselt komplitseeritud a priori põhiteesi analoogiast komplitseeritud a priori teadmine, sest tegemist on empiirilise teadmise kaudu vaimu olemasoluks erinevatel hüpoteesiga. Näiteks filmis Mina, robot (2004) loomadel, sh tulnukatel, algelistel rakkudel, NS-5, ulmelise tehisintellekti aju seisnes taimedel ja bakteritel: näiteks lõvidel ja nanorobotite kogumis ja energia olemasolul piimhappebakteritel. Siit järeldus, piisavalt suutis tehisintellekt ennast kopeerida või arenenud intellektiga kaasneb paljunemine ja taasluua.18 Vastuargumendi väärust tugevdab teiste vaimu teadmine. selles osas mitteorgaaniline robotite Bioloogiliste entiteetide vaimu paljunemine, arvestadades sellist teadmine on tulenevalt intellekti arusaamisest arenguvõimalust koos liinitootmise kompletseeritud aprioorne teadmisevorm, võimalustega, välistades nii paljunemise ja nn olles ühteaegu liikide sisene ja vaheline tehnoloogilise intellekti dualismi. kontseptsioon, mis tõestab intellikentsuse ja Tarkvara kui robotite vaimu paljunemise vastuargumendi väärust. baastingimus ei ole paratamatult seotud füüsilise kehaga ­ riistvaraga. (Inimesega Tehisintellekt võrreldes tuleb seejärel kõrvalküsimuseks, kas Hetkel reaalselt olemasoleva tehnika aju üksik organina on vaimuga / teadvusega saavutustest ei piisa objektiivseks vaimu tarvilike tingimustega identne. Osade olemasolu esseeliseks arutluseks, kuid teadlaste ja filosoofide arvates on vaimu hüpoteetiliselt on võimalik ja on ennustatud 16 et arvutid saavutavad inimesega võrdväärse
17 15 Geeniteaduse järgi on paljunemine kasulik , sest Liigi sees tervikuna olev aprioorne teadmine on surematus tähendab igavesti poolduvaid rakke näiteks kontakt, mis on suhtlemise aluseks, (mitoosi), mis sisuliselt tähendab DNA vastupidisel juhul ei toimuks mitte mingit ,,vigastustesse" suremist. kommunikatsiooni. Keelefilosoofiliselt kirjutades 18 Täpsustuseks: NS-5 tootmist ja tegevust juhtis filmi järgi eesti keeles ,,maja", mõtleme teatavat ehitist või tehisintellektide hierarhias kõregim robootika vorm, nimega hoonet, kirjutades jaapani keeles ,,maja - Vicki, mis ei muuda antudjuhul näite üldmõtet. Film originaal " (hääldus: le) on eesti keel es tähendusetu ehk nimega ,,I, robot" (2004) põhineb maailmakuulsa ulmekirjaniku olles eesti keele sees a posteriori teadmiseks. Isaac Asimovi roboti raamatute seerial. I,robot ( film ), URL 16 = Artificial intelligence, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/I,_Robot_(film) #Similarities_with_t http://en.wikipedia.org/wiki/Artificial_intelligence he_book; Isaac Asimov 's Robot Series, URL = #Perception http://en.wikipedia.org/wiki/Isaac_Asimov's_Robot_Series
5 alalhoiuks vajalik terve keha olemasolu.19) vahetust kommunikatsioonist, esineb inimese Inimesel on essee põhiteesi kohaselt intellekti sarnastel robotitel vahel kindlalt empiirlisel piisava arengu juures võimalik paljuneda, sest informatsioonil põhinev kommunikatsioon, on läbi vaimu eksistentsi ühendatud. Alles mis muudab teadmiste aprioorsuse eespool inimese sarnased robotid on võimelised öeldult komplitseerituks, seega eelnev paljunema siis, kui tarkvara ja riistvara on kinnitab põhiteesi L, E, I ja K isikute vaimu paralleelne või sidus. seoste õigsust. (Paraleelseks saab nimetada riistvara ja P-zombid tarkvara lahknevusel põhinevat Kasutan elus ja surnud inimese vaimu arvutisüsteemi, ja sidusaks näiteks eksistentsi ja teise isiku vaimu teadmise nanorobotitel ehk osadel põhinevat robootika analüüsimiseks hüpoteetilist olendit ­ süsteemi.) Ilma tarkvara piisava arenguta ei filosoofilist zombit. Filosoofiline zombi ehk p- ole võimalik opereerida automaatseid zombit eristab mütoloogilisest versioonist mehitamata tootmisseadmed ja sellega peale ajalooliste seoste ainult teadvuse seonduvat riistvara. Järelikult suudab luua seisundite , taju, kvaalide ja tunnetuse teatav kõrgelt arenenud tehisintellekt üheaegselt puudulikus. 21 Järgnevas arutelus vaatlen füüsilisi kui tarkvaralisi enese koopiaid. zombi probleemi kahest vaatenurgast. Näitena sobib tuua siin Sati filmist The Matrix Esimesena vaatan p-zombit kui (1999) 20, kes oli interaktiivse tarkvara teadvuse seisunditeta, tajuta, kvaalideta ja programmi Kamala tütar. tunnetuseta ja kõigi inimesele iseloomulike Teise isiku vaimu teadmise tunnustega. Olendi paljunemise (meioosi ja mõistmiseks tuleb arusaada, robotite mitoosi) teadmine on seega tuletatav omavahelist vaimu komplitseeritud a priori inimsesele iseloomulikest tunnustest, olles teadmise kommunikatsioonist ja allumis osaliselt biheivioristlikuks tunnuseks. Antud süsteemidest lähtuvalt võib nende teadmine järeldus läheb osaliselt kokku intellekti, olla nii kogemusel põhenv kui aprioorne. paljunemise ja vaimu olemasolu vahelise Viimase teostamiseks on vajalik ainult traadita seosega. Essee põhiosas tõin esile I ja L interneti olemasolu, mis tagab vahetu vahelise komplitseeritud a priori sidepidamise võimaluse, muutudes seega teadmisevormi, mis välistab doktriinide inimesele sarnasemaks liigisisese lahkheli ja võimaldab surnud ja elusa inimese informatsiooni osas rohkem kui teised vaimu teadmise omamist. bioloogilised entiteedid. P-zombi teooria surnud inimese Tehisintellekti käsitledes kujuneb lähtekohast (ehk elav surnu), välistab läbi induktsiooni probleem sisemiseks ja surnud oleku biheivioristliku doktriini osalise välimiseks. Esimene neist on robotite aksepteerimise ja seega essee peamised omavaheline vaimu teadmine. Olenemata seosed vaimu olmasolust. Zombi teooria aga ei 19 sõnasta antud juhul surnud olemise Varela J., Francisco ;Thompson, Evan; Rosch, kriteeriumit eraldiseisvana, vaid on tuletatav Eleanor (1999): The embodied mind: cognitive science and human experience, MIT ja Lowe, J. E ühest p-zombisid käsitletlevast alamliigist - (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: hingeta zombist, mis võib tähendada sh vaimu Tartu Ülikooli Kirjastus. 20 List of programs and machines in the Matrix series, URL = 21 Zombies, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programs_an http://plato.stanford.edu/entries/zombies/ ja d_machines_in_the_Matrix_series http://philpapers.org/
6 puudumist.22 Seega ei õigusta üldisel juhul antud lähenemine essees esitatud teesi väärust, sest peamiselt tegelevad zombi probleemiga teised doktriinid, mis välistavad surnuks olemise kriteeriumi kui elu võimalikkuse vastandina.23 Seega on võimaik ainult elusatel inimestel vaimu alalhoidmine. Zombiteooria vastuargument on hüüpoteetiline võimalus falifitseerida paljunemise, intellekti ja vaimu vaheline seos, mille aktsepteerimine on võimalik ainult surnud inimese kriteeeriumi arvestamisel.
22 Philosophical zombie , URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophical_zombie 23 Peamiselt tegelevad p-zombi probleemiga füüsikalism ja funksionalism, seades eelduseks reaalselt võimalikuse.
7 ***
Essee esimesel poolel arutlesin paljunemise ja intellekti vahelistest seostest ja essee teisel poolel teesi nelja võimalike vastuargumentide vääruse üle: 1)analoogilisus, 2)teised bioloogilised entideedid (sh tulnukad), 3)tehisintellekt ja 4) p-zombid ehk filosoofilised zombid. Enne teiste isikute vaimu tõestamist sõnastasin eelnevalt esimese isiku vaimu eskistentsi, kellest edaspidi lähtusin teiste inimeste vaimu (mitte) olemasolu arutlemisel. Essees käsitlen vaimu passiivse tegija tähenduses, mille olen tuletanud kolemest filosoofilisest lähtekohast ­ relativismist, materialismi vastuväidetest keha-vaimu lahknevusest ja keelelisest seosest, mille tõttu ei ole vajalik vaimu enese olemasolu tõdemus, sest oleme ekslikult järeldanud vaimu eksistentsi või mitte eksisteerimist inimarengu tulemusel. Piisab iseendale vaimu omistamisest või mitte omistamisest: ,,Cogito ergo sum" (Rene Descrates) 24 . Ülevaatlikult võib öelda, et seosed perekonna ja sugulaste vahel on indiviidide samaaegsuse tõttu relatiivsed. A posteriori tüüpi komplitseeritud teadmised ilmnevad ainult emaliinipidi ja a priori tüüpi teadmised isaliini või kolmanda isiku kaasamisel. Intellekt on vaimu füüsikalistliku identsuse tõttu, keha või mõne muu organismi osaga, osaliselt biheivioristlikus seoses vaimuga ja see läbi paratamatult seotud ka paljunemisega. Seega piisavalt arenenud intellektiga kaasneb paljunemine ja üldiselt seonduv teiste vaimu a priori teadmine. Vatuargumentidest analoogia valdkonnas mõjutavad põhiteesi kriitiliselt: 1) intellikentsuse osaline mõõdetavus, 2) indiviidide komplitseeritud seosed, 3) vaimu olemasolu teadmistevormi hierarhia ja 4) induktsiooni probleem. Teise vastuargumendi järeldusel bioloogiliste entiteetide vaimu teadmine on tulenevalt intellekti arusaamisest kompletseeritud aprioorne teadmisevorm, olles ühteaegu liikide sisene ja vaheline kontseptsioon, mis tõestab intellikentsuse ja paljunemise vastuargumendi väärust. Eelviimase, tehisintellekti vastuseisu käsitledes kujuneb induktsiooni probleem sisemiseks ja välimiseks: Esimene neist on robotite omavaheline vaimu teadmine. Olenemata vahetust kommunikatsioonist, esineb inimese sarnastel robotitel vahel kindlalt empiirlisel informatsioonil põhinev kommunikatsioon, mis muudab teadmiste aprioorsuse eespool öeldult komplitseerituks, seega eelnev kinnitab põhiteesi L, E, I ja K isikute vaimu seoste õigsust. Viimane, zombiteooria vastuargument on hüüpoteetiline võimalus falifitseerida paljunemise, intellekti ja vaimu vaheline seos, mille aksepteerimine on võimalik ainult surnud inimese kriteeeriumi arvestamisel. Kokkuvõttes on teiste inimeste vaimu teadmine võimalik lähtudes paljunemise ja intellekti vahelistest suhetest peamiselt elavatel inimestel ja teistel olelusvormidel.
24 Eesti keeles: Mõtlen, järelikult olen. Filosoofiakunst - Eesti Kunstiakadeemia tudengite filosoofiliste esseede kogumik, Kask, Alle: Keha ja vaimu dihhotoomia Lääne mõtlemises, Tallinn: Tallinn. Cogito_ergo_sum, URL = http://et.wikipedia.org/wiki/Cogito_ergo_su m
8 Lisa
L E
I K
Joonis 1: Viirutatud alal, lapse (L) ja ema (E) a posteriori tüüpi seos.
Must-valge ruutudega ala, lapse (L) a priori tüüpi seos ema (E), isa (I) ja kolmand isikuga (K).
9
Vasakule Paremale
Teiste inimeste vaim #1 Teiste inimeste vaim #2 Teiste inimeste vaim #3 Teiste inimeste vaim #4 Teiste inimeste vaim #5 Teiste inimeste vaim #6 Teiste inimeste vaim #7 Teiste inimeste vaim #8 Teiste inimeste vaim #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor svenand496 Õppematerjali autor
Lisan siia oma koolitöö, millest tegin hiljem manifesti, sest tundus nii huvitavam.
(Koolis esitasin muidugi valgetel lehtedel, akadeemiliselt loomulikult!)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse
60
docx

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse

1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne.

Filosoofia
Sissejuhatus filosoofiasse
34
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.“ E. Salumaa Filosoofilisi probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades

Filosoofia
Mõtte mõttest
35
doc

Mõtte mõttest

vastukarva, võib sealt igal ajal lahkuda). Sokratese kohtuprotsessi ja surma lugu on üks mõjukamaid sündmusi filsoofia ajaloos. 7 Küünikud said nime oma kooli järgi Kynesargese kingul. Kõige tähtsam on vaimu vabadus, mis mitte millestki ei sõltu. Koolkonna rajaja oli Anthistenes, kes rajas kooli umbes 400. a eKr. Keha tuleb muuta tuimaks, et meeled ei registreeriks ta soove. Loobuda tuleb harjumustest, armastusest, kodulinnast jne, et säilitada vaba vaim. See oli nn kaudne enesetapp ­ askees. Pole vaja häbeneda teha avalikult seda, mida teised ei tee ka üksi olles. Tähtis oli mõistuse lahutamine meeltest. Kehaga võib juhtuda mis tahes, aga vaimuga mitte. Mõistusel on oma maailm, oma elu. Diogenes Sinopest (413-323 eKr), kes elas vaadis ja näitas koha kätte isegi Makedoonia Aleksandrile, oli samuti küünik. Kürenaikud said nime Küreene linna järgi. Koolkonna rajaja oli Aristippos (435-355 eKr), kes oli

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,,Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas ­ aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses." 5

Filosoofia
Sissejuhatus filosoofiasse
37
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

kas teadvus on iseseisev?  keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele?  loogika  teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine)  poliitikafilosoofia  eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada  esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast  õigusfilosoofia  haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused  üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi, mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne.  abstraktsus – filosoofia teisendab probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse (Russell)

Sissejuhatus filosoofiasse
Filosoofia p eriood
20
docx

Filosoofia p?eriood

, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad, kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised. Vaimse horisondi avamine. 6.-7.saj.e.Kr. toimub vaimne pööre - üleminek müüdilt logosele. Mütoloogiline maailmavaade modelleerib maailma omamoodi, see on teatud viis maailma kirjeldada. Logos on seadustemaailm. Enne kujutati mütoloogiliselt. Mütoloogiline maailmapilt on kirja-eelne maailm, palju suulist traditsiooni. Kirjakeelest meelestatud maailm - loogikale alluv. 1)Küsimus maailma esimesest algest ( )

Filosoofia
Keskaja filosoofia
32
doc

Keskaja filosoofia

on pöördunud oma rahusse ja loobunud loomast · Dante paigutas ta "Paradiisi" kõrgustesse: (s.o. loodu lõppeesmärk) · "Dionysios nii innukalt neid jälgis, · Auastmeid uurides, et varsti teadis, · Kogu loodut tuleb mõista kui Jumala varjatud · Neid nimepidi samuti kui mina." XXVIII, 130-132 eneseilmutust. · Inimese vaim on maailma võti, mis avab Jumala eneseilmutuse saladused. · Teose põhiidee on järgmine: · Boethius · "Jumal on valgus. Sellest algvalgusest, 480 ­ 524 mitteloodust ja loovast, saab osa iga olend. Iga

Filosoofia
Õiguse filosoofia loengukonspekt
22
doc

Õiguse filosoofia loengukonspekt

subjektivistliku rajanemist kahtlusele maailma korrastatusest:2 teatavas mõttes kord (üsna täpselt ennustatavad kosmilised sündmused) ja korratus (maapealne ilmastik või ühiskondlikud vapustused) eksisteerivad kõrvuti ning on alati selliselt olnud vaadeldavad (ega ilmaaegu jumalaid ei seostatud või paigutatud matemaatilise täpsusega korrastatud taevariiki), küsimus on olnud selles, kas ja kuivõrd taevalik kord kehtib maa peal või inimeste mõistuses.] [4]Loomuõigusfilosoofia kaks võimalikku eesmärki: 1) olemasoleva positiivse õiguse kindlustamine väitega, et see ongi või selles avaldub loomulik õigus; 2) olemasoleva positiivse õiguse või selle osa kehtivuse vaidlustamine viitega selle mittevastavusest loomulikule õigusele. Sellega kaasneb nõudmine viia positiivne õigus loomuliku õigusega kooskõlla, muuta see "õigeks" või õiglaseks.3

Õiguse filosoofia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun