Filosoofia (KT. nr 2) (0)

Keskkool - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks just selline nimetus?
Miski mis täielikult erineb kehast?
Kui ta pole materiaalne?
Mis on 10 Mida nimetas Barkley loodusseaduseks?
Mis 11 Kas arvuti võib solvuda?
Kuid ta tusatseda ja rõõmsad olla?

Lõik failist

Iseloomusta filosoofilist teooriat, too näiteid pooldajate kohta tuntud filosoofide seas:

Dualism - Prantsuse filosoof Rene’ Descartes oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku: teatud kehalised protsessid tekitavad mentaalseid protsesse(soove, naudinguid, tahtmisi jne) ning teatud mentaalsed protsessid omakorda põhjustavad kehalist aktiivsust.

Okasionalis- õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche. Ta arvas , et kehaliste ja mentaalsete sündmuste vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid . Kehalised ja mentaalsed sündmused on omavahel kooskõlas sellepärast, et Jumal neid koguaeg kooskõlastab.

Epifenomenalism- teooria, mida pooldas inglise loodusteadlane Thomas Henry Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid, s.o kaasaskäivad nähtused, mis ei avalda kehale mingit mõju(nagu inimesvari inimeselegi).
Biheiviorism- selle rajajaks oli ameerika psühholoog John Watson. Kaasajal eristatakse metodoloogilist biheiviorismi ning analüütilist ehk loogilist biheiviorismi. Metoloogiline - seisukoht, kus psühholoog peab uurima loomade ja inimese käitumist, mitte hinge. Analüütiline- lähtub arusaamast, et kõik mõtet omavad väited , saab ümber muuta(mis sis. mentaalseid termineid, sõnastatakse väideteks, mis ei sis. enam mentaalseid termineid).
Identsusteooria (teaduslik materialism)- teooria, mille järgi mentaalsed sündmused on identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. Sellisel seisukohal on näiteks austria-ameerika filosoof herbert Feigl, austraalia filosoof David Armstrong ja inglise-austraalia filosoof John Jamieson Carswell Smart .
Monism - Iiri filosoofi George Berkeley ’ õpetus, mida iseloomustatakse kui idealismi. Monistlikeks võib pidada samuti antiikaja atomistide Demokritose , Epikurose ja Lucretius Caruse õpetusi, mille järgi ka inimese hing koosneb aatomitest: maailmas ei ole üldse midagi peale aatomite ja tühjuse. Hilisemad materilistid on näiteks prantsuse filosoofid La Mettrise ja Paul Holbach. Materialisti seisukoht on, et inimene mõtles välja vaimud ja hinged seepärast, et ei teadnud sündmuste tõelisi põhjusi.
Ettemääratud harmoonia teooria- Saksa filosoof Gottfried Wilhelm Leibniz arvas, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid ta väitis, et nii kehalised kui ka mentaalsed protsessid(sündmused, seisundid) on Jumala poolt ette määratud ning ka kooskõlastatud.

Materialism- On filosoofia suund, mis peab mateeriat primaarseks ja seega teadvust ja vaimu sekundaarseks. Materialistide arvates koosneb reaalsus lõppkokkuvõttes mateeriast . Materialism on idealismi vastand – idealistide arvates on reaalsus oma põhiolemuselt vaim. Seisukoht, mille järgi maailma on ainult mateeria ja selle omadused. Kaasajal on materialistlik näiteks identsusteooria.

Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Berekley’
Arusaam, et olemas olla tähendab ‘tajuda või olla tajutav’ .
Dualistlik interaktsionism- prantsuse filosoofi Rene’ Descartes’i seisukoht, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku: teatud kehalised protsessid tekitavad mentaalseid protsesse( soove, naudinguid, tahtmisi jne), ning teatud mentaalsed protsessid omakorda põhjustavad kehalist aktiivsust.

Missugune keha ja vaimu käsitletavatest teooriatest sai Sinult enam punkte? Miks? (põhjenda).
Monism tundus olevat kõige arusaadavam teooria. Materialisti seisukoht on, et inimene mõtles välja vaimud ja hinged seepärast, et ei teadnud sündmuste tõelisi põhjusi. Inimesed näiteks ei suuda põhjendada miks aegajalt toimuvad kummalised juhtumid (asjade kadumine, varjude nägemine seintel jne) ja see tõttu ongi hea tugineda sellele faktile, et on olemas viamud ja hinged.
3. Kuidas nimetas G. Berkeley oma seisukohta keha ja vaimu probleemis? Miks just selline nimetus?
Berkeley nimetas oma seisukohta immaterilistiks, sest tema arvates pole olemas üldse midagi materiaalset.
Idealism – õpetus sellest, et reaalsuse moodustavad ainult hinged, ideed ja Jumal. Ideid nimetas Berjley tajumysi ning ta arvas, et tajuda me saamegi ainukt ideesid. Olemas olla tähendab tema arvates tajuda või olla tajutav.
4. Millis seisukohta pooldas keha ja vaimu küsimuses Berkeley? Põhjenda.
*Idealismi (reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning Jumal)
*Ideed = tajumised; arvas et tajuda saamegi vaid ideesid mille tajujaks on hing
*Olemas olla tähendab tajuda või olla tajutav
*Hinge olemasolu seisneb tajumises, ideede olemasolu tajutavuses, Jumala olemasolu seineb lihtsalt Tema olemasolus
*Pole olemas midagi materiaalset, nimetas oma õpetust immateriaalseks
*Mis on õun, kui ta pole materiaalne? Ideede kogum, mida hing mõnikord tajub .
*Mälestused on ideed, mida saame tahtlikult esile kutsuda hinges , aga me võim ideede üle on piiratud
5. Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund . Mis on armastus materialisti seisukohalt?
Ajuseisund
Armastust saab käsitleda keha teatud käitumisviisina või täpsemalt – inimorganismi sisemise seisundina , mis seletab ära sellise käitumise. Armastus on ajuseisund.
6. Kuidas teha kindlaks, kas kassid võivad ka tusatseda ja rõõmsad olla?
Inimesed vaatavad ja tunnevad oma koduloomi. Näevad, et kass on tusane siis kui ntx kass istub omaette ja saba käib jne. Rõõmus on kass siis kui mängib ja nurrub....
7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku psühholoogiat.
Interospektiivne
Biheivioristlik

Uurib inimese teadvust, hinge taoline asi
Pole loodusseaduslik
Inimesel on hing
W. Wundt , S. Freud , W. James
Sisevaatlus ehk interospektsioon
Subjektiivne
Inimene ise kirjeldab

Uurivad inimese käitumist, teadvus ja hing on ebaselge mõiste  ei maksa uurida, sest neid ei saa mõõta ega seletada
Loodusseaduslik, jälgib reflekse, stiimuleid, käitumist, organismi tegevust
Ei ütle, kas on või ei ole hinge.
Hing on ebaselge mõiste
J. Watson
Objektiivne uurimine
Välisvaatlus, katsed jne
Pablovi refleks .

8. Mis on pannud inimesi arvama , et inimesel on hing-miski, mis täielikult erineb kehast?
Sellest ajast hakati uskuma, kui kiviajal hakati inimesi matma. Inimesed ei osanud neid sündmusi kirjeldada(väljendada), põhjus on teadmatuses . Looduse hingestamine- animism .
* Inimese maialmakäsitlus on algul müstiline
* püütakse maailma seletada om amõistuse kohaselt
* ei osata seletada unenägusid, surma ja mõeldakse välja üleloomulikud jõud
9. Millist seisukohta keha ja avimu probleemis pooldab Smart? Põhjenda.
Vaim ja aju on identsed. Vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele, ajule. Hariliku keele sõnad osutavad teaduse abil uuritavatele nähtustele. Vaim ei võrdu käitumisviisiga
10. Mida nimetas Barkley loodusseaduseks?
Kindlaid reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume, tekitab meis aistingute ideesid, nimetatakse loodusseaduseks.
11. Kas arvuti võib solvuda? Kui jah, siis kas see solvumine on samalaadne kui teie oma? Põhjendage!
Tegelikult see on igaühe oma arvamus, kuid mina arvan, et arvuti võib solvuda küll,aga see solvumine erineb inimese omast sellega, et arvuti lihtsalt keeldub töötamast kui meie oleme palunud tal midagi abstraktset teha, mis ei ole arvuti võimuses ja see avaldub kokku jooksmisega või annab meile akna „VIGA!”. Taskuarvuti annab meile sildi „ ERROR ”.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Shhh Õppematerjali autor

1.Iseloomusta filosoofilist teooriat, too näiteid pooldajate kohta tuntud filosoofide seas:Dualism- Prantsuse filosoof Rene’ Descartes oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku: teatud kehalised protsessid tekitavad mentaalseid protsesse(soove, naudinguid, tahtmisi jne) ning teatud mentaalsed protsessid omakorda põhjustavad kehalist aktiivsust.Okasionalis- õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche. Ta arvas, et kehaliste ja mentaalsete sündmuste vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja mentaalsed sündmused on omavahel kooskõlas sellepärast, et Jumal neid koguaeg kooskõlastab.

filosoof mentaalsed hinged idealismi psühholoog mentaalseid mateeria

Sarnased õppematerjalid

doc

Filosoofia kordamine 12.klass

Dualism Okasonalism Epifenomenalism Biheiviorism Identsusteooria Monism Ettemääratud harmoonia teooria Materialism Idealism Dualistlik interaktsionism Missugune keha ja vaimu käsitlevatest teooriatest sai Sinult enam punkte? Miks? jne

Filosoofia

odt

KEHA JA VAIMU PROBLEEM

Filosoofia vastused

Filosoofia põhiprobleemid

docx

VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS

Majandus

doc

Tunnetusteooria eksam

1. Tunnetusteooria põhimõisted ((teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt). 2. Tunnetuslik kontiinum –naiivselt realismilt teaduslikule realismile (naiivne realism, J.Locke’i representatiivne teooria, kaasaegne teaduslik realism, aisting, taju kujutlus) 3. Tunnetuslik kontiinum – Kanti tunnetusteooriast subjektiivse idealismini (I.Kanti ja G.Berkeley tunnetusteooria) 4. Empiristlik tunnetusteooria(J.Locke, D.Hume, G.Berkeley) 5. Ratsionalistliktunnetusteooria (R.Descartes, G.W.Leibniz) 6. Intuitivistlik tunnetusteooria(H.Bergson) Tunnetusteooria point on välja arendada seda intuitiivsust. On olemas isegi intuitiivteaduste kool(esoteerilised õpetused jne). 7. Keha ja vaimu probleemidualistlikud lahendused 8. Keha ja vaimu probleemi monistlikud lahendused 9. Eneseteadvuse teke inimestel ja loomadel (J.Allik) 10. Mõtlemise kaasaegne tõlgendus (A.Toomela, P.Tulviste) 11. Keele osa tunnetuses (keelega seotud probleemid – keele teke, maht,tunnused ja funktsioonid) 12. Keele osa tunnetuses (keelega seotud probleemid - tähenduse probleem,lingvistilise relatiivsuse hüpotees)

Psühholoogia

doc

Filosoofia algus

Põhiprobleemid läbi aegade Tunnetus ja teadmine Teadmine Traditsiooniline definitsioon teadmisele Teaduslik teadmine ja argiteadmine Tõde Keha ja vaimu teooriad Dualistlikud teooriad Biheiviorism

Filosoofia