KEHA JA VAIMU PROBLEEM (0)

KEHA JA VAIMU PROBLEEM
1.Vähemalt inimese puhul eristatakse kehalisi ja mentaalseid protsesse (sündmusi, seisundeid). Tooge kaks näidet kummagi kohta.
Kehalised protsessid (sündmused, seisundid ) on nt käe tõstmine, kukla sügamine
Mentaalsed protsessid (sündmused, seisundid) on nt mõtlemine, valu
2.Analoogia alusel järeldame, et ka teised inimesed mõtlevad, tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus?
Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene.
3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis.
Keha ja vaimu dualistlikud teooriad
Nimetus, lühiiseloomutus
Kes pooldas seda teooriat?
Dualistlik interaktsionism
(keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku)
Rene Descartes
Okasionalism
(kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid )
Nicolas Malebranche
Ettemääratud harmoonia teooria
(keha ja vaim ei mõjuta teineteist)
Gottfried Wilhelm Leibniz
Epifenomenalism
(kehalised protsessid mõjutavad mentaalseid)
Thomas Henry Huxley
Keha ja vaimu monistlikud teooriad
Nimetus, lühiiseloomutus
Kes pooldas seda teooriat?
Materialism
J. J. C. Smart
Biheiviorism
John Watson
Identsusteooria (teaduslik materialism)
Herbert Feigl, David Armstrong, J. J. C. Smart
Idealism (immaterialism)
George Berkeley
4.Nimetage vähemalt kaks probleemi, mis tekivad, kui lähtuda keha ja vaimu biheivioristlikust käsitlusest.
Kui inimene räägib, et tema südametunnistus piinab teda, aga mina ei näe väliselt mingeid muutusi, mis seda tõestaks, siis võin arvata, et ta valetab.
On võimalikud mentaalsed protsessid, mis ei avaldu käitumises. Mõtted ja tunded ei tarvitse mõnikord üldse meie käitumises väljendust leida: nt uitmõtted tulevad ja lähevad.
On võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et leiaksid aset vastavad mentaalsed protsessid ja seisundid.
5.Nimetage vähemalt kaks probleemi, mis tekivad, kui pooldada identsusteooria seisukohta. Kui ütelda, et mentaalsed protsessid on identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus, siis jääb arusaamatuks, kuidas me näiteks hambavalu tunneme ikkagi hambas, seljavalu seljas , mitte ajus.
Järelpilt võib olla kollane, täpiline, ajuprotsess aga mitte. Järelikult ei saa järelpilt olla ajuprotsess.
6.Kuidas nimetas iiri filosoof George Berkeley oma seisukohta keha ja vaimu probleemis? Miks just selline nimetus?
Ta nimetas oma õpetust immaterialismiks, tema arvates pole olemas mitte midagi materiaalset.
7.Mis on Berkeley seisukohalt nt õun, kui see pole materiaalne asi?
Õun on tema seisukohalt teatud ideede kogum, mida hing mõnikord tajub .
8.Berkeley seisukohta (olemas olla tähendab tajuda või olla tajutav) võidakse kritiseerida järgmiselt: kui nii, siis on vagunil rattad all ainult juhul, kui keegi neid näeb. Vastake sellele kriitikale Berkeley seisukohalt.
Ta eristas kahesugust olemasolu tajutavusena: tajutavust antud hetkel ning põhimõttelist tajutavust.
KÜSIMUSI LISATEKSTIDE KOHTA
1.Lugege fragmenti prantsuse filosoofi René Descartes’i teosest „Hinge kired“. Mis iseloomustab Descartes’i järgi hinge?

Hing on seotud keha kõigi osadega tervikuna

Hinge aktiivsus esineb kõige rohkem ajus väikeses näärmes

See nääre on hinge peamine mõjukoht

Et hing saaks tunda kirgesid, ei pea ta asuma südames

Hing teostab oma funktsioone peaiselt väikeses näärmes, mis asub aju keskel
2.Lugege fragmenti saksa filosoofi Gottfried Wilhelm Leibnizi kirjast leedi Mashamile. Kuidas kritiseerib Leibniz juhuslike põhjuste (okasionalismi) pooldajate seisukohta? Juhuslike põhjuste pooldajad tahavad, et Jumal iga kord kohandaks hinge kehale ning keha hingele . Selline kohandamine on võrdväärne imga ja taoline oletus ei sobi kokku filosoofiaga, mille kohuseks on seletada loodust. Nimetatud oletuse puhul tuleks aga väita, et Jumal rikub pidevalt kehade loomulikke seadusi.
3.Lugege fragmenti Gottfried Wilhelm Leibnizi kirjast kuninganna Sophie -Charlottele. Kuidas seletab Leibniz hinge ja keha toimingute kooskõlastatust? Sageli allub keha hinge korraldustele ja hing võtab kuulda keha. Jumal lõi kehad selleks, et nad iseenda loomulikele seadustele ja tendentsidele alludes liiguksid nii, nagu tahab hing. Hinged lõi Jumal sellisena, et nad oma loomulikele seadustele alludes oleksid alati valmis peegeldama kehade seisukorda.
4.Lugege fragmenti prantsuse filosoofi Paul Holbachi teosest „Looduse süsteem“ ning vastake järgmistele küsimustele.
a) Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Holbach ? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega.
Ta pooldas materialismi. Inimene, uurides oma organusmi, kohtas niivõrd palju takistusi ning mõtles välja imelikke oletusi, et seletada oma keha varjatud mehhanismi.
b) Mis on pannud inimesi arvama , et inimesel on hing – miski, mis erineb täielikult kehast?
Inimene nägi, et tema keha ja selle osad liiguvad teatud viisil, kuid sageli ei osanud ta leida selle põhjusi.

Milliste uskumustega võrdleb Holbach arvamust, et inimesel on kehast täiesti erinev hing?
Inimene omistas oletatavale substantsile omadused, mis on täiesti erinevad omadustest, mis iseloomustavad tema eeleorganeid mõjutavaid põhjusi ning meeleorganeid endid.

Mida nimetab Holbach hingeks?
Hing on inimene, vaadelduna tema võimelisuse aspektist tunda, mõtelda ja teatud viisil tegutseda.
5.Lugege fragmenti saksa-ameerika filosoofi Carl G. Hempeli artiklist „ Psühholoogia loogiline analüüs“ ning vastake järgmistele küsimustele.
a) Millist seisukohta pooldab keha ja vaimu probleemis Hempel ? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega.
Biheiviorismi. Selleks, et loogilist biheiviorismi aktsepteerida ei ole vaja, et me peaksime suutma kujundada ülima täpsusega inimese keha füüsikalist seisundit, millele viitab psühholoogia väide.
b) Mis on pseudoväide?
Sõnadeahel, mis on grammatika seisukohalt korrektne , kuid sisutu.

Millistel väidetel puudub mõte? Selgitage!
Väited , mille puhul ei ole võimalik viidata mitte mingisugustele tingimustele, mis teda võiksid vertifitseerida, mida pole põhimõtteliselt võimalik vastandada vaatlusandmetega, puudub mõte.
6.Lugege fragmente inglise- austraalia filosoofi J. J. C. Smarti artiklist „Materialism“ ning vastake järgmistele küsimustele.
a) Millist seisukohta pooldab keha ja vaimu probleemis Smart? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega.
Materialism. Materialism on minu jaoks ühitatav mitmesuguste arusaamadega mateeriast ja energiast.
b) Kuidas defineerib Smart materialismi?
Materialist on teooria, mille järgi maailmas ei ole mingeid muid olemusi kui need, mida postuleerib füüsika.

Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on armastus materialisti seisukohalt?
Armastus on ajuseisund.

Kas materialismi seisukohalt peaks aatomis või neutronis olema mingi teadvusealge?
Materialism ei eelda , et aatomis või neuronis võib leiduda midagi teadvusesarnast.
e) Kas materialist peaks väitma, et aju eritab mõtteid samuti, nagu maks eritab sappi ?
Ei pea.
7.Lugege fragmente iiri filosoofi George Berkeley teosest „Traktaat inimtunnetuse printsiipidest“ ning vastake järgmistele küsimustele.
a) Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Berkeley? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega.
Idealism. Haistmine annab mulle lõhnad, maitsmine maitsmisaistingu, kuulmine helid kogu nende mitmekesisuses. Aistingud või ideed ei saa olla mujal kui tajuvas hinges.
b) Kuidas kritiseeris Berkeley üldlevinud arvamust, et asjad (nt majad, mäed) on olemas reaalselt, mõistusest (vaimust) sõltumatult?
Mis on ülalmainitud objektid, kui mitte asjad, mida me tajume oma meelte abil.

Miks pole mõttekas oletada väliste kehade (materiaalse maailma) olemasolu?
Pole olemas muud substantsi peale vaimu või selle, kes tajub.

Mida nimetas Berkeley loodusseaduseks?
Reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume, tekitab meis aistingute ideesid, nimetatakse loodusseadusteks.
JÄRELEMÕTLEMISKÜSIMUSI
1.Kuidas teeksite kindlaks, kas lilledel on või ei ole tundeid?
Pole võimalik, et lill tunneks, tal pole aju ega närvisüsteemi.
2.Kuidas teha kindlaks, kas kassid võivad ka tusatseda või rõõmsad olla?
Kui kassil on hea tuju, siis ta nurrub, tusasena turtsub, küünistab, kräunub.
3.Kas põhimõtteliselt saaks valmistada robotit, kes (või mis?) oleks väliselt täpselt inimese moodi ning käituks nagu inimene, kuigi ta pole inimene bioloogilises mõttes? Põhjendage vastust.
Jah, saab küll. Talle on see inimese moodi käitumine sisse programmeeritud. Ta ise ei mõtle.
4.Kas arvuti võib solvuda? Kui jah, siis kas see solvumine on samalaadne kui teie oma? Põhjendage vastust.
Ei, sest arvutil pole tundeid ja see ei väljenda neid.
5. Püüdke aru saada, mida räägib inglise filosoof Gilbert Ryle kategooriaveast (vt õpiku alapeatükki „Biheiviorism“), ning mõtelge, kuidas võiks kommenteerida järgmisi väiteid.
* Te näitate mulle N. gümnaasiumi hoonet, õpetajaid, õppealajuhatajata, direktorit, aulat, spordisaali, klassiruume, aga te ei näidanud mulle N. gümnaasiumi.
Kõik need loetletud asjad moodustavad ühtse terviku, mis kokku ongi N gümnaasium.

Kui te räägite, et Eesti on demokraatlik riik, siis näidake mulle, kus see demokraatia on! Ärge näidake mulle Riigikogu, presidenti, ajalehti, ajalehekioskeid jms! Näidake mulle, kus on demokraatia!
Demokraatliku korra tunnusteks ongi need etteloetletud osad. Need moodustavad demokraatia.

* Arstid väidavad, et inimese pea sees on peaaju, aga ei ole mõistust. Imelik, miks siis vaid mõne inimese kohta öeldakse, et tal pole mõistust peas – tegelikult ei ole ju kellelgi pea sees midagi muud kui ainult peaaju!
See on väljend , kui mõeldakse, et inimene on rumal. Tegelikult on mõistuse asemel aju – ja see on kõigil, olenemata sellest, kui tark või loll inimene on.
6