Psühholooga kontrolltöö (0)

Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad.
biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia.
Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust.
Dilemma - vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel
Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus ( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada
Eksperiment - teaduslik katse.
Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist
Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi.
Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist , paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist.
Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast - näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon
Isiksusepsühholoogia- uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi.
Juhtumi analüüs- meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult
Keskkonnapsühholoogia- käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel.
Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
Kognitiivne psühholoogia - ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele.
Kohtupsühholoogia- keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne.
Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme.
Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist.
Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele.
Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms.
Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist.
Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria
Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule
Psühholoogia- teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid .
Reflekteerimine-
Religioonipsühholoogia- uurib, kuidas religioon inimeses toimib.
Sotsiaalpsühholoogia- uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist.
Spordipsühholoogia- tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms.
Tarbijapsühholoogia - käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele.
Tervisepsühholoogia- uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel
Test- võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes.
Trepanatsioon- luuõõne, eriti kolju avamine
Tunnetuspsühholoogia- psühholoogia suund, mis rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises, kognitiivne psühholoogia.
Tööstuspsühholoogia-
Vaatlus- uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada.
Võrdlev psühholoogia- psühholoogia ja zooloogia piirialal paiknev teadus, mis uurib loomade käitumist ja psüühilisi protsesse.
2. Väited
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. -ÕIGE
Hippokrates ’e kehamahlade teooria on tänapäeval kasutu.- Vale / (+ Hippokrates’e kehamahlade teooriat tuntakse ka tänapäeval)
Vabade assotsiatsioonide meetodit kasutab tunnetuspsühholoogia.- Vale (+ psühhodünaamiline psühholoogia)
Unenägude analüüs on iseloomulik psühhodünaamilisele analüüsile.- Õige
Katse ja eksituse meetodit kasutatakse humanistlikus psühholoogias. –Vale (+ biheiviorismi)
Eneseaktualisatsiooni kirjeldadakse biheiviorismi raames. – Vale (+ humanistliku psy)
Tunnetuspsühholoogia seisukohad on vananenud. -
Psühholoogiateadusel puuduvad seosed teiste teadustega. – Vale ( + on tihetalt seotud teiste teadustega)
3. Valikvastused
Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist:
a) oletuslikult;
b) teaduslikult;
c) kirjeldavalt;
d) rakenduslikult.
Eetikakoodeks on:
a) eetikanormid;
b) moraalinormid ;
c) kirja pandud eetikanormid;
d) käitumisnormid.
Ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja
ravimisega tegeleb:
a) tervisepsühholoogia;
b) biopsühholoogia;
c) kliiniline psühholoogia;
d) sotsiaalpsühholoogia.
Alg- ja keskkooli õpilasi, kel on probleeme
edasijõudmisega ja emotsionaalseid raskusi, uurib:
a) hariduspsühholoogia;
b) koolipsühholoogia;
c) pedagoogiline psühholoogia;
d) tervisepsühholoogia.
Katset Väike Albert teostas:
a) Sigmund Freud;
b) John Watson;
c) Edward Thorndike;
d) Carl Rogers.
Tänapäeva psühholoogia aluseks on:
a) intuitsioon ;
b) katse ja eksitus ;
c) vaatlus ja eksperiment;
d) metafüüsika.