50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 33 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
180 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rick
Õppematerjali autor
Viskoossuse mõõtmine toimub külmakäivituse simulaatoril (seade CCS). HTHS viskoossus - õli viskoossust mõõdetakse ekstreemsetes tingimustes ja temperatuuril 150 oC. Aastaringsed mootoriõlid tähistatakse W- tähega ja kahe numbriga. Sellised on enamik tänapäeval müüdavaid mootoriõlisid ehk neil on mitu viskoossusdiapasooni. Näide: SAE 10W40 10W - madalal temperatuuril käitub õli nagu talveõli SAE 10W 40 - kõrgel temperatuuril käitub õli nagu suveõli SAE 40 Enim kasutatavad õlid on: 5W30; 5W40; 10W40; 15W40. Täissünteetilised õlid 0W30; 0W40; 5W40. Erinevate õlide sobivust teatud välistemperatuuri vahemikus iseloomustab järgmine tabel: ( vt.Tabel 2) Mootoriõlide kvaliteedi klassifikatsioonid Mootoriõlisid ei liigitata keemilise koostise järgi, vaid liigituse aluseks on see, kuidas nad käituvad testimisel katsemootorites ( inglise k. "Performance" ). Kasutatakse nii sõidukimootoreid kui ka erilisi 1-silindrilisi katsemootoreid.
· stabiilsus säilitamisel · võime kaitsta korrosiooni eest · võime moodustada veega emulsiooni ja vahutavus · mõju plastist ja kummist detailidele Koosnevad: toorõli (destillaat- või jääkõli) + lisandid. Kasutatakse ka kõrge viskoossusindeksiga sünteesvedelikke. Kinemaatiline viskoossus + 100 o C: 5... 65 mm2/s ( cSt ) Tihedus: 870...990 kg/m3 Jõuülekandeõlide klassifikatsioon SAE klassifikatsiooni alusel jaotatakse need õlid klassideks 75W, 80W, 85W, 90, 140 ja 250. Täht W tähendab, et õli viskoossus on määratud madalatel temperatuuridel aga ka + 100 oC juures peab nende õlide kinemaatiline viskoossus vastama teatud min. nõuetele. SAE 90, 140 ja 250 klassi õlidel on viskoossuse piirmäär määratud ainult +100oC juures. NB! Transmissiooniõlide SAE klassifikatsioon ei ole otse võrreldav mootoriõlide vastava klassifikatsiooniga ega ole selle jätkuks (vt. tabel).
· peavad tihendama hõõrdepindu ( näit. silinder - kolvirõngad) · peavad pesema hõõrdepindadelt kulumisjäägid ja need välja kandma · peavad jõudu üle kandma ( näit. klappide hüdrotõukurid, roolivõimendi, kalluri tõstesilinder) · peavad säilitama oma omadused pikema aja vältel nii töös kui hoidmisel · olema ökonoomsed ja hinnalt kättesaadavad Päritolult põhiliselt mineraalõlid ( naftaõlid) ja sünteesõlid. Võivad olla ka taimsed ja loomsed õlid ( rapsiõli, kastoorõli, oliivõli, kalamaksaõli). Autotehnikas kasutatakse põhiliselt mootoriõlisid, transmissiooniõlisid ja hüdraulikaõlisid. Tänapäeva autotehnika puhul: · pikenevad pidevalt õlivahetusvälbad, · vähenevad õli kogused agregaatides, · tõuseb õli töötemperatuur tingituna agregaatide katmisest müra summutavate katetega. Seetõttu peavad kasutatavad õlid olema vastava kvaliteediga. Õlide füüsikalis-keemilised omadused 1
Enamkasutatavad mootoriõlid meie kliimas on aastaringsed mineraalõlid SAE 10W 40, SAE 10W 30, SAE 5W 30, SAE 15W 40. Poolsünteetilised mootoriõlid on SAE 5W 30, SAE 5W 40. Sünteetilised mootoriõlid on SAE 5W 50, SAE 0W 40, SAE 10W 50. Viskoossuse seisukohalt parem mootoriõli on alati see, millel on väiksem viskoossus. Kuna viskoossuse klassid seonduvad viskoossusega, siis on nii käivitamise kui ka mootori kulumise ja kütusekulu seisukohalt alati paremad need õlid, mille tähistuses esimene arv on 0, 5, 10. Mida suurem on tähistuse teine arv , seda suurem on mootoriõli võime töötada kuumades tingimustes ( 20W 50, 10W 60 ). Samuti aurustub selline mootoriõli vähem, seega õlikulu on väiksem. Heade viskoossusomadustega mootoriõli ei pruugi veel igakülgselt hea mootoriõli. Väga oluline on mootoriõlide kasutamisel peale viskoossuse veel kvaliteet st kasutusomadused. Selleks, et
· SE - kuni 1979 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) · SF - kuni 1988 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) · SG - kuni 1993 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) Bensiinimootorite õlisid tähistab klassi nimes esimene täht S · SH - kuni 1996 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) · SJ - kuni 2001 a. toodetud mootoritele (kehtiv standard) · SL sobiv 2002 a. ja uuematele mootoritele (kehtiv standard) SH, SJ ja SL klassi õlid Nn. "kütust säästvad" mootoriõlid, mida märgitakse täiendavalt tähistega EC või EC II. Reeglina võib vanemates bensiinimootorites kasutada ka uuematele standarditele vastavaid õlisid. Erandiks on siiski 50-ndatel ja enne toodetud mootorid, mille jaoks moodsad õlid kindlasti ei sobi. Diisliõlide tähiseks on täht C · CC - harilikele diiselmootoritele alates 1961 a. (vananenud standard) · CD - teatud kindlatele vabalt hingavatele ja turbodiiselmootoritele alates 1955 a
20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³,
20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³,
Mack EO-M Plus, ZF TE-ML 07C/04C, CAT ECF1 Universaalne õli MultiWay 10W-30 Põllumajandus- ja ehitusmasinate turboga või ilma turbota mootorites kasutatav universaalõli (STOU). Õli võib kasutada aastaringselt mootorites ja märgpiduriga ülekannetes ning hüdrosüsteemides. API CE/SF, CCMC D4, MIL-L-2104D, MB 227.1, Ford M2C-159B, Massey Ferguson MF 1144, 1139, JD J 27, Case 1207, Allison C-4, Caterpillar T O-2, ZF TE-ML 06, API GL-4, ISO VG 68, JD J20C 4. Plastsed määrded Nõuded plastsetele määretele ja tähistus Peale õlide on masinate juures kasutusel veel plastsed ehk paksud määrded. Nende ülesanded on samad, mis õlidelgi - hõõrdumise ja kulumise vähendamine, tihendamine ja korrosiooni ärahoidmine ning neid kasutatakse seal, kuhu pole võimalik õli juhtida või kus ebapiisava tihenduse tõttu õli ei püsi sees. Plastsed määrded valmistatakse õlist (80...90 %), paksendist (10...20 %) ja lisanditest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid