Õhkpidurid (5)

ÕHKPIDURID
Pneumosüsteemide esitamine skeemidena
Suurtel autodel kasutatakse hulga suruõhuga töötavaid seadmeid mida kasutus ja remondijuhistes esitatakse skeemidena, kus on ära toodud sinna kuuluvad seadmed ja nende
ühendusviisid. Seadmed esitatakse rahvusvahelisele standardile vastavate tingmärkidena. Euroopas kasutatakse saksa standardit, mille lühend on DIN.
Skeemide lugemine
Pneumoskeemide lugemise lihtsustamiseks ja erinevate firmade poolt toodetud seadmete vahetatavuse tagamiseks kasutatakse ühenduskohtade tähistamiseks ühendusnumbreid.

• Esimeste numbrite tähendused on:
  

0. Sisseimetav õhk

Sisenev suruõhk

Väljuv suruõhk (mitte välisõhku)

Välisõhku väljuv suruõhk

Juhtrõhk

Vaba

Vaba

Külmumisvastase vedeliku anumasse

Keskmäärimssüsteemi

Jahutusvedeliku ühendus

• Teine number võetakse kasutusele siis , kui seadmel on mitu samanimelist ühendust, ning näitab vastava ühenduskoha järjekorranumbrit 21 ja 22. Kui mõnel kambril on mitu ühesugust ühenduskohta, siis neid omavahel ei eristata ja märgistatakse sama ühendusnumbriga. Kui aga üks ühenduskoht täidab mitut ülesannet, siis märgistatakse see kahe (esimese) numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga 1-2.
  

Piduriharud
• Pidurite töökindluse tõstmiseks jaotatakse pidurite pneumoajamid erinevateks harudeks mis on üksteisest lahutatud ja töötavad teistest sõltumatult. Ühe haru purunemisel säilitavad
teised piduriharud töövõime.
• Piduriharusid on võimalik jaotada veel kaheks erinevaks magistraaliks: Toite- ja juhtmagistraaliks.Toitemagistraalis on pidev suruõhk. Juhtmagistraali aga lastakse suruõhk
ainult seadme tööle rakendamiseks.
Piduriskeemid
Piduriskeem koosneb viiest erinevast harust:

Üldtoiteharu

Esipiduriharu

Tagapiduriharu

Seisupiduriharu

Haagisepidurite juhtharu

Üldtoiteharu
Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku , reguleerida rõhku (üleliigse ja madala surve eest), vältida või takistada kondensaadi külmumist madalatel temperatuuridel kas õhu kuivatamisega või alkohooliga rikastamisega ning jaotada suruõhku erinevate harude vahel

Esipiduriharu
Esipiduriharu ülesandeks on juhtida esirataste pidurite tööd. Esipiduriharu tööd juhitakse autojuhi poolt jalgpidurikraaniga. Esipiduriharu koosneb kahest magistraalist: Toitemagistraalist ja juhtmagistraalist.

Tagapiduriharu
Tagapiduriharu ülesandeks on juhtida tagumiste telgede rataste pidurite tööd. Tagapiduriharu tööd juhitakse sama jalgpidurikraaniga millega esipiduriharugi. Tagapiduriharu koosneb kahest magistraalist: toitemagistraal ja juhtmagistraal.

Seisupiduriharu
Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat
paigal. Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhk
välja lasta ning seda juhitakse käsitsi seisupidurikraaniga.
Seisupiduriharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja
juhtmagistraalist.

Haagisepidurite juhtharu
Haagisepidurite juhtharu asub vedukil ja tema ülesandeks on haagisepidurite töö juhtimine.
Haagisepidurite tööd on võimalik juhtida jalgpiduri-; seisupiduri - ja haagisepidurikraaniga.
Haagisepidurite juhtharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist.
Haagise pidurisüsteemid
Kasutatakse: ühe- , kahe- ja kolmemagistraaliga piduriajameid.
Kompressor
Kompressori ülesanne on tagada pidurisüsteemide toimimiseks vajaliku suruõhu tootmine.
Rõhuregulaator
Rõhuregulaatori ülesanne on reguleerida ja hoida pidurisüsteemis selle toimimiseks vajaliku suruõhku.
Alkoholiaurusti
Osa sisseimetavast õhust imetakse läbi alkoholi kus ta rikastub alkoholiaurudega hoides ära kondensaadi jäätumise süsteemis.
Alkoholipump
Alkoholipump asub suruõhusüsteemis kohe peale kompressorit. Tema ülesanne on pumbata
suruõhu hulka alkoholi, et õhus olev niiskus kondenseerudes ei jäätuks.
Õhukuivati
Õhukuivati ülesanne puhastada ja kuivatada õhku enne selle juhtimist süsteemi. Töötab automaatselt.
Nelikkaitseklapp
Nelikkaitseklapp jaotab üldtoiteharust tuleva suruõhu pidurisüsteemi nelja haru vahel ning
ühe või mitme haru vigastuse korral säilitab rõhu tervetes harudes.
Lisaks määrab nelikkaitseklapp ka harude täitumisjärjekorra.
Suruõhupaak
Igal piduriharul kasutatakse eraldi suruõhupaaki et tagada piduriharude tõrgeteta töö pidurdamisel.
Ühesuunaklapp
Ühesuunaklapp laseb õhul liikuda ainult ühes suunas. Ühesuunaklappe kasutatakse suruõhupaakide toitetorustikes ja mitmes piduriseadmes õhu tagasivoolu vältimiseks.
Kaitseklapp
Kaitseklappi ülesanne on kaitsta pidurisüsteemi avariilise ülerõhu eest lastes suruõhu välisõhku.
Väljavõtteklapp
Väljavõtteklappi kasutatakse toitemagistraalist suruõhu välja võtmiseks (rehvide pumpamiseks ) või magistraali täitmiseks teiselt masinalt kui mootor ei tööta.
Jalgpidurikraan.
Jalgpidurikraanil on kaks sektsiooni : ülemisega juhitakse esipiduriharu juhtmagistraali ja haagisepidurite juhtklapi tööd, alumise sektsiooniga aga tagapiduriharu
juhtmagistraalide ja haagisepidurite juhtklapi tööd. Harud on teineteisest täielikult eraldatud.
Sõiduasend
Pidurdamine
Seisupidurikraan
Seisupiduri kraanil on kolm asendit:
1. Sõiduasend: kus vedruakudesse juhitud suruõhk vabastab sõiduki ja haagisepidurid.
2. Varupiduriasend : rakendab haagise pidurid ja vähendab vedruakudes survet vastavalt
käepideme asendile.
3. Seisuasend: auto seisupidur on rakendunud (rõhuakud on tühjenenud).
Pidurdusjõu regulaator
Pidurdusjõu regulaatori ülesanne on muuta automaatselt tagapidurikambritesse antavat suruõhku sõltuvalt auto koormusest.
Kiirendusklapp
Kiirendusklappi ülesanne on lühendada pidurite rakendumis- ja vabastamisaega.
Pidurikamber
Pidurikambrid rakendavad rattapidurid tööle.
Vedruakuga pidurikamber
Vedruakuga pidurikamber koosneb kahest eraldi töökambrist:
Pidurikambrist – kuhu juhitakse suruõhk sõiduki pidurdamisel.
Vedruakust – mille ülesanne on hoida sõidukit pidurdatuna kui suruõhk on vedruakust väljunud.
Kolmemembraaniga pidurikamber
Pidurikambril on kaks suruõhu sisendava ja kolm diafragmat . See võimaldab pidurikambrit
juhtida eraldi, teineteisest sõltumatute magistraalide kaudu. Kolmanda diafragma
ülesanne on vältida mõne diafragma purunemisel suruõhu pääsemise ühest magistraalist teise.
•Pidurite pöörahoob
Pidurite pöörahoova ülesanne on kanda pidurikambri poolt tekitatud liikumine üle pidurite pöörale ning klotside ja piduritrumli vahelise pilu reguleerimiseks.
Pidurite elektriline juhtimine
Pidurite pikavõitu reageerimisaeg tänu õhu aeglasest liikumisest torustikus tingis elektripneumaatiliste pidurisüsteemide väljatöötamise. ELB ja EBS
Pidurisüsteemi osad
1. Rattaandurid
2. ja 5. Piduri kambrid
3.ja 6. Elektrooniline juhtplokk
4.ja 13. Toitemagistraal
7.ja 11. Kolmikud
8. 10. ja 19. Rõhuandurid
9. Juhtplokk
12. Seisupiduri juhtkraan
14. Näidikud
15 .ja 16. Suruõhupaagid
17.ja 18. Haagise ühendused
20. Jalgpiduri kraan
Pidurisüsteemi osad
1.Nelikkaitseklapp
2.Juhtplokk
3.Haagise juhtklapp
4.Esisilla kiirendusklapp
5.Kiirendus klapp
6.Jalgpidurikraan
7.ABS klapp
Esisilla juhtklapp
Esisilla juhtklapp – sõiduasend
Esisilla juhtklapp – pidurdamine
Esisilla juhtklapp – rõhu hoidmine
ABS juhtklapp
Haagise juhtklapp

verner112: väga hea kõik vajalik olemas

23:03 29-09-2011

joy: ei. pole midagi võtta

22:19 09-11-2011

Kõik kommentaarid