Estetism Elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks
esteetilisi ideaale.
Arusaam, et kunsti eesmärk on temas
eneses ,
kunst ei pea
teenima poliitilisi, usulisi ega
muid kunstiväliseid ülesandeid.
Kunst on kõrgem tegelikkus
Eetika asemel on tähtis
esteetika . Ilus on parem kui hea.
Eesmärk on taltsutamata
meelelisus , ilu nautimine.
Oscar Wilde „Dorian Gray portree.” Ernest Hemingway (1889-1961)
20.s Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid omal ajal.
Sündis
Chicago eeslinnas Oak Parkˇis.
Looming oli avatud modernistlikele vormiuuendustele
S
uhtumine ellu - humaanne, eetiline.
Teostest võib leida eksistentsiaalseid varjundeid.
Proosa stiililises eripäras leidub
sarnasusi biheiviorismi meetodiga-
fikseerida võimalikult
objektiivselt,
erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet, anda edasi
hingeelu .
Tema arvates on nähtav-
kuuldav vaid väike osa süagvamast, peidetud tegelikkusest.
Kasutas vihjelis-dümbolistlikku stiili.
Ametliku sõjaheroilisuse maandab
iroonia abil.
Väljendas protesti sõja vastu.
Teosed- „Ja päike tõuseb(romaaniga saavutas oma isikupärase stiili)”, „
Vanamees ja meri”.
William Faulkner (
1897 -1962)
Looming näitab kui suhteline ja lihtsustav on kirjanduse lahterdamine „modernismiks” ja
„realismiks.”
Teosed tihedalt seotud USA
ajaloolis -sotsiaalse oluga.
Mõned teosed kuuluvad realismi parimate näidete hulka.
Poolehoid kuulub ärasegamatult kapitalismi võidukäigu ohvritele(neegrid, vaesed,
segaverelised.)
Harva
piirdub kohaliku nähtuse pelga peegeldusega.
Püüab viidata tagamaadele, põhjustele, tagajärgedele.
Teosed-„Kui mina olin suremas”, „Augustivalgus.”
Avaldas suurt mõju järgnevale kirjandusele –
eksistentsialism ,
maagiline realism . =
1. inimpsüühika lihtsustamata kujutamine.
2.
Keskendumine eksistentsi piiroludele
3.
Avatus ürgmaisuse poeesiale.
Albert Camus (1913-1960)
Prantsuse kirjanik ja
filosoof .
Oli eksistentsialismi üheks peaesindajatest.
T
untud oma filosoofilise esteetikaga, romaanide, novellide ja draamateostega.
Teda iseloomustab eetilisus ja
humaansus .
E
itas n ihilismi ja anarhismi.
Esmahuvi koondub elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamisele, filosoofilistele
probleemidele.
Teravustamise esmavahendiks on sümbol.
Tema arvates on absoluutselt vaba inimene see, kes võtab enda kanda vastutuse- julgeb
otsuseid teha, valida ise, ei sõltu teistest.
Teosed- „Katk”, „Võõras.”
E.M. Remarque (1898-1970)
L
oomingut läbib tõdemus , et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm.
Tema kangelased jõuavad selle arusaamale sageli lähedase inimese kaotuse kaudu.
Teda on peetud abstraktseks humanistiks- tema lähenes sellest, etu tuleb võidelda surma
vastu ja inimlikkuse eest.
Ta ei tahtnud lugejaid veenda ega kasvatada, vaid ta kirjeldab seda, mis teda liigutab.
Rom
aanid (mida vaadeldakse realistlikena), koosnevad seostatud episooodidest, tegelaste
mõtisklustest olukorra üle ja reaktsioonidest ümbritsevale.
Loomingut võib iseloomustada kui-1. Individualistlikku, sest see keskendub üksikisikule,
2. Ideoloogiaskeptilist, kuna
kindlaid hindamiskriteeriume ja lahenduse ei pea kirjanik
võimalikuks.
Teosed – „Elusäde”, „Kolm seltsimeest”, „
Tagasitulek .”
Kõik kommentaarid