Politoloogia (0)

BIHEIVIORISM - on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid , nagu institutsioonid ja õigusnormid , olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid . Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende meelest on sotsiaalteadused sarnased loodusteadusega, kus on üks objektiivne tõde, mis ei sõltu uurija isiklikust positsioonist.
KONSERVATISM - Poliitiline ideoloogia, mille aluspõhimõteteks on muutuste negatiivseks pidamine ning vältimine , nägemus ühiskonnast kui orgaanilisest ning hierarhilisest tervikust, inimeste ebatäiuslikkus ja sünnipärane ebavõrdsus ning riigi suhteliselt suur roll.

• Inimese ebatäiusliklikkus – rõhutab pigem inimese tundeid ja emotsionaalsust. Seega on loomult ebatäiuslik, mitte nii mõistlik ega hea, kui kipuvad arvama liberaalid .
  
• Hierarhia põhimõte – Konservatiivsele ideoloogiale omane sotsiaalse hierarhia põhimõtte tähtsustamine põhineb holistlikul lähenemisel ühiskonnale kui tervikule. Konservatiivid usuvad, et ühiskonna liignevõrdsustamine tähendab väljapaistvate inimeste allasurumist keskmiste tasemele , mis lõpeb ühiskonna stagneerumisega.
  
• Riigi rolli vahetumine - Konservatismi järgi ei põhine poliitiline võim riigis mitte inimestevahelisel nõusolekul ega lepingul, nagu eeldavad liberaalid, vaid traditsioonidel ning tavadel. Eeldakse, et poliitiline võim on tekkinud sarnaselt vanemate võimuga laste üle, s.t iseenesest, loomulikult. Sellest omakorda järeldub, et moraali küsimused ei kuulu individuaalse otsustuse sfääri, nagu eeldavad liberaalid, sest moraal on ühiskondlik nähtus ning vaid ühiskond saab määratleda, mis on hea ja mis on halb.
  

BÜROKRAATIA - Valitsemise viis, kus märkimisväärne osa võimust koondatakse neutraalsete spetsialiseerunud ametnike kätte, kes on koondatud hierarhilisse ratsionaalsse süsteemi ning kus kõik sisulised toimingud on õiguslikult reguleeritud ning dokumenteeritavad.
Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu.Bürokraatia ülesandeks on korraldada inimeste vahelisi suhteid vastavalt võimu teostava inimgrupi poolt antud korraldustele, registreerida kogukonna seisukohalt olulised sündmused, pidada registreid ning nende baasil ette valmistada otsustamiseks vajalikku informatsiooni.
 POLÜARHIA - Robert Dahli väljapakutud termin liberaaldemokraatia kohta, kus lisaks ausale valimisprotseduurile ning enamuse tahte järgimisele oleks võimalus antud ka vähemusele, st kodanikel peab olema juurdepääs alternatiivsele teabele ning opositsioonil peab võimaldama esindada ka oma valijate huve.
ROHELINE IDEOOLOOGIA – Kuni 1960.aastateni käsitas enamik poliitilisi mõtlejaid loodust lihtsalt ressursina, mis on piiramatu ning mida inimesed saavad oma äranägemisel kasutada. Seejärel on aga olukord muutunud ning üha enam räägitakse sellest, et inimkonna ellujäämine on ohtu sattunud. Näiteks inimeste arvu ja tarbimise kiire kasv tekitab ohu, et ressursid inimkonna elutegevuse jätkamiseks lihtsalt lõpevad. Taolise vaatekoha teadvustamise pinnal ongi tekkinud roheline ideoloogia, mis väidab, et inimest ja ühiskonda ei tule mõista eraldiseisvana, vaid looduse kontekstis.
Poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige  keskkonnakaitset  ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk  rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial – teadusel organismidest nende elukeskkonnas . Seistes vastu arvamusele, et inimene on looduse peremees , hoiatab ökoloogia , et inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis teeb sellesama inimtegevuse võimalikuks. Osa rohelise liikumise esindajatest on tuletanud sellest põhimõttelise vastanduse  tehnoloogia  ja looduse vahel; nende äärmusesindajate vaated küünivad uusludiitluseni. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelisi tehnoloogiaidoluliseks lahendusteks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega.

• Vaated tuletatakse ökosüsteemide tasakaalu ja elurikkuse püsimise tingimustest.
  
• Pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust, toodete taaskasutust ja jääkide taasringlust.
  
• Otsuste tegemisel pooldatakse konsensust ja osalusdemokraatiat.
  
• Heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel.
  
• Roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja  keskkonnamaksud ).
  
• Ollakse  tuumaenergia  vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas  bioenergeetika ) poolt.
  
• Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist.